2-18-4677/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-18-4677

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. november 2018. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-4677

Tsiviilasi

OÜ Auricu hagi Venditehnik OÜ vastu täiteasjas nr

185/2018/86 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja

kohustuse täitmisena saadu tagastamiseks

Tsiviilasja hind

11193 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Auricu (registrikood: 11378999; asukoht: Turu

24, Tartu)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Cardo

Soosaar (ATTELA Advokaadibüroo, Kaluri 2, Tartu; e-

post: cardo.soosaar@attela.ee)

Kostja Venditehnik OÜ (registrikood: 11237881, asukoht:

Paevälja pst 5, Tallinn; e-post: info@venditehnik.ee)

Kostja

seaduslik

esindaja

Jaan

Tepp

(jaan@venditehnik.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

5. september 2018. a

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 185/2018/86 lubamatuks.

3. Välja mõista Venditehnik OÜ-lt OÜ Auricu kasuks 6955,20 eurot ning

sissenõutavaks muutunud viivis 192,08 eurot.

4. Välja mõista Venditehnik OÜ-lt OÜ Auricu kasuks viivis põhivõlgnevuselt (6955,20

eurot) alates 28.11.2018 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

5. Jätta menetluskulud Venditehnik OÜ kanda.

6. Määrata OÜ Auricu menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista Venditehnik

OÜ-lt OÜ Auricu kasuks välja 1860 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused

1. OÜ Auricu esitas 27.03.2018 Harju Maakohtule hagi Venditehnik OÜ vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 185/2018/86 ja taotluse hagi tagamiseks. 9.04.2018

määrustega jättis Harju Maakohus hagi tagamise taotluse rahuldamata ning edastas asja

kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale.

Hagiavalduse kohaselt Tartu Maakohus kinnitas 26.01.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-

15176 OÜ AURICU (edaspidi: hageja) ja Venditehnik OÜ (edaspidi: kostja) vahel sõlmitud

kompromissi, millega hageja kohustus tasuma kostjale tsiviilasjas nr 2-17-15176 esitatud

nõuete katteks 12 000 eurot laekumisega kostja pangakontole hiljemalt viie päeva jooksul

kohtumääruse tegemisest. Kompromissi p-s 6 kinnitab hageja, et ei esita kostja vastu nõudeid,

mis võivad tuleneda alltöövõtulepingust nr XXX , v.a võimalikud garantiinõuded.

Hageja kandis 2.02.2018 kostja pangakontole 5136 eurot ja tasaarvestas ülejäänud 6864 euro

ulatuses kostja nõude enda nõudega kostja vastu. Hageja nõudis kostjalt poolte vahel

30.09.2016 sõlmitud alltöövõtulepingu nr XXX p-de 11.1 ja 11.2 alusel garantiiajal ilmnenud

puuduste kõrvaldamise kulude hüvitamist, kuna kostja keeldus nende puuduste

kõrvaldamisest ja hageja tellis puuduste kõrvaldamise OÜ-lt Augumeister.

Kohtutäitur Jaanika Pajuste 7.02.2018 täitmisteatest täiteasjas nr 185/2018/86 nähtub, et

kostja esitas 7.02.2018 kohtutäiturile täitmisavalduse Tartu Maakohtu 26.01.2018 määrusest

tuleneva 6864 euro suuruse nõude täitmiseks.

Hageja leiab, et sundtäitmine täiteasjas nr 185/2018/86 tuleb lubamatuks tunnistada, kuna

sundtäitmisel olev kostja nõue hageja vastu on pärast nõude aluseks oleva Tartu Maakohtu

26.01.2018 määruse jõustumist tasaarvestusega lõppenud.

Seoses täitemenetluse lõpetamisega nõude rahuldamise tõttu esitas hageja 25.07.2018

täiendava nõude (tl 111-114).

Kuna kohtutäitur võttis põhjendamatult läbiviidud täitemenetluses kostja nõude täitmiseks

28.03.2018 hageja pangakontolt 6955,20 eurot (millest 6864 eurot on kostja nõue ja 91,20

eurot kohtutäituri tasu), on hagejal õigus nõuda kostjalt selle summa tagastamist. Lisaks on

hagejal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates 28.03.2018, mil kohtutäitur võttis põhjendamatult läbiviidud täitemenetluses

kostja nõude täitmiseks hageja pangakontolt 6955,20 eurot. Täiendava nõude esitamise

kuupäeva seisuga on hageja viivisenõue muutunud sissenõutavaks 181,41 euro suuruses

summas (6 955,20 eurot x 119 päeva x 8%).

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 6955,20 eurot, viivise alates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest 28.03.2018 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ning

alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud

ulatuses.

Kostja seisukohad

2. Kostja 16.05.2018 hagiavaldusele esitatud vastuse (tl 70) kohaselt kostja hagi ei tunnista.

Pisteliselt läbi viidud küsitluse tulemusel on selgunud, et Augumeister OÜ 31.01.2018 arvel

nr XXX kajastatud töid ei ole reaalselt tehtud. Rahu tn 7a korteriühistu vastavat arvet ei

aktsepteeri.

Kostja 16.06.2018 seisukoha (tl 100-101) kohaselt:

Tartu Maakohtu kompromissmäärus tsiviilasjas nr 2-17-15176 tehti 26.01.2018 ja kohtulikul

arutelul suruti hageja nõudmisel määruse sõnastusse sisse garantiitööde nõue ilma, et hageja

oleks kohtulikul arutelul esitanud ühtegi viidet võimalikule garantiinõudele. Pigem kasutas

hageja garantiinõude fikseerimist pahauskselt ära ja sõlmis 31.01.2018, ehk kohe viis päeva

pärast määruse jõustumist Augumeister OÜ-ga töövõtulepingu väidetava garantiikohustuste

täitmiseks. Samas pole hageja materjalide juurde nimetatud lepingut lisanud. Arvestades

vaegtööde fikseerimise korda läbi objekti ülevaatuse ja kirjalikku taasesitamist võimaldava

akteerimise (vaegtööde akt), mis peab olema allkirjastatud kõikide osapoolte poolt (tellija,

töövõtja, omaniku järelevalve), tuleb lugeda katset viis päeva hiljem sõlmitud töövõtulepingut

siduda garantiitöödega kunstlikuks ja fabritseerituks, kuna seda ei kinnita eelmainitud

vaegtööde akt. Vastupidi, korteriühistu esimees kinnitab oma e-kirjas, et mingeid nõudeid ei

ole ühistu esitanud ega vaegtöid tellinud.

Garantiikohustuse aluseks on vaegtööde fikseerimine läbi vaegtööde akti, mida pole kostjale

esitatud ning seetõttu kostja garantiikohustust ei aktsepteeri.

Hageja rõhutab töövõtulepingu sõlmimist hageja ja Augumeister OÜ vahel kolmanda

osapoole ehk korteriühistu Rahu 7a objektil, kes kinnitab, et ei ole nimetatud töid tellinud.

Hageja loogikat järgides looks hageja nõude rahuldamine tulevikus väga huvitava

pretsedendi, kus iga töövõtja saab jätta oma alltöövõtjale lepingutasud välja maksmata,

viidates töövõtja suvast tulenevatele soovidele tegeleda alltöövõtja arvel kolmandale

osapoolele kuuluva objekti parendus- või hooldustöödega, ilma, et kolmas osapool oleks läbi

seaduses fikseeritud vaegtööde likvideerimise korra andnud suuniseid nimetatud tööde

seostamiseks vaegtööde likvideerimisega.

Hageja 7.06.2018 esitatud hooldustööde aktid ei kinnita kuidagi vaegtööde nõuet, sest a)

lisatud dokumendid on pealkirjastatud „Ventilatsioonisüsteemide hooldustööde akt“, mitte

vaegtööde või garantiitööde akt ja, b) hageja poolt esitatud lisa 1, „TEOSTATUD TÖÖDE

ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT“ ei viita taas garantiinõudele ega vaegtöödele, vaid

viitab hoolduslepingule, mis sõlmitakse ükskõik millise kolmanda osapoolega peale töövõtja

ja alltöövõtja vahelise lepingukohustuse täitmist. Antud juhul on hageja ja kostja vahel leping

täidetud ja lõpetatud ning 26.01.2018 Tartu Maakohtu kompromissmäärusega tsiviilasjas nr 2-

17-15176 fikseeritud.

Hageja oleks oma nõude põlistamiseks pidanud ka lisama Augumeister OÜ-ga sõlmitud

hooldustööde lepingu koopia, kuid seda ei ole tehtud, sest sealt tuleks otseselt välja

hooldustööde iseloomu erinevus hageja poolt püstitatud garantiinõudest. Kostja palub lugeda

hageja 7.06.2018 seisukohale lisatud materjalid asjasse puutumatuteks ja mitte võtta

kohtutoimiku koosseisu.

Hageja seisukohad kostja vastuväidete osas

3. 7.06.2018 seisukoha kohaselt (tl 77-78) hageja leiab, et kostja poolt esitatud dokumendid ei

tõenda, et Augumeister OÜ ei ole töid teostanud.

Hageja sõlmis 31.01.2018 Augumeister OÜ-ga töövõtulepingu nr XXX kostja

garantiikohustusest tulenevate tööde teostamiseks aadressil Rahu 7a, Tartu asuvas elamus.

Lepingu p 4 kohaselt pidi töövõtja alustama töid 31.01.2018 ja lõpetama tööd hiljemalt

25.04.2018. Augumeister OÜ teostas kokkulepitud tööd ja andis need hagejale üle 12.04.2018

allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga.

Kuna Augumeister OÜ alustas tööde teostamist 31.01.2018 ja andis teostatud tööd hagejale

aktiga üle 12.04.2018, ei tõenda kostja esitatud 6.02.2018 e-kiri ja 3.02.2018 koostatud

korteriomanike kinnitused kostja väidet, et Augumeister OÜ 31.01.2018 arvel nr XXX

kajastatud töid reaalselt ei ole tehtud. Kostja esitatud kinnitused andnud korterite omanikud ei

saanudki avalduste allkirjastamise päeval, s.o 3.02.2018, kinnitada, et tööd on teostatud, kuna

vastavates korterites teostati tööd hooldustööde aktide järgi 4.02-22.02.2018. Nimetatud

korterite omanikud on kinnitanud hooldustööde aktidel allkirjaga, et korterites on tööd

teostatud. Üksnes korteris nr XXX ei olnud võimalik töid teostada, kuna omanik ei lubanud.

Hageja esitab enda väidete tõendamiseks korterites nr 2, 4, 6, 8 ja 13 teostatud hooldustööde

aktid.

Kohtuistung

4. 5.09.2018 toimus asjas kohtuistung. Kohus kuulas vande all ära hageja juhatuse liikme

Rainis Rebase ja kostja juhatuse liikme Jaan Teppi.

Hageja juhatuse liikme Rainis Rebase vande all antud ütluste kohaselt saatis ta mitmel korral

kostjale teate, et objektil on vead. Need kirjad olid enne kompromissi sõlmimist. Kindlasti

andis ka tähtaja. Sai esitatud hooldustöid tegeva firma poolt puudused, piltide ja kirjadega, et

need ära likvideeritaks. Leping oli lõpetatud. Tööd akteeriti 8.06.2017. Sellega hageja luges

lepingu lõppenuks ning algas garantiikohustus. Puudused ilmnesid maja kasutamise käigus.

Siis, kui hageja sai ühistult puudustest teada, esitati pretensioonid. Tasaarvestuse kuupäev oli

2.02.2018. Hagejale oli Augumeistri poolt saadetud kalkulatsioon. Augumeistri esindaja oli

olukorraga tuttav, kuna teostas hooldust. Leping tehti ettemaksuga. 6864 eurot on hageja

poolt makstud. Tänaseks on garantiitööd lõpetatud. Paari korterisse ai saanud sisse, nende

osas info puudub. Ülejäänud korterites on tööd tehtud.

Kostja juhatuse liige Jaan Tepp tugineb oma vande all antud ütlustes sellele, et neile ei antud

tööde teostamiseks tähtaega. Ei täpsustatud, millal on võimalik objekte vaatama minna.

Samuti leiab kostja, et kui teine pool ei ole oma finantskohustusi täitnud, on leping

lõpetamata. Kuni ei ole tasutud, on leping lõpetamata ja ei saa nõuda vaegtööde

likvideerimist. Garantii oli peatunud kuni osapoolte kohustuste täitmiseni. Kostja esindaja oli

teadlik, et hoonet ei saanud kasutada. Kui vastaspool oleks lepingukohustused täitnud ning

oleks antud konkreetne tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, oleks kostja puudused kõrvaldanud.

Osapoolte vahelist läbirääkimist ei saa käsitleda ühepoolse keeldumisena.

Kohtu seisukoht

5. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Pooled ei vaidle selle üle, et Tartu Maakohus kinnitas 26.01.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-

17-15176 poolte vahel sõlmitud kompromissi (tl 5), millega hageja kohustus tasuma kostjale

tsiviilasjas nr 2-17-15176 esitatud nõuete katteks 12 000 eurot laekumisega kostja

pangakontole hiljemalt viie päeva jooksul kohtumääruse tegemisest. Kompromissi p-s 6

hageja kinnitas, et ei esita kostja vastu nõudeid, mis võivad tuleneda alltöövõtulepingust nr

XXX , v.a võimalikud garantiinõuded.

Samuti puudub vaidlus selles, et tsiviilasjas nr 2-17-15176 tehtud Tartu Maakohtu 26.01.2018

määrusest tulenev kostja nõue hageja vastu on lõppenud 5136 euro ulatuses täitmisega VÕS §

186 p 1 alusel (maksekorraldus tl 13).

Kostja on esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse (tl 11-12) Tartu Maakohtu 26.01.2018

määrusest tuleneva 6864 euro suuruse nõude täitmiseks.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu

hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et

nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi

kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 kohaselt on kohtulahendi sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi esitamine lubatud üksnes siis, kui alus, millel hageja vastuväited põhinevad,

on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja nõue hageja vastu on 6864 euro ulatuses

tasaarvestusega lõppenud.

Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või

täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) VÕS § 197 lg 1

kohaselt oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma

kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 kohaselt toimub

tasaarvestus teisele poolele avalduse tegemisega. VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõpevad

tasaarvestuse poolte nõuded tasaarvestuse tulemusena kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis

tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

Vaidlus puudub selles, et poolte vahel on 30.09.2016 sõlmitud alltöövõtuleping nr XXX (tl 7-

10), millega kostja kohustus välja ehitama Tartus, Rahu tn 7a asuva korterelamu

ventilatsioonisüsteemid.

Alltöövõtulepingu p 10.1 kohaselt lõpliku valmiduse saavutanud töö üleandmine toimub

töövõtja (hageja) ja alltöövõtja (kostja) poolt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga.

Koos töö üleandmisega esitab alltöövõtja töövõtjale kogu töö teostamise aja jooksul koostatud

ja komplekteeritud nõutava täitedokumentatsiooni kolmes eksemplaris. Lõplikult valminud

töö loetakse üleantuks-vastuvõetuks hetkest, mil kõik puudused on likvideeritud ja alltöövõtja

on täitnud kõik lepingust tulenevad kohustused (v.a garantiiaegsed kohustused).

Alltöövõtulepingu p 11.1 kohaselt alltöövõtja (kostja) annab tööle 60-kuulise garantii ja

seadmetele

24-kuulise

garantii

alates

töö

lõpliku

üleandmise-vastuvõtmise

akti

allkirjastamisest poolte poolt. Alltöövõtulepingu p 11.2 kohaselt on alltöövõtja (kostja)

kohustatud kõrvaldama kõik garantiiaja jooksul töös ilmnenud defektid, tegemata jätmised

või muud puudused omal kulul, v.a juhul, kui need on põhjustatud valest ekspluatatsioonist

või need on tekkinud asjaolude tõttu, mille eest alltöövõtja ei vastuta. Sellised vead ja

puudused, mis põhjustavad ehitise lagunemist või raskendavad selle ekspluateerimist

(avariilised tööd), peab alltöövõtja likvideerima viivitamatult. Kui alltöövõtja selliste vigade

või puuduste likvideerimisel viivitab, on töövõtjal õigus likvideerida vead ja puudused ise või

kolmandate isikute abil ja nõuda alltöövõtjalt tekkinud kulude hüvitamist.

Kostja esitas hagejale 9.05.2017 allkirjastamiseks teostatud tööde lõppakti (tl 14-15), mille

hageja allkirjastas 8.06.2017 (tl 16). Kohus nõustub hagejaga, et nimetatud akti

allkirjastamisega loeti kõik tööd hagejale üleantuks ja algas alltöövõtulepingu p-s 11.1

kokkulepitud töövõtugarantii.

Kostja on olnud menetluses seisukohal, et garantii ei hakanud tööde üleandmisest-

vastuvõtmisest kehtima, kuna leping oli lõpetamata. Kostja arvates garantii hakkas kehtima

pärast kompromissi (kostja seadusliku esindaja Jaan Tepp vande all antud ütlused, tl 124

pöördel). Kohus leiab, et see kostja seisukoht ei põhine poolte vahel sõlmitud lepingul ega

seadusel.

VÕS § 650 lg 1 kohaselt eeldatakse töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse

(töövõtugarantii) võtmisel, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö

lepingutingimustele mittevastavusi. Töövõtugarantiile kohaldatakse VÕS §-des 230 ja 231

müügigarantii kohta sätestatut. VÕS § 230 lg 2 esimese lause kohaselt garantiitähtaeg algab

asja ostjale üleandmisest, kui lepingus või garantiikirjas ei ole ette nähtud garantiitähtaja

hilisemat algust.

Töövõtugarantii täitmata jätmise korral saab tellija täitmise asemel nõuda kahju hüvitamist

VÕS § 115 lg-s 2 sätestatud eeldustel. VÕS § 115 lg 2 esimese lause kohaselt kohustuse

täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja

möödumist. VÕS § 114 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda

võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab

kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on

antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud

ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani. VÕS § 114 lg 4 kohaselt kui

võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust

kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid

õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või

taganeda lepingust või öelda leping üles.

18.12.2017 e-kirjas hageja teavitas kostjat ilmnenud puudustest (tl 16a). Teates on märgitud,

et hooldustööde käigus on avastatud ehitustööde praaki ja asi ei toimi nii nagu vaja, inimestel

jookseb kondensvesi tuppa ja kapi alla. Teatele oli lisatud hooldustöid tegeva ettevõtte kiri (tl

16a pöördel) ja manuses fotod puudustest (tl 18-24). Hageja palus kostjal praagi kiiremas

korras kõrvaldada, et kahjud ei läheks suuremaks. Hageja palus kostjal ühendust võtta

hooldustöid tegeva ettevõttega ja leppida temaga kokku praagi likvideerimine. Hageja märkis

ka, et hetkel teostab ta praaki omanike soovil, kuna ei anna enam oodata kuna need korda

tehakse ja selle kohta koostab arve, mis ei lähe hooldustööde alla. Hageja palus kostjat kiiresti

reageerida, kuna tööd mis on tehtud ei ole tehtud nõuetele vastavalt ja ei toimi nii nagu vaja.

Kostja vastas 18.12.2017 e-kirjaga (tl 26), et töödele antud garantii ja vaegtööde

likvideerimise kohustus on peatunud, kuna hageja jättis kostja poolt väljastatud arved

akteeritud tööde eest tasumata. Kostja märkis, et nii tootegarantii, kui vaegtööde

likvideerimise kohustus, taastub tasumata arve tasumise hetkest.

Hageja kordas 17.01.2018 kostjale saadetud e-kirjas (tl 43) garantiiajal avastatud puuduste

kõrvaldamise nõuet ja palus hiljemalt 22.01.2018 teatada, millal kostja puudused kõrvaldab.

Hageja hoiatas, et kui kostja praaki korda ei tee, on hageja sunnitud palkama selleks teise

firma. Hageja edastas kostjale korteriühistu Rahu 7a juhatuse koosoleku protokolli nr 3 (tl 30-

31), millest nähtub, et kostja töös esinevate puuduste tõttu tekkisid korteritesse

veekahjustused, hallitus ning võimalikud ventilatsiooni agregaatide kahjustused.

Kostja vastas hagejale 17.01.2018 e-kirjaga (tl 43), milles kordas oma seisukohta, et leping on

lõpetamata ning vaegtööd sooritatakse peale selle korrektset lõpetamist nagu seadus ette näeb.

Kohus leiab, et eelnevalt nimetatud fotodega puudustest, hooldustöid tegeva ettevõtte kirja

ning korteriühistu juhatuse koosoleku protokolliga nr 3 on tõendatud, et kostja tehtud töös

ilmnesid puudused. Hagejale saadetud e-kirjades kostja ei vaielnud puuduste esinemisele

vastu. Samuti nähtub kostja seadusliku esindaja Jaan Teppi vande all antud ütlustest (tl 124

pöördel), et kostja oli teadlik, et hoonet ei saanud kasutada. Kui vastaspool oleks

lepingukohustused täitnud ning oleks antud konkreetne tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks,

oleks kostja puudused kõrvaldanud. Hooldustöid tegeva ettevõtte kirjast ning hageja

seadusliku esindaja Rainis Rebase vande all antud ütlustest (tl 124) nähtub, et puudused

ilmnesid pärast töö üleandmist maja kasutamise ja hooldustööde käigus. Seega on tegemist

garantiiperioodil ilmnenud puudustega.

Kostja on väitnud, et vaegtööd ei ole fikseeritud läbi objekti ülevaatuse ja kirjalikku

taasesitamist võimaldava akteerimise (vaegtööde akt), mis peab olema allkirjastatud kõikide

osapoolte poolt (tellija, töövõtja, omaniku järelevalve) ning kostja seetõttu garantiikohustust

ei aktsepteeri. Poolte vahel sõlmitud ja kohtule esitatud alltöövõtulepingust ega seadusest

vastavat nõuet ei tulene. Kostja ei ole viidanud, kust nimetatud nõue tuleneb. Kohus leiab, et

see kostja vastuväide on põhjendamata ja tõendamata.

Kohus leiab , et eeltoodust nähtuvalt on hageja kostjat ilmnenud puudustest teavitanud ning

nõudnud korduvalt garantiikohustuse täitmist. Kuna hageja jättis konkreetse täiendava tähtaja

määramata, tuli kostjal kohustus täita VÕS § 114 lg 1 teisest lausest tulenevalt mõistliku aja

jooksul. Poolte vahel sõlmitud alltöövõtulepingu p 11.2 teise lause kohaselt pidi kostja

sellised puudused, mis raskendavad ehitise ekspluateerimist likvideerima viivitamatult.

Leides, et vaegtööde tegemise kohustus on peatunud, on kostja kohtu hinnangul kohustuse

täitmisest keeldunud.

Kohustuse täitmisest keeldumise alused sätestavad VÕS §-d 110 (kohustuse täitmisest

keeldumine) ja 111 (kohustuse täitmisest keeldumine vastastikuste lepingute puhul).

Töövõtjal lasuv nn garantiitööde tegemise kohustus ja tellija tasu maksmise kohustus ei ole

vastastikused kohustused ning töövõtja ei või garantiikohustuse täitmisest keelduda VÕS §

111 lg 1 alusel. Välistatud ei ole töövõtja täitmisest keeldumise õigus VÕS § 110 lg 1 alusel

(vt Riigikohtu 6.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-10, p 34).

VÕS § 110 lg 1 kohaselt võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja

on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei

ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning

seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse

vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast

õigussuhtest,

nendevahelisest

eelnevast

regulaarsest

suhtest

või

muust

piisavast

majanduslikust või ajalisest seosest.

VÕS § 110 lg-st 1 tulenevalt kohustuse täitmisest võib keelduda üksnes juhul, kui sissenõutav

nõue ei ole piisavalt tagatud. Õiguskirjanduses on selgitatud, et tagatust tuleb siin mõista

laiemalt, st kohustuse täitmisest ei saa keelduda ainuüksi põhjusel, et võlgniku nõude täitmise

tagamiseks ei ole seatud nt panti või käendust. Täitmisest keeldumise õiguse kasutamise

eelduseks on üldiselt sissenõutavaks muutunud nõude täitmise ohustatus, st kui teise poole

makseraskuste või nõude protsessuaalse realiseerimise raskendatusse tõttu ei ole kindlust, et

nõue täidetakse ja nõude täitmiseks ei ole ka tagatist (P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Komm

vlj. Tallinn 2016, § 110 komm 5.2, lk 525). Asja materjalidest ei nähtu, et nimetatud eeldus

oleks antud juhul täidetud.

Poolte vahel sõlmitud alltöövõtulepingus oli tööde maksumuseks kokku lepitud 107 840

eurot. Asja materjalidest nähtuvalt tekkis poolte vahel vaidlus üksnes viimase arve osas.

Hagiavalduses hageja märgib, et hageja ei jätnud kostja arvet tasumata, vaid tasaarvestas selle

enda leppetrahvinõudega kostja vastu (tl 27), kuna kostja viivitas tööde üleandmisega 74

päeva. Selle üle, kas hagejal oli õigus kostja arve leppetrahvinõudega tasaarvestada, vaidlesid

pooled tsiviilasjas nr 2-17-15176. Nimetatud vaidlus lõppes kompromissiga, mille kohaselt oli

hageja kohustatud maksma kostjale 12 000 eurot, s.o 50% tsiviilasjas nr 2-17-15176 nõutud

põhinõudest.

Kuna kostja on õigustamatult kohustuse täitmisest keeldunud, oli hagejal õigus vastavalt

alltöövõtulepingu p 11.2 kolmandale lausele tellida tööd kolmandalt isikult ning nõuda

kostjalt kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist.

Hageja sõlmis 31.01.2018 Augumeister OÜ-ga töövõtulepingu (tl 44-45) Venditehnik OÜ

poolt Tartu linnas Rahu tn 7a asuvas korterelamus teostatud ventilatsioonisüsteemide

ehitustööde puuduste kõrvaldamiseks. Hageja tasus vastavalt esitatud arvele nr XXX (tl 45-

46) tehtavate tööde, materjalide ja seadmete eest 6864 eurot. 16.05.2018 vastuses hagile (tl

70) kostja ei tunnistanud hagi põhjusel, et pisteliselt läbi viidud küsitluse tulemusel on

selgunud, et Augumeister OÜ 31.01.2018 arvel nr XXX kajastatud töid ei ole reaalselt

tehtud. Rahu tn 7a korteriühistu vastavat arvet ei aktsepteeri. Kostja esitas kohtule

korteriühistu juhataja Janek Kivisalu 6.02.2018 e-kirja (tl 74) ja elanike 3.02.2018 kinnistused

(tl 71-73). Kohus leiab, et hageja on 7.06.2018 seisukohas (tl 77-78) need kostja väited ümber

lükanud. Hageja ja Augumeister OÜ vahel 31.01.2018 töövõtulepingu p 4 kohaselt pidi

töövõtja alustama töid 31.01.2018 ja lõpetama tööd hiljemalt 25.04.2018. Augumeister OÜ

andis tööd hagejale üle 12.04.2018 allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga (tl 80-

91), millest nähtuvalt esimestes korterites teostati töid 27.01.2018 ning viimastes 13.03.2018.

Korterites 4, 8, 2, 6 ja 13 – mille kohta kostja on esitanud elanike kinnitused – teostati töid

vastavalt 22.02.2018, 21.02.2018, 31.01.201821.02.2018 ja 13.03.2018. Üksnes korteris 13 ei

õnnestunud töid teostada, kuna omanik keeldus parandustöödest. Nimetatud korterite kohta on

hageja esitanud ka ventilatsioonisüsteemide hooldustööde aktid (tl 92-96), mis on korteri

omanike poolt allkirjastatud (välja arvatud korter nr 13). Lisaks hooldustöödele on aktides

kajastatud ka ehitustööde puuduste kõrvaldamine. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal,

et tööde teostamine Augumeister OÜ poolt on tõendatud.

Kostja väitel korteriühistu Rahu 7a kinnitab, et ei ole töid tellinud. Janek Kivisalu 6.02.2018

e-kiri (tl 74), mille kostja on kohtule esitanud, ei tõenda, et korteriühistu ei ole töid tellinud.

Lisaks märgib kohus, et töövõtugarantii tulenes poolte vahelisest lepingust, õigus nõuda

garantiikohustuse täitmist on lepingu poolel.

Kostja väitel tsiviilasjas nr 2-17-15176 kohtulikul arutamisel suruti hageja nõudmisel määruse

sõnastusse sisse garantiitööde nõue, ilma et kohtulikul arutelul oleks esitatud ühtegi viidet

võimalikule garantiinõudele, ning hageja kasutas garantiinõude fikseerimist pahauskselt ära

ning sõlmis kohe viis päeva pärast kompromissi jõustumist Augumeister OÜ-ga

töövõtulepingu väidetava garantiikohustuse täitmiseks. Hageja oli eelnevalt 18.12.2017 ja

17.01.2018 e-kirjades kostjat puudustest teavitanud ning nõudnud garantiitööde tegemist.

Seega oli kostja garantiitööde nõudest kompromissi sõlmimise ajal (26.01.2018) teadlik ning

ei saa rääkida hageja poolsest garantiinõude fikseerimise pahatahtlikust ärakasutamisest.

Hageja esitas 31.01.2018 kostjale arve nr 1417 vastavalt Augumeister OÜ arvele nr XXX

summas 6864 eurot (tl 47) ja 2.02.2018 tasaarvestusavalduse (tl 6) nimetatud nõude

tasaarvestamiseks kostja nõudega. Kuna kostjal oli hageja vastu Tartu Maakohtu määrusega

tsiviilasjas nr 2-17-15176 kinnitatud kompromissist tulenevalt 12 000 euro suurune nõue ja

hagejal oli kostja vastu garantiikohustuse täitmata jätmisest tulenevalt 6864 euro suurune

nõue, oli hagejal VÕS § 197 lg 1 kohaselt õigus enda nõue kostja nõudega tasaarvestada.

Kuna poolte vahel tekkis tasaarvestusolukord pärast Tartu Maakohtu 26.01.2018 määruse

jõustumist, on alus, millel põhinevad hageja vastuväited kohtulahendi sundtäitmisele,

tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.

Eeltoodud põhjendustel kohus leiab, et sundtäitmine täiteasjas nr 185/2018/86 tuleb

tunnistada lubamatuks.

VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud

olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui

kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vaidlus puudub

selles, et täitemenetluse käigus kohtutäitur võttis 28.03.2018 hageja pangakontolt 6955,20

eurot (sellest 6864 eurot kostja nõude ning 91,20 eurot kohtutäituri tasu katteks) (hageja

pangakonto väljavõte tl 116). Kuna täitedokumendist tulenev kostja nõue hageja vastu oli

tasaarvestusega lõppenud, on hagejal õigus nõuda kostjalt 6864 euro tagastamist. Kuna TMS

§ 221 lg 4 kohaselt jäävad sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise korral

täitekulud sissenõudja kanda, on kostja kohustatud hüvitama hagejale ka kohtutäituri tasu

91,20 eurot.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kuna alusetust rikastumisest tulenev nõue muutub

sissenõutavaks alusetute maksete tegemisega, palub hageja kostjalt välja mõista viivise alates

28.03.2018. VÕS § 113 lg 2 esimese lause kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole

kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või

taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist

alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks

hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Arvestades kohtule täiendava nõude esitamise

aega, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 25.07.2018.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kuni otsuse tegemiseni on sissenõutavaks muutunud viivis 192,08 eurot (perioodil

25.07.2018

kuni

27.11.2018)

(viivisearvestus

on

tehtud

viivisekalkulaatorit

(http://www.viivisekalkulaator.ee/) kasutades). Alates otsuse tegemisest 28.11.2018 mõistab

kohus viivise välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Arvestades hagi valdavas osas rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1

alusel kostja kanda.

Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 2 määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise

suuruse.

Hageja menetluskulude nimekirja (tl 126) kohaselt hageja on kandnud seoses asja

menetlemisega maakohtus menetluskulusid ilma käibemaksuta kokku 2860 euro suuruses

summas. Hageja menetluskulud koosnevad hagiavalduselt ja täiendavalt nõudelt tasutud

riigilõivust 650 eurot ning lepingulise esindaja kulust 2210 eurot. Lepinguline esindaja osutas

hagejale õigusteenust kokku 17 tundi tunnihinnaga 130 eurot (lisandub käibemaks).

Lepingulise esindaja poolt hagejale osutatud õigusabi hõlmas: 27.03.2018 vaidluse

asjaoludega tutvumine, seisukoha kujundamine ja hagiavalduse koostamine (6 h), 7.06.2018

tõendite kogumine ja kostja 16.05.2018 vastusele seisukoha koostamine (3 h), 25.07.2018

kostja 26.06.2018 avaldusele seisukoha koostamine ja täiendava nõude esitamine (2 h 45 m),

4.09.2018 kohtuistungiks ettevalmistamine (1 h), 5.09.2018 Tartu Maakohtu Tartu

kohtumajas istungil osalemine (1 h 45 m), 19.09.2018 lõplike seisukohtade koostamine (2 h

30 m). Hageja kinnitab, et on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu

tagasi arvestada. Hageja taotleb, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei vaidlusta hageja menetluskulude nimekirja ning

kostjal omapoolsed menetluskulud puuduvad (tl 135).

Hageja on riigilõivu tasunud seaduses sätestatud ulatuses. Arvestades et riigilõivu summas 50

eurot on hageja tasunud hagi tagamise avalduselt, mille kohus jättis 9.04.2018 määrusega

rahuldamata, ei ole selles osas riigilõivu hüvitamine põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 esimese

lause kohaselt mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuigi kostja hageja menetluskulude nimekirja ei vaidlusta,

kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu ei ole märgitud ulatuses asja keerukust ja

mahtu arvestades põhjendatud.

Kohus peab põhjendatud ajakuluks kokku 12 tundi. Ülemäärased on kohtu arvates eelkõige

tõendite kogumise ja kostja 16.05.2018 vastusele seisukoha esitamise ajakulu, istungi

ettevalmistamise ja lõplike seisukohtades koostamise ajakulu. Lepingulise esindaja tunnitasu

130 eurot (nii käibemaksuga kui ilma) on praktikas tavapärane. Eeltoodud põhjendustel

määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks

välja 1860 eurot (riigilõivud 600 eurot + lepingulise esindaja kulu 12 h x 130).

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik