2-16-4918/101 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Iko Nõmm, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. november 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-4918

Tsiviilasi

Nord Hill Land Portfolio OÜ (pankrotis) pankrotihaldur

Peeter Sepperi hagi Swedbank AS vastu 8 831 932,87

euro suuruse kahjuhüvitise ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01. juuni 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nord Hill Land Portfolio OÜ (pankrotis) pankrotihaldur

Peeter Sepperi apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

9 712 298,66 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: Nord Hill Land Portfolio OÜ (pankrotis,

registrikood 11309717) pankrotihaldur Peeter Sepper,

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Maria Mägi-

Rohtmets ja Madis Vinni

Kostja: Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Priit Lember

Istungi toimumise aeg

06. november 2018, avalik kohtuistung

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 01. juuni 2017 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt

otsuse põhjendusi.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluste kulud jätta hageja Nord Hill Land Portfolio

OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Peeter Sepperi kanda.

4. Välja mõista Nord Hill Land Portfolio OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Peeter

Sepperilt apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluste kulude hüvitamiseks 13 765 eurot

Swedbank AS kasuks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Nord Hill Land Portfolio OÜ (pankrotis, NHLP) pankrotihaldur Peeter Sepper esitas

29.03.2016 Harju Maakohtule hagi Swedbank AS vastu kahju hüvitamiseks 8 831 932,87

euro, hagi esitamise seisuga viivise 169 395,19 euro ja edasiulatuva viivise

väljamõistmiseks kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 09.05.2006 NHLP emaettevõtja Nord Hill Real Estate AS

(NHRE, endine ärinimi AS IPC Real Estate) ja kostja investeeringute vahendamise ja info

edastamise kokkuleppe, mille eesmärk oli edastada kostja personaalse varahalduse

osakonna klientidele NHRE korraldatavate võlakirjaemissioonide raames tehtud

võlakirjade pakkumise kohta informatsiooni. Kokkuleppe järgi sai kostja teenuse osutamise

eest vahendustasu, mille suurus sõltus kostja vahendatud võlakirjade omandamise eest

tasutud summadest.

3. NHRE nõukogu otsustas 03.10.2006 alustada investeerimisprogrammiga Rumeenia

erinevates piirkondades kinnisvara ostmiseks. Samas asutati selleks otstarbeks ka

tütaräriühing NHLP (endine ärinimi IPC Land Portfolio OÜ). NHLP korraldas 2007. a

võlakirjaemissiooni kogumahus 8 467 000 eurot eesmärgiga omandada emissiooniga

kaasatud raha eest erineva sihtotstarbega maad Rumeenias ja teenida tulu maa väärtuse

kasvust. Esialgsete märkimistulemuste kohaselt märkis suure hulga võlakirjadest kostja, osa

portfellihalduse teenuse raames ja osa oma privaatpanganduse klientidele. Maatükid

omandas NHLP tütarettevõtja Rumeenias S.C Jaagupi S.R.L (Jaagupi SRL), kellele NHLP

andis maade omandamiseks tagamata laenu 8 465 000 eurot intressiga 7% aastas.

Võlakirjade lunastustähtaeg pidi saabuma 14.01.2011, mida NHLP juhatus pikendas kuni

31.03.2015. Ühtegi omandatud maad ei ole õnnestunud võõrandada ja võlakirjad on

investoritele lunastamata.

4. Kostja vastutab NHLP-le tekitatud kahju eest. Kostja on olnud osaline võlakirja emissiooni

korraldamises ja kahjulike otsuste vastuvõtmises. Kostja töötaja oli määratud NHRE

nõukogusse, mis pidi tagama NHLP ja tema võlausaldajate huvide järgimise ning

projektijuhtide tegevuse kontrollimise. NHLP juhatusel pidi olema otsuste vastuvõtmiseks

NHRE nõukogu nõusolek, mis oli siduv. Kostja töötaja aga soovis, et emissioonide maht

oleks võimalikult suur, kuivõrd sellest sõltus kostjale makstava vahendustasu suurus.

Emissioone ei oleks toimunud, kui kostja ei oleks otsustanud emissioonide korraldamist ja

nendes osalemist. Kostja varjas investeerimisprogrammi ebaõnnestumise tegelikke põhjusi,

milleks on asjaolu, et maatükke osteti kordades kõrgema hinnaga, kui oli nende tegelik

väärtus. Samuti on varjatud maatükkide puudusi. NHRE nõukogul ning selle liikmetel oli

hoolsus- ja järelevalvekohustus NHLP ees. Spetsialistidest koosnev nõukogu oli tagatis, et

investeeritud raha kasutatakse õiguspäraselt. NHLP varaliste huvide järgimise kohustus oli

otseselt seotud omandatava kinnisvara väärtusega ja selle võõrandamispotentsiaaliga.

Eeldus oli, et NHRE spetsialistidest koosnev nõukogu teeb enne põhjalikud uuringud ja

tellib kinnisvara väärtuse kohta eksperdihinnangud, mis kinnitavad, et kokkulepitud hind

vastab nende maatükkide turuväärtusele. Kostja kooskõlastas kõik olulised NHLP juhatuse

otsused ja toimingud. Kostjal oli oma töötajate kaudu otsene ja vahetu mõju NHRE nõukogu

üle. Kostja esindusõiguse alus oli panga portfellihalduse klientide üldvolitus ja ta tegutses

oma äranägemise järgi. Kostja mõjutas oma töötajate kaudu nii NHLP võlakirjade

emiteerimist, kaasatud investeeringute kasutamist, NHLP ebamõistlikel tingimustel

laenukohustuste võtmist, võlakirjade lunastustähtaja korduvat pikendamist kui ka NHLP

pankrotiavalduse õigel ajal esitamata jätmist. NHLP mõjutamist tuleb vaadelda ühe

katkematu käitumismustrina alates 2006. a kuni 2015. a augustini. 2011. a omandas hageja

teise äriühingu vahendusel 100% NHRE aktsiatest.

5. Kostja kasutas ära oma mõjuvõimu NHLP ja NHRE üle ning survestas NHLP juhatust mitte

esitama pärast maksejõuetuse saabumist pankrotiavaldust. Kui NHLP oli püsivalt

maksejõuetu, otsustas NHRE nõukogu 07.06.2012 anda nõusoleku NHLP ja Nord Hill

Solution OÜ vahel laenulepingu sõlmimiseks uute rahaliste kohustuste võtmiseks. Kostja

mahitas investoreid tegema investeerimisprogrammi uusi rahalisi sissemakseid, et vältida

pankrotiavalduse esitamist. Samuti on kostja hoidunud nõuete esitamisest vastutatavate

isikute vastu, sh kostja enda vastu 2007. a tehtud kahjulike tehingute tõttu.

6. Hageja esitas nõude alternatiivsetel õiguslikel alustel:

•

kostja vastutab võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel koosmõjus

karistusseadustiku (KarS) §-ga 217² usalduse kuritarvitamisega tekitatud kahju eest;

•

kostja vastutab kaasaaitajana VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja § 1045 lg 4 alusel

koosmõjus KarS §-ga 211 keelunormi rikkumise eest, mille eesmärk on hoida ära

majandustegevuses osaleva isiku investeeringu saamiseks valeandmete esitamine;

•

kostja vastutab äriseadustiku (ÄS) § 167¹ alusel, kuivõrd on kasutanud ära oma mõju

NHLP juhatuse üle võlakirjade emiteerimisel ning kaasatud raha kasutamisel (aastatel

2006 kuni 2009);

•

kostja vastutab ÄS § 167¹ alusel, kuivõrd on kasutanud ära oma mõju NHLP juhatuse

üle investeerimisprogrammi edasisel juhtimisel aastatel 2009 kuni 2015;

•

kostja vastutab VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel heade kommete vastase tahtliku

käitumisega tekitatud kahju eest.

7. Hageja arvates koosneb NHLP-le tekitatud kahju järgmisest:

•

8 465 000 eurot, mis tuleneb põhjendamatust (valeandmete esitamise tulemusena) laenu

andmisest Rumeenia äriühingule Jaagupi SRL või alternatiivselt pankrotiavalduse õigel

ajal esitamata jätmisest ning kahju hüvitamise nõuete esitamise võimatuks muutumisest

kohustatud isikute vastu;

•

366 932,87 eurot, mis tuleneb maksejõuetuse olukorras põhjendamatust laenu võtmisest

Nord Hill Solutions OÜ-lt 2012. a, millest tekkis kahju sissenõutavaks muutunud

viivisest ja intressidest.

8. Nõuded ei ole aegunud. Igal juhul on aegumise vastuväite esitamine vastuolus hea usu

põhimõttega. Kostja on tegutsenud vastuoluliselt ning loonud ettekujutuse õigustest, mida

tegelikkuses ei eksisteeri. Kostja on järjepidevalt tegutsenud selle nimel, et investorid

pikendaksid võlakirjade lunastamistähtaega ja NHLP ei esitaks pankrotiavaldust.

Kostja vastuväited

9. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

10. Kostja leidis, et hagi on aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 1 järgi

on aegumistähtaeg kolm aastat. ÄS § 1671 lg 4 järgi on nõuete aegumistähtaeg viis aastat.

Rikkumise algusaeg on 2006. a või hiljemalt 2007. a, mil toimusid võlakirjaemissioonid.

Nõue hakkas aeguma rikkumise algusmomendist. Kui NHLP oli tegelikult juba 2007. a

maksejõuetu, siis kahju muutus sissenõutavaks ja aeguma hakkas kogu kahju hüvitamise

nõue. VÕS § 1045 alusel esitatud nõuded aegusid hiljemalt 2010. a ja ÄS § 1671 alusel

esitatud nõue 2012. a. Viivisenõue aegus koos põhikohustusega. Aegumisele tuginemine ei

ole hea usu põhimõttega vastuolus.

11. Kostja ei ole kunagi olnud emitendi ega ühegi muu isikuga lepingulises suhtes emissioonide

korraldamiseks ega emitendiga seotud ettevõtete nõustamiseks. Kostja roll piirdus

investeerimisvõimaluse vahendamises oma klientidele. Hageja on samastanud NHLP ja

NHRE juhtorganite liikmete tegevuse kostja tegevusega. Kostja ei ole kohustusi rikkunud.

12. Investeerimisprogrammi üldtingimustes on selgelt välja toodud investeerimise skeem ja

Rumeenias kinnisvara omandamise viisid. Võlakirjad ei olnud tagatud ning programmis oli

rõhutatud, et see on tugevalt spekulatiivne ja sõltub eeskätt kinnisvara turuhinna muutustest.

Planeeritavate kinnisvarainvesteeringute omandamise eeldus ei olnud eksperdihinnangute

tellimine. Kinnistute omandamisel ületas kinnistu turuväärtus alati selle ostuhinda.

13. Kostja ei mõjutanud NHLP ega NHRE juhtorganeid hagejale kahjulikult tegutsema. NHRE

nõukogu on kolmeliikmeline. Igal nõukogu liikmel oli üks hääl. NHRE nõukogu otsused

on alati vastu võetud ühehäälselt. Nõukogu otsus oleks samal kujul vastu võetud ka kostja

töötajata. NHRE nõukokku kuulunud kostja töötaja ei sekkunud kinnisvaraobjektide

otsimisse. Alates 02.04.2009 kuni 25.10.2011 ei olnud NHRE nõukogus ühtegi kostja

töötajat. NHLP ja NHRE majandusaasta aruandeid on kuni 2010. a auditeeritud. Kostja ei

saanud võtta ainuisikuliselt vastu investeerimisprogrammi pikendamise otsust. Kostja

portfellikliendid moodustasid maksimaalselt 42% kõikidest investoritest ja pikendamise

poolt pidi hääletama veel vähemalt 25% muudest investoritest. NHLP laenu võtmine oli

vajalik investeerimisprogrammi pikendamiseks, kuna kontsernistruktuur tõi endaga kaasa

kulud, mille katmiseks vahendeid ei olnud. Kostja oli veendunud, et NHLP

pankrotimenetluse vältimine on kõigi võlakirjainvestorite huvides. NHLP ega NHRE

juhtorganite liikmed ei ole oma kohustusi rikkunud. Otsused olid tehtud sellel ajal

olemasoleva informatsiooni alusel ja lähtusid investorite parimatest huvidest.

14. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud kahju tekkimist ega selle suurust. Suutmatus tasuda

investoritele võlakirjade lunastusmakseid ja täita laenulepingust tulenevaid kohustusi ei ole

hagejale tekkinud kahjuks. Hageja on samastanud investoritele väidetavalt tekkinud kahju

endale tekkinud kahjuga. Samuti ei ole kindlaks tehtud, kas võlga saab sisse nõuda

kolmandalt isikult.

Esimese astme kohtu otsus

15. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras

kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulude hüvitamiseks 16 725 eurot, millest 12 500 eurot kuulub väljamaksmisele

hageja poolt kohtu deposiiti tasutud 12 500 euro suuruse tagatise arvelt ja ülejäänud

menetluskulu 4225 kuulub väljamõistmisele hagejalt kostja kasuks. Kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda hüvitatavatelt menetluskuludelt kostjale

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

16. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja nõue aegunud tegevuste osas, mis on ÄS

§ 167¹ koosseisu osas toime pandud viis aastat enne hagi esitamist, s.o kuni 29.03.2011.

Samuti pidi hageja olema teadlik 2007. a ja 2012. a laenu andmise ning maade omandamise

tehingute asjaoludest varem kui kolm aastat enne hagi esitamist. Aegunud on kahju

hüvitamise nõue 8 465 000 eurot, mis tuleneb järgmistest kostjale etteheidetavatest

tegudest: investeerimisprogrammi (kaas)korraldajana kostja töötaja hoolsus- ja

lojaalsuskohustuse rikkumine; 2007. a kostja töötaja poolt NHRE nõukogus kinnisvara

investeeringute heakskiitmine, sh investeerimisvõimaluste väljaselgitamine; 2007. a

tagatiseta laenu andmine; aastatel 2006 ja 2007 emissiooniprospektide heakskiitmine;

01.09.2010 investeerimisprogrammi tähtaja pikendamine kuni 14.01.2013. Ei esine

erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse jätta aegumine kohaldamata.

17. Tõendamata on hageja väide, et kostjal oli oma töötaja kaudu otsene ja vahetu mõju NHRE

nõukogu üle NHLP juhatusele korralduste andmisel. NHLP juhatusel oli võimalik

realiseerida seadusest tulenevat juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Kostja ei

saanud varjata 2007. a tehinguid ega nende tagajärgi, sest nimetatud tehingud tegi NHLP

juhatus. NHRE nõukogu pädevuses ei olnud tehingute tegemine või selleks korralduse

andmine. Nõukogu nõusolek ei olnud NHLP juhatusele siduv ning NHLP juhatusel oli

õigus ja võimalus otsustada tehingu või toimingu tegemise üle. Nõukogu otsused võeti vastu

poolthäälteenamusega. Kõik otsused oleksid ka kostja töötajata samal kujul vastu võetud.

Kostja töötaja kuulumine NHRE nõukogusse ei olnud käsitatav usaldustagatisena. NHLP

ja NHRE sisesuhtest tulenev nõue saada tehingutele NHRE nõukogu heakskiit ei mõjutanud

NHLP juhatuse kohustusi välissuhtes.

18. Kostja tegevus ei olnud õigusvastane, kui ta omandas 2011. a teise äriühingu vahendusel

100% NHRE aktsiatest. Lisaks puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja kahju vahel.

Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, kuidas on kirjeldatud olukord kahjustanud hageja

huve. Kostja tellimusel 2010. a koostatud raportist nähtub, et pea kõikide omandatud

maatükkide puhul esineb õiguslikke probleeme, sealhulgas tehingute tühisuse või

tühistamise risk. Hageja ei ole välja toonud, et mõni raportis kajastatud riskidest oleks

realiseerunud. Samuti on kostja tõendanud, et hageja juhatus oli õigusarvamuse sisust

teadlik hiljemalt 17.10.2011.

19. 05.04.2011 teatasid NHLP juhatuse liikmed soovist taanduda NHLP juhtimisest, NHLP on

maksejõuetu ning juhatusel on kohustus esitada kohtule pankrotiavaldus. Hageja ei ole

tõendanud, et pankrotiavaldus jäeti esitamata kostjast tulenevatel asjaoludel. On

tõendamata, et konkreetne kostja töötaja mõjutas konkreetset NHLP juhatuse liiget

tegutsema osaühingut kahjustavalt. NHLP juhatus oli kõikidest asjaoludest teadlik. Laenu

võtmise otsustamisse kaasati kõik teadaolevad hageja võlakirjainvestorid. Investoreid

teavitati kavatsusest tõsta NHRE osalus selleks spetsiaalselt loodava ühingu omandisse ning

asjaolust, et käsundiandjaks jääb kostja, kes tegutseb kõikide investorite huvides. Laenu

võeti mõistlikel turutingimustel. NHLP juhatus tugines täiendava laenu võtmisel sellel ajal

olemasolevale informatsioonile ning oodati Rumeenia kinnisvaraturu hindade tõusu.

Selleks, et isik kvalifitseeruks ÄS § 1671 lg 1 mõttes osaühingu mõjutajaks, ei piisa üksnes

sellest, et juhtorgani liige küsib väidetavalt mõjutajalt nõu või usaldab teda mingis

küsimuses kui asjatundjat. Investeerimisprogrammi tingimustest ega seadusest ei tulene, et

kostja töötaja häälel oli NHRE nõukogus suurem kaal või et otsuseid võeti vastu teisiti kui

häälteenamusega. Investeerimisprogrammi tingimused olid kõigile investoritele teada. On

tõendamata, et projektijuhid kaldusid emissiooni tingimustest kõrvale.

20. Kostja ei saanud ainuisikuliselt vastu võtta investeerimisprogrammi pikendamise otsust.

NHLP juhatus tegi ettepaneku investeerimisprogrammi pikendada. Kostja esindatud

investorid moodustasid 32,87% kõikidest investoritest. On tõendamata, et tegemist oli

kostja otsusega või kostja mõjutusel vastuvõetud otsusega. Esitatud asjaoludest ei selgu,

millist konkreetset NHLP või NHRE juhtorgani liiget on kostja tahtlikult mõjutanud NHLP

jaoks kahjulikult tegutsema. Üksnes asjaolu, et NHRE nõukogus oli kostja töötaja või et

kostja omas NHRE aktsiaid, ei tähenda, et kostja on kedagi mõjutanud. Ühingu

emaettevõtja omanik ei ole automaatselt käsitatav mõjutajana ÄS § 1671 lg 1 mõttes.

Vastutuse tekkimiseks peab hageja tõendama tahtlikku mõjutamist, mitte üksnes teoreetilist

kellegi mõjutamise võimalust. Ainuüksi kostja töötaja ettepanek üldkoosoleku

päevakorrapunktide kohta ei tähenda mõjutamist. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et

konkreetne kostja mõjutatud juhtorgani liige võttis vastu konkreetse NHLP-le kahjuliku

otsuse.

21. Lisaks võtsid 17.04.2015 NHLP võlakirjaomanikud vastu otsuse, et projektiga tuleks jätkata

otsustele vastaval viisil ning mitte valida pankrotti. Kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu

kostja õigusvastast käitumist ega juhtorgani liikme mõjutamist eeltoodud otsuse

vastuvõtmisel. Kohus ei tuvastanud, et kostja töötaja mahitas võlakirjade lunastustähtaega

pikendama. Tõendamata on, et kostjal oli oluline mõju hageja üle ja kostja kasutas seda ära

tahtlikult ja eesmärgiga mõjutada osaühingu juhtorgani liiget tegutsema hagejat

kahjustavalt. Igal juhul on hageja väitnud, et 8 465 000 eurot kahjust moodustab Jaagupi

SRL-ile antud laen. Nimetatud kahju saab olla põhjuslikus seoses väidetavate rikkumistega,

mis puudutavad laenu andmist ja maade ostmist. Nende osas on aga nõuded aegunud.

Nimetatud kahju ei ole põhjuslikus seoses teiste võimalike rikkumistega pärast 29.03.2011.

Hageja pidi olema teadlik 2007. a laenu andmise ja maade omandamise tehingute

asjaoludest varem kui kolm aastat enne hagi esitamist. Hageja võttis uue laenu 16.07.2012

ning ka sellest tulenev kahju hüvitamise nõue on aegunud, sest hageja sai kahjust ja kahju

hüvitama kohustatud isikust teada enne 29.03.2013. Teised kostjale etteheidetavad teod ei

ole kostja toime pandud õigusvastased teod ning need ei saa olla rikkumised, mis on kahjuga

põhjuslikus seoses.

Apellatsioonkaebus

22. Hageja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse või

alternatiivselt saadetakse tühistatud osas asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda.

23. Kohus asus ebaõigesti seisukohale, et NHLP juhatuse liikmete teadmine seoses kahju

tekitamisega on omistatav NHLP-le ning see on tulenenud materiaalõiguse ebaõigest

kohaldamisest (TsÜS § 31 lg 5, § 133 lg 1). Kohus ei arvestanud, et NHLP juhtorgani

liikmed koos NHLP emaettevõtja NHRE juhtorgani liikmetega on ise olnud osalised

NHLP-le kahju tekitamises ning vastutavad solidaarselt koos kostjaga tekitatud kahjude

eest. Sisesuhtes ei ole TsÜS § 31 lg 5 samal moel rakendatav kui suhetes kolmandate

isikutega. Käesoleva vaidluse asjaolusid silmas pidades, ei ole õige kohaldada TsÜS § 31

lg 5 aegumise alguse tähtaja määramisel ning selle normi rakendamine tuleks välistada

tuginedes VÕS § 6 lg-le 2. Faktiliselt ei esindanud õigusrikkumisi toime pannud isikud

mitte NHLP huve, vaid isiklike või muu kolmanda isiku huve. Konkreetsel juhul puudus

NHLP-l kõrgemalseisev ning sõltumatu organ, kes oleks teostanud järelevalvet NHLP

juhatuse tegevuse üle. Seega ei saa õigusvastaste tegude toimepanemisega seotud asjaolude

teadmist omistada NHLP-le, kelle vastu need samad õigusvastased tegevused olid suunatud.

24. Kohus asus ebaõigesti seisukohale, et hageja nõuded on aegunud ja see tulenes

materiaalõiguse ebaõigest kohaldamisest (TsÜS § 150 lg 1; VÕS § 82 lg 7). Hagejal ei

saanud olla teadmist õigusvastasest kahju tekitamisest enne, kui oli algatatud NHLP

pankrotimenetlus ning võimalik oli tutvuda 2007. a tehinguid puudutavate dokumentidega.

Maakohus on ekslikult leidnud, et käesolevas asjas ei ole kohaldatav Riigikohtu lahendis

nr 3-2-1-102-13 p-s 13 avaldatud seisukoht, mille kohaselt kahju hüvitamise nõue muutub

üldjuhul sissenõutavaks siis, kui kahju on kantud. Kohus jättis aegumise osas tähelepanuta,

et kostja oli ühtlasi üks investeerimisprogrammi kaaskorraldajatest, s.o tegemist on

lepingulaadse suhtega, millest tulenevalt oli kostjal hoolsus- ja lojaalsuskohustus emitendi,

NHLP ees. Kuigi lepinguvälise kahju hüvitamise nõude puhul ei sõltu aegumine nõude

sissenõutavaks muutumisest, vaid ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama

kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama, on antud juhul nõude sissenõutavaks

muutumine ning kahjust teada saamine vastastikuses seoses. Enne võlakirjade

lunastustähtaja saabumist puudusid võlakirjainvestoritel sissenõutavaks muutunud nõuded

NHLP vastu ning seeläbi ka NHLP-l teadmine kahjust ja selle võimalikust suurusest.

25. Kohus asus ebaõigesti seisukohale, et aegumisele tuginemine ei ole vastuolus hea usu

põhimõttega ja see tulenes materiaalõiguse ebaõigest kohaldamisest (TsÜS § 138 lg 2) ning

asjaolude ebaõigest ja puudulikust tuvastamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 438 lg 1). Võlgniku kaitse aspektist ei ole kostja avaldanud, et tal oleks raskendatud

nõudele vastuväidete esitamine ning nende väidete tõendamine. Kostja poolt NHLP

juhtimise üle võtmine 2011. a ja võlakirjade lunastustähtaja korduv pikendamine oli

vastupidiselt aegumise regulatsiooni mõttele suunatud sellele, et hagejal oleks raskendatud

oma õiguste teostamine. Hageja ei ole viivitanud oma nõudeõiguse maksmapanemisel.

Aegumise kohaldamine on vastuolus Riigikohtu praktikaga (lahend nr 3-2-1-169-15).

Kohus oleks pidanud ka aegumise osas seisukoha kujundamiseks hindama tõendeid ja

otsustama selle üle, kas üks või teine kostja käitumine oli vastavuses hea usu põhimõttega.

Asjaolude õige tuvastamise korral oleks kohus pidanud jõudma järeldusele, et kostja

tegevus oli suunatud üksnes sellele, et takistada võlakirjainvestoritel ja pankrotihalduril

kostja ning teiste vastutavate isikute vastu nõuete esitamine ja realiseerimine.

26. Kohus leidis ebaõigesti, et 2012. a laenulepingu sõlmimisega ei tekitatud NHLP-le

õigusvastaselt kahju. See tulenes asjaolude ebaõigest ja puudulikust tuvastamisest (TsMS

§ 438 lg 1). Kohus rikkus 2012. a sõlmitud laenulepinguga seonduvalt kohtuotsuse

põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1; § 442 lg 8). Kostja ja kohus ei asunud

seisukohale, et hageja kahju hüvitamise nõue, mis tuleneb 2012. a äriühinguga Nord Hill

Solutions OÜ sõlmitud laenulepingust, oleks ÄS § 1671 alusel aegunud. Seega oleks kohus

pidanud vähemalt ÄS § 1671 alusel hageja nõude lahendama. Kohus ei hinnanud hageja

tõendeid. Kohus ei ole tuginenud asjas esitatud tõenditel, vaid viidanud üksnes kostja poolt

esitatud selgitustele.

27. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata põhjendusega, et nõuded on aegunud, ei ole kohus

hageja nõuetega sisuliselt tegelenud. Kohus on hageja nõudeid sisuliselt lahendamata jättes

rikkunud tõendite hindamise, asjaolude tuvastamise ja kohtuotsuse põhjendamise kohustust

(TsMS § 232 lg 1, § 436 lg 1; § 438 lg 1; § 442 lg 8). Kohus ei ole eristanud kahju tekitavat

tegevust, mis leidis aset aastal 2007 ja kahju tekitavat tegevust, mis leidis aset hiljem, s.o

2010. a jj. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et hageja nõue, mis on seotud

2007. a kahjulike tehingutega, on aegunud, ei ole aegunud nõue kahju osas, mis seisneb

esmase nõude reaalväärtuse vähenemises. Kohus asus kohtuotsuse p-s 14 ekslikult

seisukohale, et hageja pidi juba hiljemalt 17.10.2011 olema teadlik maade omandamise

asjaoludest ja õigusarvamuse sisust, sest NHLP juhatuse liige IE sõlmis IPC Romania OÜ

esindajana 17.10.2011 NHRE aktsiate müügilepingu. Kohus asus kohtuotsuse p-s 19

ekslikult seisukohale, et kostja ei saanud läbi oma töötaja mõjutada NHRE nõukogu poolt

vastuvõetavaid otsuseid, sest kõik otsused oleks ka ilma kostja töötajata samal kujul vastu

võetud. Kohus asus kohtuotsuse p-s 22 ekslikult seisukohale, et kostja töötaja TN ei olnud

seotud 2015. a maaklerlepingu sõlmimisega.

28. Kohus rikkus menetlusõigust (TsMS § 238 lg 1) ja jättis ebaõigesti rahuldamata hageja

22.06.2016 taotluse tõendite kogumiseks. Kohus ei põhjendanud, miks ei oma kostja poolt

investeerimisprogrammiga seoses tehtud otsused asja lahendamisel tähtsust, rikkudes

seeläbi kohtulahendi põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1).

29. Kohus rikkus menetlusõigust (TsMS § 328, § 331) ja jättis ebaõigesti rahuldamata hageja

25.04.2017 taotluse tunnistajate ülekuulamiseks ning tõendite vastuvõtmiseks. Hageja ei

esitanud taotlust hilinenult. Ka taotluse hilinenult esitamise korral ei oleks selle

menetlemine põhjustanud menetluse venimist. Samuti on hageja põhjendanud, miks ei

olnud võimalik taotlust varem esitada. Kohus ei ole taotluse läbi vaatamata jätmist

põhjendanud.

Vastus apellatsioonkaebusele

30. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Menetluse edasine käik

31. Tallinna

Ringkonnakohus

rahuldas

29. novembri

2017

otsusega

hageja

apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks

maakohtule.

32. Riigikohus tühistas 09.05.2018 otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

33. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹

alusel muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata.

34. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mida ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud:

 09.03.2006 sõlmisid NHRE ja kostja „Investeeringute vahendamise ja info edastamise

kokkuleppe“;

 03.10.2006 NHRE nõukogu otsusega otsustati alustada investeerimisprogrammiga

Rumeenia erinevates piirkondades kinnisvara ostmiseks ning selleks otstarbeks asutati

tütarettevõtja NHLP;

 23.10.2006 registreeriti NHLP äriregistris (endine ärinimi IPC Romanian Land

Portfolio OÜ);

 18.12.2006 väljastas kostja esitajasertifikaadi NHLP pikaajalise partnerluse ja

koostöösuhte kohta;

 29.11.2006 ja 01.10.2007 kinnitati NHLP juhatuse poolt „Investeerimisprogrammi

üldtingimused“

 NHRE poolt viidi 2007. a läbi kokku kuus võlakirjaemissiooni ühise nimetajaga „Nord

Hill Land Portfolio OÜ võlakiri“ (29.11.2006 otsus kinnitada 15.01.2007

emissiooniprospekt, 01.02.2007 otsus kinnitada 15.02.2007 emissiooniprospekt,

30.03.2007 otsus kinnitada 16.04.2007 emissiooniprospekt, 30.04.2007 otsus kinnitada

15.05.2007

emissiooniprospekt,

31.08.2007

otsus

kinnitada

17.09.2007

emissiooniprospekt, 03.12.2007 otsus kinnitada 17.12.2007 emissiooniprospekt;

 kostja märkis 17.09.2007 500 väärtpaberit, 15.05.2007 244 väärtpaberit, 16.04.2007

770 väärtpaberit, 15.02.2007 3005 väärtpaberit, kokku 4519 väärpaberit. Nendest osa

portfellihalduse teenuse raames, osa pakkumaks võlakirju oma privaatpanganduse

klientidele;

 NHLP andis maade ostuks tagamata laenu kokku 8 465 000 eurot intressiga 7% aastas

Rumeenias asutatud tütarettevõtjale Jaagupi SRL (17.01.2007 otsus anda laenu 500 000

eurot, 15.03.2007 otsus anda laenu 3 000 000 eurot; 06.06.2007 otsus anda laenu

500 000 eurot; 12.07.2007 otsus anda laenu 650 000 eurot; 25.07.2007 otsus anda laenu

1 050 000 eurot; 09.08.2007 otsus anda laenu 670 000 eurot; 08.10.2007 otsus anda

laenu 835 000 eurot; 12.11.2007 otsus anda laenu 920 000 eurot;

 laenu

andmine

kinnitati

NHRE

nõukogus

koos

otsustega

konkreetse

kinnisvarainvesteeringu teostamise kohta;

 NHLP tütarettevõtja Jaagupi SRL omandas Rumeenias Timisoara, Brasovi ja Ilfovi

maakonnas 10 põllumajandusliku sihtotstarbega maad kogupindalaga 46,3 ha

soetusmaksumusega 7 711 894 eurot;

 aastatel 2008-2009 esitati NHLP poolt investoritele ülevaateid kinnisvaraportfelli

väärtuse kohta;

 04.12.2009

võttis

NHLP

juhatus

vastu

otsuse,

mille

kohaselt

tehakse

võlakirjainvestoritele ettepanek pikendada NHLP investeerimisprogrammi kolme aasta

võrra ning määrati lõpptähtajaks 14.01.2014;

 tulenevalt NHLP 15.02.2010 ainuosaniku otsusest nr 2010/2 ei saanud juhatuse

04.12.2009 otsus investeerimisprogrammi pikendamiseks heakskiitu ja ainuosanik

otsustas, et tegevuse jätkumiseks tuleb võlakirjade lunastustähtaega pikendada ning

leida finantseerimise lahendus. Otsustati ära oodata 42% investoreid esindava kostja

analüüsi tulemused ja nende valmisoleku korral viia läbi uus hääletus. 30.03.2010 viidi

läbi investoritele infokoosolek;

 20.07.2010 võttis NHLP juhatus vastu otsuse viia läbi teistkordne hääletus võlakirjade

pikendamiseks;

 21.07.2010 andis kostja oma klientide nimel nõusoleku võlakirjade lunastustähtaja

pikendamiseks;

 01.09.2010 NHLP juhatuse otsusega pikendati investeerimisprogrammi tähtaega kuni

14.01.2013. 31.08.2010 lõppenud hääletusel toetas NHLP võlakirjade pikendamist kahe

aasta võrra 74,22% võlakirjade hääleõiguslikest esindajatest;

 29.03.2011 toimus investoritele NHLP poolt korraldatud infokoosolek, kus teavitati, et

kinnisvaraturg on Rumeenias jätkuvalt madalseisus ning ühtegi maad ei ole õnnestunud

müüa;

 09.12.2011 esitas NHLP juhatus investoritele pöördumise, et kinnisvaraportfelliga

seotud ettevõtetel puuduvad rahalised vahendid tulevaste perioodide haldamiskulude ja

tekkinud võlgnevuste tasumiseks ning tehti ettepanek kaasata haldamiskulude

katmiseks laenufinantseerimist ja hüpoteegiga tagamist;

 20.01.2012 esitas NHLP juhatus investoritele pöördumise, et investeeringu

säilitamiseks on võimalus veel olemas ja tuleb oodata majandusolukorra paranemist;

 10.02.2012 esitas NHLP juhatus investoritele kvartaliaruande, mille kohaselt 2/3

investorite häältega kiideti heaks laenu võtmine ja hüpoteekide seadmine;

 07.06.2012 võttis NHRE nõukogu vastu otsuse anda nõusolek NHLP ja Nord Hill

Solutions OÜ vahelise laenulepingu sõlmimiseks täiendavate rahaliste kohustuste

võtmiseks summas 300 000 eurot intressiga 30% aastas ning seada laenu tagatiseks

hüpoteek 24,1 ha Jaagupi SRL-le kuuluvatele maadele;

 laenuleping NHLP ja Nord Hill Solutions OÜ vahel sõlmiti 16.07.2012 laenusummas

225 000 eurot, mida suurendati 255 000 euroni. Hüpoteegileping allkirjastati

Rumeenias 24.11.2012;

 30.12.2012

esitas

NHLP

juhatus

investoritele

infokirja

ja

ettepaneku

investeerimisprogrammi pikendamise kohta kuni 31.03.2015;

 võlakirjade lunastustähtaja pikendamist kuni 31.03.2015 toetas 2/3 investoritest, sh

kostja;

 09.12.2014 edastas NHLP juhatus investoritele pöördumise laenuraha kasutamise ja

arengute kohta seoses maaportfelli realiseerimisega. Teavitati, et maatükke ei ole

müüdud ning esitamata on majandusaasta aruanded;

 29.12.2014 edastas kostja klientidele info NHLP võlakirja kohta;

 02.03.2015 toimus NHRE nõukogu koosolek, kus otsustati investorite üldkoosoleku

toimumine. Kostja esindaja NHRE nõukogus TN tegi ettepaneku üldkoosoleku

päevakorra, mh võlakirjade pikendamise, täiendava finantseerimise/laenulimiidi

suurendamise kohta;

 17.03.2015 toimus NHLP võlakirjaomanike koosolek, kus anti NHLP-le õigus võtta

juurde laenu kuni 250 000 eurot intressiga kuni 30% aastas ja alustada kinnistute

realisatsiooni;

 28.07.2015 esitas kostja töötaja TN NHLP juhatusele investoritele edastamiseks

infokirja võlakirjade lunastamistähtaja pikendamise kohta;

 10.08.2015 edastas kostja investoritele (privaatpanganduse kliendid) pöördumise,

milles kirjeldati NHLP tulevikus osas kahte võimalust, kas likvideerimine või pankrot

ja soovitas võlakirjade lunastamistähtaja pikendamist;

 12.08.2015 esitas NHLP juhatus Harju Maakohtule pankrotiavalduse;

 Harju Maakohtu 12.10.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12076 kuulutati välja NHLP

pankrot.

35. Hageja esitas nõuded alternatiivsetel õiguslikel alustel:

 kostja vastutab VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel koosmõjus KarS §-ga 217²

usalduse kuritarvitamisega tekitatud kahju eest;

 kostja vastutab kaasaaitajana VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja § 1045 lg 4 alusel

koosmõjus KarS §-ga 211 keelunormi rikkumise eest, mille eesmärk on hoida ära

majandustegevuses osaleva isiku investeeringu saamiseks valeandmete esitamine;

 kostja vastutab äriseadustiku (ÄS) § 167¹ alusel, kuivõrd on kasutanud ära oma mõju

NHLP juhatuse üle võlakirjade emiteerimisel ning kaasatud raha kasutamisel (aastatel 2006

kuni 2009);

 kostja vastutab ÄS § 167¹ alusel, kuivõrd on kasutanud ära oma mõju NHLP juhatuse

üle investeerimisprogrammi edasisel juhtimisel aastatel 2009 kuni 2015;

 kostja vastutab VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel heade kommete vastase tahtliku

käitumisega tekitatud kahju eest.

36. Hageja arvates koosneb NHLP-le tekitatud kahju järgmisest:

 8 465 000 eurot, mis tuleneb põhjendamatust (valeandmete esitamise tulemusena) laenu

andmisest Rumeenia äriühingule Jaagupi SRL või alternatiivselt pankrotiavalduse õigel ajal

esitamata jätmisest ning kahju hüvitamise nõuete esitamise võimatuks muutumisest

kohustatud isikute vastu;

 366 932 eurot 87 senti, mis tuleneb maksejõuetuse olukorras põhjendamatust laenu

võtmisest Nord Hill Solutions OÜ-lt 2012. aastal, millest tekkis kahju sissenõutavaks

muutunud viivisest ja intressidest.

37. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad

kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse

või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist

vajalikuks.

38. Maakohus jättis hageja nõuded osaliselt rahuldamata aegumise tõttu. Aegumise hindamise

käigus ei ole maakohus aga eristanud erinevaid hageja nõudeid ega ka erinevaid võimalikke

nõude õiguslikke aluseid, mistõttu tuleb selles osas otsuse põhjendusi muuta. Üksnes

nõudeid eraldi hinnates ning erinevaid võimalikke nõude kvalifikatsioone arvestades on

kohtul võimalik võtta seisukoht selle kohta, kas hageja nõuded on täielikult või osaliselt

aegunud. Aegumise sätteid ei saa kohaldada, selgitamata välja, millal algas aegumistähtaja

kulgemine. Aegumise kohta otsuse tegemisel tuleb kohtul aegumistähtaja kontrollimiseks

esmalt poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe.

Vastavalt nõude kvalifikatsioonile tuleb määrata aegumise algus ja aegumistähtaeg (vt

käesolevas asjas tehtud Riigikohtu lahendi p-te 10 ja 11 ning seal viidatud lahendeid).

Ringkonnakohus lähtub käesoleva otsuse tegemisel Riigikohtu otsuses toodust, kuna TsMS

§ 693 lg 2 järgi on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja

kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.

39. Nagu juba eelnevalt märgitud, esitas hageja kaks põhinõuet viiel alternatiivsel õiguslikul

alusel. Sisuliselt on hageja esitanud nõuded tulenevalt kahju õigusvastasest tekitamisest

VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 alusel, kuid leiab, et kostja tegevus kvalifitseerub

õigusvastasena erinevatel alustel VÕS § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 alusel. Kostja aegumise

vastuväite tõttu tuleb käesolevas asjas seega kontrollida, kas hageja õigusvastasest kahju

tekitamisest tulenevad nõuded on aegunud.

40. TsÜS § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude

aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud

isikust teada sai või pidi teada saama. Seega tuleb aegumist arvutada ajast, mil õigustatud

isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.

41. Ka ÄS § 1671 lg-st 1 tuleneva nõude aegumise korral kohaldub TsÜS § 150 lg 1, mille järgi

tuleb hinnata seda, millal hageja sai või pidi teada saama kahjust ja kahju hüvitama

kohustatud isikust. ÄS § 1671 lg 1 on deliktiõiguslik kaitsenorm. See tähendab, et

ÄS § 1671 lg-st 1 tuleneva vastutuse korral on tegemist vastutusega VÕS § 1045 lg 1 p 7

lg 3 ja § 1050 järgi. Samas on ÄS § 1671 lg-st 1 tuleneva nõude aegumistähtaeg viis aastat.

42. Seda, kas hageja teadis või pidi kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teadma, tuleb

hinnata lähtuvalt kahjustatud äriühingu nõukogu või nõukogu puudumisel osanike

teadmisest. Kuivõrd sellises olukorras tekitab mõjutamise tulemusel kahju kahjustatud isiku

enda juhtorgan, eelkõige juhatus, siis ei saa kohaldada TsÜS § 31 lg-t 5 ja TsÜS § 133

lg-t 1 ega NHLP juhatuse teadmist NHLP-le omistada.

43. Käesoleval juhul ei ole tegemist kahju hüvitamise nõudega äriühingu sisesuhtes, sest hageja

ei nõua kahju hüvitamist NHLP juhtorganite liikmetelt. Samas on ÄS § 1671 lg-st 1 tulenev

nõue otseselt seotud juhtorgani, eelkõige juhatuse kohustuse rikkumisega. Seetõttu on

tegemist olukorraga, kus nõude esitamise juhatuse liikme vastu peaks otsustama nõukogu

või nõukogu puudumisel osanikud (ÄS § 168 lg 1 p 10). Seetõttu tuleks ka mõjutaja vastu

nõude aegumise algust arvutada ajast, mil osanikud teadsid osaühingule tekkinud kahjust ja

kahju tekitanud isikust. Olukorras, kus äriühingu osanik on teine äriühing, tuleb aegumist

arvutada ajast, mil teise äriühingu juhatus teadis või pidi teadma kahjust ja kahju tekitanud

isikust. ÄS § 1671 lg-st 1 tuleneva nõude peab osaühingu esindajana esitama osaühingu

juhatus (ÄS § 180 lg 1). Sõltuvalt asjaoludest võib juhatuse kohustuse rikkumisest teada

saamisel osutuda vajalikuks juhatuse tagasikutsumine ning uue juhatuse valimine

(vt ÄS § 184), kellel on seejärel pädevus esitada mõjutaja vastu nõue.

44. Hageja nõuab esiteks 8 465 000 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmist, mis seisneb

NHLP-lt Jaagupi SRL-le 8 465 000 euro suuruse põhjendamatu laenu andmises 2007. a.

Sealjuures tugineb hageja nii VÕS §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-le 7 koosmõjus KarS

§-ga 217² või KarS §-ga 211 kui ka ÄS § 1671 lg-ga 1 ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1

p-le 8.

45. Maakohus tuvastas õigesti, et nii NHLP kui ka NHRE juhtorgani liikmed pidid olema

üksikasjalikult teadlikud maade omandamise tehingute asjaoludest. Seda kinnitas ka hageja

hagiavalduses. Seega pidid nad olema teadlikud 2007. a ja 2012. a laenu andmise ning

maade omandamise tehingute asjaoludest (pidid saama teada kahjust ja kahju hüvitama

kohustatud isikust) varem kui kolm aastat enne hagi esitamist, s.o enne 29.03.2013. Hageja

on korduvalt rõhutanud, et tulenevalt tagatiseta laenu andmisest ja turuhinnast kõrgema

hinnaga maatükkide ostmisest oli NHLP püsivalt maksejõuetu juba 2007. a. 18.05.2017

kohtuistungil väitis hageja, et pankrotiavalduse oleks pidanud esitama vähemalt 2010.a.

Maakohus tuvastas ka selle, et 2010. a koostati maatükkide kohta raport, mille sisust, sh

maatükkide väärtuse vähenemisest, pidid juhtorganite liikmed olema teadlikud hiljemalt

17.10.2011. Ringkonnakohus nõustub selle osas maakohtu tuvastatud asjaoludega ja võtab

need käesoleva otsuse tegemisel aluseks.

46. Eelnimetatud hageja esitatud ja maakohtu tuvastatud asjaoludel on aegunud hageja nõue

8 465 000 euro saamiseks tulenevalt põhjendamatust laenu andmisest VÕS § 1043 ja

§ 1045 lg 1 p 7 alusel koosmõjus KarS §-ga 217² või KarS §-ga 211 ning VÕS § 1045 lg 1

p 8 alusel. Küll aga ei ole hageja see nõue ilmselt aegunud VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja ÄS § 1671

lg 1 järgi kvalifitseeritava nõudena, sest sellise nõude aegumistähtaeg on ÄS § 1671 lg 4

järgi viis aastat.

47. Hagejale väidetavalt tekkinud kahju seisneb selles, et Jaagupi SRL ei ole laenu tagastanud

ja puudub ka vara, mille arvel nõudeid rahuldada. Sellises olukorras on ka kahju

õigusvastase tekitamise nõude aegumise hindamisel kohaldatav kulutuste hüvitamise nõude

aegumise kohta öeldu. Kahju hüvitamise nõue muutub üldjuhul sissenõutavaks siis, kui

kahju on kantud, ja erandina ka siis, kui kahju kandmine on kindel. Riigikohtu arvates

tuleneb eeltoodust, et õigustatud isik vähemalt pidi TsÜS § 150 lg 1 mõttes kahjust teada

saama, kui kahju kandmine oli kindel (vt käesolevas asjas tehtud Riigikohtu otsuse p 18).

48. Maakohus tuvastas õigesti, et 05.04.2011 teatasid NHLP juhatuse liikmed soovist taanduda

NHLP juhtimisest. Teate kohaselt on NHLP maksejõuetu ja juhatusel on kohustus esitada

kohtule pankrotiavaldus (III kd lk 1-3). Nagu juba eelpool märgitud, tuli hageja väitel

2010. a emaühingult maatükkide kohta eksperdihinnang selle kohta, et maatükkide väärtus

on vähenenud ja NHLP oleks pidanud esitama pankrotiavalduse. Riigikohus leidis, et kahju

kandmist saab pidada kindlaks olukorras, kus emaühingult saadud hinnangute alusel

äriühingu juhatus ise kinnitab, et äriühing on maksejõuetu, st äriühingule ei tagastata antud

laenu võlgnikul vara puudumise tõttu (vt käesolevas asjas tehtud Riigikohtu otsuse p 19).

49. Samuti saab maakohtu tuvastatud asjaoludest lähtudes järeldada, et NHLP juhatus pidi

teadma NHRE nõukogu koosseisust, sh kostja töötaja kuulumisest nõukokku, samuti

sellest, et kostja tegutseb oma klientide esindajana üldkoosolekul otsuste langetamisel.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu tuvastatud asjaoludega. Seega saab maakohtu

tuvastatud asjaolusid aluseks võttes järeldada, et NHLP vaidlusalune nõue hakkas aeguma

hiljemalt 05.04.2011. Hageja esitas hagi 29.03.2016. Seega on TsÜS § 150 lg 1 alusel kahju

õigusvastasest tekitamisest tulenevad nõuded aegunud.

50. Maakohus leidis õigesti, et antud juhul ei esine erilisi asjaolusid, millest saaks järeldada, et

kostja poolt aegumisele tuginemine oleks hea usu põhimõtte vastane. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu seisukohaga ja ei korda selles osas maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS

§ (654 lg 6). Küll aga ei saa olla aegunud ÄS § 1671 lg-le 1 tuginev nõue, mille

aegumistähtaeg on viis aastat. Seda nõuet käsitleb ringkonnakohus allpool.

51. Maakohus leidis õigesti ka seda, et võlakirjade lunastustähtaja saabumine ei olnud nõude

sissenõutavaks muutumise aeg ja investorite teadmisel nõude aluseks olevatest asjaoludest

ei ole tähendust. Nõustuda ei saa hageja seisukohaga, et enne võlakirjade lunastustähtaja

saabumist 31.05.2015 puudusid võlakirjainvestoritel sissenõutavaks muutunud nõuded

NHLP vastu ning seeläbi ka teadmine kahjust ja selle võimalikust suurusest. NHLP

juhatusele pidi investeeringu põhjendamatus ja väärtusetu investeeringu tegemise

põhjustanud isik olla teada juba oluliselt enne võlakirjade lunastamistähtaja saabumist.

52. Alternatiivselt nõuab hageja 8 465 000 euro suuruse hüvitise väljamõistmist kahju eest, mis

tulenes NHLP pankrotiavalduse õigel ajal esitamata jätmisest ja kahju hüvitamise nõuete

esitamata jätmisest kohustatud isikute (sh kostja) vastu. Hageja tugineb nõude esitamisel

VÕS §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-le 7 koosmõjus ÄS § 1671 lg-ga 1 ning VÕS §-le 1043

ja § 1045 lg 1 p-le 8. Riigikohus leidis, et hageja eelnimetatud nõue on niivõrd ebaselge, et

ei võimalda määrata, millal algas aegumistähtaja kulgemine, ega seega aegumist kohaldada

Riigikohus leidis, et hageja peab selgitama, milles tema varaline kahju seisnes ja millal see

kahju tekkis. Hageja viitas hagiavalduses sellele, et NHLP juhatus oleks pidanud pöörduma

kohtusse NHLP juhatuse ja NHRE nõukogu liikmete vastu, kes vastutasid kahjulike

tehingute eest. Samuti seisneb kahju väidetavalt kahjulike tehingute tagasi pööramata

jätmises (hagiavalduse p 5.4.13). Nendest seisukohtadest jääb ebaselgeks, millistest

komponentidest hageja nõue koosneb ja kuidas on hageja nõude suuruse arvutanud. Hageja

ei ole selgitanud, kuidas pankrotiavalduse esitamisega viivitamine eelmärgitud kahju

põhjustas. Seetõttu ei ole võimalik ka hinnata, millal NHLP-le väidetav kahju tekkis (vt

käesolevas asjas tehtud Riigikohtu otsuse p 22).

53. Käesolevas apellatsioonimenetluses leidis hageja, et ta on esitanud maakohtule oma nõude

piisavalt selgelt ja ta selgitas ringkonnakohtu istungil, et kahju tekkis 31.03.2015, kui

selgus, et investoritele ei tehtud lunastusmakseid. Nagu juba eelnevalt märgitud, ei oma

võlakirjade lunastustähtaeg käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Ringkonnakohtule

esitatud kirjalikus vastuses leidis hageja, et kahju tekkis 05.04.2014, mil aegusid TsÜS

§ 150 lg 1 alusel kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevad nõuded nõude reaalväärtuse

vähenemise tõttu. Seega on hageja käsitlus kahju tekkimise aja kohta vastuoluline ja

jätkuvalt on ebaselge, millistest komponentidest hageja nõue koosneb ja kuidas on nõude

suurus arvutatud. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue võis hakata ka selles osas aeguma

05.04.2011 (vt käesoleva otsuse p 49). Nõue tuleb lahendada sisuliselt.

54. Kolmandaks nõuab hageja 366 932,87 euro väljamõistmist. Nõue põhineb 2012. a

maksejõuetuse olukorras põhjendamatu laenu võtmises, täpsemalt sissenõutavaks

muutunud viivistes ja intressides. Hageja tugineb VÕS §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-le 7

koosmõjus KarS §-ga 217² ja ÄS § 1671 lg-ga 1 ning VÕS §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-le 8.

Kuna hageja peab temale tekkinud kahjuks laenulepingust tulenevaid intresse ja viiviseid,

siis ei saanud kahju tekkida enne, kui saabus laenusumma tagastamise tähtaeg, milleks oli

juuli 2014 (hagiavalduse p 3.28). Seega ei saanud hagi hagiavalduse esitamise seisuga, s.o

29.03.2016 olla aegunud ja nõue tuleb lahendada sisuliselt.

55. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus 8 465 000 euro suurust kahju hüvitamise nõuet, mis on

esitatud VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja ÄS § 1671 lg 1 alusel, kuna ringkonnakohus tuvastas

eelnevalt, et see nõue ei ole aegunud.

56. Maakohus leidis Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-181-15 p-le 26 viidates õigesti, et ÄS § 1671

lg 1 kohaselt on selle sätte kohaldamise eeldused järgmised (sama kordab Riigikohus

käesolevas asjas tehtud otsuse p-s 31):

 esinema peab objektiivne teokoosseis, mis seisneb järgmises:

o mõjutajal on oluline mõju osaühingu üle;

o mõjutaja kasutab eelnimetatud olulist mõju ära tahtlikult ja eesmärgiga mõjutada

osaühingu juhtorgani liiget tegutsema osaühingut kahjustavalt;

o juhtorgani liige rikub mõjutamise tulemusel kas tahtlikult või hooletusest oma

kohustusi, kusjuures juhtorgani liikme kohustuste rikkumine võib olla ka vabandatav

ÄS § 187 lg 2 teise lause mõttes;

o osaühingule tekib mõjutamise ja sellest tuleneva juhtorgani liikme kohustuse rikkumise

tõttu kahju, kusjuures kahju tekkimise ja mõjutamise vahel on kahetasandiline põhjuslik

seos: esiteks peab mõjutamine olema põhjustanud juhtorgani liikme kohustuse rikkumise ja

teiseks peab juhtorgani liikme kohustuse rikkumine põhjustama osaühingule kahju;

 teo subjektiivne külg peab sisaldama mõjutaja otsest tahtlust mõjutada juhtorgani liiget

ühingule kahjulikult käituma, st et mõjutaja tegutseb osaühingu kahjustamise eesmärgil.

57. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et hageja ei ole kohtu ette toonud ega

tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostjal oli hageja üle oluline mõju

ÄS § 1671 tähenduses ja kostja kasutas mõju süüliselt ära. Pealegi jääb hageja

seisukohtadest ebaselgeks, keda on kostja ÄS § 1671 lg 1 mõttes mõjutanud. ÄS § 1671

kohaldamiseks tuleb esiteks tuvastada, et juhtorgani liige on oma kohustusi rikkunud.

Selleks tuleb aga hagejal kindlaks määrata, kes juhtorgani liikmetest ja kuidas on oma

kohustusi rikkunud. Isikuks, keda ÄS § 1671 lg 1 kohaselt peab olema mõjutatud osaühingu

kahjuks tegutsema, on osaühingu juhatuse või nõukogu liige, samuti prokurist, st mõjutatav

isik peab olema formaalselt valitud ühingu juhtorgani liikmeks või määratud prokuristiks

(vt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-181-15, p 30, käesolevas asjas tehtud Riigikohtu otsuse

p 33).

58. Hageja viitas nii sellele, et kostja on mõjutanud NHLP juhatust, kui ka sellele, et mõjutatud

on kostja töötajat kui NHRE nõukogu liiget. Maakohtu tuvastatud asjaoludel tegi kõik

vaidlusalused tehingud (st nii laenu andmine kui ka laenu võtmine) NHLP juhatus ning ka

pankrotiavalduse ja sellest tulenevate nõuete esitamine oli NHLP juhatuse pädevuses. Hagi

rahuldamiseks ÄS § 1671 lg 1 alusel peab kohus tuvastama, et NHLP juhatus on oma

kohustusi rikkunud.

59. Aastatel 2006 kuni 2009 tekitatud kahju osas on hageja tuginenud pigem sellele, et

hoolsuskohustust rikkus kostja töötaja NHRE nõukogus (VIII kd, tl-d 7-8). Kuna vaidlust

ei ole selle üle, et etteheidetavad tehingud tegi NHLP juhatus, tuli selle nõude

rahuldamiseks tõendada ka juhatuse kohustuse rikkumine. Need rikkumised peab kohtu ette

tooma ja tõendama hageja. Hageja seda teinud ei ole. Ka uues apellatsioonimenetluses

toimunud ringkonnakohtu istungil ei selgitanud hageja, milles NHLP juhatuse kohustuste

rikkumised konkreetselt seisnesid ega viidanud sellekohastele tõenditele. Samuti ei ole

hageja toonud kohtu ette asjaolusid ega tõendanud, et kostja töötaja NHRE nõukogu

liikmena oleks mõjutamise tulemusena tahtlikult või hooletusest rikkunud oma kohustusi ja

selle tõttu oleks NHLP-le tekkinud kahju.

60. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et antud juhul ei ole hageja kohtu ette toonud ka

faktilisi asjaolusid selle kohta, mis võimaldaks tuvastada teo subjektiivset külge ega

esitanud tõendeid selle kohta, et kostjal (või tema töötajal) oli otsene tahtlus mõjutada

NHLP juhatust käituma osaühingule kahjulikult, st et ta tegutses NHLP kahjustamise

eesmärgil.

61. Riigikohus juhtis käesolevas asjas tehtud otsuse p-s 34 tähelepanu sellele, et äriühingu

nõukogu liikme vastutus eeldab üldjuhul seda, et sama äriühingu juhatus on nõukogu

otsuseid täide viies oma kohustusi rikkunud (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-113-16, p 24,

käesolevas asjas tehtud Riigikohtu lahendit, p 34). Käesolevas asjas tugineb hageja sellele,

et kohustusi on rikkunud hoopis emaettevõtja nõukogu liige, kuid sellisel juhul tuleb

tõendada siiski asjaolu, et mõjutamine on jõudnud NHLP juhatuseni ning viinud juhatuse

oma kohustuste rikkumiseni. Lisaks ei piisaks üksnes kostja töötaja kui emaettevõtja

nõukogu liikme rikkumise tuvastamisest selleks, et kostja vastutaks ÄS § 1671 lg 1 alusel.

62. Ringkonnakohus leiab, et hageja esitatud ja maakohtu tuvastatud asjaoludel ei saa kostjat

käsitleda mõjutajana ÄS § 1671 lg 1 tähenduses, arvestades asjaolu, et mõjutamine peab

olema ka oluline. ÄS § 1671 eelduseks olev mõju võib olla erinev. See mõju ei pea seisnema

selles, et kostjal on nõukogus enamushääled või mingil formaalselt kindlaks määratud

õiguslikul kujul määrav otsustusõigus. Hageja arvates oli kostja käsitatav mõjutajana

eelkõige kahel põhjusel: NHRE nõukokku oli määratud kostja töötaja ja kostja tegutses

investorite olulise osa (42%) esindajana.

63. Riigikohus on selgitanud, et selleks, et isik kvalifitseeruks ÄS § 1671 lg 1 mõttes osaühingu

mõjutajaks, ei piisa üksnes sellest, et juhtorgani liige küsib väidetavalt mõjutajalt nõu või

usaldab teda mingis küsimuses kui asjatundjat. Osaühingu mõjutamine on nõu andmisega

võrreldes intensiivsem ja teistsuguse sisuga tegevus. Mõjutamine ÄS § 1671 lg 1 mõttes on

eesmärgipärane tegevus, mille sihiks on panna juhtorgani liige käituma nii, nagu mõjutaja

soovib (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-181-15, p 28). Seega ei piisa üksnes sellest, et kostja

töötaja kuulus NHLP emaettevõtja NHRE nõukokku, ega ka sellest, et kostja esindas suurt

osa investoritest. Hagejal tuli tõendada kostja eesmärgipärane tegevus NHLP juhatuse

otsuste mõjutamiseks. Nagu juba eelnevalt märgitud, ei ole hageja seda teinud.

64. Maakohus ei tuvastanud ka põhjuslikku seost kostja töötaja tegevuse ja nõukogu otsuste

vastuvõtmise vahel. Seda ei tuvastanud ka ringkonnakohus praeguses menetluses. Pooled

ei vaidle selle üle, et NHRE nõukogu otsused võtsid nõukogu liikmed vastu ühehäälselt.

Maakohus tuvastas, et NHLP ja NHRE sisesuhtest tulenev nõue saada tehingutele NHRE

nõukogu heakskiit ei mõjutanud NHLP juhatuse kohustusi välissuhtes. NHLP juhatusel oli

ühingu ees olevast hoolsus- ja lojaalsuskohustusest tulenev kohustus järgida üksnes

nõukogu põhjendatud soovitusi. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks mõjutanud teisi

NHRE nõukogu liikmeid või oleks muul viisil tegutsenud eesmärgil, et ka nende tegevus

vastaks kostja väidetavale soovile kahjustada hagejat.

65. Hageja leidis lisaks, et kostja tegutses mõjutajana, kuivõrd kostja NHRE tegeliku

ainuosanikuna võttis üle NHLP juhatuse pädevuse ja otsustusõiguse olulistes küsimustes

ÄS § 168 lg 2 alusel ning andis otsused täitmiseks NHLP juhatusele. Ringkonnakohus

nõustub ka siin maakohtu seisukohaga, et ainuüksi asjaolu, et kostja omas hageja

emaettevõtte aktsiaid, ei tähenda, et kostja oleks automaatselt käsitletav mõjutajana

ÄS § 167¹ lg 1 mõttes. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, milles seisnes kostja kui

ainuosaniku eesmärgipärane tegevus, mille sihiks oli panna NHLP juhatust käituma

äriühingule kahjulikul viisil.

66. Hageja pidi tõendama, et ka konkreetsel juhul on NHLP juhatuse otsuste aluseks olnud

nõukogu suunised, mis tulenesid kostjalt. Ainuüksi sellest, et kostja töötaja osalusel kiitis

hageja emaettevõtja nõukogu heaks väidetavalt NHLP maksejõuetuseni viinud otsused, ei

tähenda, et NHRE nõukogu oleks andnud NHLP juhatusele tegutsemiseks suuniseid ning

et kostja kui ühe nõukogu liikme tööandja oleks vastavaid nõukogu suuniseid mõjutanud.

ÄS § 1671 lg 1 mõttes ei saa pidada oluliseks mõjuks üksnes asjaolu, et kostja vahendas

investeerimisprogrammi investoreid. Investorite vahendamine ja esindamine on

investeerimisprogrammide tavaline praktika. Sellest ei saa järeldada, et kostjal oleks hageja

juhatuse otsuste üle olnud oluline mõju.

67. Ringkonnakohus leiab, et tõendamata on ka asjaolu, et hagejal tekkis 2007. aastal Jaagupi

SRL-le laenu andmise tõttu kahju, mille hüvitamist ta nõuab.

68. Hageja väitel on ÄS § 1671 lg 1 rikkumise tõttu temale tekkinud kahjuks esiteks

põhjendamatult antud laen. Laenu põhjendamatus väljendub hageja arvates selles, et

emissiooni ja seega laenu andmise eelduseks oli sobivate kinnisasjade olemasolu. Hageja

väidete kohaselt ei vastanud omandatud kinnisvara väärtus ostuhinnale, st maatükid

omandati oluliselt kallimalt kui turuhind. Kostja on väitnud ja esitanud tõendid selle kohta,

et kinnisasjade väärtuse kohta telliti hinnang pärast nende omandamist. Eksperdihinnangute

kohaselt ületas maa väärtus 2007.a ja 2008.a nende ostuhinda (V kd lk 35-VI kd lk 173).

Seega isegi siis, kui enne müügilepingu sõlmimist kinnisasjade väärtust ei hinnatud ja kui

eksperdihinnangud esitati NHLP juhatusele alles 2016. a, nagu hageja väidab, ei oleks

rikkumine tekkinud kahjuga põhjuslikus seoses, kuna nii 2007.a kui ka 2008.a ületas maade

turuväärtus ostuhinda. ÄS § 1671 lg 1 alusel kahju hüvitamiseks oleks hageja pidanud

tõendama, et juba laenu andmise ajal teadis kostja, et kinnisasjad on väärtusetud ja tegutses

sellest lähtudes tahtlikult laenu andmise ehk hagejale kahju tekitamise nimel. Hageja seda

tõendanud ei ole.

69. Riigikohus juhtis käesolevas asjas tehtud otsuse p-s 43 hageja tähelepanu sellele, et ta on

tuginenud mitmetele asjaoludele, mida ei ole tuvastatud asjaoludel võimalik praegusel juhul

kahjuga seostada (põhjendamatu laenu võtmine 2012. aastal, pankrotiavalduse ning

NHLP-d kahjustanud isikute vastu nõuete esitamata jätmine). Osaühingule mõjutamise ja

sellest tuleneva juhtorgani liikme kohustuse rikkumise tõttu tekkiva kahju ja mõjutamise

vahel peab olema kahetasandiline põhjuslik seos: esiteks peab mõjutamine olema

põhjustanud juhtorgani liikme kohustuse rikkumise ja teiseks peab juhtorgani liikme

kohustuse rikkumine põhjustama osaühingule kahju. Sellist põhjuslikku seost ei ole hageja

esitatud asjaolude ja maakohtu tuvastatud asjaolude alusel võimalik kindlaks teha.

Eeltoodud ebaselgusi ei kõrvaldanud hageja ka uues ringkonnakohtu menetluses ei

kirjalikes seisukohtades ega kohtuistungil.

70. Muuhulgas väitis hageja ka seda, et ta sai kostja kahjustavast tegevusest teada alles 2016. a

pärast pankroti väljakuulutamist. Samas ei ole hageja selgitanud ega tõendanud, milline

kostja tahtlik mõjutustegevus sai hagejale teatavaks alles 2016. a. Ainuüksi sellest, et

hagejaks on NHLP asemel pankrotihaldur, ei saa järeldada, et olulised asjaolud said

teatavaks alles pärast pankroti väljakuulutamist. Eelkõige tugineb hageja sellele, et kostja

varjas 2016. aastani kinnistute õiguslikke puudusi käsitlenud raportit. Tegemist ei ole aga

peamise hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendava tõendiga. Lisaks on maakohus õigesti

tuvastanud, et raportis viidatud riskid ei ole realiseerunud. Samuti ei ole hageja tõendanud,

et just õiguslike puuduste tõttu oli 2007. aastal laenu andmine ja 2012. aastal laenu võtmine

põhjendamatu, st just õiguslike puuduste tõttu oli kinnisasjade väärtus oluliselt väiksem.

71. Maakohtu tuvastatud asjaoludel sai NHLP juhatusele NHLP maksejõuetus teatavaks

hiljemalt 2011. a alguses. Maakohus tuvastas õigesti ka selle, et perioodil 02.04.2009 kuni

24.10.2011, mil hageja juhatus juhtis maksejõuetusele tähelepanu, ei olnud NHRE

nõukogus kostja töötajat. Hageja ei ole tõendanud, et NHRE nõukogust kostja töötaja

puudumisele vaatamata vastutas kostja pankrotiavalduse esitamata jätmise eest.

72. Nagu juba eelnevalt märgitud, on ÄS § 1671 lg 1 alusel nõude rahuldamise eelduseks see,

et mõjutaja tegevus, mis viib juhtorgani liikme osaühingut kahjustava tegevuseni, peab

olema kantud mõjutaja otsesest tahtlusest mõjutada juhtorgani liiget ühingule kahjulikult

käituma, st et mõjutaja tegutseb osaühingu kahjustamise eesmärgil (teo subjektiivne külg).

Sealjuures ei saa üksnes sellest, et kostja töötaja rikub temal kui emaettevõtte nõukogu

liikmel lasuvat hoolsus- ja lojaalsuskohustust, järeldada, et kostja oleks tegutsenud

tahtlikult ja eesmärgiga kahjustada NHLP-d.

73. Mis puudutab hageja 366 932,87 euro suurust nõuet, mis põhineb 2012.a põhjendamatu

laenu võtmisega seonduvatel kõrvalnõuetel (intress ja viivis), siis märgib ringkonnakohus,

et intress on VÕS § 94 lg 1 mõttes tasu raha kasutamise eest, mis on vähemalt seadusjärgses

määras laenulepingute puhul tavapärane (vt VÕS § 397). Üldjuhul ei saa turutingimusi

arvestades tavapärases määras intressi tasumist pidada põhjendamatust laenu võtmisest

tekkinud kahjuks. Seega põhjendamatust laenu võtmisest tulenevaks kahjuks saab intress

olla näiteks juhul, kui see on ebaseaduslikult kõrge või ebamõistlikult kõrge intressimäära

on toonud laenulepingu sõlminud isiku kohustuse rikkumine. Hageja väitel oli laenulepingu

intressimäär ebamõistlikult kõrge, kuid ta ei ole selle kohta esile toonud asjaolusid ega neid

kinnitavaid tõendeid.

74. Lisaks ÄS § 1671 lg-le 1 tugines hageja ka VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-dele 7 ja 8.

ÄS § 1671 lg-s 1 sätestatu rikkumine ei välista seda, et isikul võib sama teo tagajärjel

tekkida kahju hüvitamise kohustus muul deliktiõiguslikul alusel. Viimati nimetatud sätete

alusel on võimalik deliktiline vastutus ka juhul, kui osaühingule kahju tekitanud isiku tegu

sisaldab vaid osa ÄS § 1671 lg-s 1 sätestatud teo tunnuseid, kuid seda tegu saab vaatamata

sellele pidada tahtlikuks heade kommete vastaseks teoks VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes (vt

Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-181-15, p 25, käesolevas asjas tehtud Riigikohtu otsuse p 46).

75. Kuna kostja tegevus ei sisalda ühtegi ÄS § 167¹ lg-s 1 sätestatud teo tunnust ja ühtegi kostja

tegu ei saa pidada tahtlikult heade kommete vastaseks teoks, nagu leidis õigesti ka

maakohus, puudub antud juhul vajadus hinnata hageja nõudeid teistel deliktiõiguslikel

alustel (VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-d 7 ja 8).

76. Eelpool käsitletud aegumata nõuete tõendamatuse tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik

teha uut otsust nende rahuldamise kohta ja ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse

lõppjärelduses muutmata.

77. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus veel seda, et ringkonnakohtu

hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusnorme, kui jättis rahuldamata hageja 25.04.2017

taotluse 4 tunnistaja ülekuulamiseks ja 3 kirjaliku tõendi vastuvõtmiseks (VIII kd lk 41-47).

Kostja vaidles taotlustele vastu põhjendusega, et need on esitatud hilinenult (VIII kd lk 56).

Maakohus jättis taotlused 26.04.2017 rahuldamata, kuna need olid esitatud pärast kohtu

määratud taotluste esitamise tähtaega, milleks oli 14.02.2017 (VII kd lk 175, VIII kd lk 56).

18.04.2017 kohtuistungil jäi maakohus oma seisukoha juurde ja märkis täiendavalt, et

taotluses märgitud tõendid ei mõjutaks asja lahendust, hageja ei ole taotluses välja toonud

asjaolusid, mida ta soovib tunnistajate ütlustega tõendada ja tunnistajate subjektiivsed

hinnangud ei oma asja lahendamisel tähtsust (VIII kd lk 68).

78. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud antud juhul ka tegemist TsMS § 331 lg-s 1 sätestatud

olukorraga. Kui tunnistajate ülekuulamise taotlus oleks esitatudki TsMS § 236 lg-s 3

sätestatud nõudeid järgides, oleks taotluse rahuldamine menetlust venitanud, sest

18.05.2017 kell 14.00 määratud kohtuistungil ei oleks olnud ajaliselt võimalik neid üle

kuulata. Hageja ei põhistanud, et tal oli taotluse hilinemisega esitamiseks mõjuv põhjus.

79. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kirjalike tõendite („Võimalikud huvide konflikti

situatsioonid“ ja 04.05.2015 e-kiri) kohta ei ole taotluses esitatud põhjendusi, mida nende

tõenditega tõendada soovitakse. Väljavõtte NHRE kuuaruandest seisuga 31.12.2010 oli

hageja esitanud juba koos hagiavaldusega ning maakohus oli selle vastuvõtmisest

põhjendatult keeldunud ja hagejale tagastanud, kuna see ei oma asjas tähtsust.

Menetluskulud

80. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluste ja kassatsioonimenetluse

kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

81. Esimeses apellatsioonimenetluses palus kostja hagejalt välja mõista apellatsioonimenetluse

kulude hüvitamiseks 5587,50 eurot, millele lisanduvad kohtuistungil osalemise kulud

vastavalt kohtuistungi kestusele. Menetluskuluks on õigusabikulud järgmiste toimingute

eest: protokolli parandamise taotlusega tutvumine ja seisukoha koostamine 0,75 tundi;

kohtuotsuse analüüs ja selgitused kliendile 1,25 tundi; apellatsioonkaebusega tutvumine 1,5

tundi; kohtumäärusega tutvumine, e-kirjad kliendiga 0,5 tundi; taotluse koostamine 2,75

tundi; apellandi seisukohaga tutvumine, vastuse koostamine 0,5 tundi; kohtumääruse ja

apellandi teatega tutvumine 0,5 tundi; apellatsioonkaebuse analüüs 1 tund; vastuse

koostamine 15 tundi; apellandi seisukoha ja tõenditega tutvumine 1,5 tundi, seisukoha

koostamine 2,5 tundi, kohtukõne koostamine 5,5 tundi, kohtuistungiks ettevalmistumine 4

tundi – kokku 37,25 tundi tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta). Kohtuistung kestis 1

tund 44 minutit. Seega on kostja esimese apellatsioonimenetluse kulud õigusabile kokku

5847,50 eurot.

82. Kassatsiooniastmes palus kostja hagejalt välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 4425

eurot. Kostja esindajate toimingud ja ajakulud olid järgmised: kohtuotsuse analüüs ja

nõupidamine kliendiga 3 tundi; õiguslik analüüs ja kassatsioonkaebuse koostamine 2,75

tundi; kassatsioonkaebuse koostamine 14 tundi; suhtlus kohtuga, määrusega tutvumine ja

selgitused kliendile 0,5 tundi; vastustaja vastusega tutvumine 0,75 tundi; õiguslik analüüs,

seisukoha koostamine 5,5 tundi; seisukoha koostamine 3 tundi. Kokku on osutatud õigusabi

29,5 tundi tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta).

83. Teises apellatsioonimenetluses esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja

esindajad teinud järgmisi toiminguid: kohtulahendiga tutvumine, analüüs ja kokkuvõtete

koostamine kliendile 4 tundi; ringkonnakohtu kirjaga tutvumine 0,25 tundi, seisukoha

koostamine ja esitamine 9 tundi, apellandi seisukohaga tutvumine 1,5 tundi, seisukoha

koostamine 2,5 tundi, apellandi dokumendiga tutvumine 0,5 tundi; ettevalmistus

kohtuistungiks 3 tundi – kokku 21,75 tundi tunnihinnaga 150 eurot, s.o 3262,50 eurot,

millele lisandub tasu istungil osalemise aja eest tunnihinnaga 150 eurot. Kohtuistung kestis

1 tund 32 minutit. Seega on kostja teise apellatsioonimenetluse kulud õigusabile kokku

3492,50 eurot.

84. Ringkonnakohtu hinnangul olid kostja esindajate tehtud toimingud apellatsiooni- ja

kassatsioonimenetlustes kostja õiguste efektiivseks kaitseks vajalikud ja põhjendatud.

Arvestades asja tavapärasest suuremat keerukust ja mahtu, on toimingute ajakulu ja

esindajate tunnitasu mõistliku suurusega. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt kuuluvad

kostjale hüvitamisele põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud kokku summas 13 765

(5847,50+4425+3492,50) eurot (käibemaksuta).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm

Iko Nõmm

Ande Tänav