1-08-14779/8 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

09.novembril 2009.a Valga

Asja number

1-08-14779

Kohtunik

Aivar Pellja

Sekretär

Kersti Karja

Taotluse esitaja

Kriminaalhooldaja Maila Sarap

Taotlus

Tartu Vangla Valga talituse kriminaalhooldusosakonna

erakorraline ettekanne süüdimõistetu K.G

kohta

Istungil osalenud isikud

Prokurör Anu Vilt,

Kriminaalhooldusametnik Maila Sarap

Süüdimõistetu K.G ( ID xxx; eluk.x)

RESOLUTSIOON

Hoiatada K.G KarS § 75 lg 1 ja lg 2 p 2 rikkumise eest.

Pikendada K.G-le 07.novembri 2008.a. Tartu Maakohtu Valga

kohtumaja otsusega määratud katseaega kuue ( 6 ) kuu võrra, s.o kuni 06.05.2011.a.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib KrMS § 386 ja § 387 lg 1 alusel esitada kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama, määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD

Taotlus

07.11.2008.a. on Tartu Maakohtu Valga kohtumaja otsusega K.G

süüdi mõistetud KarS §-de 263 p 3; 274 lg 1 ja 275 järgi ja liitkaristusega karistatud 6 kuu vangistusega. KarS § 74 lg 1 alusel on tähtajalist vangistust 6 kuud tingimisi mitte kohaldatud ja täitmisele pööratud, kui süüdimõistetul 2 aasta katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel keelati K.G katseaja kestel alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Ettekande kohaselt K.G on rikkunud talle kohtuotsusega määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Karistusregistri 09.09.2009.a. väljavõttest selgub, et isik on katseajal toimepannud neli väärtegu. Lõuna Politseiprefektuuri poolt edastatud materjalidest nähtub, et 19.06.2009.a. pani K.G toime väärteod, viibis avalikus kohas alkoholijoobes ning kandis kaasas õhupüssi. Avalikus kohas alkoholijoobes viibimise eest karistati Siim- K.G KarS §262 alusel rahatrahviga 600 krooni (kiirmenetluse otsus 19.06.2009.a. nr 10220882964626) ning alkoholijoobes relva (õhupüss) kaasas kandmise eest Relvaseaduse §89´3 lg 1 alusel (14.07.2009.a. väärteo otsus nr 2820,09,002137) rahatrahviga 600 krooni. 26.06.2009.a. olles alkoholijoobes pani toime väärteo KarS §262 järgi (väärteo otsus 27.06.2009.a. nr 10220882962796), mille alusel karistati rahatrahviga 900.- krooni. 06.08.2009.a. karistati avaliku korra rikkumise eest KarS §262 alusel rahatrahviga 900 krooni. Isiku alkoholi tarvitamist kinnitavad väärteomaterjalide juurde lisatud alkoholijoobe tuvastamise protokollid. Samuti on K.G rikkunud registreerimiskohustustest tulenevaid nõudeid. Senist kriminaalhooldust arvesse võttes võib seda pidada mitterahuldavaks.

Isik

ei

ole

kinnipidanud

registreerimistähtaegadest, süstemaatilised hilinemised, tähtaegade eiramised: 12.12.2008.a.

ilmus

klient

esmakohtumisele,

samuti

järgnevale

kohtumisele

04.01.2009.a. tähtaegselt, hilisemalt hakkasid tekkima probleemid tähtaegadest kinnipidamisega.

- kokkulepitud aeg 01.02.2009.a. klient ilmus 25.01.2009.a. (enne tähtaega).

- kokkulepitud aeg 15.03.2009.a. klient ilmus 25.03.2009.a. (hilinemine)

- kokkulepitud aeg 03.05.2009.a. klient ilmus 07.05.2009.a. (hilinemine)

- kokkulepitud aeg 04.06.2009.a. klient ilmus 22.06.2009.a. (hilinemine)

- 03.08.2009.a. registreerimisele ilmus klient tähtaegselt. Kuna rikkumised leidsid aset perioodil, mil isik viibis kriminaalhooldusel Tartus (ametnik Liisi Traus), siis registreerimiskohustuste rikkumiste kohta Siim-Henri Pihelgaselt seletusi rikkumiste asjaolude täpsustamise suhtes võetud ei ole.

II KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST

K.G tunnistab toimepandud väärtegusid ning samuti asjaolu, et nende toimepanemise ajal oli tarvitanud alkoholi. 19.06.2009.a. toimepandud väärtegude kohta avalikus kohas alkoholijoobes viibimise (kiirmenetluse otsus 19.06.2009.a. nr 10220882964626) ja õhupüssi kaasas kandmise (14.07.2009.a. väärteo otsus nr 2820,09,002137) kohta selgitab K.G järgmist, et tähistasid ühe tema hea tuttava põhikooli lõpetamist, kuigi esialgu oli plaan piirduda vähese alkoholiga, kadus siiski kontroll oma käitumise üle ja tema enda mäletamise järgi jõi ühtekokku kaheksa õlut, lisaks võttis kaks pitsi viina. Kuidas raamatukogu ette magama jäi rinnal õhupüss, seda ei mäleta ja ei oska seletada. 26.06.2009.a. sündmuse kohta (väärteo otsus 27.06.2009 nr 10220882962796) selgitab isik järgmist, et tarvitasid koos sõbraga õlut, mille käigus tekkis omavaheline tüli (kähmlus) tuttava tüdruku pärast. 05.08.2009.a. toimepandud väärteost KarS§ 262 järgi (väärteo otsus 06.08.2009.a. nr 282009002656004) K.G viimasel toimunud kohtumisel (31.08.2009.a.) ametnikku ei teavitanud. Antud asjaolust sai ametnik teada 09.09.2009.a. karistusregistri väljavõttest, mistõttu puudub hooldusaluse endapoolne seletus antud sündmuse osas. 09.09.2009.a. toimus vestlus Lõuna Politseiprefektuuri Valga Liiklusjärelevalvegrupi komissar Kaimar Karmiga, mille käigus politseiametnik avaldas, et K.G poolt 05.08.2009.a. toimepandud väärtegu seisnes selles, et isik viibis avalikus kohas alkoholijoobes.

III KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG KATSEAJALE VÕI

ÜLDKASULIKU TÖÖ TEGEMISELE

K.G suhtes teostati kriminaalhooldust kuni 08.07.2009.a. Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituses (ametnik Liisi Traus), kuna isiku elukohaks oli kohtu poolt määratud X X linn (X). Käesoleva aasta juunikuust elab süüdimõistetu X linnas, Valga Linnavalitsuse poolt eraldatud sotsiaalkorteris aadressil X (esmane elukoht aadressil X). Lastekodus viibides oli isikul mitmeid probleeme allumatuse ja reeglitest kinnipidamisega, mistõttu otsiti lahendusi ja võimalusi tema elukorralduse muutmiseks. Kõige otstarbekamaks peeti anda võimalus proovida elada iseseisvalt (iseseisvaks eluks ettevalmistamine), samas on K.G ikkagi endiselt X kasvandike kirjas. Lastekodu hoolitseb tema majandusliku toimetuleku ja üldise elukorralduse eest. K.G õpib X Tehnikaja Teeninduskoolis automaaleri erialal, õppeperioodil viibib ühiselamus, kuid igal nädalavahetustel käib kodus. Isikul on teravdatud huvi igasuguste relvade vastu, klient ise on avaldanud, et huvitub nendest, samas ei taju ega suuda ette näha relvade omamise ja hoidmisega kaasnevaid ohtusid. Selgelt vastutustundetut suhtumist näitab isiku poolt 19.06.2009.a. toimepandud väärtegu (väärteo otsus 14.07.2009.a. nr 2820,09,002137), olles alkoholijoobes jäi linna tänaval magama ning õhupüss rinnal, oskamata hiljemalt anda selgitusi toimunu kohta, miks nii juhtus. Tartu kriminaalhooldusametnik Liisi Trausi päevikukandest nähtub, et juba lastekodus viibimise ajal tunti muret tema suurenenud relvahuvi pärast. Senist kriminaalhooldust arvesse võttes võib seda pidada mitterahuldavaks. Isik ei ole kinnipidanud registreerimistähtaegadest, süstemaatilised hilinemised, tähtaegade eiramised.

IV KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA

Pöörata karistus täitmisele

Põhjendus – süüdimõistetu on jätkuvalt pannud toime väärtegusid (neli väärtegu) ning rikkunud kohtu poolt temale pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Isikule on korduvalt üle selgitatud lisakohustuste olemust, samuti lisakohustuste rikkumisega seonduvate sanktsioonide kohaldamise võimalikkust. K.G on lubanud end parandada, kuid vaatamata oma lubadustele ei ole suutnud neid täita ja endiselt tarvitanud alkoholi ja rikkunud kohtu poolt pandud kohustusi. Süüdimõistetu tunnistab kontrollnõuete ja kohustuste rikkumist. K.G palub karistust mitte täitmisele pöörata, kuna sellisel juhul kaotaks ta võimaluse õppida ja omandada soovitud eriala. Alates 2009.a. suvest ei ole uusi rikkumisi toime pannud ning lubab ka edaspidiselt seadusekuulekalt käituda.

Arvestades

süüdimõistetu

kohtuistungil

avaldatud

kahetsust

ja

lubadusi

on

kriminaalhooldaja ja prokurör on seisukohal, et K.G-le määtatud katseaega tuleks pikendada. Siim-Henri Pigelgas sai hiljuti täisealiseks, õpib ning tal on elamispind. Kohtu lahendi põhjendused. Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad ning põhjalikult tutvunud taotluse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et prokuröri ja kriminaalhooldusametniku seisukoht K.G katseaja pikendamise osas on põhjendatud. Arvestades kuriteo raskust, mille eest K.G süüdi tunnistati ning tehiolusid mis olid aluseks käitumiskontrolli kohustuste mittetäitmise osas, peab kohus otstarbekaks pikendada katseaega kuue kuu võrra.

Vangistuse täitmisele pööramise korral ei paraneks K.G

majanduslik seisund ja sotsiaalne olukord. Süüdimõistetu pole ettekande esitamise järgselt uusi õiguserikkumisi toime pannud. K.G on andnud lubaduse edaspidiselt korrektselt täita kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohus leiab, et süüdimõistetule tuleb anda veel võimalus lubaduse täitmiseks. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS §-is 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Aivar Pellja

Kohtunik