Legislator Case Law & Legislation
2-16-10435/93 AI generated

2-16-10435/93 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-16-10435/93
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada Tori valla 11. septembri 2018 ja 4. oktoobri 2018 taotlused täiendavate Pärnu Maakohtu 16. augusti 2018 määruse resolutsioon jätta muutmata, aga

Legislator headnote

AI generated

2-16-10435/93 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Rahuldada Tori valla 11. septembri 2018 ja 4. oktoobri 2018 taotlused täiendavate Pärnu Maakohtu 16. augusti 2018 määruse resolutsioon jätta muutmata, aga

Keywords

AI generated
unfit notwithstanding health condition deportation despite health issues exposure to danger substantial deterioration in health health insurance exemption pre-existing health impairment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

30. november 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-10435

Tsiviilasi

Tori valla (vallavalitsuse kaudu) avaldus isiku

kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja

pikendamiseks

Vaidlustatud määrus

Pärnu Maakohtu 16. augusti 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: Tori vald (vallavalitsuse kaudu), seaduslik

esindaja vallavanem LL

Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja): XX

(isikukood XXXXXXXXXXX, riigi õigusabi korras

määratud esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa

Puudutatud isik II: YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tori valla 11. septembri 2018 ja 4. oktoobri 2018 taotlused täiendavate

dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks.

2. Pärnu Maakohtu 16. augusti 2018 määruse resolutsioon jätta muutmata, aga

asendada selle viited sotsiaalhoolekande seaduse §-le 19 viidetega §-le 105.

3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Kõik senised menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, v.a XX-le riigi

õigusabi korras määratud esindajate kulu, mis jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (7)

MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 8. novembri 2016 määrusega paigutati XX (puudutatud isik I) tema tahte

vastaselt hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele tähtajaga üks aasta, st

kuni 17. augustini 2017. Maakohtu 17. augusti 2017 määrusega pikendati puudutatud isiku

viibimist kinnises asutuses tema nõusolekuta ööpäevaringsel erihooldusteenusel ühe aasta võrra

kuni 17. augustini 2018.

2. Tori vald (vallavalitsuse kaudu, avaldaja) esitas 6. augustil 2018 maakohtule avalduse

puudutatud isiku I kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks.

Avaldaja väitel on puudutatud isik I tahtevastasel ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega

erihoolekandeteenusel AS HOOLEKANDETEENUSED Valkla Kodus (edaspidi „Valkla

Kodu“) ning seda põgenemisohu tõttu tavaliselt ööpäevaringselt erihoolekandeteenuselt.

Puudutatud isik I vajab tugevat turvatunnet ja kontrollitud keskkonda. Keskkonna muutus võib

tekitada ägedushooge ja ärrituvust. Puudutatud isiku I paigutamine muule igapäevaelu toetavale

teenusele ei pruugi olla piisav ja sobiv, arvestades tema tervislikku seisundit, ning seetõttu vajab

ta tugevamat järelevalvet ja keskkonda kinnises erihoolekandeasutuses.

3. Ekspert tegi ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi ja asus seisukohale, et

puudutatud isikul I on krooniline psüühikahäire mõõdukas vaimne alaareng käitumishäiretega

(F71.1) ja muud täpsustatud pervasiivsed arenguhäired (F84.8). Puudutatud isik I on

psühhoinvaliid, kes ei tule toime iseseisva elukoraldusega. Vaimse tervise seisundi poolest ei

ole ta suuteline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ega neid adekvaatselt juhtima. Oma

majanduslike, tervislike ja õiguslike huvide eest adekvaatselt seista ei suuda. Puudutatud isik I

ei ole aastapäevad olnud ohtlik enda või teiste tervisele, julgeolekule ega elule. Enda ja teiste

suhtes agressiivset käitumist pole esinenud. Näidustatud ei ole tugevdatud ööpäevaringse

järelvalvega kinnise erihooldusteenuse jätkumine, tema suhtes on võimalik ja vajalik rakendada

ööpäevaringse järelvalvega erihooldekodu teenust.

4. Puudutatud isikule I määratud esindaja leidis, et avaldus tuleb jätta rahuldamata.

Puudutatud isiku I ohtlikus lähitulevikus ei ole niivõrd tõsikindel, et see õigustaks kinnises

asutuses viibimise tähtaja pikendamist. Isikule on võimalik anda võimalus elada tavarežiimiga

hoolekandeteenusel. Välistatud ei ole, et turvaline ja kontrollitud keskkond suudetakse

puudutatud isikule I tagada ka tavapärasel ööpäevaringsel erihooldusteenusel.

5. Ärakuulamisel teatas puudutatud isik I, et ei ole rahul eluga hooldekodus ja soovib asuda

„lahtisesse hooldekodusse“. Ta saab iseseisvalt hakkama ja alkoholi ei hakkaks tarbima. Talle

ei meenunud, miks ta varasemalt ei ole allunud korraldustele. Puudutatud isik I tarvitab enda

sõnul ravimeid, et ei närvitseks ja oleks rahulik. Ravimeid võtab vabatahtlikult, samuti lahtises

hooldekodus võtaks ravimeid ise. Kinnine hooldekodu ajab teda närvi, kuid inimestega

suhtlemine ei aja. Puudutatud isik I suhtleb emaga, kuid Karksi-Nuia hooldekodusse ei soovi

minna, kuna ema elab seal lähedal ja võib teda ootamatult vaatama tulla.

6. Valkla Kodu tegevusjuhendaja leidis, et puudutatud isiku I puhul võiks proovida muud

hooldekodu ja kui ta ei saa hakkama, siis Valklasse tagasi tuua.

7. Ärakuulamisel leidis YY (ema, kohtumenetluses puudutatud isik II) esialgu, et puudutatud

isik I võiks olla edasi Valkla Kodus, sest muidu hakkab ta hulkuma. Samas arvas ta, et

puudutatud isik I ei ole ohtlik endale ega kellelegi teisele ja ei peaks seetõttu olema kinnises

asutuses. Puudutatud isik I võiks olla Karksi hooldekodus, siis ta oleks kontrolli all ja ema saaks

teda vaatamas käia. Kodus puudutatud isik I sõna ei kuulanud ja läbisaamine kasuisaga oli halb.

Üritas emale kallale tulla, ütles emale väga halvasti. Politseiga on olnud probleemid. Ema

selgitas, et käib nõustamisel, et saada alkoholi sõltuvusest lõplikult lahti. Ta võtaks puudutatud

isiku I enda juurde elama, aga tahaks enne proovida, kas ta saab sellega hakkama. On valmis

tagama, et puudutatud isik I ei läheks rändama.

3 (7)

MAAKOHTU MÄÄRUS

8. Maakohus rahuldas 16. augusti 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse ja

pikendas puudutatud isiku I nõusolekuta tema hoolekandeasutuses ööpäevaringsele erihooldus-

teenusele paigutamise tähtaega ühe aasta võrra kuni 16. augustini 2019.

Samas peatas maakohus määruse täitmise üheks aastaks, kui puudutatud isik I täidab järgmisi

kohustusi:

-

ta on kohustatud elama eestkostja poolt korraldatud ööpäevaringse järelevalvega

hooldekodus sealt lahkumise keeluga;

-

ta ei tohi tarvitada alkoholi;

-

ta on kohustatud korrapäraselt järgima raviplaani.

Ühtlasi märkis maakohus, et võib peatamise tühistada koheselt, kui puudutatud isik I ei täida

talle pandud kohustusi või kui tema seisundist tulenevalt on peatamise tühistamine vajalik.

Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud

riigi kanda.

8.1. Maakohus tugines eksperdi arvamusele ja leidis, et esineb enne 1. jaanuarit 2016 kehtinud

sotsiaalhoolekande seaduse (SHS1995) § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldus, mis annab aluse

puudutatud isiku I nõusolekuta paigutamiseks hoolekandeasutusse ja järelikult ka seal

hoidmiseks tema tahte vastaselt.

Vastavalt kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiaktile on puudutatud isikul I diagnoositud krooniline

psüühikahäire mõõdukas vaimne alaareng käitumishäiretega ning muud täpsustatud

pervasiivsed arenguhäired. Eksperdi arvamuse kohaselt isik ei ole suuteline kestvalt aru saama

oma tegude tähendusest ning neid adekvaatselt juhtima. Isik ei suuda oma elu korraldamisega

iseseisvalt toime tulla. Isikul puudub haiguskriitika psüühikahäire osas. Puudutatud isiku I

vaimse arengu peetuse tõttu on kõikide kognitiivsete funktsioonide tase madal ning tegelikkuse

tunnetamine on häiritud.

8.2. Kuigi Valkla Kodu, eksperdi ja puudutatud isikule I määratud esindaja arvamuste

kohaselt ei ole isik viimase aasta jooksul olnud ohtlik endale ega teistele, on tõenäoline, et vaid

stabiilne kontrollitud keskkond on puudutatud isikule I positiivselt mõjunud.

Psühhiaater KK asus 12. aprillil 2017 seisukohale, et kui puuduks põgenemisoht, võiks

puudutatud isik viibida ööpäevaringse järelvalvega erihooldekodus. Puudutatud isik I viibib

kontrollitud keskkonnas, kus isikul ei ole võimalik põgeneda, isikule tuletatakse järjepidevalt

meelde ravimite võtmise vajadust ning isikul ei ole võimalik tarbida alkoholi. Kuna ravimite

manustamine toimub hetkel ainult meelde tuletamisel ja ette andmisel, siis võib puudutatud

isiku I tervislik olukord oluliselt halveneda, kui ta teenuselt eemal viibides ja sinna mitte tagasi

naastes ravimeid ei manusta. Ka isiku ärakuulamisel oli võimalik tajuda, et puudutatud isik I

muutus mõningatel teemadel vesteldes äärmiselt kurvameelseks ning sobiva keskkonnata on

võimalik, et lisaks agressiivsushoogudele tekiks isikul ka enesekahjustamise mõtted. Maakohtu

hinnangul on tõenäoline, et ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamisel isikul võib

tekkida tagasilangus ning korduvad varasemad juhtumid.

Seega pigem kindlasti kui tõenäoliselt, jättes puudutatud isik I paigutamata hoolekandeasutusse

ööpäevaringselt erihooldusteenusele, esineb SHS1995 § 19 lg 1 p-s 2 sätestatud isiku kinnisesse

asutusse paigutamise eeldus, s.t isik on endale või teistele ohtlik.

8.3. Kuigi puudutatud isiku I tervislik seisund on paranenud, ei pruugi tema paigutamine

muule igapäevaelu toetavale teenusele olla piisav ja sobiv, arvestades puudutatud isiku I

tervislikku seisundit ning seetõttu vajab ta tugevamat järelevalvet ja keskkonda kinnises

erihoolekandeasutuses. Puudutatud isik I on varasemalt viibinud madalama järelevalvega

keskkonnas ning temaga on tekkinud seejärel probleemid. Tegevusjuhendaja, kes on

4 (7)

puudutatud isikuga I kaks aastat tegelenud, rõhutas ärakuulamisel samuti sobiva keskkonna

olulisust puudutatud isiku I jaoks ning leidis, et Valkla Kodus on puudutatud isiku I jaoks sobiv

keskkond. Puudutatud isik I vajab jätkuvalt kindlat, turvalist ja tugevat järelevalvet võimaldavat

elukeskkonda.

Seega esineb ka SHS1995 § 19 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus, kuna puudutatud isiku I psüühilisest

seisundist ja haiguskriitika puudumisest tulenevalt ei ole muude abinõude kasutamine

käesolevaga võimalik.

8.4. Eeltoodust tulenevalt ei ole puudutatud isiku I kinnisesse asutusse paigutamise eeldused

käesolevaks ajaks ära langenud ja on põhjendatud tema kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja

pikendamine üheks aastaks.

8.5. Kuna viimasel aastal on puudutatud isiku I tervislik seisund muutunud stabiilsemaks ning

temaga ei ole seotud ühtegi agressiivset juhtumit, on võimalik kaaluda kinnisesse asutusse

paigutamise

peatamist.

Samas

on

jätkuval

vajalik

puudutatud

isik I

paigutada

hoolekandeasutusse, kus tal on kindel, turvaline ja järelevalvet võimaldav elukeskkond.

Ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamisel on puudutatud isik I kohustatud elama

eestkostja poolt korraldatud erihooldekodus sealt lahkumise keeluga, ta ei tohi tarvitada

alkoholi ning on kohustatud korrapäraselt järgima raviplaani. Nimetatud kohustuste

sätestamine on vajalik, et survestada puudutatud isikut I käituma sotsiaalselt aktsepteeritavalt

ka avatud keskkonnas ning mh vältida põgenemise juhtumeid ning ennetada varasemat

agressiivset käitumist.

8.6. Ühtlasi selgitas maakohus, et lõpetab määrusega isiku kinnisesse asutusse paigutamise,

kui paigutamise eeldused on ära langenud või kui ilmneb, et eeldused ei olnud täidetud. Kohus

võib kinnisesse asutusse paigutamise lõpetada isiku enda või tema eestkostja või isiku elukoha

järgse valla- või linnavalitsuse taotlusel või omal algatusel.

Kinnine asutus peab kohtule viivitamata teatama, kui tema arvates ei ole isikut vaja kinnises

asutuses hoida kohtu määratud tähtaja lõppemiseni. Kui isik on kinnisest asutusest vabastatud

enne kohtu määratud aega, tuleb kohtule sellest samuti viivitamata teatada. Kohus peab ka sel

juhul otsustama isiku kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamise TsMS § 539 lg-s 1 sätestatud

korras.

MÄÄRUSKAEBUS

9. Puudutatud isik I esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub vaidlustatud

määruse tühistada.

Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

maakohus ei ole nõuetekohaselt tuvastanud SHS1995 § 19 lg 1 p-des 1-3 sätestatud

eelduseid. Ekspert tegi järelduse, et puudutatud isiku I puhul ei ole näidustatud

tugevdatud ööpäevaringse järelvalvega kinnise erihooldusteenuse jätkumine.

Puudutatud isik I ei ole endale või teistele isikutele ohtlik, kui ta vabastada

ööpäevaringse tugevdatud jälgimisrežiimiga kinniselt erihooldusteenuselt. Seega ei ole

alust puudutatud isiku I kinnisesse asutusse paigutamiseks;

-

põhjendamatu on maakohtu poolt psühhiaatri KK 12. aprilli 2017 seisukohale

tuginemine, kuivõrd seda arvestati eelmisel korral isiku kinnisesse asutusse

paigutamise tähtaja pikendamisel ning uut seisukohta käesoleva aja andmete kohta

esitatud ei ole. Isikut ei saa kinnisesse asutusse paigutada üksnes kohtu tunnetusliku

hinnangu alusel, mille kohaselt on tõenäoline, et ööpäevaringsele erihooldusteenusele

paigutamisel isikul võib tekkida tagasilangus ning korduvad varasemad juhtumid.

5 (7)

MENETLUSE EDASINE KÄIK

10. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks.

Avaldaja vaidles kaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 20. septembril 2018.

Avaldaja esitas 1. oktoobril 2018 maakohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus

paigutada

puudutatud

isiku I

tahtest

olenemata

kinnisesse

erihoolekandeasutusse

ööpäevaringsele erihooldusteenusele Valkla Kodusse vähemalt neljaks päevaks pikendamisega

kuni 40 päevani. Selle taotluse jättis maakohus 2. oktoobri 2018 määrusega rahuldamata.

Seejärel edastas avaldaja 4. oktoobril 2018 ringkonnakohtule täiendavad dokumendid, mis

osaliselt kordasid vahepealses menetlusetapis maakohtule juba esitatut. Puudutatud isiku I

esindaja vastas samal päeval, et avaldaja seisukohad ei peaks muutma kaebuse lahendamist,

aga ei vaielnud vastu uute tõendite vastuvõtmisele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse

resolutsiooni tühistamiseks ega muutmiseks. TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel tuleb jätta määrus

muutmata ja määruskaebus rahuldamata, aga muuta põhjendusi.

12. Avaldaja esitas 11. septembril 2018 koos määruskaebuse vastusega kokkuvõtva hinnangu

erihoolekandeteenuse osutamise kohta Valkla Kodus ning 4. oktoobril 2018 täiendavalt

e-kirjad puudutatud isiku I käitumise kohta 23.–24. septembril 2018 ja SA Pärnu Haigla

27. septembri 2018 tõendi puudutatud isiku I hospitaliseerimise kohta. Avaldaja esitatud

tõendid tuleb TsMS § 662 lg 3 alusel toimikusse võtta ja neid hinnata kaebuse lahendamisel.

13. Kui isik paigutati kinnisesse asutusse varem kehtinud õiguse alusel, aga kohus kaalub

hiljem tema seal viibimise pikendamist, siis tuleb kohaldada nn jätkumenetluse ajal kehtivat

õigust (vt Riigikohtu 13. veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-16, p 11). Kuigi

maakohus tugines kuni 31. detsembrini 2015 kehtinud SHS1995 § 19 lg 1 p-dele 1-3, ei anna see

alust vaidlustatud määruse tühistamiseks, sest sisuliselt hindas kohus, kas esinevad asjaolud,

mis annaks aluse pikendada puudutatud isiku I viibimist tema nõusolekuta hoolekandeasutuses

ööpäevaringsel erihooldusteenusel.

Tingimused,

mille

esinemisel

paigutatakse

täisealine

isik

kohtumääruse

alusel

hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta, on sätestatud

kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 105 lg-s 1 ja need on punktide kaupa järgmised:

1) täisealisel isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada

või seda juhtida; 2) täisealine isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata

hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama; 3) varasemate abimeetmete

rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik.

Ringkonnakohus asendab maakohtu lahendis sisalduvad viited SHS1995 §-le 19 viidetega SHS

§-le 105 ja põhjendab järgnevalt kaebuse väidetele vastates, miks see ei muuda vaidlustatud

määruse sisu ega lõppjäreldust.

13.1. Maakohus tuvastas õigesti, et praegusel juhul esineb SHS § 105 lg 1 p-s 1 toodud

tingimus isiku paigutamiseks hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama

tema nõusolekuta, st puudutatud isikul I on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma

käitumisest aru saada või seda juhtida. Nimelt on puudutatud isikul I krooniline psüühikahäire,

mis esineb vaimse arengu peetuses ja pervasiivsete arenguhäiretena, mis piiravad tema võimet

iseseisva elukorraldusega toime tulle. Oma vaimse tervise seisundi tõttu ei ole puudutatud isik I

suuteline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ning neid adekvaatselt juhtima.

6 (7)

13.2. Samuti leidis maakohus põhjendatult, et jättes puudutatud isiku I suhtes pikendamata

kinnises hoolekandeasutuses ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibimise, võib ta osutuda

eelkõige endale ohtlikuks, st täidetud on SHS § 105 lg 1 p 2 tingimus.

Riigikohus on selgitanud, et isiku ohtlikkusele võib viidata mh puudulik haiguskriitika, st

olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt 14. veebruari 2018 määrus tsiviilasjas

nr 2-15-3662, p 14.1).

Eksperdi arvamuse kohaselt on puudutatud isikul I vaimse arengu peetuse tõttu kõikide

kognitiivsete (tunnetuslike) funktsioonide tase madal, tegelikkuse tunnetamine häiritud.

Puudutatud isik I end vaimuhaigeks ei pea, ravimite nimetusi ja nende toimet ei tea, iseseisvalt

ravirežiimi tagada ei suuda, haiglaravi vajalikuks ei pea, haiglasse toomist psüühikahäirega ei

seosta. Puudutatud isikul I esinevad psüühikahäired mõjutavad oluliselt tema tunnetuslikku ja

tahtesfääri tegevust – oma tegude tähendusest arusaamine ja nende juhtimine on lapsemeelselt

ebaadekvaatne. Aktist järeldub, et vaatamata ravile pole puudutatud isikul I kujunenud

haigustaju ja ta pole suuteline adekvaatselt olukorda hindama ega igapäevaselt toime tulema.

Samuti nähtub kokkuvõtvast hinnangust erihoolekandeteenuse osutamise kohta Valkla Kodus,

et puudutatud isikul I ei ole välja kujunenud kriitikat oma seisundi kohta. Ta ei saa aru ravi

vajadusest ega ole võimeline raviskeemi iseseisvalt jälgima. Puudutatud isik I ei ole

adekvaatselt võimeline vastu võtma ühtegi enda elukorraldust ja tervist puudutavat otsust.

Puudutatud isikule I on vajalikud regulaarsed psühhiaatri konsultatsioonid ja pidev toetusravi,

kontroll ravimite tarvitamise üle.

Eeltoodust tulenevalt jõudis maakohus õigele järeldusele, et puudutatud isiku I ohtlikkus

iseendale väljendub haiguskriitika puudumises ja sellest tulenevas ravimite võtmata jätmises.

13.3. Põhjendamatu on puudutatud isiku I esindaja seisukoht, et tulenevalt eksperdi järeldusest

ei ole puudutatud isik I endale või teistele isikutele ohtlik, kui ta vabastada kinnisest

hoolekandeasutusest ööpäevaringselt erihooldusteenuselt.

Eksperdi arvamusest saab järeldada, et viibides Valkla kodus kontrollitud keskkonnas, kus

puudutatud isik I võttis korrapäraselt ravimeid ja alkoholi tarbida ei saanud, ei olnud ta endale

ega teistele inimestele ohtlik. Samas puudub ekspertiisiaktis järeldus selle kohta, kas

puudutatud isik I võib olla endale või teistele isikutele ohtlik, kui ta vabastada kinnisest

hoolekandeasutusest ööpäevaringselt erihooldusteenuselt.

13.4. Arvestades puudutatud isiku I tervislikku seisundit ja hoiakuid ravi vajalikkuse suhtes

leidis maakohus õigesti, et vajalik on ööpäevaringne erihooldus kinnises hoolekandeasutuses.

Puudutatud isikul I puudub haiguskriitika ning tema seisundi paranemine on toimunud

pikemaajalise viibimise tõttu kontrollitud keskkonnas ja ööpäevaringse järelevalve all.

Avaldaja määruskaebuse vastuse kohaselt on puudutatud isiku I viibimiskoht alates

5. augustist 2018 Sõmera Kodu, kus ta ei ole kinnises asutuses. Nähtuvalt avaldaja esitatud

e-kirjadest, on puudutatud isik I Sõmera Kodust juba kaks korda omavoliliselt lahkunud,

esimesel korral toodi ta politsei poolt tagasi, teisel korral sattus ta politsei arestikambrisse ja

sealt tervisliku seisundi tõtt (ei olnud üle 48 t võtnud rohtusid) psühhiaatriakliinikusse.

Seega puudutatud isiku I seisundi stabiliseerimist ja paranemist väljaspool kinnist hoolekande-

asutust ei ole võimalik tagada ning ta võib muutuda eelkõige endale ohtlikuks. Ühtlasi järeldub

eeltoodust, et täidetud on SHS § 105 lg 1 p 3 tingimus, sest puudutatud isiku I ohtlikkust endale

ei ole võimalik vältida muul viisil kui kinnisesse asutusse paigutamise teel, kusjuures see

võimatus tuleneb temast endast.

13.5. Eeltoodust tulenevalt jõudis maakohus põhjendatud järeldusele, et puudutatud isiku I

kinnisesse asutusse paigutamise eeldused ei ole ära langenud ja on põhjendatud tema kinnisesse

asutusse paigutamise tähtaja pikendamine üheks aastaks.

7 (7)

14. Kaebuses ei vaidlustata kinnisesse asutusse paigutamise peatamist, selles osas ringkonna-

kohus maakohtu lahendit ei kontrolli. Kui isik talle seatud tingimusi või kohustusi ei täida, on

maakohtul õigus peatamine TsMS § 540 lg 2 alusel tühistada (vt selle kohta nt Riigikohtu

14. veebruari 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662, p 15.6).

15. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a puudutatud isikule I riigi

õigusabi korras määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb

TsMS § 172 lg 3 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud.

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Puudutatud isiku I

esindaja tasutaotlused lahendab kohus täna eraldi määrusega.

16. TsMS § 543 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm