3-18-1316/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. november 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1316

Haldusasi

MTÜ Eesti Keskerakond kaebus Erakondade rahastamise

järelevalve komisjoni 04.06.2018 ettekirjutuse nr 70

(31-3/18-6/1) tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – MTÜ Eesti Keskerakond, volitatud esindaja

vandeadvokaat Kristel Viru

Vastustaja – Erakondade rahastamise järelevalve komisjon,

volitatud esindajad Kaarel Tarand ja Helin Leichter

Asja läbivaatamine

21.11.2018 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta MTÜ Eesti Keskerakond kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 12.07.2018 määrusega kohaldatud esialgse

õiguskaitse abinõu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.12.2018 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega (HKMS § 253 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (vastustaja) kohustas 04.06.2018

ettekirjutusega nr 70 (31-3/18-6/1) MTÜ-d Eesti Keskerakond (kaebaja) tagastama keelatud

annetuse 6071,04 eurot Tallinn linnale, kõrvaldama puudused 2017. a vastavates kvartali

kuluaruannetes ja esitama komisjonile tõendid nimetatud kohustuste täitmise kohta.

Põhjendused:

3-18-1316

2(11)

1.1. Vastustaja kontrollis, kas kaebaja vaadete propageerimine Tallinna Linnakantselei poolt

väljaantavas ajalehes Stolitsa on käsitletav avalike vahendite kasutamisena erakonna ja selle

liikmete valimiskampaanias, ning leidis, et 5 artikli puhul puudub seos linnavalitsuse tegevusest

teavitamisega. Nende sisuks on kaebaja poliitiline reklaam 2017. a kohaliku omavalitsuse

volikogu valimistel.

1.2. Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) nõukogu 18.08.2005 kinnitatud ajalehe põhitunnuste

kohaselt ei peeta ajaleheks riigiasutuse, kohaliku omavalitsusorgani või ettevõtte infolehte.

Tallinna linna infolehtede väljaandja on Tallinna Linnakantselei linna avalike suhete teenistus,

mis allub ja annab aru põhimääruse p 1.2 kohaselt linnapeale. Põhimääruse p 4.1.1 järgi

teenistus kogub, süstematiseerib ja levitab linnavalitsuse liikmete ja linna asutuste ametlikku

tegevust kajastavat teavet. EALL-i üldkoosolekul 29.01.1998 heaks kiidetud Eesti

ajakirjanduseetika koodeksi p 2.3 sätestab, et ajakirjanik ei tohi olla kajastatava asutuse või

institutsiooni teenistuses. Tallinna Linnakantselei väljaantavad infolehed ei ole käsitletavad

sõltumatute toimetustega vaba ajakirjandusena, vaid on linnapea otsealluvuses olevad linna

ametkondliku informatsiooni edastajad. Erinevalt Eesti Rahvusringhäälingust (ERR) ei ole

Tallinna linnameedial kehtestatud sõltumatuse tagamise reegleid.

1.3. Seadustes ei ole toodud poliitilise ega valimisreklaami mõisteid, tegemist on

määratlemata õigusmõistetega. EALL-i nõukogu 14.06.2007 kinnitatud “Reklaami ja

ajakirjandusliku sisu eristamise hea tava” p 1 kohaselt käsitletakse reklaamina igasugusel kujul

kindla isiku poolt tellitud teavet sõnas, pildis või helis, mille eesmärgiks on veenda või

mõjutada kindlat auditooriumit. Vastustaja käsitleb poliitilise reklaamina avalikult levitatavat

informatsiooni erakondade või üksikisikute osalemisest valimistel ja erakonna või üksikisiku

valimislubadustest, programmilistest seisukohtadest jne.

1.4. Kaebaja poliitiliseks reklaamiks 2017. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel tuleb

lugeda järgmised kirjutised:

1) Столица nr 9 (548) 20.03.2017 lk 4 – „Таллиннцам есть что терять: смена власти

лишит горожан соцподдержки“ (“Tallinlastel on mida kaotada: võimuvahetus jätaks

linnaelanikud ilma sotsiaaltoetustest”);

2) Столица nr 24 (563) 07.08.2017 lk 7 – „Яна Тоом: у нас оставался шанс сохранить

единство, и мы его использовали“ (“Yana Toom: meile jäi võimalus ühtsus säilitada

ja me kasutasime seda”);

3) Столица nr 24 (563) 07.08.2017 lk 6 – „Юри Ратас: идти вперед только вместе,

только единой командой“ (“Jüri Ratas: lähme edasi ainult koos, ühtse meeskonnana”);

4) Столица nr 24 (563) 07.08.2017 lk 9-10 – „Михаил Корб: от списка Сависаара

пострадают интересы простых таллиннцев“ (“Mihhail Korb: Savisaare nimekiri

kahjustab lihtsate tallinlaste huve”);

5) Zeljonaja Столица nr 9 (123) 19.05.2017 lk 2 – „Кандидатом на пост мэра Таллинна

от Центристской партии стал Таави Аас“ (“Keskerakonna Tallinna linnapea

kandidaadiks sai Taavi Aas”).

Esimene kirjutis üritab juba pealkirjast alates mõjutada valijaid ja nende valimisotsuseid, olles

reklaam kaebajale ja antireklaam kõigile ülejäänutele. Kirjutises käsitletakse poliitikat, võimu

ja opositsiooni üldiselt, samas süüdistatakse linnavõimu opositsiooni konkreetselt, nt võimul

oleva linnavõimu kadestamises, töö takistamises jms. Kirjutise lõpuosas tuuakse välja, et kui

kaebaja kaotab oma praeguse positsiooni Tallinna võimuorganites, ähvardab kaduda tasuta

ühistransport, munitsipaalmeedia ja pensionilisad, kui mitte rohkemgi. Järgmised 3 kirjutist

3-18-1316

3(11)

pole temaatiliselt ametkondliku info edastamine. Need tutvustavad kaebaja ja valimistel

osalevate kandidaatide poliitilist tegevust ja programmilisi seisukohti. Need ilmusid augustis

2017, seega vahetult enne kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi. Viimane kirjutis toetub

kaebaja nõukogu otsusele, kajastatakse kaebaja pressikonverentsi ja kaebaja tegevust

valimistel, kaebaja ja selle liikmete kandideerimist. Tegemist ei ole avalike huvide

edendamisega või teavitamisega, samuti mitte arvamusartiklitega, sest sisu poolest väljusid

need linnavõimu ametliku informatsiooni raamidest ja kuuluvad poliitilise kommunikatsiooni

valdkonda. Tegemist on kaebajat toetava poliitilise reklaamiga, mille eesmärk on mõjutada

valijaid otsuse tegemisel ja omavalitsusüksuse valimistulemusi. Erakonnaseaduses (EKS) ega

valimisseadustes ei ole määratletud valimiskampaania ajalist algust ega täpset mõistet. Viidatud

kirjutised on avaldatud erinevatel aegadel, kuid enne 2017. a kohaliku omavalitsuse volikogu

valimisi ja nende sisust nähtub, et tegemist on poliitilise reklaamiga, mis seondub eelseisvate

valimistega. Lubamatu on kasutada valimiskampaaniaks väljaandeid, mille eesmärk on

avalikke ülesandeid puudutav teavitustegevus ja mida rahastatakse linna eelarvest. EKS § 121

lg 3 keelab kasutada erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku valimiskampaania

läbiviimiseks või selle teostamiseks avalikke vahendeid, v.a EKS-i alusel makstavaid

riigieelarvelisi eraldisi.

1.5. Tallinna linn on avalik-õiguslik juriidiline isik. Seega on reklaamide avaldamine Tallinna

linna poolt kaebajale tehtud juriidilise isiku annetus, mis on EKS § 123 lg 2 p 2 kohaselt

keelatud. Tegemist on rahaliselt hinnatava hüvega – reklaamide avaldamisega Tallinna linna

infolehtedes linna eelarvelistest vahenditest sai kaebaja soodustuse reklaamide maksumuse

võrra.

1.6. Tallinna Linnakantselei kinnitusel Stolitsal reklaami hinnakirja ei ole. Arvestades

ajalehtede trükiarvu, saab analoogia põhjal Stolitsas avaldatud reklaami hinda määrata

võrdlevalt Lasnamäe lehe hinnakirjaga. Reklaamiartikli maksumuse määramise aluseks on

sellest hinnakirjast võetud soodsaim – täislehekülje hind 1054 eurot, millele lisandub

käibemaks. Esimese artikli maht on 6/5 täislehekülge, teise artikli maht 4/5 täislehekülge,

kolmanda artikli maht 6/5 täislehekülge, neljanda artikli maht 4/5 täislehekülge ja viienda artikli

maht 4/5 täislehekülge, kokku 24/5 ehk 4,8 täislehekülge. Reklaamartiklite kogumaksumuseks

koos käibemaksuga on 6071,04 eurot.

2. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 04.06.2018 ettekirjutuse

tühistamiseks. Põhjendused:

2.1. Tegemist ei ole annetusega, sest artiklite eesmärk ei ole erakonna või selle liikmete

tegevuse toetamine. Vastustaja ei ole välja selgitanud, milline oli artiklite koostamise ja

avaldamise eesmärk. Üksnes artikli koostaja ja selle avaldaja saavad seda selgitada. Samuti ei

ole vastustaja analüüsinud, kas ja kui palju on teiste erakondade poliitikute tegevusi kajastavaid

artikleid Stolitsas ilmunud.

2.2. Vastustaja hinnang on subjektiivne ega põhine tegelikel asjaoludel ja õigusaktidel. Eesti

Vabariigi põhiseaduse (PS) järgi on enda arvamuste levitamine Eestis vaba. Seda võib teha mh

ka kohaliku meediaväljaande vahendusel. On tavapärane, et erinevates kohalikes väljaannetes

kajastatakse nii valimiste eelsel perioodil kui ka muul ajal erinevate poliitikute väljaütlemisi,

kirjeldatakse poliitilisi eesmärke ja suundumusi. Näiteid erinevatest poliitilise sisuga artiklitest

võib leida tuhandeid. Vastustaja takistab oma tegevusega demokraatliku ühiskonna toimimist

ajakirjandusvabaduse piiramisega, mis on vastuolus PS-iga. Asjaolu, et Tallinna Linnakantselei

on Tallinna linna struktuuriüksus, ei tähenda, et kogu tema tegevuse eesmärk on poliitilise

reklaami tegemine linnavõimu omavale erakonnale. Ajalehe Stolitsa toimetajale võivad kõik

isikud saata arvamusartikleid avaldamiseks. Selleks ei pea kuuluma Keskerakonda. Stolitsa on

3-18-1316

4(11)

avaldanud ka Sven Mikseri ja Mart Helme arvamusi sisaldavaid artikleid. Ajaleht Stolitsa, nagu

iga teinegi ajakirjandusväljaanne, kajastab erinevaid aktuaalseid teemasid nii Tallinnas, Eestis

kui ka välismaal.

2.3. Viited ajakirjanduseetika koodeksile ei ole asjakohased, sest ajakirjandusmaastik on

muutunud. 1998. a ei olnud kohalikke lehti. Kui seadusandja sooviks keelustada kohalike

omavalitsuste poolt väljaantavaid lehti, oleks see õigusaktides otsesõnu kirjas. Euroopa

Inimõiguste Kohus on 19.02.1998 lahendis nr 141/1996/760/961 Bowman vs Ühendkuningriik

sedastanud, et oma poliitilisi vaateid tutvustavate lendlehtede jagamise keelamine on vastuolus

Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga (EIÕK). Vastustaja tegevus viib selleni,

et erakondadel ja poliitikutel ei ole lubatud ajakirjanikega suhelda ja meedia kaudu oma

arvamust avaldada või intervjuusid anda, mis on vastuolus EIÕK-ga.

2.4. Vastustaja viidatud artiklid ei ole sisu poolest reklaam. Riigikohus on 18.05.2017

lahendis asjas nr 3-4-1-3-17 (p 22) leidnud, et poliitilise reklaami mõistet tuleb sisustada

reklaamiseaduse (RekS) abil. Viidatud artiklitel ei ole ühtegi RekS § 2 lg 1 p-s 3 sätestatud

eesmärki. Konkreetse isiku poolt hääletama suunamine ei ole avalik huvi, mis on reklaami

üheks iseloomulikuks tunnuseks. RekS välistab poliitilist informatsiooni sisaldava artikli

käsitamist reklaamina. Riigikohus on asjas nr 3-4-1-28-09 märkinud, et omavalitsusüksuse

rahastatava

meediakanali

tasakaalustamata

kasutamine

võimulolevate

isikute

valimisagitatsiooniks võib olla taunitav hea valimistava rikkumisena, kuid ei ole mainitud, et

tegemist oleks reklaamiga.

2.5. Ükski artikkel ei ole avaldatud aktiivse valimiskampaania perioodil, seega on tegu

tavapäraste artiklitega, milles tutvustatakse mingit probleemi, seisukohta või vaadet. Ei ole

eluliselt usutav, et Tallinna linnameedia avaldab 7 kuud enne valimisi artikleid eesmärgiga

toetada mingit erakonda valimistel. Augusti alguses oli tegemist veel puhkuste perioodiga, mil

valimisreklaami avaldamisel ei olnud mingit mõtet.

2.6. Esimene artikkel kirjeldab seda, millised sotsiaalprogrammid jäävad ilmselt ära, kui

sügisestel valimistel võimuvahetus toimub. Sellise teabe vahetamine on vajalik, et inimesed

oskaksid sellega arvestada. Tegemist on tegeliku info kajastamisega, mitte poliitreklaamiga.

Artiklis on kajastatud politoloog Aleksandr Zdankevitši arvamust. Ta ei maini kordagi kaebajat

ning kirjeldab üldiselt opositsiooni rolli ja ülesandeid ning analüüsib selles kontekstis Tallinna

opositsiooni. Sõna on saanud ka linnavolikogu liige Andres Kollist, kes vastupidi kiitis

koostööd opositsiooniga. Teine kirjutis kajastab üksnes intervjuud Yana Toomiga, kes osaleb

aktiivselt poliitikas ja tema intervjuusid kajastavad pea kõik suuremad ajakirjandusväljaanded.

Vastustaja käsitluse kohaselt peaks kõik need leheartiklid olema keelatud annetused. Sarnaseid

intervjuusid erinevate poliitikutega on tehtud nii enne valimisi kui ka vahepealsel perioodil.

Meedia roll ongi kajastada ühiskonnas toimuvat. Kolmandas artiklis arutleb Jüri Ratas Eesti

sportlaste tulemuste üle Leipzigi maailmameistrivõistlustel. Neljandas artiklis on intervjuu

Mihhail Korbiga, keda küsitleti seetõttu, et Edgar Savisaar avaldas soovi luua valimistel oma

nimekiri. On mõistetav, et teema oli toona väga aktuaalne ja et selle kohta küsiti arvamust just

Keskerakonna peasekretärilt. Viimases artiklis kirjutatakse, et Keskerakonna Tallinna linnapea

kandidaadiks sai Taavi Aas. Ilmselgelt on Tallinna linna elanikud huvitatud sellest, kes on

järgmised linnapea kandidaadid. Tegemist ei ole reklaamiga. Seega ei vasta viidatud artiklid

RekS-is sätestatud reklaami mõistele. Poliitikutega tehtud intervjuude puhul on iseenesest

mõistetav, et räägitakse poliitikast. Seega pole täidetud EKS § 123 lg-s 1 sätestatud annetuse

eeldused.

2.7. Tegelik poliitiline reklaam ei ole kunagi esitatud ajaleheartikli või intervjuu vormis, vaid

eelkõige kasutatakse fotodega plakateid, kampaanialoosungeid jne. Poliitilise reklaami eesmärk

3-18-1316

5(11)

on jõuda võimalikult kiiresti võimalikult laia sihtgrupini. Seetõttu ei saa aluseks võtta

reklaamile kohaldatavat hinnakirja.

2.8. Puudub vajadus analüüsida, kas tegemist on vaba ajakirjandusega või mitte, sest teabe

käsitlemine reklaamina sõltub teabe sisust ja selle avaldamise eesmärgist, mitte avaldamise

kohast. Vastustaja ei ole neid asjaolusid välja selgitanud. Stolitsa autorid on vaidlusaluste

artiklite koostamisel teinud oma igapäevast tööd – toonud lugejate ette päevaajalisi teemasid.

Valimiste eel on vaieldamatult kõikides meediaväljaannetes põhiliseks teemaks eelseisvad

valimised, kandidaadid, valimisprogrammid, valimislubadused jne. Eristada tuleb intervjuusid,

mis on kajastatud ajakirjaniku initsiatiivil, nendest artiklitest, mis on ajakirjanikule saadetud

poliitiku enda poolt tema enda initsiatiivil ja sõnastuses. Kaebaja ei saa kanda rahalist vastutust

selle eest, kui erakonna või selle liikmete tegevus on ületanud uudisekünnise.

2.9. Vastustaja on teinud meelevaldseid järeldusi artiklite sisu kohta. Artiklites ei kutsuta üles

hääletama kaebaja või tema liikmete poolt. Samuti jääb arusaamatuks, miks on tehtud

ettekirjutus kaebajale, mitte isikule, kelle tegevust artiklis kajastatakse. Artikli käsitamine

reklaamina ja keelatud annetusena on uus suundumus, mis seab ohtu ajakirjandusvabaduse.

Kaebaja ei pea ajaleheartiklite eest tasuma, kui kajastatakse päevakajalisi sündmusi või

teemasid või kui tehakse intervjuusid aktuaalsetel teemadel. Seda sõltumata asjaolust, kas

artikkel avaldatakse kohalikus või muus ajalehes. Ajakirjanikud, kes töötavad linna teenistuses,

täidavad oma tööülesanded erialastest oskustest lähtuvalt erapooletult. Stolitsa toimetusel on

vaba valik toota ajalehele vajalikke tekstimaterjale ning ta ei pea tekstimaterjali kellegagi

kooskõlastama ega lähtuma kellegi juhistest. Ametijuhendi järgi on Stolitsa ajakirjaniku

ülesanne Tallinna linna elu kajastavate uudiste tootmine.

3. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

3.1. Avalik-õigusliku juriidilise isiku poolt erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva

isiku tutvustamiseks ja reklaamimiseks tehtud kulutuste katmine on keelatud annetus (EKS

§ 123 lg 2 p 2, § 121 lg 3). Lubamatu on kasutada erakonna poliitiliseks reklaamiks väljaandeid,

mille eesmärk on avalikke ülesandeid puudutav teavitustegevus ja mida rahastatakse linna

eelarvest. Tegemist on rahaliselt hinnatava hüvega – reklaamide avaldamisega sai kaebaja

soodustuse reklaamide maksumuse võrra.

3.2. Ei saa nõustuda väitega, et ainult artikli koostaja ja avaldaja saavad anda selgituse, milline

on kirjutise koostamise ja avaldamise eesmärk. Kirjutisi tuleb hinnata lähtudes nende sisust ja

mõjust auditooriumile. Vastustaja hindas kirjutisi ja otsustas, et nende sisuks on kaebaja

poliitiline reklaam. Linna infolehe ülesandeks on linna tegevusest avalikkuse teavitamine.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 ei sätesta omavalitsuse ülesannete

hulgas vaba ajakirjandusväljaande ülalpidamist ega poliitilise tegevuse korraldamist ja selle

kohta teabe avaldamist. KOKS § 2 lg 1 sätestab omavalitsuse juhtorganite kohustuse lähtuda

kohalike elanike õigustatud vajadustest ja huvidest. See õigustab elanikele omavalitsuse

tegevuse kohta teabe edastamist, kasutades selleks proportsionaalseid infokanaleid, kuid ei anna

alust tasuta teavitada erakonna, valimisliidu, üksikkandidaadi või muust poliitilisest tegevusest

ega poliitikute programmilistest eesmärkidest omavalitsuse territooriumil. Vaidlusalused

kirjutised on suunatud kaebaja seisukohtade reklaamimisele, mitte avalike huvide edendamisele

või teavitusele.

3.3. Tallinna Linnakantselei väljaantavad infolehed ei ole käsitatavad sõltumatute

toimetustega vaba ajakirjandusena, vaid on linnapea otsealluvuses olevad linna ametkondliku

informatsiooni edastajad. Vastustaja ei keela omavalitsuse infolehtede väljaandmist.

Ettekirjutuses viidatud eetikakoodeksi säte, mille kohaselt ei saa sõltumatu ajakirjanik olla

kajastatava institutsiooni teenistuses, on vaba maailma ajakirjanduse eetikakoodeksite

3-18-1316

6(11)

üldtunnustatud

ja

aegumatu

osa

alates

nende

sünnist

1940.-ndatel

aastatel.

Ajakirjandusvabaduse ja selle puudumise hindamine on oluline. Sõltumatut ajakirjandust

eristab muust massiliselt tiražeeritud informatsioonist välismõju puudumine. Linnavõimu

väljaanded ei vasta ajakirjandusvabaduse põhitingimustele ega ka eneseregulatsiooni

normidele, sest infolehti väljaandvad isikud alluvad ametkondlikku käsuliini pidi otse linna

poliitilise võimutasandi kontrollile. Tallinna linna kehtestatud reeglites ei sisaldu punkte, mis

annaksid toimetusele vaba ja sõltumatu ajakirjaniku staatuse ja õigused. Nende töötajate

ülesanne on kajastada linnavalitsuse, volikogu liikmete ja linna ametiasutuste ametlikku

tegevust. Linnavalitsuse ja volikogu liikmete kuulumine erakondadesse, parteiline karjäär ega

osalemine kohalikel või riigikogu valimistel ei kuulu linnavalitsuse ega volikogu liikmete

ametitegevuse hulka. Seega on reklaammaterjalide avaldamine üleastumine ametnike

tegevusele seatud piiridest ning ei ole asjakohane omistada neile tagantjärele tegutsemismotiive

ja eesmärke, mida kehtestatud eeskirjad neile ei võimalda. Ametivõimul ja erakondadel puudub

võimalus avaldada tasuta reklaamartikleid sõltumatus meedias. Tallinna linnavõimu

väljaannete üle on poliitilisel võimul otsene kontroll ja võim õigusaktide alusel. Kuna seda

võimu teostavad isikud on ühtlasi erakonna kandideerivad liikmed, on neil kõik võimalused

ametipositsiooni kasutamiseks ka erakondlikes huvides. Avaldatud reklaammaterjal on tõend

selle võimaluse realiseerumisest. Erakonna tutvustamise ja reklaamimisega avalikest

vahenditest sai erakond enda reklaamimisele ise vähem kulutada ja ühtlasi eelise võrreldes teiste

erakondadega.

3.4. Asjakohane ei ole viide sellele, et vastustaja ei ole analüüsinud, kas ja kui palju on teiste

erakondade poliitikute tegevust kajastavaid artikleid infolehes Stolitsa ilmunud. Samas jälgib

ja analüüsib vastustaja erakondade poliitilist tegevust (sh poliitilist reklaami ja kohalike

omavalitsuste infolehti) püsitegevusena ning on tellinud ka monitooringuid ja analüüse

valdkonna olukorrast, omades seega ülevaadet valdkonnast ja menetleb ka kõiki

üksikjuhtumeid.

3.5. Viide Riigikohtu lahendile asjas nr 3-4-1-3-17 ei ole asjakohane. See käsitleb poliitilise

välireklaami keeldu aktiivse agitatsiooni ajal. Samuti ei ole asjakohane viide RekS-ile.

Vastustaja hindas annetuse lubatavust ning see toimub EKS-is sätestatud alustel ja korras. Viide

Riigikohtu lahendile asjas nr 3-4-1-28-09 ei ole asjakohane, sest see on tehtud enne ettekirjutuse

aluseks olevate EKS-i sätete jõustumist ja selles lahendati kaebust hääletamistulemuste

kehtetuks tunnistamiseks. EKS-is ega valimisseadustes ei ole määratud valimiskampaania

ajalist algust ega täpset mõistet. Ka erakondade finantsaruannetest nähtub, et info levitamine

erakonna ja tema liikmete kohta (sh reklaam) on läbi aastate olnud erakondade püsitegevus

sõltumata valimiste toimumisest. Seega saab valimis- ja poliitiliseks reklaamiks lugeda

igasugusel valimiseelsel ajal ilmunud erakonna reklaami.

3.6. Kirjutised on käsitatavad poliitilise reklaamina, mistõttu on võetud õigesti aluseks

reklaami hinnakiri. Annetuse saamisel ei ole oluline annetuse saaja enda punus või et ta peaks

annetuse tellima. Ka ei ole tähtsust sellel, kelle algatusel või teadmisel annetus tehti.

Ettekirjutuse tegemiseks annab aluse üksnes keelatud annetuse saamine. Kui erakonnale või

selle liikmele loovutatakse rahaliselt hinnatav hüve, on igal juhul tegemist annetusega. Keelatud

annetuse tagastamine ei ole karistus, vaid haldussunni meede, mille eesmärk on seaduse

rikkumisele eelnenud olukorra taastamine.

3-18-1316

7(11)

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Vastustaja heidab kaebajale ette Tallinna linnalt keelatud annetuse saamist. Annetus

seisneb Tallinna linna poolt finantseeritavas ajalehes Stolitsa kaebajat reklaamivate artiklite

avaldamise kulude kandmises.

5. EKS § 123 lg 1 järgi on annetus selle seaduse tähenduses Eesti Vabariigi kodakondsusega,

Eestis alalise elamisõiguse ja pikaajalise elaniku staatusega füüsilisest isikust annetaja poolt

vabatahtlikult oma vara arvelt erakonna tegevuse toetamiseks erakonnale või erakonna liikmele

loovutatav rahaliselt hinnatav hüve, sealhulgas teenus, kuid välja arvatud vabatahtlik töö. EKS

§ 123 lg 2 sätestab, et annetus, mis ei vasta sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud tingimustele, on

keelatud. Eelkõige on keelatud juriidilise isiku annetus (EKS § 123 lg 2 p 2).

6. Tallinna linn on juriidiline isik (KOKS § 10 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 25

lg 2). Seega kui vaidlusaluste artiklite avaldamise kulude kandmist saab käsitleda annetusena,

on tegemist keelatud annetusega EKS § 123 lg 2 p 2 tähenduses.

7. Ajalehe Stolitsa toimetus on linna avalike suhete teenistuse koosseisu kuuluv

struktuuriüksus (Tallinna linnasekretäri 07.11.2013 käskkirjaga nr L-2/60 kinnitatud “Linna

avalike suhete teenistuse põhimääruse”1 p 3 alapunkt 3.1.3). Linna avalike suhete teenistus on

Tallinna Linnakantselei koosseisu moodustatud linna valdkondlik teenistus (“Linna avalike

suhete teenistuse põhimääruse” p 1 alapunkt 1.1) ehk struktuuriüksus (Tallinna Linnavolikogu

21.03.2013 määruse nr 20 “Tallinna Linnakantselei põhimäärus” § 19 lg-d 1 ja 2). Tallinna

Linnakantselei on Tallinna linna ametiasutus (“Tallinna Linnakantselei põhimääruse” § 1 lg 1,

Tallinna Linnavolikogu 10.10.1996 määruse nr 27 “Tallinna põhimäärus” § 52 lg 1 p 1). Seega

kuulub Stolitsa toimetus Tallinna linna ametiasutuse koosseisu ja Stolitsa on Tallinna linna

eelarvest finantseeritav ajaleht.

8. “Linna avalike suhete teenistuse põhimääruse” p 2 järgi on teenistuse tegevuse eesmärk

tagada avalike suhete valdkonna ü lesannete täitmine ning avalikkuse informeeritus linna

teenustest, linnavõimude tegevusest ja linnaruumis toimuvast. Sama põhimääruse p 4 järgi on

linna avalike suhete teenistuse põhiülesanneteks mh koguda, süstematiseerida ja levitada

linnavalitsuse liikmete ja linna asutuste ametlikku tegevust kajastavat teavet ning arendada

Tallinna veebilehte, korraldada linnavalitsuse liikmete ja linna asutuste avalikke suhteid ning

koordineerida linna meediakanalite tegevust. Teenistus täidab oma põhiülesandeid

struktuuriüksuste kaudu. Sama põhimääruse p 5.3 järgi on ajalehe Stolitsa toimetuse

ülesanneteks korraldada venekeelse ajalehe Stolitsa väljaandmist ja levitamist, toota või tellida

ajalehele vajalikud teksti-, foto- ja kujundusmaterjalid, osaleda linna teavituskampaaniate

läbiviimisel ja täita muid teenistuse tööplaanis või muudes asjaomastes dokumentides määratud

ülesandeid.

9. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et neist põhimääruse punktidest nähtuvalt on linna

avalike suhete teenistuse ja selle struktuurüksuse Stolitsa toimetuse ülesandeks teavitada

avalikkust linna tegevusest ja teenustest. Selline ülesanne on kooskõlas KOKS § 3 p-st 6

tuleneva kohaliku omavalitsuse tegevuse avalikkuse põhimõttega. Ajalehe Stolitsa näol ei ole

tegemist tavatähenduses ajakirjandusega, mille ülesandeks oleks kajastada uudiskünnise

ületanud

päevapoliitilisi

ja

muid

sündmusi,

poliitikutega

tehtud

intervjuusid

ja

arvamusartikleid. Sellesisuliste artiklite koostamine ja avaldamine ei ole linna avalike suhete

teenistuse pädevuses ega ole kooskõlas kohaliku omavalitsuse ülesannetega. Erinevalt

eraõigusest, kus kehtib põhimõte, et lubatud on kõik, mis ei ole keelatud, kehtib avalikus

õiguses põhimõte, et lubatud on vaid see, mis on lubatud. Kohaliku omavalitsuse kohustuseks

1 Kättesaadav https://www.tallinn.ee/est/Tallinna-Linnakantselei-ja-struktuuriuksuste-pohimaarused.

3-18-1316

8(11)

on korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest

ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi (KOKS § 2 lg 1). Kohaliku

omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus on sätestatud KOKS §-s 6. Viidatud sätetest nähtuvalt

ei ole kohaliku omavalitsuse ülesandeks pidada ülal ajakirjandust selle tavatähenduses. Seega

ei saa Stolitsa ajalehte käsitleda vaba ajakirjandusena, kellel on lubatud avaldada artikleid enda

vabalt valitud teemadel. Järelikult ei ole asjakohased kaebaja võrdlused vaba ajakirjandusega.

Tegemist ei ole võrreldavate väljaannetega ega võrreldavate väljaandjatega. Samal põhjusel on

asjakohatud ka kaebaja etteheited ajakirjandusvabadusse sekkumise kohta. Selline

ajakirjandusvabadus

linna

ajalehele

põhimõtteliselt

ei

kehti.

Arvestades,

et

ajakirjandusväljaandeid on Eestis piisaval hulgal, ei ole sellise täiendava rahalise ülesande

linnale võtmine linnaelanike huvides ega kooskõlas avalike rahaliste vahendite säästliku ja

otstarbeka kasutamise põhimõttega. Linna ajalehe ülesandeks saab olla vaid linnaelanike

teavitamine linnavõimuorganite ametitegevusest. Linnaelanikel on õigustatud huvi saada teada,

millega linnavõimud tegelevad, milliseid teenuseid või hüvesid on neil võimalik linnalt saada,

mille peale linnaelanike maksudest kogutud raha kulutatakse, millised muutused linnaruumis

toimuvad jne. Linnaelanike vajadusi ja huve ei teeni avalikest vahenditest ajalehe ülal pidamine,

mida kasutatakse (võimul oleva) erakonna poliitilise tegevuse ja vaadete propageerimiseks.

10. Kohus jätab praeguses asjas käsitlemata Tallinna linna muud meediakanalid (telekanal,

veebilehed), sest see väljuks praeguse vaidluse raamidest. Praeguses asjas on vaidluse all vaid

ajalehes avaldatud artiklid. Tähelepanuta tuleb jätta ka menetlusosaliste väited ERR-i kohta.

Teadaolevalt ei avalda ERR ajalehti, vaid toodab audiovisuaalset meediat ja avaldab internetis

pressiteateid. Internetis ja paberkandjal teabe jagamisega kaasnevad erinevad kulud. Seega ei

ole võrdlus ERR-iga praeguses vaidluses asjakohane. Samuti on ERR-i eesmärk ja ülesanded

oluliselt laiemad kui ajalehe Stolitsa omad (vt Eesti Rahvusringhäälingu seaduse §-d 4 ja 5).

Järelikult ei ole tegemist võrreldavate olukordadega.

11. Ekslik on kaebaja seisukoht, et artiklite eesmärki saanuks selgitada vaid artiklite autorid.

Vaidlusaluste artiklite eesmärk on piisavalt hästi näha nende sisust. Kohus nõustub vastustaja

seisukohaga, et vaidlusalused artiklid on nende sisu arvestades koostatud ilmselgelt kaebaja

huvides, mõjutamaks valijaid eesseisvatel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kaebaja

poolt hääletama.

11.1. Artikkel “Tallinlastel on mida kaotada: võimuvahetus jätaks linnaelanikud ilma

sotsiaaltoetustest” ei ole vastupidiselt kaebaja väidetule erapooletu käsitlus opositsiooni

olemusest. Artikkel on selgelt kallutatud – kiidetakse linnas võimul oleva kaebaja tegevust ja

halvustatakse opositsioonierakondi. Opositsiooni süüdistatakse kaebaja kadestamises,

linnavõimu töö põhjendamatus takistamises, ilusate lubaduste andmises, linnaelanikest

mittehoolimises ja komisjonide töös mitteosalemises. Kaebajat kujutatakse seevastu

koostöövalmina ja konstruktiivsele kriitikale avatuna, kes püüab linnarahvast opositsiooni

omakasupüüdlike eesmärkide eest kaitsta. Võrdluseks pole nt toodud, kui palju kaebaja enda

liikmed linna komisjonide töös osalevad. Seega pole tegemist erapooletu käsitlusega linna

valitsemisest. Viide hallide passidega kodakondsuseta isikute probleemidele ei puuduta üldse

linna tööd ja pädevust, vaid kaebaja poliitilisi vaateid. Kogu artikkel on koostatud kaebaja

huvides, mitte linna tegevuse kajastamiseks. Artikli eesmärk on mõjutada valijaid toetama

kaebajat ja hääletama valimistel tema poolt. Artiklis viidatakse sügisel toimuvatele kohalike

omavalitsuste valimistele.

11.2. Artikkel “Yana Toom: meile jäi võimalus ühtsus säilitada ja me kasutasime seda” kajastab

intervjuud Yana Toomiga. Artikkel ei kajasta kuidagi linna tegevust või ülesandeid, vaid

kaebaja poliitilisi siseheitlusi pärast Edgar Savisaare lahkulöömist. Kuigi erakonna

lõhenemisest tekkinud segaduste selgitamine võis linnaelanikele huvi pakkuda, ei ole tegemist

3-18-1316

9(11)

linna tegevuse, vaid kaebaja poliitilise tegevuse kajastamisega. Kaebaja huve ei saa samastada

linna huvidega. Valijaid kutsutakse valimistel osalema ja kaebaja poolt hääletama, viidates, et

koalitsiooni moodustamise korral ei ole kaebajal võimalik linnas oma ideid ellu viia. Artikkel

on kirjutatud pigem kaebaja, kui selle liikme Yana Toomi huvides. Artikkel kirjeldab küll seda,

kuidas Yana Toom püüdis erakonda taasühendada, kuid kõlama jääb idee ühtsest erakonnast,

kes peab saama valijate huvides linnavolikogus enamuse.

11.3. Artikkel “Jüri Ratas: lähme edasi ainult koos, ühtse meeskonnana” kajastab intervjuud

Jüri Ratasega. Kuigi ühes lõigus käsitletakse ka linna tegevust (pensionäridele makstava

sünnipäevatoetuse suurendamine, tasuta toitlustus koolides ja lasteaedades, tasuta huviringides

osalemine, vene õppekeele taastamine gümnaasiumiastmes), on suurem osa artiklist

pühendatud kaebaja propageerimisele. Kajastatakse erakonnasiseste erimeelsuste ületamist ja

rõhutatakse erakonna ühtsust. Artiklis kutsutakse linnarahvast üles andma kaebajale veel

4 aastaks mandaat linna juhtimiseks. Viide nn hallide passide küsimusele ei puuduta üldse linna

tööd ja pädevust, vaid kaebaja poliitilisi vaateid. Seega on tegemist kaebaja poliitilisi vaateid

reklaamiva artikliga, mis kutsub üles kaebaja poolt hääletama. Artikkel ei reklaami Jüri Ratast

isiklikult, vaid kaebajat erakonnana.

11.4. Artikkel “Mihhail Korb: Savisaare nimekiri kahjustab lihtsate tallinlaste huve” kajastab

intervjuud Mihhail Korbiga. Artiklis ei ole juttu linna tegemistest, vaid kaebaja siselõhedest,

mis tekkisid Edgar Savisaare lahkulöömise järel, ning sellest, kuidas neid siselõhesid on püütud

ületada. Halvustatakse teisi erakondi, kes tahavad kõike kaebaja poolt saavutatut “hävitada”,

ise midagi vastu pakkumata. Sellise poliitilise vastandumise eesmärgiks saab olla vaid valijate

mõjutamine kaebaja poolt hääletama. Viidatakse valimistele. Valimisliite ei peeta mõeldavaks,

sest see ei tagaks ühtsust ja valimislubaduste elluviimist. Valijate huvidega kooskõlas olevaks

peetakse seda, kui Tallinnas saavutab võidu kaebaja. Sellest järelduvalt on tegemist kaebaja

valimisreklaamiga. Artikkel ei reklaami Mihhail Korbi isiklikult, vaid kaebajat erakonnana.

11.5. Artikkel “Keskerakonna Tallinna linnapea kandidaadiks sai Taavi Aas” tutvustab

Tallinna linnapea kandidaati Taavi Aasa ja tema juhtimisel linnas aastate jooksul toimunud

arenguid. Samas toimub jälle vastandumine opositsioonierakondadega, kes tahavad kõike

“likvideerida, lõhkuda ja lammutada”, ise midagi vastu pakkumata. Artikkel tutvustab uusi

ideid, mida saaks linnas ellu viia, kui valijad toetavad kaebajat. Seega on tegemist taas

valimisreklaamiga ja kaebaja vaadete tutvustamisega. Uue linnapea kandidaadi ja tema senise

tegevuse tutvustamist saab küll pidada linnaelanike huvides olevaks, kuid artiklis on ka selge

valimisreklaam, mis on koostatud kaebaja huvides. Kuigi artiklis on juttu peamiselt Taavi

Aasast, ei ole see personaalne valimisreklaam, vaid pigem kutsutakse valijaid just kaebaja poolt

hääletama.

12. Praeguse vaidluse seisukohalt ei ole oluline tuvastada, kas viidatud artiklid mahuvad

reklaami mõiste alla RekS-i tähenduses. EKS ei sätesta, et keelatud annetusena saab käsitleda

vaid reklaami kulude katmist. Olenemata sellest, kas tegemist on reklaamiga või tuleb seda

pidada muuks teavitustegevuseks (nt propagandaks), on ilmselge, et viidatud artiklid ei ole

koostatud linna lehele ettenähtud eesmärke silmas pidades, vaid kaebaja huvides. Eristada tuleb

linna ja seda juhtiva erakonna huve. Linna ülesanne ei ole kajastada erakondade poliitilist

tegevust ja selgitada valijatele erakondade valimisplatvorme. Selline kaebaja tegevuse

kriitikavaba kiitmine ja konkureerivate erakondade pidev laitmine saab teenida vaid kaebaja

huvi mõjutada lugejaid toetama kaebajat ja hääletama eesseisvatel valimistel tema poolt.

13. Iseenesest ei ole oluline, kas valimised olid artiklite avaldamise aega arvestades lähedal või

kaugel. Poliitiline mõjutamine ja erakonna vaadete tutvustamine ei toimu vaid valimiste ajal,

vaid ka valimistevahelisel perioodil. Mida pikemaajaliselt saab erakond potentsiaalseid valijaid

3-18-1316

10(11)

veenda enda seisukohti toetama, seda suurem valijaskond õnnestub tal saavutada. Samas nähtub

artiklitest selgelt, et need on koostatud eesseisvaid valimisi silmas pidades, kutsudes lugejaid

valimistel kaebaja poolt hääletama. Järelikult ei ole kaebaja etteheited artiklite avaldamise ja

valimiste toimumise vahelise aja pikkusele põhjendatud.

14. Kuigi see ei ole praeguse vaidluse lahendamise seisukohalt oluline, on ebausutavad ka

kaebaja väited selle kohta, et viidatud artiklid on koostanud sõltumatud autorid. Stolitsa

peatoimetaja on Aleksandr Tšaplõgin2, kes osales 2017. a kohaliku omavalitsuse volikogu

valimistel kaebaja nimekirjas ja osutus Tallinna linnavolikokku valituks3. “Linna avalike suhete

teenistuse põhimääruse” p 1 alapunkti 1.2 järgi allub teenistus ja annab aru linnapeale. Järelikult

on Stolitsa ajalehe toimetus kaebaja liikmete kontrolli all, kel on võimalik otseselt või kaudselt

artiklite sisu mõjutada.

15. Tallinna linna ülesandeks ei ole avaldada kaebaja poliitilist tegevust toetavaid artikleid,

seega ei seondu nende artiklite avaldamise kulud Tallinna linna ülesannetega ja need kulud

tuleb lugeda kantuks kaebaja huvides. Nende artiklite avaldamisega Tallinna linna kulul on

kaebaja hoidnud kokku kulusid, mis oleksid kaasnenud tema reklaamimisega. Kuigi tavapärases

ajakirjanduses saab oma seisukohti ja intervjuusid avaldada tasuta, ei ole kaebajal tavalises

ajakirjanduses avaldatavate kirjutiste sisu üle kontrolli. See tähendab, et endale meelepärase

sisuga artiklite ja teavituste avaldamiseks ja jagamiseks pidanuks kaebaja kandma rahalisi

kulusid. Järelikult on Tallinna linna poolt linna lehes kaebajat toetavate artiklite avaldamine

rahaliselt hinnatav hüve. Hüve on antud kaebaja tegevuse toetamiseks Tallinna linna

eelarvelistest vahenditest, järelikult on tegemist juriidiline isiku annetusega, mis on keelatud.

Keelatud annetus tuleb EKS § 124 lg 1 järgi tagastada. Kuna kaebaja ei ole väitnud ega

tõendanud, et ta oleks keelatud annetuse tagastanud, tegi vastustaja õiguspäraselt EKS § 1211

lg 1 p 2 alusel kaebajale ettekirjutuse keelatud annetuse tagastamiseks.

16. Asjakohane ei ole kaebaja etteheide, et ka teistes kohalike omavalitsuste kohalikes lehtedes

reklaamitakse neis kohalikes omavalitsustes võimul olevaid erakondi. Esiteks ei ole teiste

kohalike omavalitsuste kohalike lehtede artiklid praeguse vaidluse teema. Teiseks ei saa kaebaja

õigustada enda rikkumisi sellega, et ka teised panevad toime sarnaseid rikkumisi. Juhul, kui ka

teised erakonnad selliseid rikkumisi toime panevad, on vastustajal õigus teha ka neile sarnased

ettekirjutused. See ei anna aga alust kaebajale tehtud ettekirjutuse tühistamiseks. Samuti ei anna

ettekirjutuse tühistamiseks alust see, et Stolitsas on avaldatud artikleid ka teiste erakondade

kohta. Kui need teised artiklid on sarnaselt vaidlusalustele artiklitele teisi erakondi

propageerivad, esineb alus ka teistelt erakondadelt keelatud annetuse tagasiküsimiseks.

17. Samuti ei ole põhjendatud kaebaja etteheide, et tal on ettekirjutusega keelatud oma tegevust

ja seisukohti avalikult tutvustada. Kaebaja sõnavabadust ei ole kuidagi piiratud, kuid sellega

seotud kulusid ei saa jätta Tallinna linna kanda.

18. Kaebajat ei ole ettekirjutusega karistatud, vaid kohustatud teda kõrvaldama õigusvastaselt

saadud eelis. Vaieldamatult seadsid linna kulul avaldatud artiklid kaebaja teiste erakondadega

võrreldes soodsamasse olukorda, sest kaebaja pidi enne valimisi enda reklaamimiseks vähem

kulutusi tegema.

19. Kaebaja heidab ette ka reklaamihinnakirjast lähtumise õigusvastasust. Kohtu hinnangul ei

saa vastustaja lähenemist pidada põhjendamatuks. Viidatud artiklite avaldamise eesmärk oli

sama, mis kaebaja kohta reklaami avaldamisel. Järelikult on võimalik lähtuda ka samast

hinnakirjast. Erinevalt reklaamist, mis on tavaliselt lühikese ja tabava sõnumiga, võimaldasid

2 Vt https://www.tallinn.ee/telefoniraamat-puu#asutus3_50037620&asutus2_50028487&asutus1_50003622.

3 Vt https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus.html#0784.

3-18-1316

11(11)

vaidlusalused pikad artiklid põhjalikumalt tutvustada lugejatele oma seisukohti ja veenda neid.

Kaebaja ei ole pakkunud omalt poolt välja alternatiivi, kuidas tulnuks sellise artikli avaldamise

kulud välja arvutada. Kohtu hinnangul ei ole ettekirjutusega kaebajale pandud kohustuse suurus

ebaproportsionaalne võrreldes saavutatud eesmärgiga.

20. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalune ettekirjutus on õiguspärane ja selle

tühistamiseks puudub alus. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

21. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb tühistada halduskohtu 12.07.2018 määrusega

kohaldatud esialgne õiguskaitse (HKMS § 253 lg 3). Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub

koos kohtuotsusega.

22. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustaja ei ole tema menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud,

seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/