2-18-1019/50 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. november 2018, Tartu Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-1019

Tsiviilasi

J. T. hagi Eesti Vabariigi (Tartu Vangla kaudu) vastu

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

 Hageja J. T. , isikukood XXX, viibimiskoht Tartu

Vangla, Turu 56, 51014 Tartu;

 hageja esindaja riigi õigusabi korras advokaat Mati

Senkel, e-post advokaatsenkel@gmail.com;

 kostja

Eesti

Vabariik

(Tartu

Vangla

kaudu),

registrikood 70000898; esindaja Tartu Vangla, e-post

tartu.vangla@just.ee, esindaja Marju Altsaar

Kohtuistungi toimumise aeg

24. oktoober 2018

RESOLUTSIOON

1. Jätta J. T. hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud J. T. kanda.

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1. J. T. (hageja) esitas Tartu Maakohtule 31.10.2017 tsiviilasjas nr 2-17-16279 taotluse

riigi õigusabi saamiseks. Tartu Maakohus rahuldas 13.12.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-

17-16279 hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks ning määras hagejale riigi õigusabi

korras esindaja. 19.01.2018 esitas J. T. (hageja) hagi Eesti Vabariigi (Tartu Vangla kaudu)

vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hageja palus määrata mittevaralise kahju

hüvitisena õiglane hüvitis kohtu äranägemisel.

Hagiavalduse kohaselt kannab hageja karistust Tartu Vanglas. Hageja kriminaalasja

menetluse käigus, st augustis 2017, tekkis hageja parema käe sõrmele kasvaja. Hageja

pöördus meditsiinilise abi saamiseks Tartu Vangla meditsiiniosakonda, kuid tulemuseta.

Alles 23.09.2017 tehti hagejale operatsioon ning hiljem selgitati, et kasvaja oli

healoomuline ja edaspidine ravi pole näidustatud.

Hageja sõrmel olnud kasvaja tekitas talle väljakannatamatut valu, mistõttu ei suutnud ta

kriminaalasja arutamise ajal normaalselt mõelda ja tagada enda kaitset vajalikul määral.

Hageja kaebas korduvalt ja avalikult tugeva valu üle ning palus osutada temale

meditsiinilist abi, kuid tulemuseta. Hageja ei tea käesoleva ajani diagnoosi ega seda, mis

põhjustas kasvaja tekke, tema käe kohta puudub epikriis ja talle pole tutvustatud tema

tervisekaardi andmeid.

Hageja palub tuvastada tervishoiuteenuse osutaja poolne tervishoiuteenuse osutamise

rikkumine, mis seisneb kostja poolt hagejale mittekvaliteetse tervishoiuteenuse osutamises,

millega põhjustati hagejale valu ja kannatusi.

Kostja vastuses esitatud väited selle kohta, et tervisekaardid ei sisalda kandeid hagejal

olnud valu kohta, kuna hageja seda arstile ei avaldanud, ei vasta tegelikkusele. See, et

hageja kaebuseid ei ole kajastatud tervisekaardil ei sõltu hagejast, kuna hagejal puudub

võimalus mõjutada tervisekaardile kantavate andmete sisu (tlk 43-44).

2. Kostja hagi ei tunnista ning palub hagi jätta rahuldamata (tlk 32-34).

Hageja käis 23.08.2017 Tartu Vangla meditsiiniosakonnas erakorralisel vastuvõtul, kus ta

kurtis näpu otsas oleva mädaniku üle. Hageja selgituse kohaselt oli ta 2 nädalat tagasi trenni

käigus vigastanud näpu otsas olevat punast täpikest, millest tuli ka verd, aga vastuvõtu ajaks

oli sellest arenenud moodustis. Hageja näpu ülevaatamisel tekkis kahtlus liiglihale ja

otsustati hageja saata eriarsti vastuvõtule. Vastuvõtul hageja näpul olevast moodustisest

tingitud valu ei kurtnud ning valuvaigisteid määrata ei palunud. Samuti ei väitnud hageja,

et moodustis on temale eelnevalt valu tekitanud.

25.08.2017 Tartu Vangla nahaarsti vastuvõtul diagnoositi hagejal kõigi paikmete

hemangioom ning eriarst otsustas selle eemaldada. Nahaarsti vastuvõtul hageja

väljakannatamatut valu ei kurtnud ja valuvaigisteid ei palunud. Operatsioon määrati

23.09.2017. Vahepealsel ajal hoiti hageja sõrme meedikute pideva järelevalve all ning

osutati vajalikku raviteenust.

23.09.2017 eemaldati Tartu Vanglas hageja näpu otsas olnud moodustis ning saadeti

patohistoloogiliseks uuringuks Tartu Ülikooli Kliinikumi.

02.10.2017 Tartu Ülikooli Kliinikumi histoloogilise uuringu vastuse kohaselt oli hagejal

pürogeenne granuloom ehk healoomuline kasvaja.

Kostja vastuse kohaselt võimaldati hagejale eriarsti vastuvõtt juba 3. päeval pärast perearsti

vastuvõtul käimist. Vähem kui kuu pärast eriarsti vastuvõttu toimus probleemse

moodustise eemaldamine. Kostja on seisukohal, et hagejale terviseteenuse osutamisega

viivitatud ei ole ning milles viivitus seisneb ja millega konkreetselt kostja tervishoiuteenust

osutades viivitas, hageja selgitanud ei ole. Hageja on ainult kirjeldanud, mida kostja tegi

aga hagis puudub konkreetne etteheidetav tegu, mida ja miks pidi kostja tervishoiuteenuse

osutamise käigus tegema kiiremini. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et kostja poolt

tervishoiuteenuse osutamiseks kulunud aeg oli oluliselt pikem, kui seda oleks olnud

samasuguse raviteenuse saamisel vabaduses.

Kostja märgib, et kuigi hageja väidab, et pidi raviteenust oodates kannatama mõtlemist

segavat valu, ei ole hageja kostjale seda kurtnud ega valuvaigisteid palunud. Kostja peab

oluliseks märkida, et hageja näpul olnud moodustis iseenesest valu ei põhjusta ning seetõttu

on väited väljakannatamatu valu kohta eluliselt mitteusutavad.

Kostjale jääb arusaamatuks hageja väide, et ta ei tea käesoleva ajani diagnoosi, kuigi ta on

ise hagiavalduses hagi aluseks olevates asjaoludes märkinud, et 23.09.2017 tehti

operatsioon ning hiljem selgitati, et kasvaja oli healoomuline ja edaspidine ravi ei ole

näidustatud. Kostjal puuduvad andmed, et hageja oleks avaldanud soovi tutvuda oma

tervisekaardiga ning, et temale oleks seda keelatud. Samuti ei ole kostjale teada, et hageja

oleks soovinud saada selgitusi tema kasvaja tekke põhjuste kohta.

Kostja leiab, et ei ole hagejale raviteenuse osutamisel seadusest ega lepingust tulenevaid

kohustusi rikkunud ega temale mittevaralist kahju tekitanud ning eeltoodust tulenevalt

palub hagi jätta rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi

tuleb jätta rahuldamata.

Hagiavalduse kohaselt ei osutanud kostja hagejale lepingust ega seadusest tulenevatele

nõuetele vastavat tervishoiuteenust, kuna viivitas hagejale teenust osutama ja sellest

tulenevalt pidi hageja kannatama väljakannatamatut valu.

4. Vangistusseaduse (VangS) § 49 lg 1 kohaselt on tervishoid vanglas riigi

tervishoiusüsteemi osa ning tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse alusel. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) § 1 lg 21 järgi

käesolevat seadust kohaldatakse tervishoiuteenuste osutamise korraldusele vanglates koos

vangistusseadusest tulenevate erisustega. TTKS § 2 lg 1 alusel tervishoiuteenus on

tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks

ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi

halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. VangS § 52 lg 2 järgi arst on

kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate

võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde,

samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. Riigikohus on rõhutanud, et tervishoiuteenuse

osutamine vanglas ning sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine

olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal ning vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse

osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe (Riigikohtu

määrus nr 3-3-4-1-11, p 9). Seega toimub tervishoiuteenuse osutamine eraõiguslikus

suhtes.

5. Vastavalt VÕS § 758 lg-le 1 kohustub tervishoiuteenuse osutamise lepinguga üks isik

(tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient)

tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise

huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi

käigust ning tulemustest. VÕS § 770 lg 1 kohaselt vastutab tervishoiuteenuse osutaja ja

käesoleva seaduse § 758 lõikes 2 nimetatud isik üksnes oma kohustuste süülise rikkumise

eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku

saamise kohustuse rikkumise eest.

VÕS § 762 kohaselt tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele

tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt

oodatava hoolega. Sealjuures tähendab arstiteaduse üldise taseme kindlakstegemine

vastust küsimusele, kas raviarst tegutses vähemalt sama kvaliteetselt, nagu vastava eriala

haritud ja kogenud arst (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-78-06, p 12).

VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja

hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 5 alusel arvestatakse mittevaralise kahju

hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist

kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 134 lg 2 järgi isikult vabaduse võtmisest,

isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse

rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse

olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitisena maksta mõistlik

rahasumma.

Hagi lahendamiseks tuleb kohtul tuvastada, kas kostja rikkus tervishoiuteenuse osutamise

lepingust tulenevat kohustust, mille tagajärjel tekkis hagejale mittevaraline kahju, ning kas

kostja vastutab selle kahju tekkimise eest (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-171-10, p 14).

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimese lausele peab kumbki

pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 770 lg 3 kohaselt peab tervishoiuteenuse

osutaja ja VÕS § 758 lg-s 2 nimetatud isiku vastutuse aluseks olevat asjaolu tõendama

patsient, välja arvatud juhul, kui patsiendile tervishoiuteenuse osutamine on jäetud

nõuetekohaselt dokumenteerimata. Kuivõrd kostja on hagejale tervishoiuteenuse osutamise

nõuetekohaselt dokumenteerinud, tuleb tervishoiuteenuse osutaja vastutuse aluseks olevat

asjaolu tõendada hagejal. Hagi rahuldamiseks peab hageja tõendama, et kostja

tervishoiuteenuse osutajana rikkus kohustust, ta on süüdi kohustuse rikkumises, hagejal on

tekkinud mittevaraline kahju ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.

Esmalt analüüsib kohus, kas kostja kohustuse rikkumine seisneb selles, et hagejale ei

võimaldatud piisavalt kiiresti eriarsti abi.

Hageja tervisekaardi väljavõttest (tlk 35-37) nähtub, et hageja pöördus 23.08.2017 Tartu

Vangla meditsiiniosakonda erakorralisele vastuvõtule, kus kurtis näpu otsas oleva

mädaniku üle. Hageja sõnul oli ta ca 2 nädalat tagasi teinud trenni ja seeläbi näpuotsas

oleva punase täpikese katki teinud, olevat tulnud verd, mis ka kinni jäänud. Perearsti dr M.

Maidlal tekkis kahtlus liiglihale ja ta otsustas suunata hageja eriarsti vastuvõtule. Eriarsti

(nahaarsti) vastuvõtt Tartu Vanglas toimus 25.08.2017, kus diagnoositi hagejal D18.0+

Kõigi paikmete hemangioom ning eriarst otsustas selle eemaldada. Hagejale võimaldati

eriarsti vastuvõtt kolmandal päeval pärast pöördumist perearsti poole. Kohus leiab, et

nahaarsti vastuvõtt võimaldati hagejale piisavalt kiiresti, hageja tervisekaardist tulenevalt

oli see esimene aeg, mil nahaarst Tartu Vanglas patsiente vastu võttis. 23.09.2017

eemaldati Tartu Vanglas hageja näpu otsas olnud moodustis ning saadeti

patohistoloogiliseks uuringuks Tartu Ülikooli Kliinikumi. 02.10.2017 Tartu Ülikooli

Kliinikumi histoloogilise uuringu vastuse kohaselt oli hagejal pürogeenne granuloom ehk

healoomuline kasvaja. Ekspertiisiakti (tlk 99) kohaselt määrati hagejale diagnoos D18.0,

mis märgib healoomulist kasvajat. Praegusel juhul peab kohus hindama, kas hagejale oleks

tulnud osutada eriarstiabi kiiremini ehk kas kostja oleks pidanud korraldama hageja

healoomulise kasvaja eemaldamise kiiremini, kui üks kuu (hageja perearstile pöördumine

23.08.2017 ja operatsioon kasvaja eemaldamiseks 23.09.2017). Kohus on ekspertarvamust

ja eksperdi ärakuulamisel saadud teavet hinnates jõudnud järeldusele, et kostja andis

piisavalt kiiresti hagejale eriarstiabi. Eksperdi ütluste kohaselt ei ole vältimatu

meditsiiniline abi antud diagnoosi korral tarvilik, sest antud diagnoos ei ole inimese

tervisele eluohtlik. Lisaks ei mõjuta selline nahamuutus oluliselt isiku teovõimet. Tegemist

oli tavalise nahakasvajaga, mille tõttu ei olnud vajalik erakorraline ravi, sest tegemist ei

olnud pahaloomulise kasvajaga. Kohus leiab, et kuivõrd ei olnud tegemist hageja eluohtliku

seisundiga (verejooks, kooma jne) ei olnud kostja kohustatud hagejale vältimatut arstiabi

osutama/korraldama ja kostja teostatud tervishoiuteenus vastas vähemalt arstiteaduse

üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja kostja teostas teenust tervishoiuteenuse osutajalt

tavaliselt oodatava hoolsusega. Ekspertarvamusest tuleneb, et tsiviilmeditsiinis kulub

sarnasele teenusele oluliselt pikem aeg, sest plaanilised järjekorrad nii nahaarstile kui

kirurgile on enamasti pikemad kui antud juhtumi puhul. Samuti on eksperdi ütluste kohaselt

pahaloomulise kasvaja puhul kümme nädalat see piir, mille jooksul võiks panna diagnoosi

ja alustada ravi. Praegusel juhul võimaldati hagejale healoomulise kasvaja eemaldamine

nelja nädala pärast peale selle tuvastamist. Sellest tulenevalt on hageja saanud eriarstiabi

tavapärasest hoopis kiiremini.

Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostja kohustuse rikkumine seisneb selles, et kostja

ei teostanud healoomulise kasvaja hooldamist piisava hoolega.

Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et talle vanglas osutatud tervishoiuteenus (ravi) ei

olnud nõuetekohane. Hageja peamiseks etteheiteks kostjale on see, et perioodil august kuni

14. september 2017 tema sõrme otsas olev paapul veritses ning talle ei antud veritsuse

peatamiseks plaastreid ega sidet ning paapul jäeti puhastamata ja salvimata. Kohus

tuvastas, et hageja sõrmel olevat paapuli on enne 23.09.2018 operatsiooni puhastatud

(salvitud, plaasterdatud, pandud sidemesse) 4 korda (08.09.2017, 14.09.2017, 17.09.2017,

19.09.2017). 23.08.2017 ja 25.08.2017 (tlk 36) tervisekaardi sissekannetest ei nähtu, et

hageja sõrmel olev paapul oleks veritsenud või koevedelikku eritanud ning, et sõrm oleks

vajanud sidumist või puhastamist. Seega ei ole tõendatud hageja väited selles, et temale

vajalikku ravi ei osutatud. Kuivõrd asjas on tuvastatud, et hageja healoomuline kasvaja ei

vajanud erakorralist arstiabi, siis pidi kostja teostama hageja nõudmisel haava puhastamist,

selle salviga määrimist ja sidumist. On tuvastatud, et hageja on pöördunud perearsti poole

4 korda, mille jooksul hagejale ka sellist teenust osutati. Praegusel juhul on kohtule nähtav,

et põhimõtteliselt iga kord, kui hageja perearsti poole pöördus, siis tema haava ka hooldati.

Kohus leiab, et kostjale ei saa panna kohustust ise hageja sõrme ravi- ja hooldusvajadust

hindamas käia, vaid hageja oleks pidanud ise taotlema vastavaid protseduure probleemide

ilmnemise korral. Samuti ei ole leidnud tuvastamist hageja väited, et tema sõrm veritses

alates augusti algusest, mistõttu oli tal takistatud kriminaalasja kohtuistungitest

arusaamine. Kohtu arvates ei tõenda hageja poolt esitatud spetsifikatsioon (tlk 64) seda, et

hagejale vajalikku ravi ja hooldust augustis ei tagatud, kuna spetsifikatsioonist nähtub, et

kaitsja on meditsiiniosakonna poole pöördunud 23.08 2017 ja 28.08.2017, st ajal mil hageja

oli juba erakorralisele vastuvõtule saanud.

Hageja on ka väitnud, et kuivõrd talle meditsiinilist abi ei osutatud, pidi hageja tundma

väljakannatamatut valu. Kohus leiab, et kuivõrd antud healoomulise kasvaja puhul ei ole

tegemist diagnoosiga, mis vajab erakorralist ravi ja on tõendatud, et hageja sõrme hooldati,

siis ei ole kostja pannud toime rikkumist, mis oleks põhjustanud hagejale valu. Eksperdi

ütluste kohaselt tekkis hageja näpu otsa püogeenne granuloom. Püogeenne granuloom on

põletiku ajal tekkinud vohand. Granuloom tekib põletiku tulemusel ehk granuloom ise ei

valuta, vaid valu võib tekitada põletikus olev ala. Eksperdi ütluste kohaselt ei tekita

tavapäraselt selline põletik väljakannatamatut valu, seega ei olnud ka põhjust saata hagejat

kiiremas korras operatsioonile. Eksperdi ütluste kohaselt kasutatakse käsimüügi

valuvaigisteid enamuse operatsioonide korral, mis tehakse päevakirurgias. Ka

healoomulise kasvaja puhul kasutatakse operatsioonijärgselt käsimüügi valuvaigisteid,

seega olid ka enne operatsiooni toimumist käsimüügi valuvaigistid piisavad, et valu

leevendada. Hageja ravikaardist tulenevalt ei ole hageja valu üle perearstile kurtnud ega ole

endale ka valuvaigisteid palunud. Siinkohal jäävad kohtule arusaamatuks hageja väited

selle kohta, et ta ei saanud valu tõttu normaalselt mõelda, ega teha elementaarseid olmeasju

(koristada, pesta, riietuda). Hageja ei ole tõendanud, et talle valuvaigisteid ei antud, ega

seda, et ta oleks valuvaigisteid küsinud. Vastupidiselt nähtub hageja ravikaardist, et ta ei

ole valuvaigisteid küsinud. Kohus möönab, et sellise põletiku olemasolu võib tekitada valu,

kuid hageja on jätnud kasutamata võimaluse endale valuvaigisteid küsida. Samuti leiab

kohus, et eksperdi ütluste kohaselt võib küll sellise põletiku olemasolu tekitada valu, kuid

kostjale osutatud arstiteenus on vastanud arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise

ajal ja on seda osutanud tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega.

Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ei ole tõendamist leidnud, et kostja tervishoiuteenuse

osutajana rikkust VÕS §-st 762 tulenevat kohustust, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus

märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses. Kohus jättis hagi rahuldamata, mistõttu tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel

jätta menetluskulud hageja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt kostjal menetluskulusid

tekkinud ei ole, kuna kostjat ei ole menetluses esindanud lepinguline esindaja.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik