2-18-9846/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

29. november 2018. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-9846

Hagi ese

Tiina Rehema hagi Aili Lainevool vastu kinnisasja

ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Tiina Rehema; isikukood XXX; elukoht

XXX; e-post XXX.

Kostja Aili Lainevool; isikukood XXX; elukoht

XXX. Menetlus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tiina Rehema hagi Aili Lainevool vastu kinnisasja ebaseaduslikust

valdusest väljanõudmiseks.

2. Kohustada Aili Lainevoolu vabastama Tiina Rehemaale kuuluv korteriomand

aadressil XXX.

3. Jätta menetluskulud Aili Lainevoolu kanda. Mõista Aili Lainevoolult Tiina

Rehemaa kasuks välja menetluskulu 300 eurot.

4. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

2/3

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Tiina Rehema (hageja) esitas 27. juunil 2018. a Tartu Maakohtule Aili Lainevoolu

(kostja) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat vabastama hagejale kuuluv

korteriomand aadressil XXX (hagis ekslikult märgitud XXX, mis on liidetud XXX).

Hagi kohaselt kasutab kostja hagejale kuuluvat korterit ilma hageja nõusolekuta.

2. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et hagi oleks

tulnud jätta menetlusse võtmata, kuna hagi alus ei ole piisavalt selge. Hagi alusena ei

piisa sellest, et hageja üksnes märgib, et kostjal ei ole õiguslikku alust hagejale kuuluva

eluruumi kasutamiseks. Kostja leiab, et ta valdab hageja korteriomandit õiguslikul

alusel. Kostja on kasutanud korteriomandit pika aja jooksul. Kostjal oli korteri

erastamisjärgse omaniku Armilda Vesoga suuline kokkuleppe eluruumi kasutamiseks.

Armilda Veso suri XX.XX.XXXX ja tema vara pärisid testamendi järgi Rainer

Rehema, Lisette Rehema ja Reijo Erlend Rehema. Armilda Veso testamendi kohaselt

oli pärijatel kohustus sõlmida kostjaga leping korteriomandi kasutamiseks tingimusel,

et kostja ja tema poeg tasuvad korteri kasutamisega kaasnevad maksed ja muud

kohustused. Kostja leiab, et Armilda Vesoga sõlmitud leping läks tema surma järel üle

tema pärijatele. Pärijad ei avaldanud soovi lepingu lõpetamiseks. Kostja keeldus

pärijatega sõlmimast üürilepingut, mille kohaselt oleks tal tulnud maksta üüri 100 eurot

kuus, kuivõrd Armilda Veso tahte kohaselt pidi kostja tasuma üksnes korteriga seotud

kulud, mitte üüri. Hageja kostjale esitatud nõuded korteri vabastamiseks ei vasta

võlaõigusseaduses üürilepingu ülesütlemisele kehtestatud nõuetele ja on seega tühised.

KOHTU SEISUKOHT

3. Hageja on hagis nõudnud, et kostja vabastaks hagejale kuuluva korteriomandi,

tuginedes sellele, et kostjal ei ole hageja nõusolekut korteriomandi kasutamiseks, st

kostjal ei ole õiguslikku alust korteriomandi kasutamiseks. Kohtu hinnangul saab

nimetatud asjaoludel hageja nõude õiguslikuks aluseks olla asjaõigusseaduse § 80,

mille kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja

valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja

väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Seega tuleneb seadusest kaks

eeldust asja teise isiku valdusest väljanõudmiseks. Esiteks peab nõude esitaja olema

asja omanik ning teiseks peab valdaja valdama asja ilma õigusliku aluseta.

4. Kohus märgib, et kostja ei ole hageja omandiõigusele vastu vaielnud, mistõttu kohus

eeldab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 4 kohaselt, et kostja võtab

omaks asjaolu, et hageja on korteriomandi omanik. Kostja on vaielnud vastu hageja

väitele, et kostjal ei ole asja valdamiseks õiguslikku alust. Olukorras, kus asja omanik

on esitanud AÕS § 80 järgse nõude valduse väljaandmiseks, peab valdaja, st kostja

õigusliku aluse enda valduseks välja tooma ja tõendama. Kostja väitel oli tal

korteriomandi varasema omaniku Armilda Vesoga suuline kokkulepe eluruumi

kasutamiseks. Kohus ei nõustu kostjaga, et nimetatud kokkulepe on läinud üle hagejale.

Kostja vastusest nähtub, et väidetavast kokkuleppest tulenes kostjale üksnes kohustus

tasuda korteriga kaasnevad kulud, mitte kohustus tasuda üüri. Võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üürileandja andma üürnikule kasutamiseks asja

ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Seega juhul, kui kostjal

ei olnud A. Vesoga sõlmitud lepingu järgi kohustust üüri tasuda, ei saanud tegemist

olla ka üürilepinguga. Tegemist võis olla tasuta kasutamise lepinguga VÕS § 389

kohaselt. Erinevalt üürilepingust, mille üleminek kinnisasja võõrandamise korral

3/3

kinnisasja uuele omanikule tuleneb VÕS §-st 291, ei näe seadus ette tasuta kasutamise

lepingu üleminekut kinnisasja võõrandamisel. Kuivõrd hageja ei ole A. Veso ega

nähtuvalt kohtule esitatud A. Veso testamendist ka A. Veso pärija, ei saa seega olla

hagejale üle läinud kostja A. Vesoga sõlmitud korteri tasuta kasutamise leping. Kostja

ei ole välja toonud, et ta oleks hagejaga sõlminud mingi lepingu, mille alusel tal oleks

õigus korteriomandit vallata või muid asjaolusid, mis annaksid õigusliku aluse hageja

suhtes korteriomandi valdamiseks.

5. Samal põhjusel, kuna hageja ei ole A. Veso pärija, ei saa talle tulla kohustusi ka A.

Veso testamendist, st asja lahendamisel ei ole tähtis asjaolu, et A. Veso on oma

testamendis määranud enda pärijatele kohustuse sõlmida kostjaga leping korteriomandi

kasutamiseks. Kui kostja leiab, et talle tulenesid A. Veso testamendist mingid õigused

ning A. Veso pärijad on neile vastavaid kohustusi rikkunud, saab kostjal olla üksnes

nõue A. Veso pärijate vastu. Testamendis sisalduv korraldus pärijatele ei saa olla kostja

valduse õiguslikuks aluseks hageja suhtes, kes ei ole A. Veso pärija.

6. Eelnevast tulenevalt ei saa isegi kostja vastuväidete õigsuse korral, olla kostjal hageja

suhtes kehtivat õiguslikku alust hagejale kuuluva korteriomandi valdamiseks. Hagi

tuleb seega rahuldada ning kohustada kostja vabastama hagejale kuuluv korteriomand.

7. Kohus jätab TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud hagi rahuldamise tõttu kostja

kanda. Asja materjalide kohaselt on hageja menetluskuluks olnud riigilõiv 300 eurot,

mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik