2-16-15950/59 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. november 2018.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-16-15950

Tsiviilasi

NolaPro Europe OÜ hagi J R ja A J vastu kahju

hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

Hagi hind 250 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: NolaPro Europe OÜ (registrikood: 12016242)

Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Kaido Loor

ja

vandeadvokaat

Mart

AngerJ

(e-post

menetlus@angerjarv.ee)

Kostja 1: J R (isikukood:xxx)

Kostja 2: A J (isikukood: xxx)

Kostjate 1-2 lepingulised esindajad: vandeadvokaat Arne

Ots ja vandeadvokaat Martin-Johannes Raude (e-post

arne.ots@ellex.ee, martin.raude@ellex.ee)

Asja arutamine

25.09.2018 toimunud kohtuistungil

RESOLUTSIOON

Hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud hageja NolaPro Europe OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses,

kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi

kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. AS Süda Maja (pankrotis) aktsionärile T K kuulub 8040 AS Süda Maja aktsiat. Aktsionäri

nõue seisneb nõukogu liikmete tegevuse tõttu toimunud aktsiate väärtuse vähenemises. T

Ke aktsiate väärtuseks oli lähtuvalt AS Süda Maja omakapitalist 466 132,81 eurot (8 150

367,00 : 140 580 x 8040 = 466 132,81). Hageja omandas aktsionär T Ke kahjunõude

summas 250 000 eurot T Kelt 12.10.2016.

2. AS Süda Maja (pankrotis) tegutses aastaid kinnisvaraarendajana. Aastaks 2012 oli AS Süda

Maja kaasanud aktsionäridelt ja laenuandjatelt kapitali ca 34 miljonit eurot. 2011. aasta

majandusaasta aruande kohaselt oli AS Süda Maja omakapital 8 836 456 eurot ning 2012.

aasta majandusaasta aruande kohaselt 8 435 925 eurot. AS Süda Maja tegevus

kinnisvaraarendajana oli tüüpiline seda liiki tegevusele: arendamiseks/ehitamiseks vajalik

maa ostetakse, planeeringud ja ehitusprojektid tehakse aktsionäride ja/või teiste

laenuandjate

poolt

äriühingule

antud

laenude

eest.

Aktsionärid

eelistavad

maksuefektiivsuse põhjustel äriühingu tegevuse finantseerimist laenudega, sissemaksed

omakapitali on minimaalsed. Kõigilt laenudelt arvestatakse intressi, sh ajal kui hoonestus

on välja ehitamata ja müümata. Kuna sellel perioodil äriühingul tulusid ei ole, siis reeglina

intresse

aktsionäridele

ei

maksta.

Teistele

laenuandjatele

tasutavad

intressid

finantseeritakse aktsionäride antud laenudest. Kui arendusperiood osutub pikaks, peab

äriühing tagastama teiste laenuandjate laenud. Seega, aktsionärid omandavad

kinnisvaraarendaja aktsiaid selgelt teades, et äriühing võib vajada aktsionärilt laenusid

selleks, et teenindada teiste laenuandjate laene. Pahas usus tegutsev aktsionär saab laenu

andmisest keeldumisega tekitada kinnisvaraarendajale nõnda ajutise maksehäire – ühingul

on küll kinnisvara, aga raha laenude teenindamiseks mitte.

3. Kinnisvaraarendajale kuuluva maa tegelik väärtus arendusperioodi kestel sõltub kõige

rohkem kinnisvaraarendaja enese tegevusest: ehitatavate hoonete üürnike/ostjate

(eel)kokkulepped kinnisvaraarendajaga hoonete omandamiseks ja/või üürimiseks

võimaldavad arendajal võtta laenusid ehitustegevuse läbiviimiseks, mis omakorda

võimaldab üüritulu ja maa müüki ostjatele. Üüritulu ja maa müük võimaldavad maa

omandamise ja ehitamise laenude teenindamist. AS-il Süda Maja oli üürilepingute ja üüri

eellepingutega 2013 aastaks kaetud 19 000 m2 ulatuses. Kinnisvaraarendaja tegevuse

peatamine, üüri/müügikokkulepete ärajäämine või nende rikkumine langetab maa väärtust

oluliselt.

4. 2013 aasta kevadel selgus, et enamusaktsionäri ja võlausaldaja osaühing Probus juhatuse

liige A J on huvide konfliktis seoses xxx kontserni ettevõtjatega. Huvide konflikt fikseeriti

ka AS Süda Maja nõukogu 18.04.2013 koosolekul. Nõukogu otsuse järgi oleks lahenduseks

A Jule kuuluvate AS Süda Maja aktsiate müük või AS Süda Maja kõikide kinnisasjade

müük. Hiljem otsustati AS Süda Maja kinnisasjad võõrandada ning mais-juunis 2013 tehti

kolm tehingut, mille AS Süda Maja nõukogu heaks kiitis. Viidatud mai-juuni 2013

tehingute kasumlikkust on kinnitanud vandeaudiitor õiendiga. Teine huvide konflikt

osaühing Probus ja AS Süda Maja vahel seisnes selles, et osaühing Probus oli omandanud

nn. Xxx kinnistu, mis asus xxx projekti vahetus naabruses. Osaühingule Probus oli

kasulikum Xxx kinnistu väljaarendamine enese huvides kui Xxx kinnistu väljaarendamine

paljude AS Süda Maja aktsionäride huvides (sh pakkuda äripinnana enda kinnistut

konkureerimata AS Süda Maja pakkumisega).

5. Kuna Xxx arendus muutus A Jule probleemiks (huvide konflikt), siis tekkis A

Jul/osaühingul Probus plaan takistamaks AS Süda Maja äriplaani realiseerimist: (i) määrata

AS Süda Maja nõukogu liikmeteks A Jule/osaühingule Probus lojaalsed isikud, kelle

ülesanne ei oleks projekti arendamine, vaid A Ju/osaühing Probus korralduste elluviimine

ja huvide realiseerimine; (ii) saavutada ühingule sellise juhatuse liikme määramine, kes: a)

oleks A Ju/osaühing Probus mõju all; b) peataks AS Süda Maja tegevuse, sh. lepingute ja

AS Süda Maja varasema nõukogu heakskiidul sõlmitud mai-juuni 2013 lepingute täitmise,

mis viiks maksehäireteni; c) esitaks AS Süda Maja pankrotiavalduse (nt näitaks AS Süda

Maja varade väärtust väiksemana tegelikkusest ehk netovara puudujääki); ja esitaks

netovara puudujäägi ettekäändel aktsionäride otsuseta (nt lisaraha kaasamata)

pankrotiavalduse. Lisaks takistati seeläbi ja eraldi pingutusega V Ml mais-juunis 2013

sõlmitud lepingute täitmine. Nende sammudega saavutas A J huvide konflikti lahendamise

ning takistas T Kel jt aktsionäridel ning võlausaldajatel/investoritel ühingu täiendavat

finantseerimist ning AS Süda Maja tegevuse jätkumise ja pankroti ärahoidmise tagamist.

Nähtub soov projekt võimalikult pikaks ajaks külmutada. Selleks parim võimalus on

pankrotimenetlus, mis tagab olemasoleva äriplaani „purustamise“, arenduseks vajaliku

meeskonna laiali jooksmise, olemasolevate arenduseks vajalike ehituslepingute lõppemise,

kinnisvaraobjekti vastu usaldusväärsuse nullimine (pangad ei ole huvitatud pankrotivarade

finantseerimisest, kuid kinnisvaraäri ei saa pankade abita teha) jne. Võimalik, et A

Jul/osaühingul Probus oli algusest peale soov varad pankrotimenetlusest endale saada nA

on läinud AS Süda Maja Xxx projektiga.

6. Kostjad valiti 11.10.2013 osaühing Probus ettepaneku alusel AS Süda Maja nõukogu

liikmeteks. Kuna enamusaktsionär oli osaühing Probus, kes välistas koostöö, ei saanud

vähemusaktsionärid siin kaasa rääkida. Plaani osana nimetati LR koheselt pärast uue

nõukogu määramist 26.07.2013, 13.08.2013 ja 18.10.2013 AS Süda Maja uue nõukogu

poolt aktsiaseltsi juhatajaks. Kostjad olid antud otsuse poolt. Juhatuse liige V M kutsuti

nõukogu otsusega tagasi seoses ametiaja lõppemisega. Nõukogu valis ka AS Süda Maja

nõukogu esimehe, kelleks sai J R. Kostjad olid ka antud otsuse poolt. Kanne nõukogu

liikmete kohta tehti äriregistrisse alates 11.10.2013 (16.10.2013 avaldus) ja L R kohta

24.10.2013.

7. Järgmise sammuna esitas AS Süda Maja juhatuse liige LR 22.10.2013 Harju Maakohtule

AS Süda Maja pankrotiavalduse. LR asus pankrotiavalduses seisukohale, et aktsiaseltsil on

netovara vähem kui pool aktsiakapitalist. Kui omakapital (ehk netovara) on ca 9 korda

suurem (8 150 367 eurot) kui aktsiakapital (899 712 eurot), siis ei ole netovara (ehk

omakapital) vähem kui pool aktsiakapitalist nA LR kohtule pankrotiavalduses väitis. Lisaks

valetas LR kohtule pankrotiavalduses mai-juuni 2013 tehingutega seotud kolme

kohtumenetluse olemasolu kohta (väitis kolme vaidluse olemasolu seoses kinnistute

võõrandamise tehingutega, mida tegelikult ei olnud vaidlustatud). Kohtule esitati

valeandmeid seoses ühingu majandusseisuga ning varade väärtusega. Kuigi nõukogu teadis

pankrotiavalduse esitamisest, ei sekkunud nõukogu ei pankrotiavalduse esitamisse ega

teinud midagi selle menetlemise takistamiseks ning üldkoosoleku kokku kutsumiseks ning

pankroti vältimiseks. Aktsionärid olid valmis ja soovisid kaasata lisaraha ja äriplaani

elluviimisega jätkata.

8. Erinevad finantseksperdid on tuvastanud, et 31.07.2013 seisuga AS Süda Maja (pankrotis)

ei olnud püsivalt maksejõetu PankrS § 1 lg 2 tähenduses. AS Süda Maja (pankrotis) 2012.

aasta majandusaasta aruande kohaselt puudus 31.12.2012 seisuga netovara puudujääk

(kokku omakapital 8 435 925 eurot). Seega puudus sisuline alus pankrotiavalduse

esitamiseks ning pankrot on pankrotiavalduse esitamise ja üldkoosoleku kokku kutsumata

jätmise tagajärg. 31.07.2013 seisuga ei olnud AS Süda Maja (pankrotis) PankrS § 1 lg 2

tähenduses püsivalt maksejõetu. Ei ole normaalne, et aktsiaseltsi aktsionäridele ei anta

võimalust väidetavat maksejõuetust edasi lükata ja et nad saavad pankrotiavalduse

esitamisest teada ajalehest. Nõukogu ei teostanud enda ülesandeid ning tekitas aktsionärile

kahju.

9. Harju Maakohtu 17.12.2013 määrusega kuulutati 17.12.2013 välja AS Süda Maja pankrot

(tsiviilasi nr 2 13-49776). Pankroti väljakuulutamine oli tingitud nõukogu poolt kontrolli ja

juhtimisfunktsiooni rikkumisest ja LR poolt võlgniku pankrotiavalduse esitamise

lubamisest. Pankrotiavalduse esitamine rikkus tahtlikult aktsionäride kaitseks sätestatud

õigusnorme. Nõukogu ei andnud pankrotiavalduse esitamise küsimust aktsiaseltsi

aktsionäride üldkoosoleku otsustada ning põhjustas sellega T Kele kui aktsiaseltsi

aktsionärile varalise kahju.

10. AS Süda Maja (pankrotis) nõuete kaitsmise koosoleku protokolli kohaselt on kokku esitatud

33 nõuet 55 784 552,69 euro ulatuses. Ajutise halduri aruande kohaselt oli alguses vara

kokku ilmselt vähem kui 17 761 274,80 eurot. Seni on pankrotimenetluses võõrandatud

kinnistud kokku 1 007 135 euro eest. Kokku on AS Süda Maja (pankrotis)

pankrotimenetluses laekunud 13.07.2016 seisuga 1 112 205,64 eurot. AS Süda Maja

(pankrotis) arvelduskontodel oli rahalisi vahendeid seisuga 13.07.2016 kokku 902 457,87

eurot. Võõrandamata on kinnisasjad nr xxx (xxx), xxx (xxx), xxx (xxx), xxx (xxx), xxx

(xxx), xxx (xxxx), xxx (xxx). Lisaks menetleb pankrotihaldur tagasivõitmise korras

kinnistute võõrandamise tehingute kehtetuks tunnistamise nimel erinevaid nõudeid. Ajutine

haldur hindab vara võimalikku väärtust pankrotimenetluse raames võõrandamisel. Asjaolud

ja praktika näitavad, et pankrotimenetluses müüakse vara madalama hinnaga kui sellel

olevate hüpoteekide summa. Igal juhul on nõudeid kordades rohkem kui vara ning

menetlusega seotud kulud ainult kasvavad.

11. Arvestades nõuete summat ning pankrotimenetluse eripära ning tehtud tehinguid, on

täielikult välistatud, et AS Süda Maja (pankrotis) aktsionärile midagi tagastatakse. Seetõttu

muutus T Ke aktsiate likvideerimisväärtus pärast pankrotiavalduse esitamist samaväärseks

nulliga. Aktsionärile ei tagastata pankrotimenetluse lõppemisel arvestades järgunõudeid,

massikohustusi ja teisi kulusid ning AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihalduri poolt

hinnatud kinnistute (sh halduri hinnangul potentsiaalselt tagasivõidetavate kinnistute)

väärtust ning AS Süda Maja vastu esitatud nõuete suuruseid, mitte ühtegi eurot. Seetõttu

muutus aktsia väärtus pankrotiavalduse esitamise ja pankroti väljakuulutamise järgselt 0

euro suuruseks, mis oli ka kostjate eesmärk.

12. Hagejale teadaolevatest asjaoludest saab jääda ainult üks mulje – kostjad käitusid tahtlikult

või raskest hooletusest isiklikes või ühe grupi aktsionäride huvides ning eirasid ühingu ning

aktsionär T Ke huve. Selline käitumine ei ole TsÜS §-ga 32 kooskõlas. 21.07.2016 valis

AS Süda Maja (pankrotis) nõukogu LR uuesti AS Süda Maja (pankrotis) juhatajaks. Kostjad

olid ka antud otsuse poolt. Kuna LRl lasti edasi juhatuses olla nii pärast pankrotiavalduse

esitamist kui ka uuel perioodil, siis ei ole kahju tekkinud juhuslikult vaid tekitatud teadlikult

ja tahtlikult.

13. Nõukogu liikme otsevastutus aktsionäri ees kaasneb nii seaduse alusel (TsÜS § 32 ja § 138

ning VÕS § 6) kui ka delikti alusel (VÕS § 1045 lg 1).

14. Hageja soovib, et kohus kontrolliks nõuet alljärgnevas järjekorras:

(i) vastutus seaduse alusel tekkinud kohustuse rikkumise eest;

(ii)deliktiline vastutus tulenevalt kaitsenormi rikkumisest;

(iii) deliktiline vastutus tulenevalt tahtlikust heade kommete vastasest teost;

(iv) deliktiline vastutus tulenevalt omandi või sellega sarnase õiguse rikkumisest;

(v) deliktiline vastutus õigusvastasest kahju tekitamisest muul alusel (VÕS § 1045 lg 1 on

lahtine loetelu).

15. Kahju hüvitamise nõuded on varaliste nõuetena loovutatavad. T K loovutas vastavad

nõuded hagejale.

16. TsÜS § 32 kohaselt peavad juriidilise isiku aktsionärid, samuti juriidilise isiku juhtorganite

liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud

huve. Seega peavad nõukogu liikmed järgima suhetes aktsionäriga hea usu põhimõtet ja

arvestama aktsionäri õigustatud huve. Seega on kostjate tegu õigusliku aluse kohaselt

aktsionäri ja nõukogu liikme vahelise võlasuhte tekkimise aluseks. Ka nõukogul oli

kohustus üldkoosoleku kokkukutsumisega seoses (lisaks üldisele kontrolli- ja

juhtimiskohustusele). Pahatahtlik pankroti tekitamine ei ole hea usu põhimõtte ja õigustatud

huvidega kooskõlas. Hea usu põhimõttega kooskõlas ei ole seaduse otsene rikkumine ja

aktsionäride õigustatud huvi enda investeeringu säilimiseks kaitseta jätmine ning selle

eiramine. Samuti laieneb nõukogu liikmetele TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev üldine

hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Kahju hüvitamise eesmärgiks on saada positsioon,

mis oleks võimalikult lähedane positsioonile, kus aktsionär oleks olnud kohustuse kohase

täitmise korral. Enne pankroti väljakuulutamist oli AS Süda Maja aktsionär T Ke aktsiate

väärtuseks lähtuvalt aktsiate arvust ja AS Süda Maja omakapitali suurusest vähemalt 466

132,81 eurot (8 150 367,00 : 140 580 x 8040 = 466 132,81). TsÜS § 32 toodud kohustuse

rikkumine tõi kaasa kahju summas 466 132,81 eurot. Hagejale kuulub sellest nõudest 250

000 euro suurune nõue.

17. Hageja kahjunõude sisuks on aktsia väärtuse hüvitamine. Põhjuslik seos kahju ja rikkumise

vahel seisneb selles, et kui kostjad oleksid kontrollinud LR tegevust ja üldkoosoleku kokku

kutsunud või takistanud pankrotiavalduse menetlemist (nt LR tagasi kutsunud ja määranud

juhatajaks isiku, kes oleks pankrotiavalduse tagasi võtnud) poleks kahju tekkinud. Kostjad

on käitunud arvestamata aktsionäri õigustatud huve.

18. Finantseksperdid on tuvastanud, et 31.07.2013 seisuga ei olnud AS Süda Maja (pankrotis)

PankrS § 1 lg 2 tähenduses püsivalt maksejõetu. Puudus netovara puudujääk. Pärast

31.07.2013 ei toimunud ühtegi märkimisväärset omakapitali suurust muutvat sündmust.

Seega puudus 31.07.2013 alus pankrotiavalduse esitamiseks ning pankrot on nõukogu

tegevuse ja tegevusetuse ehk pankrotiavalduse tagajärg. Tegu, mis tõi kaasa pankroti oli

üldkoosoleku kokku kutsumata jätmine ja ebaõige pankrotiavalduse esitamise/menetlemise

lubamine. Aktsionärid ja võlausaldajad olid valmis ja soovisid kaasata lisaraha ja äriplaani

elluviimisega jätkata. Pankrotiavalduse esitamise võimaldamisega ja selle menetlemise

võimaldamisega rikkusid kostjad tahtlikult aktsionäri kaitseks sätestatud õigusnorme.

Kostjad ei andnud pankrotiavalduse esitamise küsimust aktsiaseltsi aktsionäride

üldkoosoleku otsustada ning põhjustasid sellega aktsiaseltsi aktsionärile varalise kahju.

Pankrotiavalduse esitamine seiskas ettevõtja tegevuse (mh V M ütlused). Üldkoosoleku

kokku kutsumata jätmine ja seaduse rikkumine tõi endaga kaasa kahju tekkimise

aktsionärile, millise nõude on hageja omandanud.

19. Nõukogu liikme deliktiline otsevastutus aktsionäri ees kaasneb nii kahju tekitamise korral

seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega ehk kaitsenormi rikkumise korral (VÕS § 1045

lg 1 p 7) kui ka tahtliku heade kommete vastase teo korral (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Lisaks

kujutab aktsionäri kahjustamine endast tema omandiõiguse rikkumist (VÕS § 1045 lg 1 p

5). Igal juhul on nõukogu tekitanud õigusvastaselt kahju (VÕS § 1045 lg 1). Kostja

tegevuses esinevad alused kõigi vastutuse aluste kohaldamiseks. Hageja soovib, et kohus

lahendaks nõuded järgnevas järjekorras.

20. Nõukogu kohustused on mh järelevalve teostamise kohustus juhatuse tegevuse üle (ÄS §

316), juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine (ÄS § 309 lg 1), üldkoosoleku

päevakorra kinnitamine ja ettepanekute esitamine päevakorrapunktide osas (ÄS § 293 lg 1).

Nõukogule seadusest tulenevad peamised kohustused on a) aktsiaseltsi tegevuse

planeerimine ja juhtimise korraldamine (strateegiline juhtimine); ja b) järelevalve

teostamine juhatuse tegevuse üle (järelevalve).

21. Hageja leiab, et kostjad on rikkunud kohustuse taotleda juhatuselt aktsionäride

üldkoosoleku kokkukutsumist (ÄS § 317 lg 10, § 301, § 292 lg 1 p-d 1 ja 4). Hageja leiab,

et seadus ei näeks ette netovara puudujäägi või maksejõuetuse ning ähvardav

pankrotimenetluse korral sõnaselget aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise kohustust

kui see ei oleks aktsiaseltsi või aktsionäride huvides ilmselt vajalik. Seega oli

pankrotiavalduses esitatud asjaoludel üldkoosoleku kokkukutsumine kohustuslik. ÄS § 317

lg 10 kohaselt peab nõukogu taotlema juhatuselt aktsionäride üldkoosoleku

kokkukutsumist, kui see on ilmselt vajalik aktsiaseltsi huvides. Seega oli AS Süda Maja

nõukogu käesoleval juhul kohustatud taotlema LRlt üldkoosoleku kokku kutsumist ja

määrama päevakorra punktideks netovara puudujäägi küsimuse ja/või maksejõuetuse

küsimuse lahendamise. Samaaegselt nõukogu liikme ja aktsiaseltsi ametisuhte sisusse

kuuluv kohustus võib olla suunatud kaitsma ka aktsionäri (nt üldkoosoleku kokku

kutsumise taotlemise või üldkoosoleku kokkukutsumise kohustus).

22. ÄS § 298 lg 1 p 8 ja 10 kohaselt on üldkoosoleku pädevuses mh aktsiaseltsi lõpetamise

otsustamine; ning muude seadusega üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine.

Likvideerimine erineb suuri laenusummasid välja maksnud aktsionäride seisukohast

oluliselt pankrotimenetlusest. Likvideerimine toob kaasa kasumi saamata jäämise, kuid

tasutud laenude tagastamise. Pankrotimenetlus toob kaasa lisaks kasumi saamata jäämisele

ka väga suure tõenäosusega sissemaksetest ja antud laenusummadest ilmajäämise. Seega

on pankrotiavalduse esitamise küsimuse otsustamisel veel suurem riive aktsionäri

õigustesse kui aktsiaseltsi tegevuse lõpetamise küsimusel kuigi mõlemad eeldavad

õigustatult üldkoosoleku otsust, sest sekkuvad otseselt aktsionäride varalistesse õigustesse.

Sellist otsust ei saa teha ei juhatus ega nõukogu liikmed, sest ei puuduta üksnes nende

õiguseid ja pädevust. ÄS § 294 lg 3 kohaselt saab üldkoosoleku kokku kutsuda ning

vajalikud otsused vastu võtta väga kiiresti, mistõttu puuduvad mõistlikud seaduslikud

põhjused selle tegemata jätmiseks.

23. Kui kostjad oleksid taotlenud juhatuselt üldkoosoleku kokku kutsumist, ei oleks kahju

tekkinud, sest aktsionärid oleksid kaasanud täiendavaid vahendeid juhul kui neid oleks vaja

olnud või andnud suuniseid kuidas ettevõtja tegevusega jätkata. Hagejal on asjaoludest

tulenevalt põhjust arvata, et kahju tekitamine aktsionär T Kele ei olnud kostjate poolt pelgalt

hooletusest tingitud, vaid kostjad tegutsesid selge tahtlusega tekitada kahju ning tuua kaasa

AS Süda Maja pankroti väljakuulutamine tingituna A Ju huvidest.

24. Kostjate selline tegevus oli nende tegutsemise ajal AS Süda Maja nõukogus keelatud ka

karistusõiguslike sanktsioonidega. KarS § 384 alusel on karistatav maksejõuetuse

põhjustamine. Need normid kaitsevad ka aktsiaseltsi aktsionäri ja on VÕS § 1045 lg 1 p 7

tähenduses kaitsenormid.

25. Hageja on seisukohal, et kostjad on rikkunud kohustust kutsuda kokku aktsionäride

üldkoosolek (ÄS § 292 lg 2, § 293 lg 1, § 292 lg 1 p-d 1 ja 4; ÄS § 317 lg 10). ÄS § 292 lg

2 kohaselt kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku ühe kuu jooksul nõukogu nõude

saamisest või juhatus ei kutsu seda kokku nõutava päevakorraga, on nõukogul õigus

üldkoosolek ise kokku kutsuda. Hageja hinnangul rikkusid kostjad kohustust kutsuda ÄS §

292 lg 2 ja § 293 lg 1 tulenevalt kokku AS Süda Maja üldkoosolek, sest pärast

pankrotiavalduse esitamisest teadasaamist ning teades, et üldkoosolekut ei ole selles

küsimuses kokku kutsutud, pidi nõukogu ise üldkoosoleku kokku kutsumist nõudma ja kui

see ei õnnestu, siis selle ise kokku kutsuma. Kuna nõukogu ei teinud juhatusele etteheiteid,

siis on ilmne, et nõukogu ei teinud ettepanekut üldkoosolek kokku kutsuda.

26. Kostjate selline tegevus oli nende tegutsemise ajal AS Süda Maja nõukogus keelatud ka

karistusõiguslike sanktsioonidega. KarS § 380 sätestas vastutuse aktsionäride koosoleku

kokku kutsumata jätmise eest. Lisaks on KarS § 384 alusel karistatav maksejõuetuse

põhjustamine. Kõik need normid kaitsevad ka aktsiaseltsi aktsionäri ja on VÕS § 1045 lg 1

p 7 tähenduses kaitsenormid.

27. Hageja leiab, et kostjad on rikkunud kohustust kutsuda kokku nõukogu koosolek (ÄS § 321

lg 1 ja 3, § 306 lg 3). Nõukogu jättis kokku kutsumata ka nõukogu koosoleku tekkinud

olukorra arutamiseks ja lahendamiseks. Kui ilmnes, et juhataja LR on esitanud

pankrotiavalduse ning selles küsimuses polnud toimunud üldkoosolekut ja puudus

aktsionäride otsus pankrotiavalduse esitamiseks, pidanuks nõukogu andma juhatusele

korralduse pankrotiavalduse tagasivõtmiseks. Juhul kui juhatus ei oleks pankrotiavaldust

tagasi võtnud, pidanuks nõukogu LR tagasi kutsuma ja nimetama juhatajaks isiku, kes

pankrotiavalduse tagasi võtab.

28. Hageja leiab, et kostjad on rikkunud üldise kontroll- ja juhtimisfunktsiooni kohustust.

Hageja väitel nõukogu ei saa vaadata pealt, kuidas aktsiaselts pankrotti läheb, püüdmata

seda ära hoida läbi juhtimis- ja kontrollfunktsiooni täitmise. Nõukogu ei nõudnud LRlt

vajalike aruannete ja teabe esitamist ega kontrollinud LR kohustuste täitmist. Kuna LRle

määrati tasuks 4000 eurot kuus, siis ei saanud äriühing olla maksejõuetu või netovara

puudujäägiga, sest aktsiaseltsi majanduslik olukord ei oleks lubanud sellise tasu maksmist.

Seega ei teostanud nõukogu piisavalt kontrolli või vastupidi, käitus otseselt äriühingu

kahjustamise tahtega. Juhul kui nõukogu oleks teostanud nõuetekohast järelevalvet LR

tegevuse üle ning teinud kontrolli tulemused üldkoosolekule teatavaks ja nõukogu

pädevusse kuuluvaid otsuseid asjatundlikult, oleks üldkoosolek saanud kaasata täiendavaid

investeeringuid juhuks kui neid oleks vaja olnud. Aktsiaseltsi juhtimise korraldamine ja

kontroll hõlmavad nõukogu õigust ja kohustust juhatus tagasi kutsuda kui juhatus eirab

seadust ja võtab vastu üldkoosoleku pädevuses oleva otsuse üldkoosolekut kokku

kutsumata või teeb muu otsuse, mis mõjutab oluliselt aktsiaseltsi tegevust.

29. Nõukogul on mitte ainult õigus vaid ka kohustus hoida ära üldkoosolekut kokku kutsumata

ja üldkoosoleku otsuseta juhatuse poolt aktsiaseltsi pankrotiavalduse esitamine. Juhul kui

aktsiaseltsi majanduslik olukord eeldab erakorraliste meetmete kasutusele võttu, tuleb

sellega tegeleda ning üldkoosolek kokku kutsuda. Passiivne nõukogu liige, kes ei teosta

kontrolli ega ole kursis juhatuse tegevusega ning aktsiaseltsis toimuvate oluliste

majanduslike muutustega, vastutab selle tõttu aktsionärile tekkinud kahju eest isiklikult.

30. Igasugused otsused, mida ühingu huvides tehakse, peavad olema läbi mõeldud ning

tuginema piisavale ja õigele informatsioonile. Kui nõukogu liikmele saavad teatavaks

olulised asjaolud, on ta kohustatud informeerima nendest tulemustest ka teisi nõukogu

liikmeid. Strateegiline juhtimine hõlmab eelkõige eesmärkide ja tegevusstrateegiate

määratlemist (kinnitamist) ning oluliste otsuste tegemist nende saavutamiseks tulevikus.

Nõukogu liikmed peavad strateegilise juhtimiskohustuse täitmisel tegutsema korraliku

ettevõtja hoolsusega Nõukogu annab juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise

korraldamisel, s.o strateegia realiseerimiseks.

31. LR ei taganud raamatupidamist, finantsarvestust ja varade kajastamist (sh bilansi

koostamisel) vastavalt RT juhenditele ja EVS standarditele (sh vara kajastamise osas ja selle

alusdokumentide osas). See võimaldas kahju tekitamiseks vajaliku näilikkuse loomist.

Pankrotiavalduse esitamine tõi omakorda kaasa võlausaldajate aktiviseerumise ja nõuete

sissenõutavaks muutumise. Seejuures võlgniku pankrotiavalduse korral eeldatakse

maksejõuetust. Nõukogul lasub kohustus teha tema poolt juhatuse tegevuse üle teostatud

kontrolli tulemused teatavaks üldkoosolekule, s.o juhatuselt tuleb nõuda üldkoosoleku

kokkukutsumist või see ise kokku kutsuda.

32. Hageja on seisukohal, et kostjatel puudus pädevus AS Süda Maja äritegevuse juhtimiseks.

Nõukogu liikme suhe aktsiaseltsiga on käsundilaadne õigussuhe. Aktsionäriga nõukogu

liikmel lepinguline suhe puudub. Nõukogu liikme kohustuste sisustamisel aktsionäri ees on

võimalik esitada nõudmisi, mille mittetäitmine toob kaasa vastutuse. VÕS § 620 lg 1

tuleneb, et käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja

käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. VÕS § 620 lg 2 kohaselt peab käsundisaaja

täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga

ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses

tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel.

Kohustus tegutseda üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel hõlmab kohustust mitte vastu

võtta endale üle jõu käivaid ametikohustusi. Eeltoodu on nõukogu liikme tegevusele

esitavate nõudmiste seaduslik raamistik. Rikkunud nõukogu liige vastutab aktsionärile

tekitatud kahju eest isiklikult. See, et ükski nõukogu liige ei ole tasunõuet AS Süda Maja

pankrotimenetluses esitanud, näitab, et nõukogu oli in corpore esindamas A Ju/ osaühing

Probus ärihuve ja eelduslikult ei täitnud enda ülesandeid.

33. Nõukogu oli ja pidi olema teadlik juhataja poolt pankrotiavalduse esitamisest. Nõukogul on

kohustus rakendada abinõusid (eelkõige anda juhatusele korraldusi) aktsiaseltsi

konkurentsivõime suurendamiseks ja positiivsete majandustulemuste saavutamiseks. Siiski

tegutseti kahju tekitamise sooviga.

34. J Ril ja A Jel puudub reaalne pädevus AS Süda Maja nõukogu liikmena tegutseda ning

nende maine ning senised tegevused ei olnud AS Süda Maja edasisele tegevusele soodsad.

Isik, kes võtab vastu ametikohustused, mida ta ei suuda täita, vastutab ebapädevusest

tekkinud kahju eest isiklikult. Kostjad saanuks lihtsalt kahju ära hoida, kuid läksid enda

mõjutajaga kaasa tahtlikult kahju tekitama. Samuti puudus kostjatel kompetents hindamaks

LR juhatajaks nimetamise otstarbekust ja veendumaks, et see on AS Süda Maja parimates

huvides. Pikaajalise juhataja V M tagasikutsumine oli selgelt ebamõistlik. Lahendada oleks

saanud ühise esindusõiguse vms vahendi kaudu. Kostjad ei olnud pädevad juhtima sh

hindama uue juhataja visiooni AS Süda Maja tulevikust.

35. Esindusteooria kohaselt on juhtorgani liikmed olemuslikult aktsionäride agendid. Juhul, kui

juhtorgani liikmed väljuvad oma otsuste tegemisel oluliselt normaalse majandusriski

raamest ja nende tegevus ei lähtu enam ettevõtlusega seotud eesmärkidest, vastutavad

juhtorgani liikmed oma tegevusega deliktikoosseisu täitmise korral kannatanu ees isiklikult.

36. Kostjate tegevus oli nende tegutsemise ajal AS Süda Maja nõukogus keelatud

karistusõiguslike sanktsioonidega. KarS § 380 sätestas vastutuse aktsionäride koosoleku

kokku kutsumata jätmise eest; KarS § 381 sätestas vastutuse äriühingu varalise seisundi ja

muude kontrollitavate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamise eest; KarS § 3811

sätestas

vastutuse

raamatupidamise

kohustuse

rikkumise

eest

(sh

raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise

eest, sh netovara puudujäägi osas). Lisaks on KarS § 384 alusel karistatav maksejõuetuse

põhjustamine. Kõik need normid kaitsevad ka aktsiaseltsi aktsionäri ja on VÕS § 1045 lg 1

p 7 tähenduses kaitsenormid.

37. LRga sõlmiti juhatuse liikme leping AS Süda Maja 26.07.2013 ja 27.07.2013 otsuste alusel

28.07.2013. Vastavalt juhatuse liikme lepingu p. 6.1 oli juhatuse liikme tasu 4 000 eurot

kuus. Väidetavalt ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust seisust lepingu perioodil selle

lepingu alusel ega võlgniku poolt üldse hagejale ühtegi makset teostatud. Nõukogu võttis

kohustuse, mille täitmine on aktsiaseltsi huvides, kuid ei taganud selle täitmist. Jättes

väljamaksete tagamise tegemata kahjustas nõukogu aktsionäride huve. Kui nõukogu lubab

juhatajale tasu, aga väljamakseid ei taga, siis on põhjust arvata, et juhatus tegeleb kulude

katmiseks millegi muuga, et raha teenida.

38. Nõukogu liikme deliktilise otsevastutuse koosseis on objektiivne teokoosseis (tegu, kahju

ja põhjuslik seos), õigusvastasus ja süü. Kostjate tahtluse korral on nad õigusvastase teo

toimepanemises igal juhul süüdi. Objektiivne teokoosseis seisneb selles, et kostjad jätsid

teostamata piisava järelevalve ega takistanud pankroti välja kuulutamist; jätsid aktsionäride

üldkoosoleku pädevuses oleva küsimuse otsustamiseks korraldamata aktsionäride

üldkoosoleku ning põhjustasid sellega olukorra, kus T K AS Süda Maja aktsiad muutusid

väärtusetuks (nende likvideerimisväärtus on 0 eurot). Aktsionärid ei saanud täiendavaid

rahalisi vahendeid kaasata või muid samme astuda, et äriplaani realiseerida või vara

võõrandada ning võlausaldajate nõuded rahuldada. Ilma pankrotiavalduse esitamiseta ei

oleks pankrotti välja kuulutatud ning AS Süda Maja võlausaldajate nõuded ei oleks

sissenõutavaks muutunud, poleks alustatud kohtuvaidlusi tagasivõitmiseks jne, s.o

maksejõuetust ei oleks tekkinud. Pankrotiavalduse esitamise otsustamise küsimuse

üldkoosoleku pädevusse panemise eesmärgiks on mh kaitsta ühingu aktsionäre pahatahtlike

pankrotiavalduste esitamiste eest nt aktsionäride vaidluse korral. Nõukogu liige, kes ei

soovi pankrotiavalduse esitamise tõttu võtta riski isikliku vastutuse osas, saab sellest

vabaneda kutsudes kokku esmalt nõukogu koosoleku ja vajadusel üldkoosoleku.

39. Kostjad on pannud toime õigusvastase teo VÕS §-de 1045–1049 mõttes. Hageja suhtes

toimepandud õigusvastane tegu seisneb seadusest tuleneva kohustuse (kaitsenormi)

rikkumises (VÕS § 1045 lg 1 p 7). Kahju hüvitamine on ette nähtud VÕS §-des 129–132

või kahju hüvitamise võimalus tuleneb rikutud sätte kaitse-eesmärgist. Kostjate poolt

rikutud sätete eesmärk oli kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Üldkoosoleku

kokkukutsumise kohustuse ettenägemine olukorras, kus netovara on vähem kui pool

aktsiakapitalist on sätestatud ka aktsionäride kaitseks. Seega on hageja väidetud kahju

hõlmatud VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes kaitsenormi kaitse-eesmärgiga, st kahju tekitamine

on VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 järgi õigusvastane.

40. Põhjuslik seos seisneb äritegevuse peatamises, varade müügi nurjamises ja lisaraha

kaasamise võimaluse kaotamises. Pankrotiavalduse esitamine tähendab, et aktsionäride

visioon ei saa realiseeruda. Realiseerimata äriplaani väärtus on võrreldes arendatud

projektiga olematu. Kuna äriplaani elluviimise asemel toimub varade realiseerimine

arendamata kinnisvara hinnaga, siis aktsionär rahalist väljamakset pankrotimenetluse

lõppedes ei saa. Finantseksperdid on kinnitanud, et 31.07.2013 seisuga ei olnud AS Süda

Maja pankrotiseisus, s.o püsivalt maksejõuetu. Pankrotiavalduse esitamine on hageja kahju

tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on üldkoosoleku kokkukutsumata jätmise ja

pankrotiavalduse esitamise tagajärg.

41. Kostjad on rikkumises ka süüdi (VÕS §-d 1043 ja 1050). Hooletusest võidakse toime panna

ka kaitsenormi rikkumised, kus kaitsenormi koosseis ei sisalda tahtlust. A Je haridus on

ilmselt piisav, et teada üldkoosoleku kokku kutsumise vajadusest netovara puudujäägi

korral ning hinnata ettevõtja püsivat maksejõulisust olukorras, kus ettevõtja põhilised

võlausaldajad on selle aktsionärid. Igal juhul on kostjad hästi kursis pankrotimenetluse

erinevate võimaluste ja tagajärgedega võlgnikule ja selle aktsionäridele/osanikele. Suure

osa aktsionäride teadmata pankrotiavalduse esitamise lubamine omamata selleks vastavat

üldkoosoleku otsust, on tõsine rikkumine (raske hooletus või vähemalt hooletus) isegi kui

ettevõtjal on likviidsusprobleeme ning juhatuse liige ei ole suutnud neid lahendada.

Nõukogul õnnestus AS Süda Maja omakapitali tegelikku suurust arvestamata ning

aktsionäride teadmata saavutada AS Süda Maja pankroti väljakuulutamine.

42. Tulenevalt süü presumptsioonist saab isik, kelle suhtes on toime pandud õigusvastane tegu

ja kellele sellise teoga on põhjustatud kahju, üldjuhul väita, et õigusvastaselt kahju tekitanud

isik oli vähemalt hooletu. Seega panid kostjad kahju põhjustanud õigusvastase teo toime

tahtlikult või hooletusest. Kaitsenormi rikkumisest tuleneva delikti puhul vastutab

kaitsenormi rikkunud isik kõikide kahjulike tagajärgede eest, mille ärahoidmiseks oli

kaitsenorm ette nähtud, sõltumata sellest, kas ta soovis kahju tekitada või oli selles osas

hooletu. Hooletuse raskemaks vormiks on raske hooletus, milleks on käibes vajaliku hoole

olulisel määral järgimata jätmine. Raske hooletus võib väljenduda elementaarsete nõuete

eiramises. Järelevalve teostamata jätmise ja üldkoosoleku kokku kutsumata jätmine

netovara puudujäägi olukorras, pankrotiavalduse esitamise ja menetlemise lubamine ja

pimesi LR kinnitamine juhatajaks ning V M tagasikutsumine, on nõukogu poolt

elementaarsete nõuete eiramine.

43. Mõistlik isik oleks sarnases olukorras, kui kahju tekkis, ette näinud kahju tekkimise

võimalust ja oleks pidanud teadma aktsionäride ja võlausaldajate huvides hoolika

tegutsemise kohustusest ja et ei esine ühtegi õigusvastasust välistavat asjaolu.

Äriseadustikus sisaldub sõnaselge kohustus üldkoosolek kokku kutsuda ning see on ka

lihtsasti mõistetav, sest nõukogu liige, kes isegi ei ole aktsionär, ei saa teiste isikute vara

osas nende otsuseta selliseid kardinaalseid otsuseid vastu võtta. Samuti on mõistlikule

isikule ettenähtav, et pankrotimenetluses aktsionärile raha ei tagastata. A J ja J R olid A Ju

kontrolli all. Nii on üldkoosoleku kokku kutsumata jätmine netovara küsimuses ka

subjektiivsetele võimetele ja võimalustele mittevastav objektiivselt hooletu käitumine.

Kostjad on võimelised aru saama sellest, et nende tegu on õigusvastane (või kohustatud

seda asjatundjalt uurima). Järelikult vastutavad nad T Kle tekitatud kahju eest.

44. Nii on kindlaks tehtud ka süü. Puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Kahju tekkis

A Je ja J Ri kontrolli all olnud tegevuse käigus. Kahju poleks tekkinud kui kostjad ei oleks

käitunud vähemalt hooletult.

45. Hageja leiab, et kostjad on toime pannud tahtliku heade kommete vastase teo. Aktsionär

võib nõuda nõukogu liikmelt kahju hüvitamist, mis on põhjustatud nõukogu liikme poolsest

heade kommete vastasest tahtlikust käitumisest, eelkõige kui nõukogu liikme tegevuse

eesmärgiks ongi aktsionärile sellise kahju tekitamine või kui sellise kahju tekkimine on

kahju tekitamisega tõenäoliselt kaasnev ja nõukogu liikmele seetõttu ettenähtav. Nõude

alusnormideks on VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8. Hageja on seisukohal, et kostjad käitusid

tahtlikult T K kahjustamise eesmärgil. T K oli hageja vastu esitanud mitu hagiavaldust

seoses tema kui aktsionäri õiguste rikkumisega seoses üldkoosoleku kokku kutsumisel. Kui

lõpuks nõuetekohaselt kokku kutsutud üldkoosolek 11.10.2013 toimus, siis ei arutatud seal

ettevõtte netovara puudujääki.

46. A Je ja J Ri heade kommete vastane tahtlik käitumine seisnes soovis tuua kaasa AS Süda

Maja pankrot. Kostjad ei täitnud kontrolli funktsiooni ega järelevalvefunktsiooni või

tegutsesid tahtlikult kahju tekitamise eesmärgil. Kostjate heade kommete vastane tahtlik

käitumine seisnes korralduste andmata jätmises LRle, viimase tagasikutsumata jätmises

korralduste mittetäitmise korral ja üldkoosoleku kokku kutsumata jätmises olukorras, kus

AS Süda Maja netovara oli juhatuse hinnangul langenud alla lubatud piiri. Nõukogu ei

andnud aktsionäridele võimalust netovara seisu parandada rikkudes sellega ka TsÜS § 32.

Lisaks esitas LR kohtule ebaõigeid andmeid pankrotiavalduses seoses juuni 2013

tehingutega seotud kohtumenetluste olemasoluga ning ühingu finantsseisu kohta, mida

nõukogu ei kontrollinud ega vältinud. Nõukogu valis LR AS Süda Maja juhatuse liikmeks

mitmel korral sh 26.07.2013, 13.08.2013 ja 18.10.2013 otsusega. Äriregistrisse on kanne

LR kohta tehtud 24.10.2013. Veelgi enam, 13.07.2016 valis AS Süda Maja (pankrotis)

nõukogu LR uuesti AS Süda Maja (pankrotis) juhatajaks. Nõukogu korduv soov näha LRu

seltsi juhatajana kinnitab, et pankrotiavalduse esitamine ei olnud eksimus või tegu, mida

nõukogu ei soovinud. Seega oli pankrotiavalduse esitamine nõukogule teada ja kostjate

soov. Seega oli ka üldkoosoleku kokku kutsumata jätmine ühingu lõpetamise otsustamiseks

teadlik ning tahtlik tegevus, sest vähemusaktsionärid ja võlausaldajad ühingu lõpetamist ei

soovinud ning olid valmis ühingusse täiendavalt investeerima.

47. Eeltoodust tuleneb, et kostjatel oli soov põhjustada õigusvastane tagajärg, s.o üldkoosoleku

kokku kutsumata jätmine ning pankrotiavalduse esitamine. Kostjad said aru või pidid aru

saama, et nende tegu võib kahjustada võlausaldajaid ja põhjustada seetõttu õigusvastase

tagajärje. Kostjad tegutsesid vähemalt kaudse tahtlusega. Üldkoosolekul käsitleti juhataja

kohustust maksejõuetuse korral üldkoosoleku kokkukutsumiseks; päevakorra punkt 1 ap 6).

Äriseadustiku mittetundmine kostjate poolt ei ole eluliselt usutav. Korrektne käitumine nt

andmete mittesaamisel oleks olnud ka tagasiastumine või juhataja tagasikutsumine. Seega

esinevad alused kostjate vastutusele võtmiseks nii süüteooria seisukohtade kohaselt (panid

tahtlikult toime heade kommete vastase teo, sõltumata sellest, kas olid teadlikud heade

kommete vastaselt käitumise deliktiõiguslikust keelust) kui ka tahtlusteooria seisukohtade

kohaselt (kostjad olid keelust teadlikud).

48. VÕS § 1045 lg 1 p 8 sisaldab teotunnusena tahtlust ja teo heade kommete vastasust. J ja J

R ei saa kahju hüvitamise ulatusele vastu vaielda väitega, et nad ei tahtnud kahju tekitada

ega polnud kahju tekkimise suhtes hooletud. Üldkoosoleku kokku kutsumata jätmist seadus

ei võimalda. VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja 8 alusel hüvitatakse ka puhtmajanduslik kahju.

Aktsionär võib nõuda nõukogu liikmelt kahju hüvitamist, mis on põhjustatud nõukogu

liikme poolsest heade kommete vastasest tahtlikust käitumisest, eelkõige kui nõukogu

liikme tegevuse eesmärgiks ongi aktsionärile sellise kahju tekitamine või kui sellise kahju

tekkimine on kahju tekitamisega tõenäoliselt kaasnev ja nõukogu liikmele seetõttu

ettenähtav. Nõude alusnormideks on VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8. Hageja on seisukohal,

et A J ja J R käitusid tahtlikult hageja kahjustamise eesmärgil.

49. Pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustus on aktsionäride kaitseks ka juhul kui see

esitatakse liiga vara ja/või nende teadmata. Vähemalt maksejõuetuse põhjustamisega seotud

rikkumised, mis samal ajal kujutavad endast heade kommete vastast tahtlikku käitumist,

võimaldavad esitada juhtorgani liikmete vastu nõudeid ka aktsionäridel. Kostjate

eesmärgiks oli võimaldada teatud eeliste saamine väikeaktsionäri arvel. Kostjad jäid

passiivseks nõukogu liikmetena, kuigi pidi olema tõsine kahtlus, et juhatus ei tee midagi

äriühingule kasulikku. Kostjad aitasid kaasa heade kommete vastasele tahtlikule tegevusele

(kahju tekitamisele). Kostjad ei võtnud midagi ette, kuigi teadsid pankrotiavalduse

esitamisest.

50. A Je ja J Ri teo või tegevusetuse õigusvastasuse üle ei otsustata tulenevalt vastava teo või

tegevusetuse tagajärjest. Õigusvastasuse hindamiseks hinnatakse kahju tekitaja teo või

tegevusetuse enda kvaliteeti ja iseloomu. Isik, kes loob oma tegevusega ohu teiste isikute

õigushüvedele, peab võtma tarvitusele piisavaid mõistlikke abinõusid, et vältida selliste

õigushüvede kahjustamist.

51. Aktsiate arvestusliku turuväärtuse vähenemine on ka VÕS § 1045 lg 1 p 5 kaitsealas.

Nõukogu tegevused, mis tõid kaasa aktsionäri T K vara vähenemise on käesolevas

menetlusdokumendis kajastatud. Rikkumised, mida hageja kostjatele ette heidab on

alljärgmised: kostjad ei teostanud kontrolli juhatuse tegevuse üle; kostjad ei kutsunud

juhatust tagasi pärast pankrotiavalduse esitamist; kostjad ei kutsunud kokku üldkoosolekut

seoses netovara vähenemise, pankrotiavalduse esitamise kavatsuse ega pankrotiavalduse

esitamisega; kostjad võtsid vastu osaühing Probus ettepaneku asuda AS Süda Maja nõukogu

liikmeks olemata selleks pädevad ega tegutsenud piisava hoolekusega; kostjad käitusid

kahju tekitamise tahtega eelistades ühe aktsionäri huve aktsiaseltsi huvidele.

52. Aktsionäril on kontroll enda investeeringu üle läbi võimaluse osaleda üldkoosolekul.

Üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan (ÄS § 290 lg 2). ÄS § 290 lg 1 kohaselt

teostavad aktsionärid oma õigusi aktsiaseltsis aktsionäride üldkoosolekul. Antud sätted

kaitsevad osaliselt otseselt või kaudselt ka aktsionäri investeeringut aktsiaseltsi (tema vara

väärtust ehk omandiõigust) läbi võimaluse osaleda juhtimises ning seal küsimusi tõstatada

ja probleeme lahendada. ÄS § 226 annab aktsia aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride

üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjääva vara jaotamisel. Kahju

tekitajad on lähtunud kellegi teise (A J/osaühing Probus) või omaenda huvidest. ÄS § 272

kohaselt tuleb aktsionäre võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Antud juhul on

vähemusaktsionäri huve teadlikult kahjustatud. Ka nõukogul on kohustus aktsionäre

võrdselt kohelda, s.o anda neile võrdne võimalus osaleda, otsustada, investeerida jne.

Rikkumine on õigusvastane.

53. Deliktiõiguslik vastutus on olemuselt ebaõigluse kõrvaldamisele suunatud. T K on

vähemusaktsionär, kelle õigusi tuleb eriliselt kaitsta ka tema vara teadliku kahjustamise

vastu enamusaktsionäri poolt. Kahju saab tekkida ka varalise seisundi ebaõigest

hindamisest (omakapitali muudatused ei olnud põhjendatud). Juhataja tegevus omakapitali

suuruse muutmisel ei olnud auditeeritud, seaduslik ega korrektne. Rikuti RTJ ja EVS

reegleid ehk ei oldud hoolsad ega korrektsed. Sellised reeglid on kehtestatud aktsionäride

kaitseks, et neil oleks võimalik enda omandiõiguse kaitses veenduda. Nõukogu ei

kohustanud LRu täitma mais-juunis 2013 sõlmitud lepinguid. Viidatud sätted võivad olla

vastutuse aluseks nii VÕS § 1045 lg 1 alusel üldiselt kui ka kitsamalt VÕS § 1045 lg 1 p 7

alusel.

54. Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks 250 000 eurot ja viivised

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt (250 000

eurolt) alates 22.10.2016 kuni põhinõude täitmiseni.

Kostjate vastuväited

55. Kostjad vaidlevad hagile vastu ja paluvad hagi jätta rahuldamata.

56. Kostjate vastu esitatud hagi ese on aktsionäri väidetav kahjunõue kostjate kui Süda Maja

nõukogu liikmete vastu. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid ega esitanud põhjendusi, mis

võimaldaks järeldada, et selline nõue on üldse õiguslikult võimalik.

57. Riigikohus on selgitanud asjas nr 3-2-2-98-15, punktis 75: /.../ ühinguõiguslikult on

äriühingu nõukogu liikmeks olek sarnaselt juhatuse liikmeks olekuga käsundilaadne

õigussuhe äriühingu ja nõukogu liikme vahel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20. juuni

2013. a otsus asjas nr 3-2-1-72-13, p 14). Vähemalt üldjuhul on nõukogu liikmel

äriseadustikus sätestatud kohustused üksnes aktsiaseltsi, mitte aga aktsionäride suhtes ja

nõukogu liige vastutab nende kohustuste rikkumise korral (nt ÄS § 327 lg 2, TsÜS § 37 lg

1 ja VÕS § 115 alusel) vaid aktsiaseltsi, mitte aga aktsionäride ees. Seega ühinguõiguslikult

peab paika kassaatori väide, et nõukogu on eraldiseisev juhtorgan, mitte aktsionäride

üldkoosoleku esindaja, ja et nõukogu liikmel on hoolsus- ning lojaalsuskohustus

aktsiaseltsi, mitte aktsionäri(de) ees.

58. Eelnevast nähtuvalt on Riigikohtu selgituste kohaselt aktsionäri nõue nõukogu liikme vastu

õiguslikult välistatud, sest nõukogu liikmel on õigussuhe üksnes aktsiaseltsiga. Riigikohtu

praktika kohaselt on teatud juhtudel võimalik üksnes võlausaldaja deliktiõiguslik nõue

juhtorgani liikme vastu VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 punkti 7 alusel. Seda juhul, kui juhtorgani

liige rikub mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud ainuüksi või sealhulgas

ühingu võlausaldajate kaitseks (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-69-15, punkt 11).

Aktsionäri nõuet juhtorgani liikme vastu ei ole Riigikohus võimalikuks pidanud.

59. Eelnevast tulenevalt on kostjate vastu esitatud hagi õiguslikult perspektiivitu. Äriseadustiku

normid, mille väidetavale rikkumisele on hageja tuginenud, reguleerivad kostjate kohustusi

aktsiaseltsi, mitte konkreetse aktsionäri ees.

60. Lisaks õiguslikule perspektiivitusele on hagi ka faktiliselt perspektiivitu. Vale on hagi

alusena esitatud väide, et Süda Maja oli 31. juuli 2013 seisuga maksejõuline, kuna Süda

Maja netovara ei olnud majandusaasta aruannete kohaselt negatiivne.

61. Süda Maja maksejõetus kujunes välja ajal, mil Süda Maja juhatuse liige oli V M (juhatuse

liige 29. juuni 1999 kuni 17. juuni 2013). V M rikkus kohustust esitada pankrotiavaldus.

27. juulil 2013 Süda Maja juhatuse liikmeks valitud LR seevastu täitis pankrotiavalduse

esitamisega V M poolt täitmata jäänud pankrotiavalduse esitamise kohustuse.

62. Äriühingu maksejõuetuse kuulutab välja kohus. Pärast Süda Maja juhatuse liikme LR poolt

pankrotiavalduse esitamist, määrati Süda Maja ajutiseks halduriks Toomas Saarma.

Toomas Saarma viis läbi põhjaliku Süda Maja majandusliku olukorra analüüsi. Lisaks LR

poolt edastatud infole tegi Toomas Saarma iseseisvalt Süda Maja majandusseisu

väljaselgitamiseks päringuid Toomas Saarma asus ajutise halduri aruA seisukohale, et Süda

Maja oli püsivalt võimetu täitma oma kohustusi. Süda Maja pankroti kuulutas välja

kohtunik Meelis Eerik 17. detsembri 2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-49776.

Kohtumäärus on jõustunud. Kohus tugines pankroti väljakuulutamisel ajutise halduri aruA

toodule. Olukorras, kus kohus on jõustunud lahendiga äriühingu pankroti välja kuulutanud,

ei ole võimalik tugineda hagi alusena väitele, et äriühingu pankrot kuulutati välja

põhjendamatult. Samuti ei saa väita, et Süda Maja pankrot kuulutati välja LR poolt

väidetavalt esitatud ebaõige info alusel. Kohus ei tuginenud pankrotimääruses

kohtumenetlustele, milles Süda Maja osales. Seetõttu ei ole asjakohane hageja väide, et LR

pankrotiavalduses olevat eksitud kohtuasjade arvuga, milles Süda Maja oli osaline.

63. Hageja väide pankrotiavalduses Süda Maja majandusliku olukorra kohta ebaõigete andmete

esitamise kohta on tõendamata ja vale. LR esitas pankrotiavalduses ning sellele lisatud

analüüsis võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta adekvaatse ja põhjendatud analüüsi Süda

Maja maksejõuetuse kohta. Ajutine haldur ega kohus ei tuvastanud, et Süda Maja

pankrotiavalduses oleks esitatud ebaõiget infot Süda Maja majandusliku olukorra kohta.

64. Süda Maja aktsionäridel puudus tahe Süda Majasse täiendavalt investeerida. Hageja on

väitnud, et Süda Maja maksejõuetusest ülesaamiseks oleks piisanud aktsionäride

üldkoosoleku kokkukutsumisest, sest osadel aktsionäridel olevat olnud tahe Süda Majasse

täiendavalt investeerida. Hageja vastav väide on alusetu. Hageja väide, et 2013. aastal

aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumine oleks võimaldanud vältida Süda Maja pankrotti

on mõistetamatu, arvestades, et 11. oktoobril 2013 leidis aset Süda Maja üldkoosolek. T K

ja V M olid koosolekul aktsionäridena esindatud, mis nähtub koosoleku protokollile lisatud

registreerimislehelt. 11. oktoobri 2013 üldkoosolekul arutati 1. päevakorrapunkti raames

Süda Maja keerulist majanduslikku olukorda. V Mle kui Süda Maja endisele pikaaegsele

juhatuse liikmele esitati Süda Maja majandusliku olukorraga seoses küsimusi. Koosoleku

juhataja küsis V Mlt: „Kas Selts on tänase seisuga Teie arvates maksejõuline?“ V M vastas:

„Tänase seisuga ei ole maksejõuline.“ Koosoleku juhataja küsis seejärel: „Millal Selts

maksejõuetuks muutus?“ V M vastas: „OÜ xxx esimesest kinnisvaratehingust alates, sest

OÜ Probus keeldus hüpoteeki kustutamast.“ Eelnevast nähtub, et Süda Maja endine

juhatuse liige V M on otsesõnu möönnud, et Süda Maja muutus püsivalt maksejõuetuks

ajal, mil tema oli Süda Maja juhatuse liige. Samuti nähtub 11. oktoobri 2013 koosoleku

protokollist, et V Mle heideti ette maksejõuetuse ilmnemisel erakorralise üldkoosoleku

kokkukutsumata või pankrotiavalduse esitamata jätmist ning asjaolu, et V M otsustas püsiva

maksejõuetuse olukorras asuda Süda Maja kinnisvara võõrandama. Seejuures ei avaldanud

mitte ükski aktsionär nimetatud koosolekul, et ta oleks valmis panustama Süda Maja

maksejõuetusest ülesaamiseks täiendavaid rahalisi vahendeid.

65. Asjaolu, et Süda Maja aktsionärid ei olnud enam valmis Süda Majasse investeerima, sai

tegelikkuses ilmseks ammu enne 11. oktoobri 2013 aktsionäride üldkoosolekut. 11.

detsembril 2012 leidis aset Süda Maja nõukogu koosolek. Koosolekul osalesid nõukogu

liikmed H H, A J ja T K. Süda Maja endine juhatuse liige V M tegi nõukogu koosolekul

ülevaate finantseerimisküsimustest ning sellest, millised olid väljavaated Süda Maja

tegevuse finantseerimiseks täiendava investori leidmiseks. V M väitel oli ta küll pidanud

erinevate investoritega läbirääkimisi, ent mitte ühtegi konkreetset potentsiaalset investorit

ta ei nimetanud. V M teatas: Praeguse seisuga on ebareaalne prognoosida, et veel sellel

aastal mõni finantseering avaneb, seega on suurim probleem ajas, ajagraafik on muutumas

kriitiliseks. Veel teatas V M koosolekul, et üks võlausaldaja – AS xxx (xxx) – oli teinud

Süda Majale „karmimaid hoiatusi“, st pankrotihoiatuse ning ähvardanud pankrotiavalduse

esitamisega. Sellega seoses arutati võimalusi AS xxx nõude tasumiseks või talle lisatagatise

andmiseks. H H, kes 10. oktoobril 2016 on kinnitanud valmisolekut panustada 2013. aastal

Süda Maja tegevusse täiendavaid rahalisi vahendeid, tegi 11. detsembri 2012 nõukogu

koosolekul järgmise ettepaneku: 1. Pankrotihoiatusega seoses palub nõukogu esimees hr H

H abi nõukogu liikmelt hr A Jult 300 000 euro leidmisel, et xxx osaliselt võlgnevus tasuda.

Nõukogu koosoleku protokolli lk-l 2 toodud ettepanekute nimekirja punktis 4 on toodud:

Nõukogu liige A J teeb ettepaneku jagada 180 000 proportsioonid vastavalt aktsiaosalusele.

Ettepanek ei leia heakskiitu võimaluste puudumise tõttu. Koosoleku protokolli lõpus toodud

vastuvõetud otsuste nimekirjast nähtub nõukogu otsus 1: 14. dets. sõlmitakse notariaalselt

laenuleping 180 000 ja tagatisena hüpoteegi laiendusleping Süda Maja AS ja OÜ Probus

vahel.

66. Eelnevast nähtub, et nõukogu koosolekul viibinud T Kel (kellelt väidetavalt omandatud

nõude tasumist hageja nõuab) ja H Hul puudus vahendite puudumise tõttu valmisolek

panustada Süda Majasse vahendeid isegi ühe võlausaldaja võlgnevuse osaliseks tasumiseks.

Ainsana oli nõude osaliseks täitmiseks valmis rahaliste vahendite panustamiseks

enamusaktsionär OÜ Probus, ent sedagi mitte kogu AS xxx nõude ulatuses. Seega on vale

nii T Ke kui H Hu kinnitus Süda Majasse rahaliste vahendite panustamise valmisoleku

kohta.

67. Süda Maja endine juhatuse liige ei uskunud juba 2011. aastal Süda Maja tegevuse

jätkusuutlikusse.

68. Olukorras, kus Süda Maja aktsionäridel puudus tahe Süda Majasse täiendavalt investeerida

ning kus Süda Maja endine juhatuse liige V M tagastas salaja endale ja oma ettevõttele Süda

Maja kontodelt laene, ei olnud ka investorit, kes olnuks valmis Süda Majasse investeerima.

69. Lisaks sellele, et Süda Maja endine juhatuse liige V M ei esitanud õigeaegselt

pankrotiavaldust, tegi ta Süda Maja koos nõukogu liikmete T K ja H Huga püsiva

maksejõuetuse olukorras sisuliselt varatuks. Ühtlasi sulges V M Süda Maja kontori ega

andnud LRle üle Süda Maja raamatupidamisdokumente. Süda Majale kahjulikud vara

võõrandamistehingud sõlmis V M seejuures ajal, mil tema volitused Süda Maja juhatuse

liikmena olid lõppenud, ent mil äriregistris oli ebaõige kanne tema volituste kestuse kohta.

Ettevalmistusi enamusaktsionäri teadmata Süda Maja kinnistute võõrandamiseks asusid V

M, H H ja T K tegema juba 2013. aasta mais. Selleks üritati enamusaktsionäri teadmata

pikendada V M juhatuse liikme volitusi. V M juhatuse liikme volitused lõppesid 17. juunil

2013. Seda tõendab Süda Maja nõukogu 17. juuni 2010 nõukogu koosoleku protokoll.

Protokollist nähtuvalt otsustati (otsus 2): Pikendada juhatuse liikme V M ametiaega alates

käesoleva otsuse vastuvõtmisest kuni 17.06.2013. a. 28. mail 2013 leidis aset Süda Maja

nõukogu koosolek, mille päevakorrana oli ette teatatud: (i) AS Süda Maja finants-

majanduslik seisust ja nõukogu otsuste täitmisest; (ii) AS Süda Maja juhataja

ametiülesannetest. Koosoleku kokkukutsumise teates ei olnud ühtegi viidet sellele, et

kavatseti arutada või otsustada juhatuse liikme V M volituste pikendamist.

70. 28. mai 2013 nõukogu koosoleku protokollist nähtuvalt osalesid nõukogu koosolekul

nõukogu liikmetest H H ja T K. Nõukogu liige ja enamusaktsionäri esindaja A J koosolekul

ei osalenud. Kasutades ära A Ju puudumist, võtsid H H ja T K vastu otsuse pikendada V M

juhatuse liikme volitusi kuni 1. oktoobrini 2013. T K ja H H üritasid V M juhatuse liikme

volitusi pikendada ka 8. juuni 2013 nõukogu koosolekul. Nõukogu päevakorras ei olnud

taas ühtegi viidet sellele, et kavatsetakse pikendada V M volitusi. Päevakord nähtub

koosoleku protokollist. Protokollist nähtub, et A Jut nõukogu koosolekul ei viibinud.

Eelnevale vaatamata võtsid T K ja H H jällegi vastu otsuse pikendada V M juhatuse liikme

volitusi ühe põhikirjajärgse ametiaja võrra.

71. Süda Maja enamusaktsionär vaidlustas kohtus nii 28. mai 2013 kui ka 8. juuni 2013

nõukogu otsused. Otsuste tühisus on tuvastatud tsiviilasjas nr 2-13-33131 tehtud 10.

detsembri 2013 määrusega. Vaatamata nõukogu otsuste tühisusele õnnestus V Ml nõukogu

otsuste abil saavutada see, et äriregistris pikendati tema juhatuse liikme volitusi kuni 17.

juunini 2016.

72. Olles saavutanud äriregistris volituste lõppemist puudutava kande muutmise, asus V M

võõrandama Süda Maja kinnistuid tundmatutele ning varatutele äriühingutele – OÜ-le Xxx

ja OÜ xxx. Süda Maja kinnistute võõrandamine ilma tagatisagendi ja investorite

nõusolekuta oli seejuures otseselt välistatud tulenevalt Süda Maja võlakirjatingimuste

punktist 5.3. 26. juunil 2013 sõlmiti Süda Maja ja OÜ Xxx vahel lepingud, millega Süda

Maja võõrandas xxx kinnistud xxx ja xxx OÜ-le Xxx;13. juunil 2013 sõlmiti Süda Maja ja

OÜ Xxx vahel leping, millega Süda Maja võõrandas mõttelise osa Xxx kinnistust OÜ-le

Xxx.

73. 28. juunil 2013 sõlmiti Süda Maja, OÜ Xxx ja xxx vahel leping, millega OÜ-le xxx

võõrandati mõtteline osa Xxx kinnistust ning ettevõte, mis koosnes lisaks mõttelisele osale

sellega seotud ja selle majandamist teenivatest asjadest, sh õigustest ja kohustustest; Kõik

nimetatud kinnisvaratehingud sisaldasid väljaspool turutingimusi ning ebatavalisi

kokkuleppeid makseviisi osas. Ostuhinna tasumine pidi tehingute kohaselt toimuma

valdavalt Süda Maja kohustuste ülevõtmisega OÜ Xxx ja OÜ xxx poolt. Nimetatud ühingud

on tundmatu usaldusväärsusega, V M, T K ja H Huga seotud, kapitaliseerimata ühingud.

Kinnisvaratehingute tegemise ajal oli OÜ Xxx 100%-line osade omanik ja juhatuse liige T

P, kes on teadaolevalt Süda Maja nõukogu liikme H Hu advokaat. OÜ xxx ainuosanikuks

on xxx OÜ (registrikood xxx), mis on omakorda asutatud OÜ XXX poolt.

74. Kohustused, mille ülevõtmisega OÜ Xxx ja OÜ xxx pidid kinnistute eest „tasuma“, olid

valdavalt Süda Maja kohustused AS xxx ees. Tegemist on H Hule kuuluva äriühinguga.

Kuigi kohustused oleks pidanud lepingute kohaselt üle minema, nõuab AS xxx oma

kohustuste tasumist Süda Maja pankrotimenetluse kaudu. Seega ei saa kohustused olla üle

läinud. AS xxx oli juba enne Xxx kinnistu osas tehingu sõlmimist teatanud, et ei nõustu

kohustuste üleminekuga.

75. Kokkuvõtvalt andis Süda Maja küll OÜ-le Xxx ja OÜ xxx üle kinnistute omandiõiguse,

kuid jäi endiselt vastutama ka kohustuste eest, mille ülevõtmine pidi asendama nö ostuhinna

tasumist. Süda Maja vara vähenes tehingute tagajärjel kinnistute väärtuse võrra ilma, et

Süda Maja oleks saanud sisulist vastusooritust. Eelnevat arvestades oli V M poolt sõlmitud

tehingute tegelikuks eesmärgiks viia vara enne Süda Maja pankroti väljakuulutamist

võlausaldajate haardest välja (st välistada võlausaldajate nõuete rahuldamine selle vara

arvel) endaga seotud isikute valdusesse ning vähendada sellega Süda Majas alles jääva vara

väärtust.

76. Väär on hageja väide, et Süda Maja on kiitnud V M poolt 2013. aasta mais sõlmitud

kinnisvaratehingud heaks. Isegi kui kinnistute müügi võimalust Süda Maja nõukogus

arutati, ei andnud Süda Maja nõukogu mitte kunagi nõusolekut sellistel tingimustel

tehingute sõlmimiseks, nA oli kokku lepitud V M poolt sõlmitud lepingutes.

77. Lisaks Süda Maja kinnisvara võõrandamisele halvas V M Süda Maja tegevuse täielikult

seeläbi, et sulges Süda Maja kontori ning koondas töötajad. Süda Maja kontor asus aadressil

xxx. Nimetatud hoone majahaldur on kinnitanud, et V M lõpetas Süda Maja rendilepingu

5. juulil 2013. Samal kuupäeval sõlmis V M sama kontoripinna osas rendilepingu talle

kuuluva äriühingu OÜ xxx nimel. Vastavalt kokkuleppele loeti rendipind OÜ-le xxx

üleantuks tagasiulatuvalt alates 1. juulist 2013. V M seega võttis enda äriühingu OÜ xxx

kaudu Süda Maja kontori üle. Samuti koondas V M 2013. aasta juuliks kõik Süda Maja

töötajad. V M on seda kinnitanud 4. mail 2015 tsiviilasjas nr 2-14-53134 aset leidnud

istungil: „Kuna Süda Maja koosseisulised töötajad olid suveks 2013 koondatud või

lapsehoolduspuhkusel, ma olin üksinda, siis tuli K Sega jutuks, et mul on vaja teenust, et

on vaja üks dokumentide arhiiv ühest punktist teise viia. K S lubas ära teha.“ Lisaks kõigele

eelnevale keeldus V M andmast üle Süda Maja raamatupidamisdokumentatsiooni. Nii on

Süda Majale raamatupidamisteenust osutanud raamatupidaja M S kinnitanud: „Täienduseks

minu poolt 10.09.2013.a. saadetud kirjale märgin, et eile hommikul käis minu kontoris V

M ja võttis kõik minu käes olnud raamatupidamisdokumendid enda kätte (enamiku oli ta

juba varem ära võtnud). Tänase päeva seisuga ei ole minu käes mitte ühtegi AS Süda Maja

raamatupidamisdokumenti.“ V M ei andnud terviklikku raamatupidamisdokumentatsiooni

üle isegi Süda Maja pankrotihaldurile, kes on kinnitanud: AS Süda Maja (pankrotis) endine

juhatuse liige V M ei ole haldurile esitanud AS Süda Maja (pankrotis) elektroonilist

raamatupidamist. Olukorras, kus V M oli viinud Süda Maja pankrotti, ei olnud muud

valikut, kui esitada Süda Maja pankrotiavaldus.

78. Eelnevast nähtuvalt oli V M tekitanud 2013. aasta juuliks olukorra, kus Süda Majal ei olnud

enam kinnisvara, kontorit, töötajaid ning raamatupidamisdokumentatsiooni ei olnud üle

antud. Sellises olukorras ei saanud Süda Maja enamusaktsionäril OÜ-l Probus olla 2013.

aasta juulis ka teoreetilist võimalust asuda Süda Maja pankrotistumise plaani realiseerima,

nA hageja väidab. Süda Majast ei olnud selleks hetkeks sisuliselt midagi enam järel.

79. OÜ Probus plaanist pankrotistada Süda Maja nõukogu ja uue juhatuse kaasabil puudub alus

rääkida ka seetõttu, et Süda Maja viimase nõukogu volitused olid lõppenud 9. juunil 2013.

Samuti olid V M volitused lõppenud 17. juunil 2013. Perioodil 9. juuni 2013 kuni 26. juuli

2017 puudus Süda Majal seega nõukogu. Perioodil 17. juuni 2013 kuni 26. juuli 2013

puudus Süda Majal juhatus.

80. Kui OÜ-l Probus õnnestus lõpuks 2013. aasta juulis aktsionäride üldkoosolek kokku

kutsuda (V M oli ka seda takistanud), oli ainuvõimalikuks lahenduseks valida uued nõukogu

liikmed ja uus juhatus. Varasemad nõukogu liikmed T K ja H H ning juhatuse liige V M

olid täielikult kaotanud enamusaktsionäri usalduse. 26. juuli 2013 aktsionäride

üldkoosoleku protokolli lk 4 on toodud, et miski ükski varasematest Süda Maja nõukogu

liikmetest – A J, H H ja T K – ei esitanud ka oma nõusolekut Süda Maja nõukogus

jätkamiseks. Samuti ei esitanud ükski teine aktsionär OÜ Probus poolt väljapakutud

nõukogu liikmete kandidaatidele alternatiive. Kuivõrd Süda Majal oli nõukogu vaja, valitigi

nõukogu liikmed vastavalt enamusaktsionäri OÜ Probus poolt väljapakutule.

81. Seejärel tuli hakata kindlaks tegema V M poolt tekitatud kahju ulatust. Samuti tuli hakata

tegema suuri pingutusi täpse Süda Maja varalise seisu kindlaks määramiseks, sest V M ei

andnud uuele juhatusele raamatupidamist üle. Kui LRl lõpuks õnnestus suurte pingutustega

Süda Maja olukord kindlaks määrata, ei jäänud üle muud, kui esitada Süda Maja

pankrotiavaldus.

82. Seega on põhjendamatud ka hageja väited, et kostjad on rikkunud oma kohustusi Süda Maja

nõukogu liikmetena.

83. Hageja on nimetanud mitmeid äriseadustiku sätteid, mida kostjad olevat rikkunud, ent

kõikide nimetatud sätetest tulenevate kohustuste rikkumist on hageja põhjendanud

kattuvate faktiväidetega. Seetõttu ei pea kostjad vajalikuks kõiki hageja nimetatud sätteid

eraldi käsitleda. Kostjad märgivad siiski järgmist. Põhjendamatu on heita kostjatele ette

aktsionäride üldkoosoleku kokku kutsumata jätmist olukorras, kus 16. oktoobril 2013 leidis

aset Süda Maja aktsionäride üldkoosolek, kus T K oli esindatud. Mitte ükski aktsionär ei

teinud üldkoosolekul ettepanekut investeerida Süda Majasse täiendavaid rahalisi

vahendeid, kuigi endine juhatuse liige V M avaldas üldkoosolekul, et Süda Maja oli

muutunud püsivalt maksejõuetuks.

84. Hageja etteheide seoses aktsionäride koosoleku kokku kutsumata jätmisega on eriti

arusaamatu, arvestades, et T K takistas 2013. aasta suvel aktiivselt Süda Maja aktsionäride

üldkoosolekute kokkukutsumist. Samuti vaidlustas ta aset leidnud aktsionäride

üldkoosolekutel vastu võetud otsuseid, sooviga takistada Süda Majale juhtorganite valimist.

Nii nähtub 26. juuli 2013 aktsionäride üldkoosoleku protokolli lisadest, et T K palus

vahetult enne üldkoosoleku toimumist üldkoosoleku edasilükkamist. Põhjenduseks esitas T

K väite, et ta olevat saanud korralisest üldkoosolekust teada alles eelmisel õhtul. Tegemist

oli aga selge valega, sest 8. juuni 2013 nõukogu koosolekul oli T K kinnitanud korralise

üldkoosoleku päevakorra. Samuti kinnitas aktsionär OÜ Xxx esindaja, et T K oli helistanud

talle ja palunud tal mitte osaleda planeeritud erakorralisel aktsionäride üldkoosolekul

seetõttu, et korralise üldkoosoleku toimumise aeg oli juba paika pandud.

85. Alusetu on heita ette üldkoosoleku kokkukutsumata jätmist pankrotiavalduse esitamise üle

otsustamiseks ka seetõttu, et enamusaktsionär toetas pankrotiavalduse esitamist.

Üldkoosolek oleks seega niikuinii võtnud vastu otsuse esitada pankrotiavaldus.

86. Asjakohatud on hageja väited selle kohta, justkui kostjad ei olevat pädevad nõukogu

liikmetena töötamiseks. On arusaamatu, missuguste nõukogu liikme kohustuste rikkumist

peaksid hageja vastavad väited tõendama. Kostjad on valitud kehtivalt Süda Maja nõukogu

liikmeteks Süda Maja aktsionäride üldkoosoleku poolt. Seda olukorras, kus varasema

nõukogu liikmete volitused olid lõppenud ning Süda Majal puudusid juhtorganid.

Varasemad nõukogu liikmed ei olnud seejuures esitanud nõusolekuid nõukogu liikmetena

jätkamiseks. Hageja viited kostjate varasemale kogemusele on eriskummalised ka põhjusel,

et hageja enda juhatuse liige on vandeadvokaat, kes ei peaks tegelema äriühingute

juhtimisega.

87. Hageja kahjunõue on põhjendamatu ka järgmiste asjaolude tõttu: Süda Maja pankrotihaldur

on esitanud seoses Süda Maja pankrotiavalduse hilinenult esitamisega kahjunõude V M

vastu, V M suhtes on algatatud kriminaalmenetlus seoses Süda Maja nimel sõlmitud

kinnisvaratehingutega ning jõustunud on kohtuotsus, millega on tunnistatud üks V M poolt

Süda Maja nimel sõlmitud kinnisvaratehingutest tagasivõitmise korras kehtetuks. Kõik

kohtuastmed asusid seisukohale, et V M poolt sõlmitud tehing oli kahjustanud Süda Maja

võlausaldajaid.

88. Lisaks sellele, et hageja ei ole tõendanud kostjate poolset kohustuse rikkumist, ei ole hageja

tõendanud kahju suurust. Hageja ei ole tõendanud, et talle kuuluvatel aktsiatel oli

pankrotiavalduse esitamise hetkel väärtus.

89. Kokkuvõtvalt on hageja väited täies ulatuses tõendamata. Hageja nõuet ei saa rahuldada

mitte ühelgi õiguslikul alusel, millele hageja tugineb.

Kohtuotsuse põhjendused

90. Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid

kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud

ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS

§ 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

91. Kohus on tuvastanud alljärgnevad õiguslikku tähendust omavad asjaolud: AS Süda Maja

(pankrotis) aktsionärile T K kuulub 8040 AS Süda Maja aktsiat (I kd tlk 23). T K on

võõrandanud NolaPro Europe OÜ-le kahju nõude summas 250 000 eurot J Ri ja A J vastu

(I kd lk 26). 16.07.2013 on AS Süda Maja aktsionäride üldkoosolekul valitud AS Süda Maja

nõukogu liikmeteks J R ja A J (I kd lk 154). 26.07.2013 on AS Süda Maja nõukogu

otsustanud valida AS Süda Maja juhatuse liikmeks LR (I kd lk 119). LR esitas 22.10.2013

Harju Maakohtule avalduse AS Süda maja pankroti väljakuulutamiseks (I kd tlk 28-29).

17.12.2013 kuulutas Harju Maakohus välja AS Süda Maja pankroti ja nimetas AS Süda

Maja pankrotihalduriks Toomas Saarma (II kd lk 66 pöördel-67 pöördel). Kuna kumbki

pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud faktilised

asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ning esitatud dokumentaalsete tõenditega.

92. Hageja palub välja mõista kostjatelt kui AS Süda Maja nõukogu liikmetelt kahju hüvitis

summas 250 000 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja loeb kahjuks T

Kele kuuluvate AS Süda Maja aktsiate väärtuse vähenemist.

93. Hagiavaldus põhineb peamiselt järgmistel väidetel: AS Süda Maja aktsionärile T Kele

kuulunud aktsiate väärtus on muutunud nulliks AS Süda Maja pankroti väljakuulutamise

tõttu, aktsiate väärtuse nulliks muutumise on toonud kaasa kostjate 1 ja 2 tegevusetus AS

Süda Maja nõukogu liikmetena, kostjate 1 ja 2 tegevusetus seisnes hageja väitel selles, et

AS Süda Maja nõukogu liikmetena nad ei takistanud AS Süda Maja juhatuse liikme LR

poolt pankrotiavalduse esitamist; samuti ei kutsunud nad kokku AS Süda Maja aktsionäride

koosolekut otsustamaks pankrotiavalduse esitamist ja andmaks aktsionäridele võimalust

AS-i Süda Maja täiendavalt investeerida, AS Süda Maja ei olevat selle pankrotiavalduse

esitamise ajal olnud pankrotis, sh ei olevat esinenud netovara puudujääki, AS Süda Maja

aktsionärid, sealhulgas T K olid valmis AS-i Süda Maja täiendavalt investeerima, kostjad

on

üldkoosoleku

kokkukutsumata

jätmisel

ning

pankrotiavalduse

menetlemise

võimaldamisel tegutsenud isiklikes või AS Süda Maja enamusaktsionäri OÜ Probus

huvides ning eiranud T Ke huve. Eelneva tegevusega on kostja rikkunud hea usu põhimõtet

ja aktsionäride kaitseks seaduses kehtestatud norme. Kostjad on seisukohal, et AS Süda

Maja oli muutunud püsivalt maksejõuetuks ammu enne seda, kui kostjad said AS Süda Maja

nõukogu liikmeks. Selleks ajaks oli AS Süda Maja endine juhatuse liige V M jõudnud

võõrandada ka AS Süda Maja olulise kinnisvara (xxx ja xxx kinnistud). V M poolt tekitatud

olukorras ei jäänud uuel juhatuse liikmel LRl üle muud, kui nentida V M poolt tekitatud

olukorda ja esitada pankrotiavaldus.

94. Hageja on seisukohal, et nõukogu liikme otsevastutus aktsionäri ees kaasneb nii seaduse

alusel (TsÜS § 32 ja § 138 ning VÕS § 6) kui ka delikti alusel (VÕS § 1045 lg 1). Deliktilise

nõude esitamisel on hageja tuginenud kaitsenormi väidetavale rikkumisele (VÕS § 1045 lg

1 p 7), väidetava tahtliku heade kommete vastase teo toimepanemisele (VÕS § 1045 lg 1 p

8) ning omandiõiguse rikkumisele (VÕS § 1045 lg 1 p 5).

95. Hageja soovib, et kohus kontrolliks nõuet alljärgnevas järjekorras:

(i)

vastutus seaduse alusel tekkinud kohustuse rikkumise eest;

(ii)

deliktiline vastutus tulenevalt kaitsenormi rikkumisest;

(iii)

deliktiline vastutus tulenevalt tahtlikust heade kommete vastasest teost;

(iv)

deliktiline vastutus tulenevalt omandi või sellega sarnase õiguse rikkumisest;

(v)

deliktiline vastutus õigusvastasest kahju tekitamisest muul alusel (VÕS § 1045

lg 1 on lahtine loetelu).

96. Kohtud ei ole seotud poolte õiguslike hinnangutega asjaoludele, vaid hindab esitatud

asjaolusid selles sõltumata. Seaduse kohaldamine ja nõude kvalifitseerimine on kohtus

kohtusutus, kes ei ole seotud poolte väidetega (TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause,

§ 442 lg 8 esimene lause).

97. Lähtudes hageja taotlusest kontrollib kohus esmalt kas kostja vastutab seaduse alusel

tekkinud kohustuse rikkumise eest.

98. Hageja väidab, et kostjad on rikkunud TsÜS § 32, § 138 ja VÕS § 6. Samuti hageja tugineb

VÕS § 115. TsÜS § 32 kohaselt peavad juriidilise isiku aktsionärid, samuti juriidilise isiku

juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise

õigustatud huve. TsÜS § 138 lg 1 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel

tuleb toimida heas usus ning lg 2 sätestab, et õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel

viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.

VÕS § 6 lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu

põhimõttest lähtuvalt. Hageja väidab, et aktsionäril on õigus esitada nõukogu liikme vastu

hagi VÕS § 115 lõike 1 alusel.

99. Kohus märgib, et TsÜS § 37 lg 1 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma

kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees

solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku

üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele. ÄS § 327 lg 1 sätestab, et

nõukogu liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Sama paragrahvi

lg 2 kohaselt nõukogu liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju

aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Nõukogu liige

vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja

hoolsusega. Seega näeb TsÜS § 37 lg 1 ja ÄS § 327 lg 1 aktsiaseltsi juhtorgani liikme

vastutuse aktsiaseltsi ees oma kohustuste rikkumise eest. Riigikohus on 31.03.2010.a

otsuses tsiviilasja nr 3-2-1-7-10 punktis 30 leidnud järgmist: Kuigi äriühingu juhtorganite

liikmed vastutavad põhimõtteliselt üksnes ühingu enda ees, on võimalik ka nende vastutus

kolmandate isikute ees. Võlausaldajate ees vastutavad äriühingu juhtorganite liikmed juhul,

kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või

sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks (vt ka nt Riigikohtu 22. septembri 2005. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-79-05, p 12; 25. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-07, p 10).

Sel juhul põhineb juhtorgani liikme vastutus deliktiõigusel, konkreetselt VÕS §-l 1043

ja § 1045 lg 1 p-l 7. Lisaks on võimalik juhtorgani liikmete vastutus nende n-ö isiklike

deliktide järgi ka muu deliktiõiguse alusel. Seejuures tuleb kõne alla ka juhtorgani liikmete

vastutus VÕS § 1045 lg 1 p-le 8 tuginedes heade kommete vastase tahtliku käitumisega

tekitatud kahju eest (vt ka Riigikohtu 2. novembri 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-

07, p 13).

100.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et aktsiaseltsi nõukogu liikmed ei

vastuta aktsionäri ees seaduse alusel tekkinud kohustuse rikkumise (TsÜS § 32 ja VÕS §

115 alusel) eest, vaid aktsiaseltsi nõukogu liikmed võivad vastutada aktsionäri ees

deliktiõiguse, nimelt VÕS § 1043 , § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 järgi.

101.

VÕS 53. ptk 1. jaos sätestatust tulenevalt on süül põhineva deliktilise vastutuse

aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne koosseis;

2) õigusvastasus ja süü 3). Loetletud elementide olemasolu tuvastamine toimub

etapiviisiliselt, nimetatud järjekorras. Juhul kui ei ole täidetud objektiivne koosseis, puudub

vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne. Samas kui on ilmne, et mõni

delikti üldkoosseisu elementidest ei ole täidetud, puudub vajadus ülejäänud elementide

kontrollimiseks. Hageja peab tõendama kostjate teo, kahju, põhjusliku seose teo ja kahju

vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise

kostjate poolt, siis vabanevad kostjad vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise.

102.

Seega aktsiaseltsi nõukogu liige võib vastutada aktsionäri ees VÕS § 1045 lg 1 p 7

alusel, kui ta on pannud toime õigusvastase teo, milleks võib olla seaduses sätestatud

kohustuse rikkumise, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et aktsionäril kahju ei tekiks.

Samuti võib aktsiaseltsi nõukogu liige vastutada aktsionäri ees VÕS § 1045 lg 1 p 8 ees

õigusvastase ja süülise heade kommete vastase tahtliku käitumisega tekitatud kahju eest,

mille ärahoidmine oli VÕS § 127 lg 2 järgi hõlmatud heade kommete vastase käitumise

keelu kaitseeesmärgiga. Samas peab aga aktsiaseltsi nõukogu liikmete tahtlus olema

suunatud aktsionäride kahjustamisele ja seda peab tõendama hageja.

103.

Kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et seadusest tuleneva kohustuse

rikkumisega võib kaasneda nõukogu liikme otsevastutus aktsiaseltsi aktsionäride ees kui

rikutud normi eesmärk oli kaitsta aktsionäri kahju eest. Sellist normi nimetatakse

kaitsenormiks. Seega peab vastutuse realiseerimiseks nõukogu liige olema rikkunud mõnda

aktsionäri kaitseks kehtestatud normi ehk täitma konkreetset kohustust isiklikult selleks, et

aktsionäril kahju ei tekiks.

104.

Hageja on seisukohal, et kostjad on rikkunud järgnevaid ÄS-st tulenevaid kohustusi,

mis sisaldavad kaitsenormi kaitsta ka aktsionäri kahju eest: 1. Kohustus taotleda juhatuselt

aktsionäride üldkoosoleku kokku kutsumist (ÄS § 317 lg 10, § 301, § 292 lg 1 p-d 1 ja 4).

2. Kohustus kokku kutsuda aktsionäride üldkoosolek (ÄS § 292 lg 2, § 293 lg 1, § 292 lg 1

p-d 1 ja 4, § 317 lg 10). 3. Kohustus kokku kutsuda nõukogu koosolek (ÄS § 321 lg 1 ja 3,

§ 306 kg 3). 4. Üldise kontrolli- ja juhtimisfunktsiooni rikkumine (ÄS § 306, § 317). 5.

Karistusõigusliku keelu rikkumine (Kars § 381, § 381 1, § 384).

105.

Hageja on põhjendanud eelnimetatud ÄS-st ja KarS-st tulenevate kohuste rikkumist

kattuvate faktiväidetega. Nimelt hageja leiab, et AS Süda Maja nõukogu oli kohustatud

taotlema AS Süda Maja juhatuse liikmelt LRlt aktsionäride üldkoosoleku kokku kutsumist

ja määrama päevakorra punktideks netovara puudujäägi küsimuse ja/või maksejõuetuse

küsimuse lahendamise. Hageja leiab, et kostjad rikkusid kohustust kokku AS Süda Maja

üldkoosolek, sest pärast pankrotiavalduse esitamisest teadasaamist ning teades, et

üldkoosolekut ei ole selles küsimuses kokku kutsutud pidi nõukogu ise üldkoosoleku kokku

kutsumist nõudma ja kui see ei õnnestu siis selle ise kokku kutsuma. Hageja väitel nõukogu

jättis kokku kutsumata ka nõukogu koosoleku tekkinud olukorra arutamiseks ja

lahendamiseks. Hageja leiab, et kui ilmnes, et juhataja LR on esitanud pankrotiavalduse

ning selles küsimus pole toimunud üldkoosolekut ja puudus aktsionäride otsus

pankrotiavalduse

esitamiseks,

pidanuks

nõukogu

andma

juhatusele

korralduse

pankrotiavalduse tagasivõtmiseks. Juhul kui juhatus ei oleks pankrotiavaldust tagasi

võtnud, pidanuks nõukogu juhataja LR tagasi kutsuma ja juhatuse liikmeks nimetama isiku,

kes pankrotiavalduse tagasi võtab. Hageja heidab ette, et nõukogu ei nõudnud LRlt vajalike

aruannete ja teabe esitamist ega kontrollinud LR kohustuste täitmist. Lisaks sellele on

hageja seisukohal, et kostjatel puudus pädevus AS Süda Maja nõukogu liikmena tegutseda

ning nende senised tegevused ei olnud AS Süda Maja edasisele tegevusele soodsad. Samuti

puudus kostjatel kompetents hindamaks LR juhatajaks nimetamise otstarbekust ja

veendumaks, et see on AS Süda Maja parimates huvides. Kostjate tegevus oli nende

tegutsemise ajal AS Süda Maja nõukogus keelatud karistuõiguslike sanktsioonidega.

106.

Hagi aluseks on asjaolud, et AS Süda Maja juhatuse liige LR põhjustas tehingute

täitmata jätmisega, kohtule valeandmete esitamisega, varade alahindamisega, aktsionäride

üldkoosoleku

kokkukutsumata

jätmisega

ja

pankrotiavalduse

esitamisega

dokumenteeritava maksejõuetuse. Hageja on seisukohal, et AS Süda Maja ei olnud

pankrotiavalduse esitamata jätmise ajal maksejõutu. Samuti on hageja seisukohal, et

lähtudes audiitorite ja finantsekspertide hinnangutest ja analüüsides ei esinenud AS Süda

Maja netovara puudujääki. Seega tuleb kohtul kõigepealt tuvastad kas LR poolt

pankrotiavalduse esitamise ajal oli AS Süda Maja maksejõetu.

107.

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui

võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

108.

Riigikohus on 28. oktoobri 2011 otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-49-11 punktides

17-91 ja 21 selgitanud, et selleks, et teha kindlaks, kas äriühingust võlgnik on teatud hetkel

muutunud objektiivselt püsivalt maksejõuetuks, tuleb anda terviklik hinnang tema

varalisele seisundile ja majandustegevuse tõenäolisele tulevikuperspektiivile. Võlgniku

objektiivne püsiv maksejõuetus on ilmne, kui tema majanduslikku olukorda iseloomustavad

andmed on sellised, mis annavad objektiivsele ja asjatundlikule kõrvalseisjale alust pidada

võlgnikku

püsivalt

maksejõuetuks.

Sellise

hinnangu

andmisel

tuleb

lähtuda

informatsioonist, mis oli kättesaadav maksejõuetuse väidetava ilmnemise ajal (nn ex ante

hindamine). Üldjuhul ei ole võlgniku püsivat maksejõuetust võimalik tuvastada üksnes

mõne raamatupidamisliku näitaja - sh netovara seisundi või kahjumi suuruse - alusel. See,

kui äriühingu netovara - s.o bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste

üldsumma (ÄS § 171 lg 2 p 1) - on negatiivne, s.t äriühingu kohustused ületavad tema

omakapitali, annab põhjendatud aluse kahelda selle äriühingu maksejõulisuses. Samuti on

netovara negatiivsus üks asjaolu, mida tuleb võlgniku maksejõulisuse hindamisel kindlasti

arvesse võtta. Samas ei saa sellest, et äriühingu netovara on negatiivne, automaatselt

järeldada, et äriühing on pankrotiseisus. Näiteks on võimalik, et netovara negatiivsus on

tingitud pikaajalistest kohustustest, mille sissenõutavaks muutumise ajaks võib võlgniku

finantsolukord olla tänu kasumlikule tegevusele sedavõrd paranenud, et võlgnik on

võimeline kõik kohustused täitma. Samuti võib ette tulla muid juhtumeid, kus äriühingu

netovara on küll negatiivne, kuid sellele vaatamata ei saa rääkida võlgniku püsivast

maksejõuetusest. Positiivsetele tulevikuootustele tuginedes on võimalik võlgniku püsivat

maksejõuetust eitada siiski vaid juhul, kui esinevad konkreetsed asjaolud, mis annavad

objektiivsele kõrvaltvaatajale alust pidada võlgniku finantsseisundit normaliseeriva

tulevikustsenaariumi realiseerumist tõenäoliseks. Seejuures peab olema üldjoontes

tuvastatav, et sellise stsenaariumi tõenäoline mõju võlgniku majanduslikule olukorrale

olnuks maksevõime taastamiseks piisav. Teisalt ei ole välistatud, et võlgnik on püsivalt

maksejõuetu vaatamata sellele, et raamatupidamise andmetel vastab tema netovara seaduses

sätestatud nõuetele. Taolise olukorraga võib tegemist olla eeskätt juhul, kui

raamatupidamine ei kajasta võlgniku vara tegelikku väärtust adekvaatselt. Seega tegemaks

kindlaks, kas äriühing oli mingiks ajaks muutunud objektiivselt püsivalt maksejõuetuks,

tuleb hinnata kõiki võlgniku majanduslikku olukorda mõjutavaid olulisi asjaolusid

kogumis, keskendumata vaid ühele kriteeriumile või näitajale. Lisaks netovarale tuleb

analüüsida ka teisi raamatupidamisandmeid, samuti võlgniku äriplaani perspektiivikust.

109.

Harju Maakohus on 17.12.2013 tsiviilasjas nr 2-13-49776 välja kuulutanud AS-i

Süda maja pankroti. 17.12.2103 tehtud kohtumäärusest nähtuvalt kohus tugines pankroti

väljakuulutamisel ajutise pankrotihalduri 04.detsember 2013 arvamusele ja tööaruandele,

mille kohaselt on võlgnikul vara maksimaalselt 27 880 324,67 euro väärtuses ja kohustusi

vähemalt 29 396 700,07 euro ulatuses. Püsiv maksejõuetus tekkis 2012. a. mais (II kd lk 66

pöördel-67 pöördel). Kohtule esitatud AS Süda Maja ajutise halduri 04.12.2013 koostatud

aruande kohaselt on AS-l Süda Maja vara maksimaalselt 27 880 324,67 euro väärtuses ja

kohustusi vähemalt 29 396 700,07 euro väärtuses. Ajutise halduri aruAt nähtub, et selles ei

väljendanud ajutine haldur lõplikku seisukohta maksejõuetuse tekkimise ajahetke osas. Nii

on aruA märgitud, et püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks saab lugeda mai 2013, kui

samas on ajutise halduri aruande alapunktis VII märgitud, et ajutise halduri hinnangul

tekkisid Aktsiaseltsil makseraskused juba 2009.a. kuna täitemenetluse registri andmete

kohaselt algatati Aktsiaseltsi suhtes 2009.a. seitse täitemenetlust. 2010.a on algatatud

täiendavalt veel neli täitemenetlust. 2012.a. majandusaasta aruA on kajastatud lühiajaliste

kohustustena (maksetähtaeg saabub 2013.a jooksul 31 679 279 eurot) ning 2011.a.

majandusaasta aruA (maksetähtaeg saabub 2012.a jooksul) 29 835 202 eurot. Lühiajalised

kohustused moodustasid mõlemal aruandeperioodil 100% kohustuste üldsummast. Mõlema

aruande tegevusaruA kajastatust lähtuvalt aga vara müüki olulises osas järgneval

majandusaastal ei planeeritud. Mõlema majandusaasta aruande osas on sõltumatu

vandeaudiitor andnud järeldusotsuse ilma märkusteta. Samas, ajutisele haldurile esitatud

laenulepingute kohaselt muutusid osad laenud sissenõutavaks juba 31.12.2010.a. Juhatuse

liikme L. R hinnangul oleks pidanud Aktsiaseltsi omakapital olema juba 2010.a lõpu

seisuga negatiivne ning on ajutisele haldurile esitanud xxx OÜ arvamuse juhatuse analüüsi

AS Süda Maja omakapitali analüüs 2010-2012.a. kohta. Arvamuse koostajad S L ja U V

toovad arvamuses välja, et juhatuse hinnangul Aktsiaseltsi tegelik omakapital, arvestades

kinnisasjade väärtust, oleks pidanud 2012.a. olema negatiivne -17 746 374 eurot; 2011.a.

negatiivne -16 530 335 eurot ning 2010.a. negatiivne -14 215 971 eurot. Võttes arvesse

negatiivse netovara suurust võib siiski piisava kindlustundega asuda seisukohale, et AS

Süda Maja tegutses 2010-2012.a. negatiivse netovara tingimustes, mille põhjuseks oli

eeskätt asjaolu, et AS Süda Maja eelmine juhatus ei hinnanud kinnisasju ümber nende

vastava ajahetke turuväärtusele, vaid kajastas kinnisasju jätkuvalt nende soetusmaksumuses

(II kd lk 51-66). Kohus leiab, et ajutise halduri aruandega on tõendatud, et ajutine haldur on

tuvastanud, et AS Süda Maja tegutses negatiivse netovara tingimustes juba ajavahemikuks

2010-2012.

110.

Kohtule esitatud xxx OÜ riiklikult tunnustatud eksperdi U V 2. Juar 2017.a.

koostatud ekspertarvamuse kohaselt AS-i Süda Maja netovara suuruse hindamise

seisukohalt omavad suurimat osakaal varud ja kinnisvara investeeringud, mis moodustavad

aastatel 2009-2012 vastavalt 76,75-90,32% ning 10,07-7,68% AS-i Süda Maja

bilansimahust (II kd lk17l, p 5). AS-i Süda Maja 2010-2012 auditeeritud bilanssides varude

kooseisus kajastatud Xxx kinnistu väärtust on kolme aastaga suurendatud 8 640 044 eurot

ning xxx kinnistu väärtust on kolme aastaga suurendatud 1 408 687 eurot. Kokku on kahe

eelnimetatud kinnistu väärtust AS-i Süda Maja 2010-2012 auditeeritud bilanssides kolme

aastaga suurendatud 10 048 742 eurot. AS-i Süda Maja 2010-2012 auditeeritud bilanssides

kinnisvarainvesteeringuna kajastatud Xxx 10 kinnistu väärtus on püsinud neljal aastal

(2009-2012) muutumatuna. Asjaolu, et Xxx 10 kinnistu osakaal on AS-i Süda Maja

bilansimahust vähenenud, tuleneb sellest, et Xxx kinnistu ja xxx väärtused on AS-i Süda

Maja auditeeritud bilanssides järjepidevalt kasvanud. AS-i Süda Maja pikaajalised

laenukohustused on alates 2011.a. kajastatud lühiajaliste laenukohustustena, kuivõrd

tagastamise tähtajad olid saabunud ning selle järgselt kajastatakse kõiki laenukohustusi

bilansis lühiajaliste kohustustena. AS Süda Maja pikaajalisi laenukohustusi ei tasunud, vaid

kajastas need lühiajaliste laenukohustustena (II kd lk 173, p-d 8-10). Xxx kinnistu väärtust

on pearaamatu põhjal suurendatud 2010.a. 3 126 516 eurot, 2011.a. 3 311 955 eurot ja

2012.a. 2 201584 eurot ning summaliselt on enamus kannetest seotud intresside lisamisega

kinnistu väärtusele. xxx kinnistu väärtust on pearaamatu põhjal suurendatud 2010.a. 596

508 eurot, 2011.a. 458 422 eurot, 2012.a. 353 757 eurot ning kõik kanded sisaldavad

märksõna “Intress“ (II kd lk 176). Ekspert on selgitanud, et Raamatupidamise Toimkonna

juhend (RTJ) 4 “Varud” ja RTJ 5 “Materiaalne ja immateriaalne põhivõra” välistavad

ühemõtteliselt selle, et vara omandamiseks võetud laenude intresse jäädakse kestvalt

arvama varude soetusmaksumuse hulka. Näiteks RTJ 4 “Varud “ punkt 9 ütleb selgelt, et

varude soetamisel tavapärasest pikema maksetähtajaga lähtutakse soetusmaksumuse

määramisel tavapärase maksetähtaja korral kehtivast ostuhinnast ning soetusmaksumuse ja

makstava summa vahe kajastatakse intressikuluna. Seega välistavad RTJ-d tõlgenduse, et

vara omandamisel pikaajalise laenuga, mille korral on intressid laenulepingus selgelt

fikseeritud (st. pole vaja määratleda ostuhinda tavapärase maksetähtaja puhul), oleks

lubatud käituda teisiti ehk kapitaliseerida kõik vara omandamisega seotud laenu intressid.

RTJ “Materiaalne ja immateriaalne põhivara” punktid 16 ja 17 räägivad selgelt varaobjekti

valmimisega seotud laenukasutuse kuludest. Järelikult saab laenukasutuse kulusid

kapitaliseerida üksnes tingimusel, et laenud on võetud varaobjekti valmistamiseks (näiteks

kinnistul ehitustegevuse teostamiseks). Laenukasutuse kulusid, mis on seotud puhtalt vara

omandamisega, varaobjekti tutvustamisega, müügiks ettevalmistamisega või tulenevad

varaobjekti valmimise viibimisest (näiteks on aktiivne ehitustegevus kinnistul peatunud), ei

ole lubatud varude soetusmaksumuse hulka arvestada mitte ühelgi juhul (II kd lk 174

pöördel p-d13-14).

111.

U V arvamuse kohaselt AS-i Süda Maja 2011.a. auditeeritud majandusaasta aruande

tegevusaruA on märgitud, et Xxx infrastruktuuri rajamisega alustati IV kvartalis 2011.

Hoone ehitamisega oli tegevusaruande kohaselt plaanis alustada II kvartalis 2012. AS-i

Süda Maja 2012.a. auditeeritud majandusaasta aruande tegevusaruA on märgitud, et

laenukapitali kaasata ei suudetud, mistõttu Xxx ehitustegevus III kvartalis 2012 peatati.

Ekspert teeb eelnevast järelduse, et Xxx kinnistu arendustegevus (varaobjekti

valmistamine) kestis maksimaalselt 9 kalendrikuud, kuid varaobjekti omandamisega seotud

laenuintresse kapitaliseeriti pidevalt. Xxx kinnistu kui varaobjekti valmistamiseks

kasutatud laenud moodustasid võrreldes Xxx kinnistu omandamiseks kasutatud laenudega

tühise osa. AS Süda Maja 2011.a. auditeeritud majandusaasta aruande tegevusaruA on

märgitud, et xxx kinnistu osas jätkus detailplaneeringu menetlemine. AS-i Süda Maja

2012.a auditeeritud majandusaasta aruande tegevusaruA on märgitud, et xxx osas on

eesmärk viia detailplaneeringu kehtestamise eelsesse valmidusse. Ekspert on seisukohal, et

AS-i Süda Maja raamatupidamises on intressikulusid süsteemselt (st eksperdiarvamuse

aluses olevatel aastatel 2010-2012) ning mastaapselt (Xxx kinnistu puhul vähemalt 80%

aastatel 2010-2012 väärtusele lisatud intressidest; xxx kinnistu puhul vähemalt 99% aastatel

2010-2012 väärtusele lisatud intressidest) kajastatud vastuolus Raamatupidamise

Toimkonna juhendites 4 ja 5 sätestatud põhimõtetega ( II kd lk 175, p 16-20).

112.

U V arvamuse kohaselt Xxx ehitustegevus kestis seos finantseerimisraskustega

lühiajaliselt ning xxx ehitustegevust ei alustatud. Ekspert on seisukohal, et

arendusprojektide, mille valmimise osas valitseb märkimisväärne ebakindlus, kajastamine

lõpptoodanguna on ebaõige. Täielikult välistatud on kinnistu kajastamine lõpetamata

toodanguna olukorras, kus arendustegevust pole isegi alustatud. Seega on AS-i Süda Maja

2010-2012 auditeeritud majandusaasta aruannetes Xxx ning xxx kinnistuid kajastatud

lõpetamata toodanguna, kuigi olemuselt vastasid nad pigem varude määratlusele (II kd lk

175-175 pöördel, p 21). AS-i Süda Maja raamatupidamises kajastati Xxx kinnistut alusetult

lõpetamata toodanguna, sest selle valmimine oli seoses finantseerimisraskustega küsitav.

xxx kinnistu kajastamine lõpetamata toodanguna oli ebaõige, sest selle valmistamist ei

alustatud. Ekspert märgib, et Xxx ning xxx kinnistute kajastamisel varudena oleks pidanud

lähtuma nende neto realiseerimisväärtusest, mis on eksperdiarvamuse kohaselt madalam

nende soetusmaksumusest (II kd lk 175 pöördel, p 23).

113.

U V on tuginenud Xxx kinnistu ja xxx kinnistu turuväärtuse määramisel xx OÜ

eksperthinnangutele. xxx OÜ on teostanud Xxx kinnistu ja xxx kinnistu turuväärtuse

määramise 2014.a. Xxx kinnistu turuväärtus on määratud 14.02.2014 seisuga (sh juuni 2013

seisuga) ning põhimõttel, et kinnistu kuulub tervikuna ühele isikule. xxx kinnistu

turuväärtus on määratud 31.03.2013 seisuga (II kd lk 175 pöördel). Kinnisvarabüroo xxx

OÜ hindamisakti kohaselt on Xxx kinnistu väärtus hinnatud 8 800 00 eurole, samal ajal kui

AS Süda Maja raamatupidamise kohaselt on 31.12.2010 seisuga Xxx kinnistu väärtuseks

märgitud 23 146 573 eurot ehk erinevus on 2,63 korda. Kinnisvarabüroo xxx OÜ

hindamisakti kohaselt xxx kinnistu turuväärtuseks on leitud 2 600 000 eurot, samal ajal kui

AS Süda Maja raamatupidamise kohaselt on xxx kinnistu väärtus 31.12.2010 seisuga

märgitud 6 965 166 eurot, seega on erinevus 2,68 korda. Kinnisvarabüroo xxx OÜ

hindamisaktis on viidatud Maa-ameti poolt regulaarselt avaldatavatele kinnisvara

hinnaindeksitele. Näiteks hoonestamata maa hinnaindeks I kvartalais 2014 (hindamise

teostamine) oli 1,74606 ning IV kvartalis 2010 (sh bilansipäeval 31.12.2010) oli 1,29249,

mis teeb 3 aasta ja 3 kuu protsentuaalseks muutuseks +35,09%. Eksperdi hinnangul

võimaldab Maa-ameti avaldatav hoonestamata maa hinnaindeksi kasv 35,09% teha

järelduse, et Xxx kinnistu ning xxx kinnistu turuväärtus sai 31.12.2010 seisuga olla veelgi

madalam võrreldes Kinnisvarabüroo xxx OÜ hindamisaktiga, kuid kindlasti mitte kõrgem

(II kd lk 176, p 27).

114.

Xxx kinnistu Kinnisvarabüroo xxx OÜ hindamisaktiga määratud väärtus (seisuga I

kvartal) on 61,98% madalam kui AS-i Süda Maja bilansis seisuga 31.12.2010 kajastatud

väärtus. Samal perioodil ( I kvartal 2010 kuni I kvartal 2014) on Maa-ameti poolt arvutatav

hoonestamata maa hinnaindeks kasvanud 35,09%. Eksperdi hinnangul ei ole võimalik

sellist erinevust põhjendada teisiti kui asuda seisukohale, et Xxx kinnistu oli AS-i Süda

Maja bilansis juba 31.12.2010 oluliselt ülehinnatud. xxx kinnistu Kinnisvarabüroo xxx

hindamisaktiga määratud väärtus (seiga I kvartal 2014) on 62,67% madalam kui AS-i Süda

Maja bilansis seisuga 31.12.2010 kajastatud väärtus. Samal perioodil (I kvartal 2010 kuni I

kvartal 2014) on Maa-ameti poolt arvutatav hoonestamata maa hinnaindeks kasvanud

35,09%. Eksperdi hinnangul ei ole võimalik sellist erinevust põhjendada teisiti kui asuda

seisukohale, et xxx kinnistu oli AS-i Süda Maja bilansis juba 31.12.2010 oluliselt

ülehinnatud. Xxx 10 kinnistu müügist AS-i Süda Maja pankrotimenetluses toimunud

enampakkumisel saadud hind (seisuga I kvartal 2015) on 76,31% madalam kui AS-i Süda

Maja bilansis seisuga 31.12.2010 kajastatud väärtus. Samal perioodil (I kvartal 2010 kuni I

kvartal 2015) on Maa-ameti poolt arvutatav hoonestamata maa hinnaindeks kasvanud

40,27%. Eksperdi hinnangul ei ole võimalik sellist erinevust põhjendada teisiti kui asuda

seisukohale, et Xxx 10 kinnistu oli AS-i Süda Maja bilansis juba 31.12.2010 oluliselt

ülehinnatud (II kd lk 16 pöördel ja 18, p.-d 55-57).

115.

U V ekspertarvamuse kokkuvõtte kohaselt AS-i Süda Maja omakapital oli

negatiivne vähemalt 2010.a lõpuks, sest AS-le Süda Maja kuulunud Xxx kinnistu, xxx

kinnistu ning Xxx 10 kinnistu olid AS-i Süda Maja 2010-2012 majandusaasta aruannetes

läbivalt ja märkimisväärselt ülehinnatud. Eksperdi järeldust toetavad AS-i Süda Maja

maksevõimekuse näitajad. AS-i Süda Maja 2010-2012 maksevõimekuse näitajad

puhaskäibekapital ja likviidsuskordaja ilmestavad, et AS-i Süda Maja lühiajaliste

kohustuste täitmise võimekus oli halb juba 2010 ning halvenes 2011-2012 veelgi. AS Süda

Maja muutus eksperdi hinnangul püsivalt maksejõuetuks hiljemalt veebruaris 2011, sest

nimetatud perioodil omandas AS Süda Maja potentsiaalselt investorilt xxx tagasi 50%

osaluse ühisettevõttes xxx Süda Maja OÜ. Osaluse tagasiostu järgselt sai selgeks, et

investor on Xxx kinnistu arendamisest lõplikult loobunud ning äriplaani kohaseks

arendustegevuseks puuduvad võimalused (II kd lk 186 pöördel , punktid 105-107).

116.

Kohtul puudub alus kahelda riiklikult tunnustatud eksperdi U V poolt koostatud

arvamuses toodud järeldustes, sest need on põhistatud finantsanalüüsi kasutades. U V

ekspertarvamuses on loogiliselt põhjendatud, et kinnisvara omandamiseks võetud laenude

intresside

kapitaliseerimine

kinnisvara

bilansiliseks

maksumuseks

ei

vastanud

raamatupidamise nõuetele ega olnud majanduslikult põhjendantud. Kohus leiab, et

intresside kapitaliseerimine kinnisvara maksumusse on täielikult põhjendamatu, kui see

toob kaasa kinnisvara ebaõige vääruse kajastamise bilansis. Kohus leiab, et U V on õigesti

lähtunud varade turuväärtusest, mitte AS Süda Maja majandusaasta aruannetes kajastatud

ebaõigesti suurendatud väärtustest. U V on selgitanud, et AS Süda Maja omakapital oli

negatiivne, sest AS Süda Maja oli raamatupidamislikult üle hinnanud põhilise vara –Xxx,

xxx ja Xxx 10 kinnistud olid kajastatud 31.12.2010 seisuga vähemalt 2,64 korda kõrgema

väärusega. Majandusaasta aruannetest nähtub, et kinnisvara maksumuse korrigeerimise

asemel kapitaliseeris kostja ulatuslikult kinnistu omandamiseks võetud laenude

intressikohustusi. Selliselt oli eelnimetatud kolme kinnistu väärtuseks AS Süda Maja

bilansis seisuga 31.12.21010 kajastatud kokku 33 307 321 eurot. Kinnistute tegelik väärtus

oli seisuga 31.12.2010 aga 12 156 900 eurot ehk kolm kinnistut olid raamatupidamises üle

hinnatud summas 21 150 421 miljon eurot. Kui lähtuda kinnistute turuväärtusest, siis oli

AS Süda Maja omakapitaliks 31.12.2010 seisuga 12 474675 eurot. U V arvamus näitab ka,

et isegi kui arvestada kinnisvara soetusmaksumuses, oleks ka sellisel juhul AS Süda Maja

ageja omakapital negatiivne.

117.

Seega järeldub U V poolt koostatud arvamusest üheselt, et AS Süda Maja oli

maksejõuetu hiljemalt 2011.a. veebruaris.

118.

Hageja leiab, et pankrotiavalduse esitamiseks ja xxx 19.04.2014 kasutatud xxx

kinnisvara AS ekspertarvamus ja xxx 2.01.2017 arvamuse aluseks kasutatud xxx

Kinnisvarabüroo eksperthinnang xxx on sobimatud finantsaruandluse eesmärgil

kasutamiseks sh audiitorkontrolli kohustusega kinnisvara arendusega tegeleva AS Süda

Maja bilansilise vara väärtuse korrigeerimiseks. Kuna xxx OÜ seisukohad püsiva

maksejõuetuse ja selle tekkimise aja suhtes tuginevas sobimatutele dokumentidele, mille

alusel on arvestuslikult ja kunstlikult vara vähendatud, on viidatud xxx OÜ seisukohad AS

Süda Maja püsiva maksejõuetuse tuvastamiseks kõlbmatud. Kostja väidete kohaselt on U

V arvamus ja selle järeldused ebaõiged, sest U V lähtub ebaõigest kinnisvara väärtuse

hinnangust ning ei ole õige U V järeldus, mille kohaselt selgus 2011.a. aastal, et investorid

AS Süda Maja kinnisvara projekti arendamiseks puuduvad.

119.

Hageja on esitanud tõendina Xxx kinnistu väärtuse kohta 2016. detsembris H Silt

tellitud Xxx kinnistu eksperthinnangu nr xxx, mille kohaselt Xxx kinnistu

investeeringuväärtuseks on 40 000 000 eurot (III kd lk 26-41). Kohus märgib, et H Silt

tellitud hindamise lähteülesanne on leida AS Süda Majale kuulunud Xxx arendusprojekti

investeeringu väärtus. Seega ei ole H S hinnanud Xxx kinnistu turuväärust, vaid Xxx

äriprojekti

investeerimisväärtust

ning

seda

hüpoteetilisest

turuolukorrast

ning

hüpoteetilisest äriplaanist lähtudes. Nimetatud hindamisakti kohaselt on H S lähtunud

eeldusest, et plaan oli valminud osa täita üürnikega ning piisava üürnikevoo olemasolu

korral müüa juba valminud arenduse osa kinnisvarainvestorile, kes on ennekõike huvitatud

stabiilse rahavooga objektist; edasi oli plaan korrata sama tsüklit kahe arendusjärguga.

Hinnangus ei ole toodud mitte ühtegi konkreetset ega võimalikku stsenaariumit, kuidas

selline äriplaan oleks kasvõi teoreetiliselt saanud realiseeruda. Hinnangus ei ole arvestatud

ka asjaoluga, et 2011.a. seisis projekti edasine käekäik kapitali puudumise taga, kuid

võõrfinantseerimine oli olematu. Seega tuleb jätta H Si 2016 detsembris koosatud

eksperthinnang tähelepanuta, sest see kajastab Xxx kinnistu investeeringuväärtust, mida ei

saa kajastada äriühingu bilansis vara väärtusena.

120.

Kohus on seisukohal, et U V arvamust ei lükka ümber ka E L ja vandeaudiitor L L

23.september 2015 aruanne „AS Süda Maja makseraskuste tekkimine ja maksejõuetus“ (I

kd lk 34-60). Nimetatud arvamus on tellitud AS Süda Maja (pankrotihaldur) Toomas

Saarmaa poolt ning aruande koostajatel tuli vastata küsimustele, millised olid Süda Maja

AS pankrotistumise võimalikud majanduslikud põhjused ja millal muutus AS Süda Maja

maksejõuetuks. Hageja on selgitanud, et kuivõrd töövõtja ei täitnud antud ülesannet

nõuetekohaselt vaatama talle antud korduvatele juhistele, taganes hageja 07.10.2015

töövõtulepingust. (II kd lk 72-77). Kohus leiab, et E L ja vandeaudiitor L L 23. septembri

2015 aruanne ei sisalda ühegi majanduslikku põhjendust ega selgitust, miks ja millal AS

Süda Maja muutus maksejõuetuks. Seega ei ole nimetatud aruA vastatud esitatud

küsimustele. AruA on pigem pelgalt refereeritud AS Süda Maja majandusaasta aruandeid

aastate 2008-2013 kohta ja ei ole analüüsitud, kas majandusaasta aruA kajastatud andmed

on õiged või ebaõiged.

121.

Samuti ei lükka U V arvamust ümber A J poolt koostatud analüüs (I kd lk 61-71). A

J analüüsis toodud järeldused põhinevad V M paljasõnalistel faktiväidetel, mille õigsust ei

ole kontrollitud. Nii on arvamuses toodud V M hinnang Xxx poolelioleva arendusprojekti

kohta. Analüüsis on väidetud, et kirjeldatud poolelioleva arendusprojekti maa väärtuseks

tuleb seisuga 21.märts 2012 pidada 110 EUR m2. Seejuures ei ole esitatud põhjendust, miks

tuleb lähtuda just sellisest hinnast. Kohus leiab, et A Ji analüüsil ei ole tõenduslikku väärtust

ka sisulise analüüsi puudumise kohta.

122.

Eeltoodust tulenvalt on kohus seisukohal, et AS Süda Maja maksejõuetus kujunes

välja hiljemalt 2011 aasta veebruaris ja AS Süda Maja oli LR poolt pankrotiavalduse

esitamise ajal maksejõetu.

123.

Hageja

on

menetluses

korduvalt

kasutanud

mõistet

„dokumenteeritud

maksejõuetus“ ning on leidnud, et tuvastati „dokumenteeritud“, mitte tegelik maksejõuetus.

Hageja ei ole selgitanud, mida ta on mõiste „dokumenteeritud maksejõuetuse“ all silmas

pidanud. Kohud on tuvastanud pankrotimenetluses AS Süda Maja tegeliku maksejõutuse

ning maksejõuetuse tuvastamisel ei sätestanud seadus piiranguid selle osas, millistele

dokumentidele oleks kohus pidanud tuginema ja millistele nõuetele pidid need dokumendid

vastama.

124.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et 16.07.2013 on AS Süda Maja aktsionäride

üldkoosolekul on valitud AS Süda Maja nõukogu liikmeteks J R ja A J ning 26.07.2013 on

AS Süda Maja nõukogu otsustanud valida AS Süda Maja juhatuse liikmeks LR (I kd lk

119). 26.97.2013 AS Süda Maja nõukogu otsuse kohaselt oli V M ametiaeg lõppenud

16.06.2013 ja otsustati AS Süda Maja juhatusest tagasi kutsuda V M. LR esitas 22.10.2013

Harju Maakohtule avalduse AS Süda Maja pankroti väljakuulutamiseks (I kd tlk 28-29).

17.12.2013 kuulutas Harju Maakohus välja AS Süda Maja pankroti ja nimetas AS Süda

Maja pankrotihalduriks Toomas Saarma (II kd lk 66 pöördel-67 pöördel).

125.

Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada kas kostjad on toime pannud õigusvastase teo,

milleks on seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mida kostjad pidid isiklikult täitma

selleks, et aktsionäril kahju ei tekiks.

126.

Hageja leiab, et AS Süda Maja nõukogu oli kohustatud taotlema AS Süda Maja

juhatuse liikmelt LRlt aktsionäride üldkoosoleku kokku kutsumist ja määrama päevakorra

punktideks netovara puudujäägi küsimuse ja/või maksejõuetuse küsimuse lahendamise.

Hageja leiab, et kostjad rikkusid kohustust kokku AS Süda Maja üldkoosolek, sest pärast

pankrotiavalduse esitamisest teadasaamist ning teades, et üldkoosolekut ei ole selles

küsimuses kokku kutsutud pidi nõukogu ise üldkoosoleku kokku kutsuma nõudma ja kui

see ei õnnestu siis selle ise kokku kutsuma. Hageja väitel nõukogu jättis kokku kutsumata

ka nõukogu koosoleku tekkinud olukorra arutamiseks ja lahendamiseks. Hageja leiab, et

kui ilmnes, et juhataja LR on esitanud pankrotiavalduse ning selles küsimuses pole

toimunud üldkoosolekut ja puudus aktsionäride otsus pankrotiavalduse esitamiseks,

pidanuks nõukogu andma juhatusele korralduse pankrotiavalduse tagasivõtmiseks. Juhul

kui juhatus ei oleks pankrotiavaldust tagasi võtnud, pidanuks nõukogu juhataja LR tagasi

kutsuma ja juhatuse liikmeks nimetama isiku, kes pankrotiavalduse tagasi võtab. Hageja

heidab ette, et nõukogu ei nõudnud LRlt vajalike aruannete ja teabe esitamist ega

kontrollinud LR kohustuste täitmist. Lisaks sellele on hageja seisukohal, et kostjatel puudus

pädevus AS Süda Maja nõukogu liikmena tegutseda ning nende senised tegevused ei olnud

AS Süda Maja edasisele tegevusele soodsad. Samuti puudus kostjatel kompetents

hindamaks LR juhatajaks nimetamise otstarbekust ja veendumaks, et see on AS Süda Maja

parimates huvides. Kostjate tegevus oli nende tegutsemise ajal AS Süda Maja nõukogus

keelatud karistusõiguslike sanktsioonidega.

127.

ÄS § 292 lg 1 p-de 1 ja 4 kohaselt juhatus kutsub kokku erakorralise üldkoosoleku

põhikirjas ettenähtud juhtudel, samuti siis, kui: 1) aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool

aktsiakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suurus

või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus või 4) see on aktsiaseltsi

huvides ilmselt vajalik. ÄS 317 lg 10 kohaselt nõukogu peab taotlema juhatuselt

aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumist, kui see ilmselt on vajalik aktsiaseltsi huvides.

Kohus märgib, et eelnimetatud normidest ei tulene, et juhatusel oleks kohustus kokku

kutsuda aktsionäride üldkoosolek, kui äriühingul ei ole mitte ainult negatiivne netovara,

vaid äriühing on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Püsivat maksejõuetust ei saa samastada

ÄS § 292 lg 1 punktis 1 toodud olukorraga, kus netovara on vähem kui pool aktsiakapitalist.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et pankrotiavalduse esitamise ajal oli AS Süda Maja

maksejõuetu.

128.

ÄS § 298 lõikes on loetletud need küsimused, milliste otsustamine on aktsionäride

üldkoosoleku pädevuses. Kuigi aktsionäride üldkoosoleku pädevuses on aktsiakapitali

suurendamine ja vähendamine (ÄS § 298 lg 1 p 2) ning aktsiaseltsi lõpetamise, ühinemise,

jAnemise ja ümberkujundamise otsustamine (§ 298 lg 1 p 8) ei tulene viidatud normidest,

et

üldkoosoleku

ainupädevuses

oleks

äriühingu

püsiva

maksejõuetuse

korral

pankrotiavalduse esitamise otsustamine. ÄS § 298 lg 2 järgi võib üldkoosolek teistes

aktsiaseltsi tegevusega seotud küsimustes otsuse vastu võtta juhatuse või nõukogu nõudel,

kuid ühestki õigusnormist ei tulene kostjate kui nõukogu liikmete kohustust nõuda

maksejõuetuse tõttu pankrotiavalduse esitamise otsustamist aktsionäride üldkoosoleku

poolt. Ainuüksi asjaolust, et pankrotimenetluse käigus võidakse juriidilisest isikust

pankrotivõlgniku tegevuse lõpetada, ei tähenda koostoimes ÄS § 298 lg 1 punktiga 8, et

pankrotiavalduse esitamine on automaatselt aktsionäride üldkoosoleku pädevuses, sest

otsuse võlgniku tegevuse jätkamise või lõpetamise kohta võtavad PankrS § 77 p 2 kohaselt

vastu võlausaldajad üldkoosolekul.

129.

Hageja väidab, et lähtudes LR arusaamast netovara suuruse kohta, mis on esitatud

pankrotiavalduses, oleks tulnud kokku kutsuda üldkoosolek. Lähtudes audiitorite ja

finantsekspertide hinnangutest ja analüüsidest ei esinenud netovara puudujääki. LR

vastutuse alused on täidetud aga mõlemal juhul- kui netovara puudujääk puudus, siis ei

oleks tohtinud pankrotiavaldust esitada ning kui netovara puudujääk oli olemas, siis oleks

pidanud kokku kutsuma üldkoosoleku. Hageja on seisukohal, et ka ajutise või püsiva

maksejõuetuse olukorras peab juhataja (kes ei ole ainuomanik), andma esmalt

aktsionäridele võimaluse ettevõtja päästa võib midagi ette võtta ja kokku kutsuma

aktsionäride üldkoosoleku.

130.

ÄS § 301 sätestab, et kui aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist

või vähem kui ÄS §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suurus või muu seaduses sätestatud

aktsiakapitali minimaalne suurus, peab üldkoosolek otsustama kas aktsiakapitali

vähendamise või suurendamise, tingimusel et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt

poole aktsiakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu

seaduses

sätestatud

aktsiakapitali

minimaalse

suuruse

või

muude

abinõude

tarvituselevõtmise, mille tulemusena aktsiaseltsi netovara suurus moodustaks vähemalt

poole aktsiakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu

seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse või aktsiaseltsi lõpetamise ühinemise,

jAnemise

või

ümberkujundamise

või

pankrotiavalduse esitamise. Antud sättest ei tulene, et kui äriühing on juba püsivalt

maksejõuetu, ei ole äriühingu juhatuse liikmel õigust ilma aktsionäride üldkoosoleku

otsuseta esitada pankrotiavaldust. ÄS §-st 301 tuleneb, et kui äriühingul on netovara

negatiivne, kuid äriühing ei ole veel püsivalt maksejõuetu, võivad aktsionärid siiski muude

abinõude tarvitusele võtmise asemel otsustada pankrotiavalduse esitamist, millisel juhul on

tegemist PankrS § 31 lõikes 3 toodud olukorraga, kus kohus kuulutab võlgniku

pankrotiavalduse puhul pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on

tõenäoline.

131.

ÄS § 306 lg 31 sätestab, et kui aktsiaselts on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole

tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid

mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule aktsiaseltsi

pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha aktsiaseltsi

eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas

korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama

aktsiaseltsile pärast maksejõuetuse ilmnemist aktsiaseltsi poolt tehtud maksed, mille

tegemine selles olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse

liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 315 sätestatut. Kohtu hinnangul tuleneb viidatud

sättest ühemõtteliselt, et kui tegemist on juba äriühingu püsiva maksejõuetuse ning mitte

enam pelgalt netovara puudujäägiga, on aktsiaseltsi juhatuse liikmel seadusest tulenev

kohustus esitada viivitamatult ning hiljemalt 20 päeva jooksul kohtule pankrotiavaldus.

Tegemist on äriühingu võlausaldajate nõudeid kaitsva normiga ning erinevalt hageja

väidetest ei tulene antud sättest, et juhatuse liige peaks enne pankrotiavalduse esitamist

kokku kutsuma aktsionäride üldkoosoleku ning saaks avalduse esitada alles siis, kui

üldkoosolek sellega nõustub. Maksejõuetuse korral pankrotiavalduse esitamine on juhatuse

kohustus, mitte üldkoosoleku õigus. Seda, et maksejõuetuse korral toimub pankrotiavalduse

esitamine ilma üldkoosoleku otsuseta, kinnitab ka ÄS § 306 lõikes 3 1 ettenähtud

pankrotiavalduse viivitamatu esitamise nõue. Kui juhatus peaks enne pankrotiavalduse

esitamist kutsuma kokku üldkoosoleku, ei oleks juhatusel võimalik täita ÄS § 306 lõikes 3

1 ettenähtud pankrotiavalduse viivitamata esitamise nõuet. ÄS § 294 lõike 3 järgi toimuks

erakorraline üldkoosolek kõige varem alles ühe nädala pärast alates kokkukutsumisest ja

ÄS § 292 lõike 3 järgi ei saaks erakorralist koosolekut toimuda, kui korralise

üldkoosolekuni on jäänud vähem kui kaks kuud. Samuti ei oleks võlausaldajate ja

tsiviilkäibe kaitse eesmärgiga kooskõlas, kui maksejõuetu aktsiaseltsi pankrotiavalduse

esitamine sõltuks aktsionäride suvast. See oleks ka vastuolus pankrotiavalduse õigeaegse

esitamise eesmärgiga tagada võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamine

ja maksejõuetu aktsiaseltsi majandustegevuse mittejätkamine (Riigikohtu otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-188-12, punkt 12).

132.

Kohus leiab, et ühestki ÄS sättest ei tulene kostjate kohustust kokku kutsuda AS

Süda Maja aktsionäride koosolek pärast AS Süda Maja juhatuse liikme LR poolt

pankrotiavalduse esitamist. Pankrotiavalduse esitamise ajal 22.10.2013 kehtinud KarS §

3851 nägi ette, et seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine

on kriminaalkuritegu, mille eest võidi kohustuse rikkujale määrata rahaline karistus või kuni

üheaastane vangistus. Seega lasus juhatuse liikmel LRl ühene seadusest tulenev kohustus

esitada viivitamatult pankrotiavaldus pärast seda, kui talle oli selgunud äriühingu püsiv

maksejõuetus. Kostjatel puudub õiguslik alus LRu selles takistada või nõuda juhatuse

liikmelt LRlt pankrotiavalduse tagasivõtmist. Püsiva maksejõuetuse ilmnemisel ei saanud

pankrotiavalduse esitamine enam sõltuda aktsionäride soovidest või nende suvast. Asjas

kogutud tõendite pinnalt on kohus juba tuvastanud, et AS Süda Maja oli pankrotiavalduse

esitamise ajal püsivalt maksejõuetu. Vaidlus puudub selle üle, et AS Süda Maja pankrot on

välja kuulutatud jõustunud kohtulahendiga.

133.

Kohus on eelnevalt tuginedes 2. Juaril 2017 riiklikult tunnustatud eksperdi U V poolt

koostatud ekspertarvamusele asunud seisukohale, et AS Süda Maja omakapital oli

negatiivne vähemalt 2010.a. lõpuks, sest AS-le Süda maja kuuluud Xxx kinnistu, xxx

kinnistu ning Xxx 10 kinnistu olid AS Süda Maja majandusaasta aruannetes läbivalt ja

märkimisväärselt ülehinnatud. See tähendab, et ÄS § 292 lg 1 p 1 alusel AS Süda Maja

aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumine oleks pidanud toimuma 2010 aastal. Kuid AS

Süda Maja toonane juhatuse liige V M üldkoosolekut kokku ei kutsunud. U V on oma

arvamuses tuvastanud, et AS Süda Maja muutus eksperdi hinnangul püsivalt maksejõuetuks

hiljemalt veebruaris 2011.a, kui sai selgeks, et investor on Xxx kinnistu arendamisest

lõplikult loobunud ning äriplaani kohaseks arendustegevuseks puuduvad võimalused.

134.

Isegi kui kostjad oleksid pidanud andma LRle korralduse kutsuda enne

pankrotiavalduse esitamist kokku aktsionäride üldkoosolek (või oleksid seda ise teinud), ei

ole hageja tõendanud, et üldkoosolek oleks toetanud LR poolt esitatud pankrotiavaldust.

Ebaõige on hageja väida, et OÜ-l Probus puudus vajalik häälteenamus. Kohtule esitatud AS

Süda Maja aktsiaraamatu 22.10.2013 seisuga väljavõtte kohaselt kuulus OÜ-le Probus

50 421 aktsiat ja seega 50, 2502% osalusest (I kd lk 22). Seega kuulus OÜ-le Probus üle

50% Süda Maja aktsiatest. Hageja väide nA nõuaks pankrotiavalduse esitamine 2/3

üldkoosoleku häälteenamusest puudub õiguslik alus. Hageja viidatud ÄS § 301 (mis hageja

hinnangul paneb pankrotiavalduse esitamise otsustamise küsimuse üldkoosoleku

pädevusse) ei sätesta 2/3 häälteenamuse nõuet.

135.

Hageja on kohtule esitanud OÜ xxx, AS xxx ja T Ke kirja, millele tuginedes hageja

väidab, et aktsionärid ja võlausaldajad oli valmis soovisid kaasata lisaraha, et äriplaani

elluviimist jätkata (I kd lk 137-141). Aktsionäride üldkoosolekul ükskõik millise otsuse

vastuvõtmine oleks eeldanud seda, et otsuse poolt oleks olnud vähemalt üle poole

koosolekul esindatu häältest. Viidatud kolme isiku häältest ei oleks aga piisanud ükskõik

millise otsuse vastuvõtmiseks. AS Süda Maja aktsiaraamatu kohaselt kuulus T Kele

8,0128% AS-i Süda Maja aktsiatest. Järelikult oleks T Kel olnud 8,0128% üldkoosoleku

häältest. OÜ-le xxx kuulus 50% AS-i Süda Maja eelisaktsiatest, lihtaktsiaid OÜ xxx ei

omanud (I kd lk 22). AS-i Süda Maja põhikirja järgi oli eelisaktsiate omanike üldkoosolekul

hääleõigus ainult Xxx kinnisvaraprojektiga seotud otsuste vastuvõtmisel (IV kd 50 pöördel-

51 pöördel). Järelikult ei oleks OÜ Xxx saanud kõnealuses küsimuses hääletada. AS-le xxx

ei kuulunud mitte ühtegi AS-i Süda Maja lihtaktsiat ega ka eelisaktsiat. AS xxx ei olnud

AS-i Süda Maja aktsionär. Järelikult ei oleks AS xxx saanud AS-i Süda Maja aktsionäride

üldkoosolekul hääletada. Seega ei saa eelnimetatud hageja poolt kohtule esitatud kirjalikud

selgitused kuidagi tõendada seda, et üldkoosoleku kokkukutsumine oleks võimaldanud

pankroti ära hoida. Hageja väited puudutavad ainult ühte 8% suuruse osalusega aktsionäri.

136.

Lisaks eeltoodule ei ole leidnud tõendamist hageja väide, et kui kostjad oleks enne

juhatuse liikme poolt pankrotiavaldusega kohtusse pöördumist kutsunud kokku

aktsionäride üldkoosoleku, oleksid aktsionärid või muud isikud „kaasanud“ lisaraha ja

pankrot oleks olnud välditav. Hageja ei ole tõendanud, et AS Süda Maja aktsionäridel oleks

olnud vahendeid ja soov AS-i Süda Maja täiendavalt investeerida. Hageja on kohtule

esitanud OÜ Xxx, AS xxx ja T Ke kirja, millele tuginedes hageja väidab, et aktsionärid ja

võlausaldajad oli valmis soovisid kaasata lisaraha, et äriplaani elluviimist jätkata (I kd lk

137-141). Kohus märgib, et vastavalt kohtule esitatud AS Süda Maja aktsiraamatule olid

22.10.2013 AS Süda Maja aktsionärid vaid OÜ xxx ja T K, millest tulenevalt on AS xxx

kiri tõendina asjakohatu (I kd lk 22). OÜ Xxx ega T K ei ole oma kirjades selgitanud, millise

vara arvelt, millises summas ja millistel tingimustel oleksid nad olnud valmis AS-i Süda

Maja investeerima ning et sellised investeeringud oleks AS Süda Maja maksejõuetuse

olukorrast välja toonud. Kohtuistungil on T K vande all tunnistajana andnud järgmiseid

ütluseid: „ kui jutt oleks kümnetest miljonitest, siis poleks mõtet minu poole pöörduda, kuid

kui jutt oleks hoomatavatest summadest, siis oleks võinud selles rääkida/../ Kui vaja minev

summa oleks olnud 100 000 eurot, mis oleks vastavalt prognoosile jAnenud aktsionäride

vahel, oleks võinud panustada (IV kd lk 206 pöördel). AS Süda Maja aktsiaraamatu

nähtuvalt 22.10.2013 seisuga oleks T K osaluse proportsioonile vastama summa olnud 8000

eurot (I kd lk 22). Samas on tunnistaja LR kohtus vande all antud ütlustes kinnitanud, et

AS-l Süda Maja oli ületähtaegseid võlgnevusi üle 4 miljoni euro/… /likviidseid varasid ei

olnud üldse ja neid sissenõutavaid ja kohe sissenõutavaks muutunud kohustusi oli vähemalt

4 miljonit eurot“ (IV kd lk 2009 pöördel ja 210). Kostja I on 13. juunil 2018 vande all

andnud järgmiseid ütluseid: „sissenõutavaks muutusid juunis kohustused xxx ees summas

vähemalt 2,6 miljon eurot ja xxx panga ees 2,2 miljonit eurot/../ Süda Maja kontol puudusid

vahendid sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks“( IV kd 191 pöördel). AS Süda

Maja ajutise halduri 04.12.2013 aruande kohaselt on ajutine haldur tuvastanud, et AS-l Süda

Maja oli xxx AS-i ees võlg summas 3 002 341,13 eurot ning xxx filiaali ees võlg summas

2 176 735,51 eurot (I kd lk 51-66). Eeltoodust nähtuvalt ei oleks T Ke poolt potentsiaalselt

tehtud investeering summas 8000 eurot AS-i Süda Maja maksejõuetuse olukorrast välja

toonud.

137.

Tunnistaja K T on 25.09.2018 kohtuistungil andnud järgmiseid ütluseid:“ Ma olen

osalenud ettevõtte nõukogu koosoleku töös 2008-2010 ja nõukogu liikmed olid tol hetkel

aktsionärid. Juba aastast 2008 käis läbi täiendava kapitali kaasamise vajadus ja ükski olemas

olevatest aktsionäridest 2008-2009, peale A Ju ja tema ettevõtte, ei olnud võimeline

ettevõttesse raha juurde investeerima. Nõukogul puudus usk, et 2013 on äkitselt varasemad

nõukogu liikmed ja aktsionärid valmis investeerima ettevõttesse miljoneid eurosid.“(V kd

lk 5 pöördel). Kohtule esitatud 11. detsembri 2012 AS Süda Maja nõukogu koosoleku, kus

osalesid aktsionärid T K, V M ja OÜ Xxx esindajana M Ü, protokolli kohaselt arutati AS-i

Süda Maja investeeringute tegemise vajadust. Protokollist nähtuvalt tegi A J xx

pankrotiavalduse vältimiseks ettepaneku jagada 180 000 eurot osaluste proportsioonide

järgi, kuid ettepanek ei leidnud heakskiitu võimaluste puudumise tõttu (II kd lk 107 pöördel-

108 pöördel). Samuti nähtub AS Süda Maja 27.05.2013 nõukogu koosoleku, kus osalejateks

oli teiste seas AS Süda Maja aktsionärid T K ja V M, protokollist, et arutati

pankrotimenetluse algatamist võimalust. Protokollist nähtuvalt ei ole keegi aktsionäridest

ega nende esindajatest avaldanud valmisolekut AS-i Süda Maja investeerida (I kd lk 160

pöördel). AS Süda Maja 11.10.2013 aktsionäride üldkoosolekul on juhatuse liige V M

vastanud küsimusele: kas Selts on tänase seisuga teie arvates maksejõuline?, et „tänase

seisuga ei ole maksejõuline“ . AS Süda Maja aktsionäride üldkoosoleku protokollist

nähtuvalt ei ole keegi üldkoosolekul osalejatest avaldanud soovi AS-i Süda Maja

täiendavalt investeerida ( II kd lk 98 pöördel-107).

138.

Hageja väidete kohaselt Äripäevas ilmus 01. november kell 2013 kell 13:40 artikkel

„Süda Maja tüürib pankrotti“, kus kajastati, et Harju Maakohus võttis menetlusse AS Süda

Maja pankrotiavalduse. 17. detsember 2013 kuulutati välja AS Süda Maja pankrot ( II kd

lk 66 pöördel-67 pöördel). Seega said avalikkus ja AS Süda Maja aktsionärid AS Süda

maksejõuetusest ja pankrotiavaldusest teadlikuks kui mitte varem, siis poolteist kuud enne

pankroti välja kuulutamist. Kohtule pole esitatud ühtegi tõendit, et pärast 01. novembril

2013 Äripäevas nimetatud artikli avaldamist oleks keegi aktsionäridest pöördunud AS Süda

Maja juhatuse poole sooviga AS-i Süda Maja investeerida ja pankroti väljakuulutamist ära

hoida.

139.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et täiendava aktsionäride

üldkoosoleku kokkukutsumine ei oleks kuidagi aidanud pankrotiavalduse esitamist ära

hoida, sest keegi aktsionäridest ei olnud valmis AS-i Süda Maja täiendavalt investeerima.

140.

Lisaks eelnevale on arusaamatud hageja etteheited aktsionäride üldkoosoleku

kokkukutsumata jätmiseks, sest T K ise takistas 2013. suvel AS Süda Maja aktsionäride

koosoleku kokkukutsumist. Nii nähtub 26. juuli 2013 aktsionäride üldkoosoleku protokolli

lisadest, et T K palus vahetult enne üldkoosoleku toimumist üldkoosoleku edasilükkamist.

Põhjenduseks esitas T K väite, et ta olevat saanud korralisest üldkoosolekust teada alles

eelmisel õhtul (II kd lk 45). Tegemist oli aga valega, sest 8. juuni 2013 nõukogu koosolekul

oli T K kinnitanud korralise üldkoosoleku päevakorra (II kd lk 112 pöördel-113 pöördel)).

Samuti kinnitas aktsionär OÜ Xxx esindaja, et T K oli helistanud talle ja palunud tal mitte

osaleda planeeritud erakorralisel aktsionäride üldkoosolekul seetõttu, et korralise

üldkoosoleku toimumise aeg oli juba paika pandud (II kdl k 45 pöördel-46).

141.

Põhjendamatu on ka ette heita kostjatele AS Süda Maja aktsionäride üldkoosoleku

kokkukutsumist olukorras, kus 11. oktoobril 2013 leidis aset AS Süda Maja aktsionäride

üldkoosolek, kus T K oli esindatud (II kd lk 103 pöördel-104).

142.

Hageja väidab, et kahju tekkimine sai võimalikuks üksnes LR tegevuse tõttu, mida

kostjad lubasid või isegi korraldasid. Hageja lähtub eeldusest, et AS Süda Maja juhatuse

liikme LR tegevus pankrotiavalduse esitamisel oli õigusvastane. Kohus hageja seisukohaga

ei nõustu. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et AS Süda Maja oli maksejõuetu ning LRl lasus

ÄS §-st tulenev kohustus esitada AS Süda Maja pankrotiavaldus. Kohtule esitatud Harju

Maakohtu 15.12.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-15920 on hageja hagi LR vastu kahju

hüvitamise nõudes jäetud rahuldamata, kohus on tuvastanud, et LR tegevus oli õiguspärane

ja pankrotiavalduse esitamine õiguspärane (IV kd lk 21-48).

143.

Hageja väidete kohaselt kostjatel J Ril ja A Jel puudub reaalne pädevus AS Süda

Maja nõukogu liikmena tegutseda ning nende maine ning senised tegevused ei olnud AS

Süda Maja edasisele tegevusele soodsad. Isik, kes võtab vastu ametikohustused, mida ta ei

suuda täita, vastutab ebapädevusest tekkinud kahju eest isiklikult. Samuti puudus kostjatel

kompetents hindamaks LR juhatajaks nimetamise otstarbekust ja veendumaks, et see on AS

Süda Maja parimates huvides. Pikaajalise juhataja V M tagasikutsumine oli selgelt

ebamõistlik. Lahendada oleks saanud ühise esindusõiguse vms vahendi kaudu. Kostjad ei

olnud pädevad juhtima sh hindama uue juhataja visiooni AS Süda Maja tulevikust. Kohus

märgib, et on arusaamatu, milliste nõukogu liikmete kohustuste rikkumist peaksid

nimetatud väiteid tõendama. Kostjad on valitud kehtivalt AS Süda Maja nõukogu liikmeteks

AS Süda Maja üldkoosoleku poolt. Seda olukorras, kus varasema nõukogu volitused olid

lõppenud ja puudusid juhtorgani liikmed. Varasemad nõukogu liikmed ei ole esitanud

nõusolekut nõukogu liikmena jätkamiseks. AS Süda Maja aktsionärid on pidanud kostjaid

piisvalt pädevateks tegutsema AS Süda Maja nõukogu liikmena.

144.

Hageja on seisukohal, et kostjate tegevus oli nende tegutsemise ajal AS Süda Maja

nõukogus keelatud karistusõiguslike sanktsioonidega. Kohus leiab, et tegemist on

paljasõnaliste ja tõendamata väidetega. Hageja viidatud KarS § 380 sätestas, et kuriteona

oli karistatav osanike, aktsionäride või tulundusühistu liikmete üldkoosoleku ettenähtud

korras kokku kutsumata jätmine, kui bilansist on selgunud, et netovara on vähem kui pool

osa- või aktsiakapitalist või netovara on olnud alla seadusega kehtestatud osa- või

aktsiakapitali alammäära. Antud juhul ei olnud tegemist mitte AS Süda Maja netovara

puudujäägiga, vaid äriühingu püsiva maksejõuetusega, millisel juhul ei tulenenud

äriseadustikust kostja kohustust kokku kutsuda aktsionäride üldkoosolek. Püsiva

maksejõuetuse ilmnemise tõttu oli juhatase liikmel LRl kohustus esitada viivitamatult

pankrotiavaldus kohtule.

145.

Hageja tugines KarS § 381, mis sätestas vastutuse äriühingu nõukogu liikme poolt

äriühingu asutajatele, osanikele, aktsionäridele, liikmetele, audiitorile või erikontrolli

läbiviijale äriühingu varalise seisundi või muude kontrollitavate asjaolude kohta oluliste

andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest. Kohus osundab, et hageja

ei ole hagi aluseks olevate asjaoludena välja toonud ega tõendanud, milliseid ebaõigeid

andmeid kostja väidetavalt esitas AS Süda Maja aktsionäridele või audiitorile või teistele

sättes nimetatud isikutele. Sellistele asjaoludele ei ole hageja sisuliselt tuginenud. Kostjae

ei ole asjas kogutud tõendite pinnalt esitanud ebaõigeid andmeid või jätnud esitamata õigeid

andmeid aktsionäridele või teistele isikutele.

146.

Hageja viitas ka KarS §-le 381 1, mille lõike üks kohaselt on kuriteona karistatav

raamatupidamise

korraldamise

nõuete

teadev

rikkumine

või

teadvalt

raamatupidamisdokumentide ebaseaduslik hävitamine, varjamine või kahjustamine või

raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmine või ebaõigete andmete esitamine

eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase

varalisest seisundist. KarS § 381 1 lg 2 kohaselt on sama tegu kuriteona karistatav ka siis,

kui kohus on välja kuulutanud raamatupidamiskohustuslase pankroti või lõpetanud

pankrotimenetluse raugemise tõttu. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud asjaolusid,

mis võimaldaksid kohtul antud sätet kohaldada. Hageja ei ole viidanud ühelegi

raamatupidamise korraldamise nõudele, mida kostjad oleks teadvalt rikkunud. Hageja ei ole

viidanud ega tõendanud kostjate poolt ühegi raamatupidamise dokumendi hävitamist,

varjamist, kahjustamist või raamatupidamise dokumendis andmete esitamata jätmist või

ebaõigete andmete esitamist. Kohus selgitab, et aktsiaseltsi raamatupidamise eest vastutab

juhatuse liige mitte aktsiaseltsi nõukogu liige. Kohus märgib, et LR poolt esitatud

pankrotiavalduse näol ei ole tegemist raamatupidamise dokumendiga ning kohus ei ole

tuvastanud, et LR oleks pankrotiavalduses ei esitanud ebaõigeid andmeid AS Süda Maja

majandusliku olukorra kohta.

147.

Hageja viitas KarS §-le 384, mille lõike 1 kohaselt oli kuriteona karistatav füüsilisest

isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhatuse või seda asendava organi, samuti

nõukogu liikme poolt võlgniku vara teadev hävitamine, kahjustamine, raiskamine,

põhjendamatu kinkimine, loovutamine või välismaale paigutamine või põhjendamatute

kohustuste võtmine või põhjendamatute soodustuste andmine või ühe võlausaldaja teisele

eelistamine, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või tema

maksejõuetus. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid

kohtul antud sätet kohaldada. Hageja ei ole tegevuses esile toonud ega tõendanud ühtegi

asjaolu, mille kohaselt oleks kostja AS Süda Maja vara teadvalt hävitanud, kahjustanud,

raisanud, põhjendamatult kinkinud, loovutanud või välismaale paigutanud või võtnud

ettevõttele põhjendamatuid kohustusi jne. Antud sättest ei tulene, et maksejõuetuse

põhjustamisena võiks kõne alla tulla ka väidetavalt ebaõigete andmete esitamine

pankrotiavalduses. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et LR esitas kohtule põhjendatud

pankrotiavalduse ning pankroti väljakuulutamine ei olnud tingitud mitte alusetust

pankrotiavalduse esitamisest, vaid sellest, et AS Süda Maja oli objektiivselt maksejõuetu.

Kohus pidas pankroti väljakuulutamist põhjendatuks.

148.

Kohus leiab, et hageja ei ole tegelikult esile toonud mitte ühtegi õigusnormi, mille

eesmärk oleks ära hoida aktsionärile kahju tekkimine olukorras, kus nõukogu liige ei

takistanud juhatuse liikme pankrotiavaldust esitamast. Kohus märgib, et hageja on viidanud

ÄS normidele, mis sätestavad nõukogu pädevused ja õigused. Tegemist ei ole

kaitsenormidega.

149.

Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas kostjad on käitunud heade kommete vastaselt

eesmärgiga tekitada kahju hagejale.

150.

Aktsionär võib nõuda nõukogu liikmelt kahju hüvitamist, mis on põhjustatud

nõukogu liikme poolsest heade kommete vastasest tahtlikust käitumisest, eelkõige kui

nõukogu liikme tegevuse eesmärgiks ongi aktsionärile sellise kahju tekitamine või sellise

kahju tekkimine on kahju tekitamisega tõenäoliselt kaasneb ja nõukogu liikmele seetõttu

ettenähtav. Nõude alusnormiks on VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8.

151.

Hageja on seisukohal, et kostjad käitusid tahtlikult T K kahjustamise eesmärgil.

Hageja leiab, et kostjate heade kommete vastane tahtlik käitumine seisnes soovis tuua kaasa

AS Süda Maja pankrot. Samuti seisnes heade kommete vastane käitumine korralduste

andmata jätmises LRle, viimase tagasikutsumata jätmises korralduste mittetäitmise korral

ja üldkoosoleku kokku kutsumata jätmises olukorras, kus AS Süda Maja netovara oli

juhatuse hinnangul langenud alla lubatud piiri. Nõukogu ei andnud aktsionäridele võimalust

netovara seisu parandada rikkudes sellega ka TsÜS § 32. Lisaks esitas LR kohtule ebaõigeid

andmeid pankrotiavalduses seoses juuni 2013 tehingutega seotud kohtumenetluse

olemasoluga ning ühingu finantsseisu kohta, mida nõukogu ei kontrollinud ega hoidnud ära.

13.08.2016 valis AS Süda Maja (pankrotis) nõukogu uuesti LR AS Süda Maja juhatajaks,

seega pankrotiavalduse esitamine ei olnud eksimus või tegu, mida nõukogu ei soovinud,

vaid see oli kostjate soov. Hageja hinnangul kõik need teod olid kantud eesmärgist-

saavutada juunis 2013 müügilepingute tagasivõitmine ehk takistada AS-i Süda Maja

äriplaani realiseerumine ning lahendada A J/ OÜ Probus huvide konflikt OÜ xxx kontserni

tasandil.

152.

Kohus leiab, et kõik hageja etteheited on alusetud ja tõendamata. Kohus on eelnevalt

tuvastanud, et LR poolt AS-i Süda Maja pankrotiavalduse esitamise ajal oli AS Süda Maja

maksejõetu ja LR täitis ÄS-st tulenvalt kohtustust esitada AS-i Süda Maja pankrotiavaldus.

Kuna AS Süda Maja oli pankrotiavalduse esitamise ajal maksejõuetu, siis on

põhjendamatud etteheited, et kostjad oleks pidanud andma LRle korralduse kokku kutsuda

aktsionäride üldkoosolek ja juhul kui LR ei täitnud korraldust, oleks kostja pidanud ise

kokku kutsuma aktsionäride üldkoosoleku.

153.

Hageja heidab ette, et LR on esitanud kohtule ebaõigeid andmeid panrotiavaldusega

seoses juuni 2013 tehingutega seotud kohtumenetluste olemasoluga, mida nõukogu ei

kontrollinud ega vältinud. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Pankrotiavalduse esitatud

andmete õigsust on kinnitanud AS-le Süda Majale määratud ajutine haldur (II kd tl

51pöördel-66), riiklikult tunnustatud ekspert U V (II kd tl 83 pöördel-93pöördel ning II kd

tl 171-187). Samuti on LR poolt pankrotiavalduses esitatud andmete õigust kontrollinud

Harju Maakohus 15.12.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-15920 (IIV kd tl 21-

49pöördel).

154.

Samuti heidab hageja kostjatele ette, et kostjad jätsid „täitmata“ 2013.mais ja juunis

2013 AS-i Süda Maja endise juhatuse liikme V M poolt AS-i Süda Maja kinnisvaraga

sõlmitud müügilepingud.

155.

Kohus tuvastab, et 13. juuni 2013 müügilepinguga müüs AS Süda Maja OÜ-le Xxx

Xxx kinnistust xxx (ehk umbes 10%) suuruse mõttelise osa hinnaga 3 376 400 eurot, millest

müügilepingu punkt 6.3 kohaselt 535 881,12 eurot (ehk umbes 16%) tuli tasuda kohe ja

lepingu punkti 6.5 järgi 2 840 518,88 eurot (ehk umbes 84%) pidi ostja tasuma alles viie

aasta jooksul (II k lk 131 pöördel-138). Kohus nõustub kostjatega, et olukorras, kus AS

Süda Maja tegutses negatiivse netovara tingimustes ning äriühingul oli probleeme

sissenõutavate kohustuste täitmisega, puudus mõistlik põhjendus müüa oluline osa

äriühingu kinnistust ilma reaalseid rahalisi vahendeid saamata. Müügilepingus ei nähtud

isegi ette maksegraafikut. Veelgi enam, summa pidanuks tasuma teadaoleva varata ja

vähem kui kuu aega enne müügilepingu sõlmimist asutatud äriühing OÜ Xxx (II kd lk 144

pöördel-145). Seega kõnealuse lepinguga võõrandati AS-le Süda Maja kuulunud kinnistu

OÜ-le Xxx ilma selle eest reaalseid rahalisi vahendeid vastu saamata.

156.

Kohus tuvastab, et 26. juunil 2013 müügilepinguga müüs AS Süda Maja OÜ-le Xxx

xxx kinnistu hinnaga 8 000 000 eurot, millest vastava lepingu punktile 3.3. tuli tasuda 11

204,70 eurot (ehk umbes 0,1%) ühe kuu jooksul alates detailplaneeringu kehtestamisest ja

vastavalt lepingu punktile 3.2. 7 988 795,30 eurot (ehk umbes 99%) tuli „tasuda“ kohustuste

ülevõtmisega võlausaldajate ees, kusjuures vastavalt leping punktile 3.6 ei ole kohustuste

ülevõtmise

kokkulepped

ilma

võlausaldajate

nõusolekuta

kehtivad

ning

võlausaldajate/hüpoteegipidajate

ees

on

sõltumata

ülalnimetatud

kokkuleppest

hüpoteekidega tagatavate nõuete eest vastutav müüja ka pärast käesoleva lepingu sõlmimist.

Lepingu punkt 3.7 kohaselt müüja kohustub hiljemalt ühe (1) kuu jooksul arvates käeoleva

lepingu sõlmimist tagama võlausaldajate nõusoleku […] nõuete loovutamiseks (II kd tl127

pöördel-131). Kohus tuvastab, et 26. juunil 2013 müügilepinguga müüs AS Süda Maja OÜ-

le Xxx xxx kinnistust 1/2 suuruse mõttelise osa hinnaga 700 000 eurot, millest vastavalt

leping punktile 3.4 14 880,40 eurot (ehk umbes 2%) tuli tasuda ühe kuu jooksul alates

detailplaneeringu kehtestamisest ja vastavalt lepingu punktile 3.3. 685 119,60 eurot (ehk

umbes 98%) tuli tasuda kohustuste ülevõtmisega, kusjuures lepingus rõhutati, et kohustuste

ülevõtmise

kokkulepe

ei

ole

ilma

võlausaldajate

nõusolekuta

kehtiv“

ning

võlausaldajate/hüpoteegipidajate

ees

on

sõltumata

ülalnimetatud

kokkuleppest

hüpoteekidega tagatavate nõuete eest vastutav müüja ka pärast käesoleva lepingu sõlmimist

ning vastavalt lepingu punktile 3.8. müüja kohustub hiljemalt ühe (1) kuu jooksul arvates

käesoleva lepingu sõlmimisest tagama võlausaldajate nõusoleku […] nõuete loovutamiseks

(II kd lk 123 pöördel-127). Nimetatud lepingutest nähtuvalt V M ei taganud müügilepingute

sõlmimise ajaks AS-i Süda Maja võlausaldajate nõusolekuid kohustuste üleminekuks (VÕS

§ 175 lõige 2). Vastupidi, müügilepingutes sätestati, et pooled ei soovi, et võlausaldajad

annaksid sellekohased nõusolekud ning et nad on teadlikud, et ilma võlausaldajate

nõusolekuta ei ole kohustuste üleandmise kokkulepe kehtiv. Seega AS Süda Maja

võõrandas oma vara ilma rahalist vastusooritust saamata.

157.

Kohus tuvastab, et 28. juuni 2013 müügilepinguga müüs AS Süda Maja OÜ-le xxx

Xxx kinnistust xxx (ehk umbes 45%) suuruse mõttelise osa hinnaga 1 eurot, ning lepingu

punkti 2,4 kohaselt lähevad ostjale üle AS Süda Maja kohustused summas 12 052 876,28

eurot ning lepingu punkti 2.5 kohaselt müüja kohustus korraldama hiljemalt 15.12.2013

kohustuste ülemineku ostjale (II kd lk 139-144). Harju Maakohtu 09.10.2015 otsusega

tsiviilasjas nr 2-14-57952 on kõnealune müügileping tagasi võidetud (IV kd tl 14-20).

Kohtuotsuse punktides 20-21 on kohus leidnud, et antud olukorras ei saa võlgniku poolt

aktsepteeritud maksetingimust (hind 1 euro + kohustuste üleandmine teadmata, kas

võlausaldajad annavad selleks nõusoleku) pidada mõistlikuks ja vaidlustatud tehingul on

kinke iseloom.

158.

Lepingute järgi oli lepingute raamatupidamislik väärtus 3 376 400 + 8 000 000 +

700 000 + 1 + 12 052 876,28 = 24 129 277,28 eurot. AS Süda Maja ei saanud sellest

summast mitte ühtegi eurot. 13. juuni 2013 lepingu alusel tasuti kolmandatele isikutele

rahas vaid 535 881,12 eurot ning ülejäänud lepingute alusel võeti üle väidetavaid kohustusi

summas vaid 289 067 + 375 552 + 195 424,92 = 860 043,92 eurot. See tähendab, et kokku

„tasuti“ 535 881,12 + 860 043,92 = 1 395 925,04 eurot (ehk umbes 6%). 22 773 352,24

eurot (ehk umbes 94,2%) jäi tasumata.

159.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus hageja väidetega antud müügilepingute

kasumlikkusest.

160.

Põhjendamatu on hageja etteheide, et AS-i Süda Maja juhatuse liige LR või kostjad

oleksid pidanud nimetatud müügilepinguid täitma. AS-i Süda Maja võlausaldajad ei olnud

eelnimetatud müügilepingute poolteks ja võlausaldajatel puudus kohustus anda nõusolek

kohustute üleminekuks. Sellest tulenevalt on arusaamatu, millele tuginedes oleks LR

saanud võlausaldajatelt üldse nõusolekuid nõuda. Lisaks sellele 26.juuni 2013

müügilepingute „täitmise“ LR poolt välistasid müügilepingute tingimused. AS-i Süda Maja

ja OÜ Xxx vahel 26.06.2013 sõlmitud müügilepingute kohaselt oli AS-l Süda Maja

kohustus tagada võlausaldajate nõusolekud kohustuste üleminekuks hiljemalt 1 kuu jooksul

müügilepingu sõlmimisest. Kuna müügilepingud sõlmiti 26. juuni 2013, tulnuks

võlausaldajate nõusolekud kohustuste üleminekuks tagada hiljemalt 26. juuliks 2013. Jättes

kõrvale asjaolu, et võlausaldajate nõusolekute nõudmiseks puudus õiguslik alus, ei oleks

LR kuidagi saanud võlausaldajate nõusolekuid saada müügilepingute tähtajaks, sest LR

määrati AS Süda Maja juhatuse liikmes alles 26.07.2014 AS Süda Maja nõukogu otsusega

(I kd lk119-129).

161.

Väär on ka hageja väide, et juhul kui ostjad ei oleks kohustusi üle võtnud, siis oleks

vara tagasi liikunud või siis oleks ostja pidanud kohustused tasuma AS-le Süda Maja rahas.

Eelnimetatud müügilepingutes puudus mehhanism kohustamaks ostjaid tagastama vara või

tasuma ostuhind rahas kui võlausaldajad nõusolekuid ei anna. Sellele seisukohale on

jõudnud ka Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-14-57952 tehtud 09.10.2015 otsuse punktis 20,

mille kohaselt samuti ei ole müügilepingut (28. juuni 2013 müügilepingut) võimalik

tõlgendada selliselt, et ehkki võlausaldajate nõusolekuid ei saadud, oli kostjal (ostjal)

kohustus tasuda ülejäänud (st mitte üle läinud ) kohustuste summa võlgnikule rahas (IV kd

lk 14-20). Seega ainus reaalne võimalus kohustamaks ostjaid müügilepingute alusel

võõrandatud vara tagastama ongi müügilepingute tagasivõitmine pankrotimenetluses.

162.

Kohtule jääb arusaamatus, millise äriplaani realiseerumist hageja silmas peab.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et AS-i Süda Maja vara suures osas oli võõrandatud. AS-l

Süda Maja asus kontor aadressil xxx. Nimetatud hoone majahalduri kinnituse kohaselt

lõpetas AS Süda Maja rendilepingu 5. juulil 2013 ja samal päeval sõlmis V M sama

kontoripinna osas rendilepingu temale kuuluva äriühingu OÜ xxx nimel (II kd tl 148-149).

Samuti koondas V M 2013. aasta juuliks kõik AS Süda Maja töötajad. V M on seda ise

kinnitanud 4. mail 2015 tsiviilasjas nr 2-14-53134 aset leidnud istungil A järgmiseid

ütluseid: Kuna Süda Maja koosseisulised töötajad olid suveks 2013 koondatud või

lapsehoolduspuhkusel, ma olin üksinda, siis tuli K Sega jutuks, et mul on vaja teenust, et

on vaja dokumentide arhiiv ühest punktist teise viia. K S luba ära teha ( II kd lk 155-156).

Seega ei olnud AS-le Süda Maja enam mingit äriplaani, mida ellu viia.

163.

Hageja on seisukohal, et aktsiate väärtuse vähendamine on ka VÕS § 1045 lg 1 p 5

kaitsealas. Hageja tugineb ÄS § 290 lg 1, mille kohaselt aktsionärid teostavad oma õigusi

aktsiaseltsis aktsionäride üldkoosolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ja lg 2, mille

kohaselt aktsionäride üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. Hageja hinnangul

antud sätted kaitsevad osaliselt otseselt või kaudselt ka aktsionäri investeeringut aktsiaseltsi

(tema vara väärtust ehk omandiõigust) läbi võimaluse osaleda juhtimises ning seal küsimusi

tõstatada ja probleeme lahendada. Samuti tugineb hageja ÄS §-le 226, mille kohaselt annab

aktsia aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi

lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga

ettenähtud õigused ning ÄS §-le 287 lg 1, mille kohaselt on aktsionäril õigus üldkoosolekul

saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta. Hageja leiab, et õigus üldkoosolekul

osaleda on aktsionäri põhiline õigus ja selle rikkumine õigusvastane. Aktsionäril on

investeeringuga seotud varaline huvi. Vajalik on tema omandiõiguse kaitse ja osalemise- ja

otsustusõiguse kaitse. ÄS § 226 annab aktsia aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride

üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjääva vara jaotamisel.

164.

Rikkumised, mida hageja kostjatele ette heidab on alljärgmised: kostjad ei teostanud

kontrolli juhatuse tegevuse üle; kostjad ei kutsunud juhatust tagasi pärast pankrotiavalduse

esitamist; kostjad ei kutsunud kokku üldkoosolekut seoses netovara vähenemise,

pankrotiavalduse esitamise kavatsuse ega pankrotiavalduse esitamisega; kostjad võtsid

vastu osaühing Probus ettepaneku asuda AS Süda Maja nõukogu liikmeks olemata selleks

pädevad ega tegutsenud piisava hoolekusega; kostjad käitusid kahju tekitamise tahtega

eelistades ühe aktsionäri huve aktsiaseltsi huvidele.

165.

Kohus on juba eelnevalt tuvastanud, et AS Süda Maja oli pankrotiavalduse esitamise

ajal maksejõuetu ja kõik hageja etteheited seoses pankrotiavalduse esitamise ja

üldkoosoleku kokkukutsumata jätmisega on alusetud. Kohtule pole esitatud tõendeid, et

kostjad oleks tegutsenud A Ju (OÜ Probus või enda huvides) ning aktsionäre oleks koheldud

ebavõrdselt ja T Ke kui vähemusaktsionäride huve oleks kahjustatud.

166.

Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et tuvastamist pole leidnud, et kostjad

oleksid toime pannud VÕS § 1045 lg 1 p-des 5, 7 või 8 tähenduses õigusvaste teo, mille

eesmärgiks oleks olnud aktsionäri kahjustada. Kuivõrd tõendamist ei ole kostjate

õigusvastane tegevus, siis kohtul puuduv vajadus hagejale väidetavalt tekkinud kahju,

põhjuslikku seost ja kostjate süüd kontrolli ja kohus jätab seetõttu tähelepanuta selle

tõendamiseks esitatud tõendid.

167.

Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta hagi rahuldamata.

168.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väite ning esitatud tõendid

hagiavalduse läbivaatamise kohu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid ei käsitle.

kohus.

Menetluskulude jaotus

169.

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

170.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda.

171.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul

kohtuotsuse jõustumises alates TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik