1-15-10118/111 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg

27. november 2018

Kriminaalasja number

1-15-10118

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Juhan Sarv, Maarika Kuusk

Kriminaalasi

Aleksei Drozdov süüdistuses KarS § 418 lg 1, § 420 lg 1,

§ 113 (alates 01.01.2015 kehtiva KarS kohaselt § 113 lg 1),

§ 320 lg 1 järgi

üldmenetlus

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Kertu Kuusik

Alla Lašmanova

Kohtuistungi toimumise aeg 29. mai 2018, Tartu

Kohtuistungil osalesid

ringkonnaprokurör Günter Koovit, kannatanu T.S. ja tema

esindaja vandeadvokaat Epp Landberg, süüdistatav Aleksei

Drozdov ja kaitsja Aleksei Forstiman

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 4. juuli 2017 otsus

Apellatsioonide esitajad

ringkonnaprokurör Günter Koovit, kannatanu T.S. esindaja

vandeadvokaat Epp Landberg

Prokurör

ringkonnaprokurör Günter Koovit

Süüdistatav

Aleksei Drozdov, isikukood: 37812293719, elukoht: XXX ,

Narva; kriminaalkorras karistamata

Kaitsja

vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman

RESOLUTSIOON:

1. Viru

Maakohtu

4. juuli

2017

otsus

süüdistatava

Aleksei

Drozdovi

õigeksmõistmises süüdistuses KarS § 113 järgi jätta muutmata, kuid muuta KrMS

§ 337 lg 1 p 3 alusel otsuse põhiosa vastavalt käesoleva otsuse põhiosale.

2. Prokuratuuri apellatsioon jätta rahuldamata.

3. Kannatanu T.S. esindaja vandeadvokaat Epp Landbergi apellatsioon jätta

rahuldamata.

4. Süüdistatava Aleksei Drozdovi kaitsja Aleksei Forstimani ja kannatanu T.S.

esindaja Epp Landbergi õigusabikulud jätta Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja

kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Süüdistus

1. Aleksei Drozdovile esitati süüdistus KarS § 418 lg 1 järgi selles, et tema, omamata tulirelva

ja laskemoona soetamisluba ja relvaluba, rikkudes relvaseaduse § 32 lg 2 nõudeid, mille

kohaselt ainult relvasoetamisluba annab selle omanikule õiguse relva ja laskemoona

soetamiseks ja relvaseaduse § 34 lg 2 ja § 45 lg 1 nõudeid, mille kohaselt relvaluba annab õiguse

relva ja laskemoona hoidmiseks, omandas täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isiku käest

ebaseaduslikult laskekõlbliku tulirelva - püstoli Margolin number K5922P koos vähemalt 205

laskemoona hulka kuuluva laskekõlbliku padruniga kaliibriga 5,6 mm, mida hoidis oma

elukohas Narvas aadressil XXX asuvas korteris kuni 21.04.2013. Omandatud püstolit Margolin

kandis A. Drozdov endaga kaasas kuni ta sellest 21.04.2013 kella 00.50 paiku Narvas

Kangelaste ja Pähklimäe tänavate ristmiku läheduses D.S., A.I. ja J.J. suunas tulistas ning

püstoli sündmuskoha lähedusse jättis, kust see 22.04.2013 teostatud sündmuskoha vaatluse

käigus leiti ja ära võeti. 198 laskemoona hulka kuuluva laskekõlbliku padrunit leiti ja võeti ära

A. Drozdovi elukohast Narvas aadressil XXX asuvas korteris 21.04.2013.a teostatud

läbiotsimise käigus ning püstoli salv, milles oli 7 laskemoona hulka kuuluva laskekõlbliku

padrunit, leiti ja võeti ära A. Drozdovi jope taskust 21.04.2013 Narva Haiglas.

1.1. A. Drozdovile esitati süüdistus ka KarS § 420 lg 1 järgi sellest, et tema, omamata tulirelva

helisummuti soetamisluba ja relvaluba, rikkudes relvaseaduse § 32 lg 2 nõudeid, mille kohaselt

ainult relvasoetamisluba annab selle omanikule õiguse tulirelva osade soetamiseks ja

relvaseaduse § 34 lg 2 ja § 45 lg 1 nõudeid, mille kohaselt relvaluba annab õiguse helisummuti,

s.o tulirelva osa relvaseaduse § 201 lg 2 tähenduses, käitlemiseks, omandas täpselt tuvastamata

ajal, kohas ja isiku käest ebaseaduslikult kaks helisummutit, mida hoidis oma elukohas Narvas

aadressil XXX asuvas korteris kuni 21.04.2013. Ühe omandatud tulirelva helisummuti kinnitas

A. Drozdov enda kasutuses olnud püstoli Margolin külge ning kandis seda endaga kaasas kuni

ta helisummutiga püstolist Margolin 21.04.2013 kella 00.50 paiku Narvas Kangelaste ja

Pähklimäe tänavate ristmiku läheduses D.S. , A.I. ja J.J. suunas tulistas ning helisummutiga

püstoli sündmuskoha lähedusse jättis, kust see 22.04.2013 teostatud sündmuskoha vaatluse

käigus leiti ja ära võeti. Teine tulirelva helisummuti leiti ja võeti ära A. Drozdovi elukohast

Narvas aadressil XXX asuvas korteris 21.04.2013 teostatud läbiotsimise käigus.

1.2. A. Drozdovi süüdistatakse ka KarS § 113 (alates 01.01.2015 kehtiva KarS kohaselt KarS

§ 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo) järgi selles, et tema 21.04.2013 kella 00.50 paiku,

viibides Narvas Pähklimäe 1 ja Kangelaste ja Pähklimäe tänavate ristmiku läheduses, tulistas

vähemalt kolm korda summutiga püstolist Margolin D.S. t, millega A. Drozdov tekitas D.S. le

vasakusse rindkereõõnde ja kõhuõõnde tungiva kuulihaava, mille tüsistusena tekkis

vasakpoolne traumaatiline verirind, verikõht ning arenes välja äge verekaotus, mille tagajärjel

D.S. suri, samuti tekitas D.S. le parema reie piirkonna läbiva lasuvigastuse ning vasakut reit

riivava lasuvigastuse.

1.3. A. Drozdovi süüdistatakse ka KarS § 320 lg 1 järgi selles, et tema, olles kannatanuna

eelnevalt hoiatatud KarS § 320 järgi teadvalt vale ütluse andmise eest, andis 29.03.2015

ajavahemikul 16.20-17.05 Narvas aadressil Vahtra 3 toimunud kannatanu ülekuulamise käigus

teadvalt valeütlusi selle kohta, et 29.03.2015 kella 13.00 paiku Narvas Jõe 3 asuva maja juures

tõukas tundmatu mees teda vastu tema tahtmist sõiduautosse BMW ning seejärel viisid

tundmatud mehed viisid ta mahajäetud hoonesse Narvas aadressil Koidula 8, kus paigutasid ta

trellidega abiruumi piirates sellega A. Drozdovi vabadust. Tegelikult selliseid A. Drozdovi

poolt kannatanu ülekuulamise käigus kirjeldatud sündmusi ei toimunud.

Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu

2. Viru Maakohtu 04.07.2017 otsusega mõisteti A. Drozdov KarS § 113 (alates 01.01.2015

KarS § 113 lg 1) järgi esitatud süüdistuses õigeks.

Sama kohtuotsusega karistati A. Drozdovi KarS § 320 lg 1 järgi 7 kuu vangistusega, KarS §

418 lg 1 järgi 1 aasta vangistusega ka KarS § 420 lg 1 järgi 3 kuu vangistusega.

KarS § 64 lg 1 alusel, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti

A. Drozdovile liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud vangistust.

KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel ei pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui A. Drozdov

ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel loeti

katseaja alguseks 04.07.2017.

KrMS § 310 lg 2 alusel jäeti T.S. hagi summas 4740,02 eurot läbi vaatamata.

Jäeti rahuldamata A. Drozdovi lepingulise kaitsja Aleksei Forstimani taotlus õigusabikulude

summas 2005,70 eurot hüvitamiseks seoses süüdistatava A. Drozdovi süüdimõistmisega.

2.1. Maakohus, kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnates neid oma siseveendumuse kohaselt,

oli seisukohal, et süüdistuses kirjeldatud teod KarS § 418 lg 1, § 420 lg 1 ja § 320 lg 1 järgi on

aset leidnud, teod pani toime A. Drozdov ning tema poolt toimepandu on õigesti

kvalifitseeritud. KarS § 113 järgi esitatud süüdistuses tuleb A. Drozdov aga õigeks mõista.

2.2. Maakohus asus seisukohale, et A. Drozdov tuleb süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi õigeks

mõista, kuna täitmata on koosseisu subjektiivne külg.

2.2.1. A.I. ja J.J. on karistatud 07.04.2015 Viru Maakohtu otsusega KarS § 121 järgi selle eest,

et nad 21.04.2013 kella 01.12 paiku Narva linnas Pähklimäe tn 1 baari „Obolon“ hoone juures,

tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis D.S. ga ja teiste tundmatute isikutega provotseerisid

tüli möödamineja A. Drozdoviga, kes tundis end ohusituatsioonis ja teostas hoiatuslasu

kaasasolnud püstolist Margolin. Vaatamata sellele A.I. koos J.J. ga, D.S. ga ja teiste tundmatute

isikutega ründasid teda ning kasutasid A. Drozdovi suhtes füüsilist vägivalda, nimelt lõid teda

pesapallikurikaga, rusikatega ja jalgadega vastu pead ja keha, tekitades kannatanule füüsilist

valu ja kehavigastusi, nimelt kaks haava peas, peaaju kelmete alused verevalumid, verevalumid

näo ja pea pehmetes kudedes, kaelalüli ogajätke murd, parema küünarluu ja viienda kämblaluu

murd, haav seljal, kapslialune põrnarebend, marrastused ja verevalumid kehal ja antud

tervisekahjustus kestab vähemalt neli nädalat. A. Drozdov korduvalt tulistas ründajate pihta,

mille tulemusena D.S. sai surmavalt haavata ja A.I. sai marrastuse kuulist, kuid kannatanu

peksmine jätkus ka peale seda, kui ta ei saanud osutada vastupanu ja oli abitusseisundis.

Kohtuotsus A.I. ja J.J. suhtes on jõustunud. Otsuse ümberlükkamatus seisneb selles, et seda ei

saa vaidlustada. Selles kajastatuid suhteid ja fakte peetakse kindlaksmääratuiks, st teised

kohtud, riigiorganid, ühiskondlikud organisatsioonid, vaadates läbi vaieldavaid küsimusi,

millised puudutavad kohtu poolt läbivaadatuid suhteid ja fakte, ei pea neid uuesti arutama. See

tähendab, et 07.04.2015 jõustunud kohtuotsus ei ole enam vaidlustatav ja kõik A. Drozdovi

peksmise asjaolud on vaieldamatud. Maakohus ei pea enam uuesti arutama, et A.I. , D.S. , J.J.

koos teiste tundmatute isikutega tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult grupis, et nad

provotseerisid tüli möödamineja A. Drozdoviga, ründasid teda ning kasutasid A. Drozdovi

suhtes füüsilist vägivalda, nimelt lõid teda pesapallikurikaga, rusikatega ja jalgadega vastu pead

ja keha, et kannatanu peksmine jätkus ka peale seda, kui ta ei saanud osutada vastupanu ja oli

abitusseisundis.

Kahte kriminaalasja – A. Drozdovi peksmine ja D.S. le laskevigastuste tekitamine, ei saa läbi

vaadata teineteisest eraldi. Maakohus leiab, et uue süüdistuse esitamine, kus on välja jäetud see

osa, milline kirjeldab kallaletungi A. Drozdovile ja et ta seisis vastu isikute grupi

õigusevastasele kallaletungile, on ebaloogiline. Uue süüdistuse versiooni kohaselt A. Drozdov,

ilma põhjuseta, tahtlikult ja vahetult tulistas D.S. t. Prokuröri arvamuse kohaselt toimus

kallaletung ja A. Drozdovi peksmine kohe peale viimase poolt põhjuseta D.S. tulistamist. Nagu

on eelmise 07.04.2015 kohtuotsusega tuvastatud, A. Drozdovi peksmine jätkus ka peale seda,

kui ta ei saanud osutada vastupanu ja oli abitusseisundis, st et 07.04.2015 kohtuotsuse mõttest

tuleneb, et A. Drozdovi peksti enne tulistamist ja peale tulistamist, mil ta ei saanud vastupanu

osutada. Samuti ka asja lahendist mittehuvitatud tunnistajate A.M., A.T., S.P., A.P. ütlustega

on tõendatud A. Drozdovi peksmine nii enne kui ka peale tulistamist.

Tunnistajate A.M. , A.T. , S.P. , A.P. ütluste sisu kogumis on täpselt läbiv, et A. Drozdovi

peksmine algas enne laskmist, ta karjus iga löögiga ja pärast laksatusi, neid oli 4 või 5, oli D

karjumist. Tunnistaja A.T. nägi peksmist 8 meetri kauguselt oma autost, et peksis just nimelt

kogu noormeeste kamp ja peale pekstavat teisi maas lamavaid isikuid ei olnud, st et D.S. oli

peksjate seas.

07.04.2015 kohtuotsuse kohaselt peksti A. Drozdovi pesapallikurikaga, kuid D.S. kamp /A.I. ,

J.J. , I.S. , A.Z. , O.R. , D., O.N. , J.I. / eitasid kurikate kasutamist, eitasid isegi need, kes peksid

ja on karistatud kurikaga peksmise eest, põhjendades seda sellega, et ei mäleta või et ei näinud

seda, kuigi kurikaid ei olnud võimalik mitte näha. Maakohus veendus vaatluste teel, et kurikad

ja nui on tõepoolest suured ja kaalukad. Peale selle on kurikaid ja nuia näha videosalvestusel:

ühte tuuakse välja baarist, ülejäänuid tuuakse autost A. Drozdovi peksmise koha juurde.

Tunnistaja A. M. nägi tüsedamal inimesel, kes jooksis viimasena, et tollel oli midagi käes ja

hiljem mees, kellel oli tumedam jope, pani autosse mitu tumedat värvi kurikat. Tunnistaja A.T.

nägi, et löödi kurikaga, mis oli heledat värvi ja puidust, vähem kui üks meeter. See, et

tunnistajad D.S. kambast eitavad kurikate kasutamist, räägib kahest momendist: kuivõrd purjus

ja agressiivsed oli peksjad, et ei mäleta kuidas ja millega A. Drozdovi peksid, purustades tal

luid, või varjavad kurikate kasutamise fakti, mis on aluseks antud tunnistajate

mitteusaldamisele.

Tunnistajate J.J. ja A.I. ütlused on omavahel vastuolulised, eelarvamuslikud ja ebasiirad.

Maakohus toob välja D.S. semude-sõprade, n.o A.I. , J.J. , A.Z. , O. B., E. I, I. S. ütlused, mis

on risti vastuolulised. Maakohus leidis, et A.I. , J.J. , I. S, A.Z. , O.R/D., O. N, J. I ütlused ei

ole tõendite allikana usaldusväärsed, kuna nad on omavahel diametraalselt vastuolus ja ei ole

kooskõlas toimiku materjalidega. Kõik need tunnistajad on seotud omavahel ja neil on isiklik

huvi selles asjas. Nende tunnistajate ütlused ei sisalda asjaolude detailset esitust, vaid kannavad

katkendlikku iseloomu. Enamikele tähtsust omavatele küsimustele toimunu detailidest vastasid

need tunnistajad eeldatavalt või rääkisid, et ei näinud või ei mäleta. Oma ütlusi muutsid

tunnistajad peale neile videosalvestuse näitamist, kuid kokkuvõttes olulistele küsimustele need

tunnistajad vastust ei andnud. Seetõttu tuleb nende isikute ütlused jätta tõendite kogumist

tervikuna välja kui ebausaldusväärsed.

2.2.2. Kohtumenetluse käigus vaadatud videosalvestusel on näha, et süüdistatav ei tulnud

kamba lähedale. Tema asus allee kõnniteel. Kamba ja süüdistatava vahel oli piisavalt suur

vahemaa. Videosalvestusel on näha, et D.S. koos tunnistaja J.J. ga suundusid süüdistatava

poole. Videosalvestusel ei ole näha, et A. Drozdovi käes on püstol. Videosalvestusel on

fikseeritud, et A. Drozdov hakkas noormeestest eemale astuma, üks nendest astus tema selja

taha takistamaks põgenemisteed, teine noormees tuli ligi. Sellel momendil võttis A. Drozdov

välja püstoli, suunates selle kõverdatud käes üles. Edasi on videosalvestisel fikseeritud, et

inimene kurikaga käes suundub A. Drozdovi poole siis, kui A. Drozdov püüab ära joosta

Pähklimäe ülekäiguraja juurde. Videosalvestusel on näha, et A. Drozdovi ajab taga inimeste

kamp malaka ja kurikaga. A. Drozdovi ütlused ühtivad täielikult videosalvestusega. A.

Drozdovi ütlused on kooskõlas ka asitõendi vaatlusprotokolliga, kus vaadeldi Kangelaste 18

maja ja baari Obolon vahele pargitud sõiduautot Mercedes-Benz, reg.nr XXX; 21.04.2013 ja

22.04.2013 sündmuskoha vaatlusprotokollidega; 23.04.2013 vaatlusprotokolliga, kus vaadeldi

baari Obolon; tunnistaja M. B ütlustega; 29.04.2013 asitõendi vaatlusprotokolliga, milles

vaadeldi sündmuskohalt ja läbiotsimiste käigus äravõetud puidust pesapallikurikas pikkusega

85 cm ja kolm puidust kurikat pikkusega 50-60 cm; 31.03.2014 asitõendi vaatlusprotokolliga,

kus vaatluse objektiks on plaat vestlusega politseinumbril 21.04.2013; DNA ekspertiisiga

(ekspertiisiakt nr 13E-GE0518); surnu ekspertiisiaktiga nr 13E-IDS0009/106 ja ekspert Mihhail

Vassini seletusega; 23.09.2013 A. Drozdovi meditsiinilise ekspertiisi aktiga nr 13E-IDI0037;

asjatundja Nikolai Krivitski arvamusega. A. Drozdovi ütlusi kinnitavad veel ka tunnistajate

A.M. , S.P. , A.T. ja A.P. ütlused.

2.2.3. Prokurör püüdis A. Drozdovi tabada vasturääkivustes, kuid maakohus arvestab, et

A. Drozdov peksmise protsessis sai lööke vastu pead kurikaga ja võis ajada segi mõned

asjaolud. Tal oli kaks haava peas, peaaju kelmete alused verevalumid, verevalumid pea

pehmetes kudedes, peaajupõrutus. Pärast peksmist kaotas ta teadvuse, tal olid mälulüngad.

2.2.4. Hinnates selle episoodi suhtes kogutud tõendeid, leidis maakohus, et just D.S. ja tema

sõber J.J. olid konflikti algatajad. Vastavalt Viru Ringkonnaprokuratuuri poolt 02.03.2017

välja antud tõendile D.S. suhtes tema surma hetkel, vaatamata tema 20- aastasele vanusele, oli

uurimisel 2 kriminaalasja, kus D.S. t kahtlustati vägivaldsetes toimingutes kahe inimese suhtes

ja varguse toimepanemises. Vastavalt D.S. surnukeha ekspertiisiaktile olid tema kehal mitu

päeva enne surma saadud kehavihastused ja surma hetkel oli ta keskmises alkoholijoobes. On

teada, et antud joobetasemel tekib tihti ärevus ja olukorraga ebameeldiv rahulolematus, ja mõni

pahameel, isegi agressioon ning kurjus. Maakohtu poolt on tuvastatud, et kogu D.S. kamp oli

alkohoolse joobe seisundis, D.S. ja tema sõber J.J. olid A. Drozdovi suhtes meelestatud

agressiivselt, mida ka tunnistajad ei varjanud.

2.2.5. Andmed karistusregistris süüdistatava kohta puuduvad. A. Drozdovi naise

iseloomustusel ei ole A. Drozdov 13 aastat osalenud mingites konfliktides, ta ei ole konfliktne

inimene. On raske uskuda, et olles 34-aastane seni seaduskuulekas inimene hakkab näitama

vajaduseta püstolit ja algatab konflikti.

Põhimõtteliselt ei ole oluline, kes on konflikti algataja, sest surnud D.S. t ei ole võimalik

kriminaalvastutusele võtta, aga tunnistajad J.J. ja A.I. oli juba kriminaalkorras karistatud

süüdistatav A. Drozdovi peksmise eest. Siin on printsipiaalne see, et J.J. l ja A.I. l on viha

süüdistatava suhtes. Kavatsus A. Drozdovile kätte maksta oli välja öeldud juba haiglas kohe

pärast konflikti, seda tunnistas politseiametnik O.K. Inimesed D.S. kambast ütlesid A.

Drozdovile, et kui D sureb, siis A. Drozdovi karistatakse selle eest. Ei ole välistatud, et D.S.

kambas lepiti esialgselt kokku rääkida versiooni, milles olevat süüdistatav konflikti algataja,

kuid ajaga asjaolud on ununenud ja sel põhjusel ülekuulatud tunnistajate versioonid erinevad.

Kuna püstol leiti ööpäeva möödumisel anonüümse telefonikõne alusel (kusjuures püstolist oli

eemaldatud DNA), siis on võimalik, et osa tunnistajaid nägi püstolit mitte A. Drozdovi käes,

aga muudel asjaoludel. D.S. kambast tunnistajate puhul on tegemist noorte inimestega, kes on

kõik omavahel seotud. Tõepäraste asjaolude väljaselgitamine ei vasta nende huvidele, kuna

võib olla tuvastatud, et mitte A. Drozdov, aga A. Drozdovi jälitanud mehed D.S. kambast on

süüdi D.S. surmas. Ülekuulamisel oli näha, et nemad ei soovinud kohut aidata toimunu

tuvastamises.

2.2.6. D.S. surm oli osaliselt põhjustatud sellega, et tema ei saanud õigeaegselt meditsiinilist

abi. Haavatud D.S. osales mõnda aega A. Drozdovi peksmises, auto, mis toimetas teda

haiglasse, oli peatatud 15 minutiks politsei poolt. Vastavalt ekspert M. Vassini ütlustele 15

minutit oli oluline aeg D.S. päästmiseks.

2.2.7. Maakohtu arvates ei olnud süüdistatav A. Drozdovi ütlustes vastuolusid. Tema ütlused

põhinesid detailsel maa-ala plaanil, sündmuskoha piltidel, prokuröri poolt maakohtule esitatud

videosalvestus sündmuskohalt, samuti näitas näitlikult kohtumenetluse osalistele, kuidas tema

võttis püstoli, kuidas hoidis püstolit, osales kõigis prokuröri poolt pakutud katsetel oma ütluste

tõelevastamise tuvastamiseks.

Nendes asjaoludes, millesse A. Drozdov sattus, kui teda ajas taga purjus, agressiivne

noormeeste kamp kurikatega käes ja peksid sellise jõuga, et üks kurikas läks katki, ja samuti

arvestades, et püstoli päästik oli nõrgalt pingestatud, siis A. Drozdovi selgitused, et lasud olid

vastu tema tahtmist, juhuslikud ja tal ei olnud tahtlust tapmiseks, on loogilised ja eluliselt

tõepärased.

A. Drozdovi ütlused on täiesti kooskõlas tunnistajate A.M. , A.T. , A.P. , M. D, S.P. , O. K, R.

D, A. F, ekspert M. Vassini, asjatundja N. Krivitski ütlustega ja teiste objektiivsete asjaoludega.

Maakohtul ei olnud alust mitte usaldada neid ütlusi, kuna need ütlused on loogilised,

järjepidevad ning on kooskõlas omavahel ja toimiku materjalidega. Maakohtul ei olnud alust

mitte usaldada kannatanu T.S. ja M. B ütlusi, nad ei olnud baari Obolon juures toimunud

sündmuste pealtnägijateks.

2.2.8. Maakohus asus seisukohale, et A. Drozdovi tegevuses puudus temale inkrimineeritud

kuriteokoosseisu subjektiivne külg ehk tahtlus.

A. Drozdov ei suunanud püstolit tahtlikult inimeste poole, lasud toimusid tema tahtest

olenemata peale kurikatega löömist, juhuslikult. Ta hakkas end kätega löökide eest varjama.

Kui löödi kurikaga, siis sõrm oli päästikul, mille tulemusena toimus tahtmatult lask (kolmas

lask). Lask ei olnud tahtlik, reflektoorne, peale kurikaga löömist, A. Drozdov ei sihtinud

inimest.

Maakohus arvestas A. Drozdovi ütlusi, et tema ei tulistanud D.S. t, mis tähendab, et A. Drozdov

ei arvanud ette ega soovinud D.S. surma. Järelikult A. Drozdov ei soovinud D.S. surma ja ei

saanud aru, et tapmine on tema teo vältimatu tagajärg.

Süüdistataval ei olnud isegi kaudset tahtlust tappa D.S. t. Antud situatsioonis ei saanud A.

Drozdov lasku kontrollida.

Maakohus oli nõus ballistika valdkonna spetsialisti arvamusega, et lasud ja haavakanalid on

erineva suunaga ja see tähendab seda, et tulistaja ei sihtinud.

2.2.9. Maakohtu hinnangul ei saa A. Drozdovi tegu kvalifitseerida ka KarS § 117 järgi, sest

subjektiivsest küljest iseloomustab käesolevat koosseisu ettevaatamatus. Ettevaatamatus on

kergemeelsus ja hooletus, kuid kuna lasud toimusid A. Drozdovi tahtevastaselt, siis rääkida

kergemeelsusest ja hooletusest tema tegevuses ei saa.

2.2.10. Kuna maakohtu poolt ei ole tuvastatud ei otsest ega ka kaudset tahtlust A. Drozdovi

poolt D.S. tapmises, siis sellel põhjusel ei ole võimalik kohaldada KarS § 28.

2.2.11. Kuna A. Drozdov tuleb KarS § 113 järgi õigeks mõista, siis KrMS § 310 lg 2 alusel

tuleb T.S. hagi summas 4740,02 eurot jätta läbi vaatamata.

2.3. Karistuse osas märkis maakohus järgmist.

Võttes arvesse toimepandud süüteo tehiolusid ja raskust etteheidetava kuriteokoosseisu

teokirjelduse kontekstis, on maakohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on alla

keskmise.

Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes A. Drozdovi tegevuses ei esine. KarS § 57

mõttes karistust kergendava asjaoluna arvestas maakohus süüdistatava süü tunnistamist.

Isikut iseloomustavate andmetena võttis maakohus arvesse, et A. Drozdov on varem

kriminaalkorras karistamata ja töötab ametlikult.

Arvestades toimepandud kuriteo raskust – teise astme kuritegu, süüdlase isikut, A. Drozdovi

enda suhtumist toimepandusse, kuriteo asjaolusid, leidis maakohus, et on võimalik vabastada

A. Drozdovi karistusest tingimisi.

Apellatsioonid ja vastused apellatsioonidele

3. Viru Maakohtu 04.07.2017 otsuse peale esitas apellatsiooni ringkonnaprokurör Günter

Koovit, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ning uue otsuse tegemist, millega

tunnistada A. Drozdov süüdi KarS § 113 (alates 01.01.2015 kehtiva KarS kohaselt KarS § 113

lg 1) sätestatud kuriteos ning mõista talle karistuseks 6 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1

alusel mõista A. Drozdovile liitkaristuseks temale KarS § 320 lg 1 järgi mõistetud 7 kuu

vangistuse, KarS § 418 lg 1 järgi 1 aasta vangistuse, KarS § 420 lg 1 järgi 3 kuu vangistuse

ning KarS § 113 (alates 01.01.2015 kehtiva KarS kohaselt KarS § 113 lg 1) järgi mõistetava 6

aasta 6 kuu vangistuse osalise liitmise, s.o üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 7

aastat vangistust.

Muuhulgas taotletakse apellatsioonis tõendina vastu võtta T.S. poolt prokurörile edastatud

baari Oboloni videosalvestis, milles on kajastatud 21.04.2013 varahommiku sündmusi,

sealhulgas süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate tegevust vahetult enne tulistamist ja pärast

seda (prokurör on sellekohase taotluse varasemalt esitanud ka Viru Maakohtus, kuid see jäeti

rahuldamata) ja uurida seda kohtuistungil. Samuti võtta tõendina vastu ja uurida Viru Maakohtu

26.03.2015 kohtuistungi protokolli kriminaalasjas nr 1-15-1166.

Läbi vaadata T.S. tsiviilhagi ning välja mõista A. Drozdovilt kannatanu T.S. kasuks tsiviilhagi

kohtu poolt õiglaseks peetavas summas.

3.1.

Apellandi

hinnangul

on

maakohus

tõendite

hindamisel

rikkunud

oluliselt

kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes, asudes osaliselt ekslike järeldusteni

kohtuotsuse põhjendamisel, millega kaasnes põhjendamatu kohtuotsus, mille tulemusena

mõistis maakohus A. Drozdovi õigeks temale inkrimineeritavas D.S. tapmise episoodis.

3.2. Apellandi hinnangul viitab maakohtule esitatud kohtuotsus sellele, et tõepoolest on A.I. t

ja J.J. t Viru Maakohtu 07.04.2015 otsusega karistatud KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemise eest kriminaalasjas, milles kannatanuks oli A. Drozdov, kuid ei saa jätta

tähelepanuta asjaolu, et see kriminaalasi lahendati lühimenetluses, selles koostati ainult

kohtuotsuse resolutiivosa ning kohtuotsuse tervikteksti ei ole koostatud. Seega ei ole võimalik

kategooriliselt väita seda, et 07.04.2015 kohtuotsuse teinud kohus oleks lugenud tõendatuks

kõik süüdistuses märgitud asjaolud, sealhulgas selle, et A. Drozdov tegi hoiatuslasu, et A.I. ,

J.J. ja D.S. provotseerisid tüli A. Drozdoviga, et ka D.S. kasutas füüsilist vägivalda A.

Drozdovi suhtes, jne. Küll aga saab asuda seisukohale, et kohus luges tuvastatuks, et A.I. ja

J.J. panid A. Drozdovi suhtes toime kehalise väärkohtlemise. Kriminaalasjas nr 1-15-1166 ei

olnud süüdistuse ja tõendamiseseme võtmeküsimuseks mitte konflikti tekkimise asjaolud vaid

peamiselt kannatanule tervisekahjustuse tekitamise asjaolud – selle tekitamise viis, seda teinud

isikud ning kannatanu kehavigastuste olemus. Samuti on A.I. ja J.J. tunnistanud ennast süüteos

süüdi osaliselt, mitte ei ole süüd täielikult omaks võtnud, mille tõendamiseks taotleb prokurör

Viru Maakohtu 26.03.2015 protokolli tõendina vastuvõtmist. Tõend esitatakse alles nüüd, sest

sellise väite ümberlükkamise vajadus tekkis alles peale kohtuotsusega tutvumist.

3.3. Maakohus on lähtunud otsust tehes eeldusest, et noorteseltskonna liikmed käitusid algusest

peale põhjendamatult agressiivselt A. Drozdovi suhtes. Asjaolu, et A. Drozdov andis selles osas

maakohtus tõele mittevastavaid ütlusi ja tegelikult hoidis püstolit käes juba baari Obolon juures

selles viibiva noorteseltskonna läheduses nende omavahelise suhtluse käigus tõendavad

muuhulgas tunnistajate A.Z. , A.I. , I. S, J.J. , O.R/D. ja E. I ütlused. Lisaks kinnitavad seda

kaudselt ka tunnistaja A. P ütlused, millest nähtub, et kui ta viibis sellel tulistamise öösel

turvaruumis, siis öeldi talle, et hakatakse tulistama. Ka see osundab sellele, et eelnevalt oli

A. Drozdov juba välja võtnud püstoli, mille tulemusena osad noorteseltskonnas olnud isikud

sisenesid baari ja informeerisid turvameest võimalikust eelseisvast tulistamisest, mis omakorda

tähendab seda, et väljas viibinud isikud olid juba Oboloni ees näinud süüdistatava käes püstolit.

Lisaks osundab sellele ka Oboloni videosalvestisel fikseeritu, mis apellandi hinnangul viitab

sellele, et peale seda, kui J.J. ja D.S. läksid esimest korda A. Drozdovi juurde ning A. Drozdov

tuli põõsaste tagant välja, siis astus osa baari Obolon eest asuvatest isikutest järsult justkui

ehmunult tagasi, mis ilmselgelt osundab sellele, et süüdistatava ja tema juures olevate D.S. ja

J.J. vahel toimus midagi, mis neid eemal viibinud isikuid hirmutas, kuivõrd osa nendest sisenes

kohe seejärel baari. Apellandi hinnangul viitab selline seltskonna liikmete reaktsioon sellele, et

suurem osa neist nägid A. Drozdovi käes püstolit. Samuti viitab videosalvestisel kujutatu

sellele, et peale seda, kui ehmatusele sarnaneva reaktsiooni tagajärjel osa seltskonnast sisenes

baari, nähtub A. Drozdovi liigutustest, nagu ta paneks midagi parema käega vasakule poole

põuetaskusse ise samal ajal selleks vasaku käega oma jope vasakut hõlma liigutades, mis

osundab sellele, et sellel ajal pani A. Drozdov püstoli tagasi põuetaskusse.

Kuigi ei ole hästi näha süüdistatava ning D.S. ja J.J. tegevus vahetult Oboloni ees, on vähemalt

nende kontuuridest näha, et nad olid süüdistatavast teatud distantsil ning juba eelnevalt

märgitud tunnistajate ütlused osundavadki sellele, et just sellel hetkel võttis süüdistatav esimest

korda püstoli välja või oli see tal juba käes. Kui seal oleks olnud oht, et Oboloni ees läheb

tavaliseks kakluseks, siis esiteks olnuks süüdistatava ja D.S. ning J.J. vaheline vahemaa

väiksem, teiseks ei oleks see ka tekitanud teistes eelmalviibijates sellist hirmureaktsiooni.

Tavalise kakluse puhul oleks teised ilmselt jäänud sündmuskoha lähedale jälgima järgnevaid

sündmusi. Lisaks ei oleks sellisel juhul läinud J.J. ja A.I. ka kurikate järgi, sest ka ilma

kurikateta saanuks nende seltskond ilmselt lihtsasti süüdistatavast jagu, kui neil oleks olnud

soov süüdistatavaga kakelda.

Püstoli varasemale väljavõtmisele viitab apellatsiooni kohaselt ka videosalvestis Oboloni seest,

kus tunnistaja O. R. osundab sellele, et A. Drozdovil oli eelnevalt käes püstol, näidates kätega

mingisugust eseme suurust, mis vastab sündmuskohalt leitud püstoli mõõtmetele.

Samuti ei ole apellandi hinnangul videosalvestiselt võimalik tuvastada, et A. Drozdov oleks

teinud hoiatuslasu. Arvestades selle A. Drozdovi kasutuses olnud püstoli mõõtmeid koos

helisummutiga, pidanuks ikkagi olema videosalvestiselt näha süüdistatava poolt väidetav

püstoli ülespoole suunamine ning selle vinnastamine, mida ta pidi tegema teise käega püstoli

laskevalmis seadmiseks A. Drozdovi poolt märgitud kohas. Videosalvestisel maakohtu poolt

märgitud ajal ei tõstnud A. Drozdov püstolit kõverdatud käega üles ning hoiatuslasku ei teinud.

3.4. Apellatsiooni kohaselt ei saa tunnistajate A.I. , J.J. , I. S, A.Z. , O.R/D., O. N ja J. I ütlusi

jätta tervikuna kõrvale kui ebausaldusväärsed, sest tulenevalt kohtupraktikast, et ütlused, mis

ei ole diametraalselt vastuolus, tuleb arvestada. Maakohus ei ole välja toonud põhjuseid, miks

ta jättis nende isikute ütlused kõrvale osas, milles need valdavalt kokku langevad. Lisaks on

ilmselgelt osade vastuolude põhjuseks asjaolu, et kuriteosündmusest kuni tunnistajate

ülekuulamiseni maakohtus oli möödunud mitu aastat, mistõttu on loomulik ja paratamatu, et

aja möödudes varem tajutud sündmuse kohta meelde jäänud asjaolud muutuvad ähmasemaks.

Ei ole eluliselt usutav, et kõik need tunnistajad, kelle ütlusi maakohus usaldusväärseteks ei

pidanud, oleksid andnud valeütlusi.

3.5. Apellandi hinnangul ei saa tunnistajate A.M. , A.T. , S.P. ja A. P ütlustest teha järeldusi,

et A. Drozdovi peksmine algas enne laskmist, ta karjus iga löögiga ning pärast laksatusi, neid

oli 4 või 5, oli D karjumist. Prokurör kirjutab lahti nimetatud tunnistajate ütlused ning tõdeb, et

maakohtuga sarnasele seisukohale jõuda ei ole võimalik.

Apellatsioonis leitakse, et kaitsja poolt kutsutud asjatundja N. Krivitski ütlused olid osaliselt

eluliselt mitteusutavad ning tegemist ei olnud erapooletu tunnistajaga. Jääb täiesti

arusaamatuks, kuidas sai asjatundja sellele järeldusele jõuda, et mõni lask oli sihitud ja mõni ei

olnud, lisaks veel seda, et mõni lask ei olnud ette nähtud tapmiseks. Kui ühte isikut on tabanud

3 lasku, siis on küll apellandi arvates võimatu kategooriliselt väita, et need isikut tabanud lasud

ei olnud sihitud tabatud isiku poole. Apellant peab võimalikuks, et esimese tabamuse sai D.S.

just rindkere piirkonda, seejärel kaotas ta tasakaalu ning teised kaks tabamust võisid tõesti

toimuda selliselt, et kannatanu oli kükakil või istukil.

Samas ei ole maakohus ka asjatundja N. Krivitski ütlusi pidanud läbinisti usaldusväärseteks,

sest maakohtu hinnangul käitles A. Drozdov ebaseaduslikult tulirelva helisummutit, kuigi

asjatundja leidis apellandile üllatuseks erinevalt tulirelva ekspertiisi akt nr 13E-TB0076 raames

tuvastatust, et kriminaalmenetluse käigus ära võetud ja nimetatud ekspertiisiakti kohaselt

summutiteks peetavad esemed ei olnudki summutid (ilma ise nendest proovilaske tegemata).

3.6. Prokurör leiab, et maakohus on liigselt tuginenud otsuse tegemisel A. Drozdovi ütlustele,

mis on vastuolulised nii tema enda varasemalt antud ütluste kui muude asjas kogutud

tõenditega. D.S. tulistamise osas ei ole A. Drozdovi ütlused usaldusväärsed. Apellatsioonis

tuuakse välja süüdistatava ütlustes esinevad vastuolud.

Apellandi hinnangul ei ole usutav, et A. Drozdov ei näinud ega vaadanud, kes temalt püstolit

välja sikutas ning kuhu ja kelle suunas toimusid kõik lasud. Kui lähtuda süüdistatava ütlustest,

siis ilmselt hoidis püstolit sikutanud isik parema käega summutist ning vasakuga siis ümber

A. Drozdovi püstolipidet hoidva käe. Ei ole eluliselt usutav, et ajal, mil isiku käest sikutatakse

püstolit käest, st püstolitoru suund pidevalt sikutamise ja rabelemise käigus muutub, st nii ülesse

kui ka alla nii paremale kui ka vasakule, tabatakse neljast lasust kolmel korral ühte ja sedasama

eemal seisvat isikut.

Maakohtule esitatud DNA ekspertiisiakt tõendab asjaolu, et kannatanu tulistamiseks kasutatud

püstoli päästikult leiti A. Drozdovi DNA. Võrdlusproovidena esitati ekspertidele ekspertiisi

teostamiseks lisaks süüdistatava DNA proovile ka kõigi viie sündmuskohal viibinud noormehe

DNA proovid. Kui A. Drozdovi käest oleks sikutatud püstolit selliselt, nagu ta kirjeldas, oleks

kahtlemata jäänud vähemalt püstoli summutile selle sikutaja DNA, arvestades seda, et see isik

sikutas süüdistatava versiooni kohaselt helisummutist kinni hoides kõvasti seda enda poole.

Nimetatud ekspertiisiaktist ei nähtu aga sellise seltskonnas viibinud isiku DNA tuvastamist

helisummutilt.

Muuhulgas märgib apellant, et olukorras, kus väidetavalt A. Drozdovilt tõmmati ära püstolit, ei

lähe kokku ekspertiisiaktis väljatooduga, et kuulihaav tabas D.S. t 137,5 cm kõrgusel kannast.

Maakohus leidis peamiselt A. Drozdovi ütlustele tuginedes, et A. Drozdovi peksmine algas

enne seda, kui toimusid lasud. Apellant möönab, et toimus küll A. Drozdovi füüsiline kontakt

J.J. ga enne tulistamist, kuid seejärel toimus tulistamine, mille tagajärjel sai D.S. surmavaid

kehavigastusi ning alles seejärel toimus A. Drozdovi peksmine seltskonna ülejäänud liikmete

poolt.

3.7. Apellant leiab, et maakohtus uuritud tõendid osundavad sellele, et A. Drozdov tulistas

temale lähenevat D.S. t ajal, mil tema ja D.S. vahel oli piisav vahemaa, mis oli mõõdetav

vähemalt meetrites, ning sellist hoiatuslasku nagu A. Drozdov ise kirjeldas, ta ei teinud. Samuti

ei tehtud D.S. t tabanud lasud ajal, mil keegi sikutas A. Drozdovi käest püstolit ära, mis

tähendab seda, et A. Drozdov tulistas korduvalt D.S. suunas ajal, mil D.S. oli temast mitu

meetrit eemal, pidades ise samal ajal võimalikuks, et tema lasud võivad tabada ja kahjustada

kannatanu elutähtsaid organeid.

Seda tõendavad lisaks surnu ekspertiisiaktile muuhulgas järgmiste isikute ütlused, mis

käsitlevad sellel ööl toimunud D.S. tulistamist: E. I, O. K, J.J. , A.Z. , A.P. ütlused.

3.8. Tahtluse ja võimalike õigusvastasust välistavate asjaolude olemasolu osas märgib apellant,

et A. Drozdov teadis, et tal puudub õigus temal kaasa olnud püstoli, summuti ning padrunite

omamiseks ning valdamiseks, mistõttu ei tulistanud A. Drozdov mitte õigusvastase ründe

tõrjumiseks, vaid selleks, et noored teda kinni ei võtaks, teda kinni ei peetaks ja politseile üle

ei antaks. Seda mõtteviisi kinnitab ka 2015 märtsis ebaseaduslikult Koidula 8 hoonesse

sisenemine.

3.9. Apellatsioonis leitakse, et A. Drozdov ei tegutsenud ka hädakaitseseisundis. A. Drozdov

tegutses vähemalt kaudse tahtlusega, kuna tulistades tulirelvaga kannatanu D.S. suunas, pidi ta

võimalikuks pidama, et ta võib tabada kannatanut elutähtsasse piirkonda, mille tulemusena võib

saabuda kannatanu surm ning möönis seda. Hädakaitse jaoks vajalikku õigusvastast rünnet ei

ole võimalik tuvastada. Ei nähtu rünnet ega nii tõsist ohtu, et oleks tulnud tulistada.

3.10. Kriminaalasja kohtumenetluse lõppfaasis teatas T.S. prokurörile, et ta leidis ühe

sellesama öö, s.o 21.04.2013 sündmusi kajastanud videosalvestise. Kohe peale seda, kui

prokurör oli selle salvestisega tutvunud, esitas prokurör maakohtule taotluse KrMS § 297 alusel

nimetatud salvestise vastuvõtmiseks ja uurimiseks tõendina, kuna on alust arvata, et osa sellel

kajastatud sündmustest on talletatud mõnevõrra parema kvaliteediga kui selle sama kaamera

salvestiste taastamise tulemusena saadud ja maakohtule varasemalt esitatud sama kaamera

salvestised. Prokurör põhjendas maakohtule ka selle varasemat esitamata jätmist muuhulgas

sellega, et temale ei olnud sellise salvestise olemasolu varasemalt teadlik, mistõttu ei olnud seda

tõendit märgitud ka süüdistusaktis. Maakohus keeldus seda tõendit vastu võtmast. Sellest

tulenevalt taotleb apellant, et Tartu Ringkonnakohus võtaks tõendina vastu ja uuriks T.S. poolt

prokurörile edastatud baari Oboloni videosalvestist, mida prokurör on varasemalt taotlenud ka

maakohtus.

3.11. Süüdistatava tegevuses tapmise osas ei esine ühtegi karistust kergendavat asjaolu,

menetluse käigus ei ole süüdistatav üles näidanud ka mitte mingisugust kahetsust toimepandud

teo üle. Arvestades D.S. tapmise toimepanemise asjaolusid ning asjaolu, et süüdistatav on

varasemalt kriminaalkorras karistamata, leiab apellant, et selle kuriteo eest tuleb A. Drozdovile

mõista sanktsiooni keskmisest väiksem karistus ning taotleb A. Drozdovi karistamist D.S.

tapmise eest vangistusega 6 aastat 6 kuud.

3.12. Kuna taotletakse süüdistatava süüditunnistamist KarS § 113 järgi, siis tuleb lahendada ka

D.S. ema T.S. tsiviilhagi. Esitatud on tsiviilhagi summas 4223,02 eurot, milles osa on otseselt

soetud D.S. matuste korraldamisega. Kuna apellandi hinnangul on A. Drozdov toime pannud

D.S. tapmise, siis peab A. Drozdov hüvitama T.S. e oma õigusvastase tegevusega põhjustatud

kahju kohtu poolt õiglaseks peetavas ulatuses.

4. Viru Maakohtu 04.07.2017 otsuse peale esitas apellatsiooni ka kannatanu T.S. esindaja

vandeadvokaat Epp Landberg, kes palub võtta apellatsiooni menetlusse ning vajadusel

ennistada apellatsioonitähtaeg; tühistada maakohtu otsus osaliselt osas, millega A. Drozdov

mõisteti õigeks KarS § 113 järgi ning teha uus otsus, millega mõista süüdistatav süüdi KarS

§ 113 järgi; rahuldada tsiviilhagi summas 4740 eurot ja jätta menetluskulud A. Drozdovi kanda.

Alternatiivselt taotletakse juhul, kui uue otsuse tegemine ei ole võimalik, asja saatmist tagasi

maakohtusse uueks arutamiseks teisele koosseisule.

4.1. Esmalt taotleb kannatanu esindaja tähtaja ennistamist. Apellatsioon on esitatud

arvestusega, et apellatsioonitähtaeg on hakanud kulgema alates otsuse tervikteksti 01.03.2018

kättesaamisest, sest avalikult seda teatavaks tehtud ei ole ehk apellatsioon on esitatud

õigeaegselt. Kui kohus loeb siiski kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest kaebetähtaja

algust, siis palub esindaja arvestada, et maakohus ei ole kohtuotsust avalikult teatavaks teinud,

kuna apellant sai kohtuotsuse kätte 01.03.2018, kannatanu ei valda eesti keelt, talle edastati

kõik dokumendid eestikeelsetena, ta ei saanud kohtuotsusest teada, millal on otsus tehtud.

Lisaks palub esindaja arvesse võtta, et kannatanu õigusi ei saa jätta kaitseta, kannatanu sõlmis

lepingu esindamiseks alles 09.03.2018, juurdepääs materjalidele võimaldati esindajale alles

12.03.2018, tegemist on mahuka ja keeruka kriminaalasjaga ning ka objektiivselt ei olnud

võimalik apellatsiooni varem esitada.

4.2. Maakohus on süüdistatava ütluseid aluseks võttes ebaõigelt ja irdudes 27.08.2013

ekspertiisiaktist nr 13E-IDS009/106, ekspertiisiaktis kohtuarsti arvamusest, kohtuarst-ekspert

M. Vassini kohtumenetluses antud ütlustest, asjatundja N. Krivitski ütlustest jõudnud

järeldusele, et laske oli üldse kolm, need tehti tahtmatult, kusjuures kolmas lask tehti peale

kurikaga löömist. Tõendatud on see, et kolm järjestikkust ning vähese ajavahega tehtud lasku

tabasid ühte isikut, s.o D.S. t, mis tõi kaasa tema surma. Ei ole eluliselt usutav, et kolm

järjestikku lasku tabasid ühte inimest, eriti kui sel ajal toimus rüselus, nagu väidab maakohus.

Kohtuotsusest nähtuvalt oli tegemist vaid kolme lasuga, samas aga vaidlust ei ole selle üle, et

üks kuulidest tabas A.I. t, üks J.J. t ja üks kuul tulistati baari aknasse ning kolm kuuli tulistati

D.S. . Samuti on leidnud süüdistatava ütlustega tõendamist, et relva magasinis oli tal kodust

väljudes 7 kuuli ning hilisemalt leitud relva magasin oli tühi.

4.3. Tõendamist on leidnud, et süüdistav läks öösel vastu 21.04.2013 välja ning võttis kaasa

summutiga relva, milles oli magasin 7 padruniga ja veel ühe lisamagasini 7 padruniga.

Tunnistaja M. D ütluste järgi oli A. Drozdov joonud kaks klaasi veini ning seega ei saanud

süüdistatav relva ja laskemoona kaasavõtmise hetkel olla sellises alkoholijoobes, et ei oleks

saanud aru oma tegevusest, mistõttu on põhjendatult alus arvata, et süüdistatav käitus teadlikult

ja eesmärgipäraselt relva ja laskemoona kaasa võttes. Sellises relvastuses avalikku kohta

minnes ei ole eluliselt usutav, et see oli kaasas kaitseks koerte eest.

Arvestades, et tegemist oli eriti ohtliku relvaga (relval puudus kaitseriiv ja päästik oli pehme),

siis A. Drozdov pidi teadma või pidama võimalikuks ja seda möönma, et võimalus kedagi

kahjustada on reaalne ning tulistamine (ka tahtmatu) elusolendi pihta võib kaasa tuua surma.

Seega nimetatud relvastuses avalikku kohta minnes ja seal viibides on isikul olemas tahtlus.

Samuti kinnitas süüdistatav, et käis sellisel moel relvastatult ka varem öösiti väljas. Ei ole

eluliselt usutav, et summutiga relva ja 14 padruni kaasavõtmise eesmärgiks sai olla vaid hirm

öösiti jalutamisele viidud koerte ees.

4.4. A. Drozdovi peksmise eest said 07.04.2015 kohtuotsusega karistada A.I. ja J.J. . D.S. l osa

A. Drozdovi peksmises ei olnud, sest D.S. oli selleks ajaks juba surnud. Maakohtu järeldused

peavad tuginema tõenditele mitte oletustele ning seega on maakohtu järeldus meelevaldne ja

absurdne selles, et kui D.S. oleks ellu jäänud, siis teda oleks ka karistatud. Nimetatud

kohtuotsusega on tõendatud, et A.I. ja J.J. peksid süüdistatavat, aga mitte see, et D.S. peksis

süüdistatavat. Maakohus on rikkunud KrMS § 3051 lg 1 – mille järgi peab kohtuotsus olema

seaduslik ja põhjendatud. Antud juhul puudub igasugune alus väita, et D.S. t oleks A. Drozdovi

peksmises süüdi mõistetud, kuna tema suhtes uurimist läbi ei viidud. D.S. osalemine A.

Drozdovi peksmises ei ole tõendamist leidnud. Arusaamatuks jääb ka, milliste tõenditega

üleüldse on tuvastatud, et D.S. tulistamine toimus sellel hetkel, kui oli rünne A. Drozdovile.

Kohtuotsusest selliseid tõendeid ei nähtu. Seega on kohtuotsuses maakohus põhjendamatult

keskendutud rohkem süüdistatava peksmise asjaoludele kui D.S. tapmise asjaolude

väljaselgitamisele, kusjuures põhjendamatult ning solvavalt kasutanud väljendit „S ja tema

kamp“.

4.5. Tunnistaja A.T. ei näinud, kui palju isikuid täpselt oli A. Drozdovi ümber peksmise ajal.

See, et A.T. ei näinud maaslamavat D.S. , ei tähenda, et D.S. tulistatuna maas ei lamanud. A.T.

ütlustest nähtub, et ta oli pigem keskendunud A. Drozdovi peksmisele, mistõttu ta ei pruukinud

märgata maaslamavat D.S. , arvestades, et väljas oli pime ja D.S. oli tumedates riietes. A.T.

sõitis autoga mööda, mitte ei jäänud seisma ning seega ei näinud tunnistaja sündmust tervikuna.

Sellel hetkel, kui A.T. mööda sõitis võis D.S. olla juba vigastatuna mikrobussi kantud.

Eelnimetatut toetavad A.I. kohtumenetluses antud ütlused. Tunnistaja A.T. ütlustest ei nähtu

kellaaegasid ning seega ei ole teada see ajahetk, millal ajaliselt A.T. sündmusest mööda sõitis.

Seega ei saa A.T. ütlustega mitte kuidagi tõendada D.S. osalemist A. Drozdovi peksmises ning

täiesti põhjendamatu on maakohtu järeldus, et D.S. peksis süüdistatavat ning teda ei olnud veel

tulistatud.

4.6. Tunnistajate A.M. , A.T. , S.P. , A.P. puhul on tegemist tunnistajatega, kes nägid sündmust

eemalt. Sündmuse toimumise ajal oli väljas pime ja sündmuses osales mitu isikut, mistõttu

isikute eristamine üksteisest on keeruline. Tunnistajad ei tundnud D.S. t ega A. Drozdovi ning

seega ei saa nad teha vahet ka nende karjetel, üleüldse on arusaamatu, kuidas on võimalik vahet

teha karjetel. Samuti ei olnud tunnistajate vaateväljas kogu sündmus, mistõttu ei saa väita, et

tõendatud on, et süüdistatava peksmine algas enne D.S. tulistamist.

4.7. Süüdistatav A. Drozdovi ütlused on selges vastuolus teiste hulgas nii ekspert M. Vassini

kui ka asjatundja N. Krivitski ütlustega, mis põhjendatult tekitab küsimuse süüdistatava ütluste

usaldusväärsusest.

Maakohus on tuginenud peamiselt süüdistatava ütlustele ja jätnud põhjendamatult kõrvale

muud tõendid. Maakohus ei ole pööranud tähelepanu, et süüdistatava kohtueelselt antud ütlused

on vastuolus maakohtus antud ütlustega. Kõik vastuolud süüdistatava ütlustes märkis prokurör

ära ka kohtuistungil oma süüdistuskõnes, mistõttu jääb arusaamatuks, et maakohus otsuse

tegemisel neid vastuolusid ei arvestanud. Maakohus vaidlustatava kohtuotsusega tunnistas

A. Drozdovi süüdi KarS § 320 lg 1 järgi selles, et süüdistatav andis kannatanuna

kriminaalmenetluses teadvalt valeütluseid. Seega kui isik annab kannatanuna valeütluseid, siis

jääb arusaamatuks, kuidas maakohus sai lugeda A. Drozdovi süüdistatuna antud ütlused

usaldusväärseks ning mõista süüdistatava õigeks tema enda antud ütluste alusel.

4.8. Maakohtus ütluste andmisel oli süüdistatava peksmisest möödunud neli aastat. A. Drozdov

ei saanud peksmise käigus rasket tervisekahjustust. A. Drozdovil ei ole diagnoositud

peaga/mäluga seotud tervisekahjustust, mis oleks püsiva iseloomuga. Mitte ühtegi meditsiinilist

dokumenti ei ole selle kohta, et süüdistataval oleks pea ja mäletamisega probleeme, mis võiks

ütluste andmist mõjutada ja mida maakohus otsuse tegemisel oleks saanud arvestada. Seega

jääb arusaamatuks, mille alusel maakohus sellisele süüdistavat õigustavale järeldusele jõudis.

4.9. Maakohus on põhjendamatult jätnud kõrvale sündmust vahetult pealt näinud isikute

ütlused, mis tõendavad, et konflikti algatajaks oli just süüdistatav. See, et D.S. le oli esitatud

kahtlustus, ei oma käesolevas kriminaalasjas mingit tähendust ning see ei õigusta süüdistatava

tegu tulistada D.S. kolm korda. Samamoodi ei ole asjasse puutuv A. Drozdovi varasem elukäik,

kuna käesoleval juhul on temale esitatud süüdistus nelja erineva karistusseadustiku paragrahvi

järgi, sealhulgas valeütluste andmises. Samuti on maakohus jõudnud üllatavale järeldusele, et

D.S. surmas võis olla süüdi n-ö „S kamp“.

4.10. Maakohus on jätnud õigustamatult arvestamata A.I. , J.J. , I. S, A.Z. , O.R/D., O. N, J. I

ütlused.

Apellant rõhutab, et kohtuotsus ei vasta eesti kirjakeele normidele ehk ei ole kirjutatud

arusaadavas eesti keeles, et oleks üheselt mõistetav, millistel asjaoludel maakohus on leidnud,

et A. Drozdov tuleb õigeks mõista D.S. tapmises. Kohtuotsuses kasutatakse rohkesti asesõnu,

mistõttu ei ole aru saada, kes täpselt, mida teeb. Kohtuotsuses on kasutatud isikustamata

väljendeid nagu „inimesed“, „kamp“, täpsustamata isikuid nimeliselt, mis teeb samuti raskesti

mõistetavaks, kes konkreetselt mida teeb.

4.11.

Lisaks

eeltoodule

on

maakohus

kohtuotsuse

tegemisel

rikkunud

kriminaalmenetluseõigust jättes kohtuotsuse KrMS § 319 lg 2 järgi avalikult teatavaks

tegemata. Nimelt sätestab KrMS § 319 lg 2, et apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule

kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Maakohus ei ole kuni

käesoleva ajani kohtuotsust avalikult teatavaks teinud ning seega on tegemist

kriminaalmenetluse olulise rikkumisega, mis võis tuua kaasa apellatsiooni tähtaja rikkumise,

mis toetab apellandi poolt alternatiivselt esitatud apellatsiooni tähtaja ennistamise taotlust.

5. 19.03.2018 edastas Tartu Ringkonnakohus kohtumenetluse pooltele teate apellatsioonide

esitamise kohta ning kohtumenetluse pooltel oli õigus esitada apellatsiooni kohta kirjalikke

seletusi ja vastuväiteid ringkonnakohtule apellatsiooni esitamise kohta teate saamisest alates

seitsme päeva jooksul.

5.1. Nimetatud ajaks esitas oma seisukohta kannatanu esindaja, kes palub rahuldada

prokuratuuri apellatsioon ja tühistada osaliselt Viru Maakohtu 04.07.2017 kohtuotsus ning

mõista süüdi A. Drozdov KarS § 113 (alates 01.01.2015 kehtiva KarS § 113 lg 1) sätestatud

kuriteos. Läbi vaadata T.S. tsiviilhagi summas 4233,01 eurot ning välja mõista see A.

Drozdovilt. Kannatanu poolt kantud menetluskulud summas 1970 eurot jätta A. Drozdovi

kanda. Kannatanu ei taotle suulist menetlust.

Kokkuvõtlikult leitakse seisukohas, et prokuröri apellatsiooniga tuleb nõustuda. A. Drozdovi

poolt D.S. tapmine on tõendatud. Samuti toetab kannatanu esindaja videosalvestise

vastuvõtmist.

5.2. Nimetatud ajaks esitas seisukoha apellatsioonide osas ka süüdistatava kaitsja

vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman, kes palub jätta prokuratuuri apellatsiooni rahuldamata,

T.S. apellatsiooni läbi vaatamata või rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning mõista

Eesti Vabariigilt ning T.S. A. Drozdovi kasuks välja apellatsioonimenetluses kaitsjale makstud

tasu.

Seisukohas leitakse kokkuvõtlikult, et apellatsioonide väited kohtuotsuse tühistamiseks alust ei

anna, sest maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Prokuröri taotlused täiendavate tõendite

vastuvõtmiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna selleks puudub vajadus. Samuti on alusetud

prokuröri kahtlused A. Drozdovi ütluste tõelevastavuse osas, mille tõestamiseks toob kaitsja

seisukohtades välja tõendid, mis kinnitavad süüdistatava ütlusi. A. Drozdovi puhul ei saa

rääkida hädakaitseseisundist, sest ei saa rääkida ka tapmisest, kuna süüdistatava tahtlus ei ole

tuvastatud. Samuti ei ole kaitsja nõus, et tõendina tuleks vastu võtta prokuröri esitatud

videosalvestis, kuna ei ole esitatud mõjuvaid põhjuseid, miks seda tõendit ei ole varem esitatud.

Kannatanu apellatsiooni osas leiab kaitsja, et see on esitatud hilinemisega, mistõttu tuleb see

jätta läbi vaatamata. Kui ringkonnakohus ei jäta kaebust läbi vaatamata, tuleb see jätta

rahuldamata. Kannatanu apellatsiooni väited ei ole aluseks maakohtu otsuse muutmiseks.

A. Drozdovi vastuväited tsiviilhagi osas kajastati 19.06.2017 maakohtu istungi protokollis,

mille juurde kaitsja jääb.

6. Tartu Ringkonnakohtu 04.04.2018 määrusega ennistati kannatanu apellatsiooni esitamise

tähtaeg, loeti apellatsioon esitatud tähtaegseks ning määrati kindlaks kohtuistungi toimumise

aeg, s.o 29.05.2018.

7. Menetlusosalised olid asjas nõus kirjaliku menetlusega, kuid ringkonnakohus vastavalt

KrMS §-le 331 lg 11 pidas vajalikuks asi läbi vaadata suulises menetluses.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

8. Ringkonnakohtu istungil jäid apellandid esitatud apellatsioonide juurde nendes toodud

motiividel.

9. Ringkonnakohus, kuulanud ära süüdistatava A. Drozdovi, kaitsja A. Forstimani, prokurör

G. Kooviti, kannatanu T.S. , tema esindaja E. Landbergi, uurinud asjas kogutud ja maakohtus

analüüsitud tõendeid, samuti maakohtu istungite protokolle, leiab, et maakohtu otsus

süüdistatava A. Drozdovi õigeksmõistmises tuleb jätta muutmata, kuid ringkonnakohus peab

vajalikuks muuta esimese astme kohtu otsuse põhiosa, jättes välja ja lisades asjaolusid vastavalt

KrMS § 337 lg 1 p 3.

Ringkonnakohus jätab välja maakohtu osunduse A.I. ja J.J. suhtes 07.04.2015 tehtud Viru

Maakohtu otsusele kui tõendile lühimenetluse asjas nr 1-15-1166, samuti kannatanu D.S. osas

Viru Ringkonnaprokuratuurist 02.03.2017 väljastatud õiendi kui iseloomustava materjali ja

esitab täiendavad põhistused KarS § 28 mittekohaldamise osas.

10. Prokuröri ja kannatanu esindaja taotlus maakohtu õigeksmõistev otsus tühistada ja

süüdistatav KarS § 113 järgi süüdi tunnistada jääb rahuldamata.

11. Asjas ei ole vaidlustatud süüdistatava süüdi tunnistamist ja karistamist kuritegudes KarS

§ 418 lg 1, § 420 lg 1 ja § 320 lg 1 järgi.

12. Käesolevas kriminaalasjas on keskseks küsimuseks, kas riikliku süüdistuse poolt esitatud

tõendid kinnitavad süüdistatava süüd kannatanu D.S. tapmises.

13. Väärib koheselt märkimist, et riikliku süüdistaja positsioon on olnud uuritavas asjas kõikuv.

Esmases süüdistusaktis 30.11.2015 oli A. Drozdovi tegevuse osas süüdistuses KarS § 113 järgi

märgitud, „…tulistas vähemalt kolm tabavat lasku summutiga püstolist D.S. suunas, kes

vahetult enne tulistamist koos kurikaid käes hoidvate A.I. i ja J.J. iga Aleksei Drozdovi jälitasid

ja asusid teda ründama.“ Viimases süüdistuses 12.05.2017 nimetab prokurör ebamääraselt

„tulistas vähemalt kolm korda summutiga püstolist Margolin D.S.“, kuid ei ole enam viidet

sellele, et D.S. , A.I. ja J.J. A. Drozdovi jälitasid või ründasid. Ringkonnakohus leiab asja

materjalidest tulenevalt, et kitsapiiriline osundamine süüdistuses ainult A. Drozdovi poolt D.S.

tulistamisele ei ole asjas tõe tuvastamise seisukohalt objektiivne. A. Drozdovi süüdistusest on

välja jäetud kallaletung A. Drozdovile endale. Ringkonnakohus möönab, et asja selguse mõttes

oleks ka see asjaolu võinud sisalduda süüdistuses, kuid samas see ei väära tõe tuvastamist

A. Drozdovile esitatud süüdituses.

14. Maakohus leidis, et olemasolev tõendibaas ja prokuröri versioon toimunud sündmusest ei

võimalda A Drozdovi süüdi tunnistamist KarS § 113 järgi. Õigeksmõistva kohtulahendiga

polnud riiklik süüdistaja nõus ja esitas apellatsiooni. Prokurör leiab, et maakohus on rikkunud

kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes, kuna on teinud esitatud põhjendustest lõpuks

ekslikud järeldused. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu järeldustega mittenõustumine ei saa

olla kohtuotsuse tühistamise aluseks. Menetlusnormide olulist rikkumist, mis tooks kaasa

maakohtu otsuse tühistamise, ringkonnakohus ei tuvastanud.

15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse keelelises sõnakasutuses esineb mõningaid

vajakajäämisi, kuid see ei tähenda, et maakohtu otsus ja kohtu siseveendumuse kujunemine

poleks jälgitav ja peaks sel põhjusel kaasa tooma kohtuotsuse tühistamise või asja

tagasisaatmise maakohtule uueks arutamiseks.

Kannatanu esindaja apellatsioonis leitakse, et maakohus on otsuses korduvalt kasutanud

halvustavat väljendit „S ja tema kamp“ ja sellise väljendi kasutamine 20-aastase hukkunud

kannatanu kohta on lubamatu. Ringkonnakohus möönab, et sõnakasutus ei tohiks kohtulahendis

kedagi riivata. Samas on iga kohtulahendit koostav kohtunik ja kohus oma otsustes sõltumatu

ja käesoleval juhul ei ole sõnakasutus äärmuslik. Ringkonnakohus käesolevas lahendis

eelnimetatud väljendit ei kasuta.

16. Asjas on kindlaks tehtud ja pole vaidlust selles, et kannatanu D.S. t tulistati A. Drozdovi

käes olnud tulirelvast. Küll on aga vaidlusküsimuseks milline oli asetleidnud sündmuste

täpsem järjekord ja kas süüdistatava tegevus oli seadust järgiv ja seotud kaitsetegevusega.

17. Prokurör pole nõus sellega, et maakohus on toetunud järelduste tegemisel A.I. ja J.J. suhtes

07.04.2015 tehtud Viru Maakohtu otsusele lühimenetluse asjas nr 1-15-1166, süüdistuses KarS

§ 121 järgi. Nimetatud süüdistuses tunnistati isikud süüdi selles, et nad 21.04.2013 kella 01.12

paiku Narvas baari „Obolon“ juures tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult grupis D.S. ja

provotseerisid tüli möödamineja A. Drozdoviga, kes tundis end ohusituatsioonis ja teostas

hoiatuslasu kaasasolnud püstolist Margolin. Vaatamata sellele A.I. , J.J. ja D.S. koos teiste

tundmatute isikutega ründasid teda ning kasutasid A. Drozdovi suhtes füüsilist vägivalda, lüües

teda pespallikurikaga, rusikate ja jalgadega vastu pead ja keha. A. Drozdov tulistas korduvalt

ründajate pihta, kuid kannatanu peksmine jätkus ka peale seda, kui ta ei saanud osutada

vastupanu ja oli abitus seisundis.

Maakohus on osundanud sellele, et kuna 07.04.2015 tehtud maakohtu otsus A.I. ja J.J. suhtes

on jõustunud, siis on otsus omandanud „ümberlükkamatuse omadused“. „Otsuse

ümberlükkamatus seisneb selles, et teda ei saa vaidlustada. Selles kajastatuid suhteid ja fakte

peetakse kindlaksmääratuiks, s.t teised kohtud…vaadates läbi vaieldavad küsimusi… ei pean

neid uuesti arutama.“

Maakohus leidis, et 07.04.2015 otsus ei ole enam vaidlustatav ja kõik A. Drozdovi peksmise

asjaolud on vaieldamatud. Kohus ei pea enam uuesti arutama, et D.S. koos kaaslastega ühiselt

ja kooskõlastatult grupis ründasid ja kasutasid vägivalda A. Drozdovi suhtes. Seejuures kohus

märgib, et süüdistatavad A.I. ja J.J. tunnistasid ennast 07.04.2015 kohtuistungil täies ulatuses

süüdi. Seejärel leiab maakohus siiski, et kuna prokurör muutis A. Drozdovile esitatud

süüdistust, siis kohus on sunnitud analüüsima kõiki käesoleva kriminaalasja asjaolusid, millised

olid kindlaks tehtud 07.04.2015 kohtuotsusega ja hindama tõendeid kogumis (otsus lk 23).

17.1. Ringkonnakohus nõustub siinkohal prokuröri märgituga. Maakohtule esitati uurimiseks

tõesti 07.04.2015 tehtud kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-15-1166, milles oli kannatanuks

A. Drozdov. Nimetatud kriminaalasi lahendati lühimenetluses, see piirdus resolutiivosa

koostamisega ja tervikteksti ei koostatud.

17.2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei saanud otsuse tegemisel tugineda varasemalt

07.04.2015 tehtud kohtulahendile, kus süüdistatavad A.I. ja J.J. on nüüdseks käesolevas asjas

tunnistaja staatuses. Lühimenetluses tehtud kohtulahendis olid nad küll ennast süüdi

tunnistanud, kuid need asjaolud pole käesolevasse kriminaalasja ülekantavad. A. Drozdovi

süüasja arutamisel kuulati A.I. ja J.J. maakohtus üle ja siin tuleb hinnata nende ütluste

usaldusväärsust, mis nad on andnud tunnistajatena.

Seega maakohtu mõneti vastuoluliselt väljaloetava järelduse taustal märgib ringkonnakohus, et

maakohtu otsuse põhiosa viited A.I. ja J.J. süüasjas 07.04.2015 tehtud Viru Maakohtu otsusele

tuleb tõendite hulgast välja jätta. See asjaolu ei takista aga ringkonnakohtul kuidagi süüdistuses

esitatud asjaolusid kontrollida ja hinnata olemasolevate ja käesolevas asjas esitatud tõendite

baasil.

18. Ringkonnakohtus jäi süüdistatav A. Drozdov varem antud ütluste juurde ja väitis, et

tapmissüüdistuses ta ennast süüdi ei tunnista.

19. Maakohus on süüdistatava A. Drozdovi ütlused tulistamise asjaolude kohta lugenud

usaldusväärseks. Prokurör selle maakohtu järeldusega ei nõustu ja leiab, et D.S. oli tulistamise

ajal temast eemal ning A. Drozdovi juures olid kurikaga löönud isik ning isik, kes püüdis tema

käest püstolit ära võtta. Prokurör on asunud seisukohale, et olemasolevad tõendid tõendavad

asjaolu, et A. Drozdovi peksmine toimus ajaliselt pärast seda, kui A. Drozdov oli juba korduvalt

tulistanud temale lähenenud D.S. suunas. Prokurör leiab seega, et A. Drozdovi peksmine

toimus seega hiljem juba kättemaksuaktsioonina, põhjusel, et A. Drozdov oli sõpruskonna

liikmete suunas tulistanud ja raskelt vigastanud D.S. t.

20. Ringkonnakohus uuris põhjalikult asja materjalide juures olevaid videosalvestisi, mis on

fikseerinud käitumissituatsiooni nii baarist väljas kui ka baaris sees ja leiab, et prokuröri

versioon sündmuste toimumise osas ei ole tõendamist leidnud. Videosalvestisel pole tõepoolest

fikseerunud D.S. pihta tulistamine, kuid eelnev sündmuste käik on olulises siiski talletunud.

Kahetsusväärselt on 21.04.2013 asetleidnud sündmus lõppenud D.S. surmaga. Prokurör

väidab, et kannatanu surma põhjustas püstolist tahtlikult tulistades A. Drozdov.

Ringkonnakohus leiab, et tapmise süüdistuse kinnituseks pole veenvaid tõendeid esitatud.

Konkreetset lasku kannatanu rindkerre pole keegi kohalviibinutest pealt näinud ja ei tea

kinnitada. Samas puudus asja materjalide põhjal A. Drozdovil D.S. tahtlikuks tapmiseks

igasugune motiiv.

21. Maakohus on õigustatult pidanud usaldusväärseks süüdistatava A. Drozdovi versiooni ja

järjekindlaid ütlusi selles, et uuritava sündmuse algul ei olnud tal baari Obolon ukse kõrval

asuvate põõsaste juures tulirelv veel välja võetud.

22. Mõlemas apellatsioonis on leitud, et maakohus on otsuse teinud arvestades põhiliselt

A. Drozdovi ütlusi ning tema ütlused olevat vastuolus teiste tõenditega. Ringkonnakohus sellise

üldistava väitega kindlasti ei nõustu ja taoline seisukoht on juba maakohtu otsusega ümber

lükatud. Küll tuvastas ringkonnakohus, et vastuolud esinevad kannatanu D.S. sõpruskonna

liikmete ütlustes. Mittenõustuvalt prokuröri väitega, leiab ringkonnakohus, et D.S. ja tema

sõpruskonna liikmed on alates sündmuse algusest käitunud põhjendamatult agressiivselt

A. Drozdovi suhtes.

23. Muuhulgas väidab prokurör, et polevat võimalik, et relva A. Drozdovi käest ära rebimise

ajal, kus relv liigub, tabavad kuulid ühte ja sama isikut (D.S. t). Ringkonnakohus ei pea sellist

situatsiooni kuidagi võimatuks, sest ei saa unustada, et D.S. on A. Drozdovist samal ajal kuni

mõne meetri kaugusel ja ajal kui A. Drozdovi käest rebiti relva, A. Drozdov ei muutnud enda

asukohta, vaid oli sundasendis.

24. Kannatanu esindaja apellatsioonis on üllatuslikult esitatud seisukohad, et „võttes arvesse

kohtuarst-ekspert M. Vassini ütlusi on usutav, et Drozdov tulistas tahtlikult lähenevat S“,

samuti „…Drozdov võttis relva välja juba baari ees ning et ta tulistas D.S. t ajal, millal keegi

tema suhtes vägivalda ei kasutanud.“

Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks millisele tõendile rajanevalt taolised seisukohad on

esitatud, sest M. Vassin pole ütlustes midagi sellekohast väitnud ja tunnistajat, kes oleks näinud

A. Drozdovi juba baari ees D.S. t tulistamas pole tuvastatud, samuti ei kinnita taolist olukorda

asja materjalide juures olev videosalvestis.

25. Ringkonnakohus uuris süüdistatava A. Drozdovi ütlusi ja kõrvutas neid teiste kogutud

tõenditega (sealhulgas baari Obolon videokaamerate salvestistega) ning leiab, et pole alust

kahelda süüdistatava ütluste usaldusväärsuses sündmuse toimumise asjaolude kohta.

Sündmuste areng süüdistatava kirjelduses ja videosalvestistel fikseeritus on olulises omavahel

kattuvad.

26. Süüdistatav selgitas, et püstol oli tal talvejope all taskus. Püstoli võttis ta kaasa põhjusel, et

lapsepõlves oli koer teda rängalt hammustanud ja ta soovis kindlustunnet, et ennast ohutuna

tunda. Sellel marsruudil, kus ta liikus, jalutati palju koeri. Samas leiab ta ka, et „…ma vist

kartsin rohkem kui oleks pidanud seda tegema ja seetõttu võtsin kaasa“ (KoTo 2. kd, lk 3p).

Kui ta kõndis baari Obolon sissepääsu vastas kõrvalteel, siis nägi baari sissepääsu juures 6-7

inimese suurust seltskonda, kes tundusid 20-25 aastased. Ta pööras neile tähelepanu, kuna nad

oli lärmakad. Ülbevõitu toonil öeldi talle „mees pea kinni või pidurda ennast, tuleb juttu ajada“.

Olles videosalvestust vaadanud täpsustas süüdistatav hiljem, et sõnades suhtles temaga D.S.

(KoTo 2. kd, lk 10). Keegi noormeestest näitas süüdistatava poole käega ja seejärel liikus kaks

noormeest sellest seltskonnast tema suunas. „Küsisin nende käest, et „poisid, mida te vajate?“,

kuid ma ei mäleta, mida nad vastasid, aga neil oli mingi agressiivne käitumine. Ma hakkasin

tagasi astuma. Üks kahest inimesest eemaldus baari suunas, teine aga sõnadega püüdis mind

kinni pidada. Sellel ajal lähenesid teised inimesed ja ka olid meelestatud ebasõbralikult. Ma

tundsin ohtu ja hakkasin tagasi astuma seljaga Kangelaste prospekti poole“ (KoTo 2. kd, lk

4p). Siis sai süüdistatav aru, et teda kavatsetakse „ringi võtta ja võimalik, et läbi peksta“.

26.1. Olukorras, kus süüdistatav piirati sisse, sai ta aru, et konflikti ei ole võimalik vältida, ta

tegi jopeluku lahti ja võttis parema käega taskust püstoli. Enne püstoli väljavõtmist ta ütles

„Poisid mina teid ei tunne, teie mind ei tunne, et lähme rahulikult laiali“, kuid sellele ei

reageeritud mitte kuidagi (KoTo 2. kd, lk 11). Püstolitoru oli suunatud õhku ja ta liikus

Kangelaste prospekti poole. Seal ta nägi, et ülekäigurada oli seltskonna ühe liikme poolt

blokeeritud. Ründajatel oli käes kurikas. „Mind võeti ringi, ma tegin hoiatava lasu õhku, kuid

ründajaid see ei mõjutanud. Nende reaktsiooni järgi ma sain aru, et nad mõtlesid, et see ei ole

tõeline püstol või on see siis pneumaatiline püstol. Seejuures keegi hõiskas „fuflo“, see

tähendab, et see ei ole tõeline ja ma sain aru, et nad hirmu ei tundnud“ (KoTo 2. kd, lk 5).

Keegi seltskonnast hõikas, et „poisid, heitke ta pikali.“ Süüdistatav jätkas liikumist mööda teed,

mis oli paralleelne Kangelaste prospektiga ja siis üks ründajatest, jõudis talle järgi ning lõi teda

mitu korda. Nende kordade ajal juhtus tahtmatu lask. „ründaja oli minust vasakul pool ning lõi

mind vasakusse külge. Pärast lasku jooksis ta kuhugi eemale…ning kasutades segadust

hakkasin ma juba näoga Pähklimäe ülekäiguraja poole jooksma.“ Kuna tagant jälitas teda ka

inimene kurikaga, siis ta kartis, et see isik jõuab järele, lööb tal kurikaga pea lõhki. Ta keeras

ennast ringi, et olukorda kontrollida. Seal oli reklaamsilt ja valgustuspost.

Pöörates ringi ta nägi, et üks tagaajajatest oli jäänud 2-3 meetri kaugusele seisma. „Tema tagant

jooksis juba teine inimene välja, kellel oli käes kurikas. See kurikas oli umbes rindekere tasemel

ja see oli tal löögiks valmis. Ma arvasin, et ta jääb ka seisma, kuid püstolit nähes ta hirmu ei

tundnud.“ Püstol oli ründajate poole, kuid oli suunatud maha. Inimene, kelle käes oli kurikas,

seisma ei jäänud ja lõi teda. „Loomulikult tõmbles minu käsi tema poole ning üheaegselt vajutas

minu sõrm päästikule. Pärast seda lööki hakkasin ma kukkuma paremale poole, kus isik, kes

seisis paremal pool, hüppas juba tema juurde ning hakkas temalt püstoli käes välja tirima. „Kui

üks neist tõmbas püstolit mu käest, siis teine sooritas lööke. Teda ma ei näinud, sest silmad olid

mul kinni ja käsi kaitses pead.“ Selle rüseluse ajal toimusid ka lasud. Kuhu laskude tagajärjel

kuulid lendasid süüdistatav ei kontrollinud („ei ole aimugi“).

26.2. Süüdistatav mäletas selgemalt hetke kui ta piirati kahe isiku poolt sisse. „Kui hakati

piirama, siis sain aru, et nad ei lase mind niisama ära….Pärast kui nendest üks isik läks minu

selja taha, sain ma aru, et selja tagant võis tulla löök, sest selja taha niisama ei minda jutu

ajamiseks“ (KoTo 2. kd, lk 93). „Vasakult oli isik kurikaga käes ja teine oli ilma. Kuna nad

pidevalt liikusid, siis nende täpne asukoht ei jäänud meelde…Esimesel korral piirati mind

kindlasti Oboloni baari läheduses.“

Need isikud vahetusid kogu aeg, ühed läksid ära, mõned tulid juurde. Süüdistatav mäletab

kurikaga lööki kõrva piirkonda, ülejäänut enam ei mäleta. Esimene kurikaga lööja oli J.J. . Ta

püüdis ennast ründajate haardest vabastada. Tema sõrm oli päästikul. Vaba käega kaitses ta

samal ajal löökide eest pead. Samal ajal ründaja, hoides süüdistatava püstolit hoidvat kätt,

kasutas seejuures kahte kätt. „Tundsin, et kahe käega, sest ma ei suutnud püstolit mõlemas

suunas liigutada. Sellest ma sain aru, et püstoli oli fikseeritud tema kahe käega… Ma sain nii

aru, et ta üheaegselt püüdis välja tirida, lahti rebida…Ma tundsin, et ta üritas lahti kangutada

minu kätt, kuid minu sõrm oli kinni surutud päästiku peale“ (KoTo 2. kd, lk 84). Süüdistatav

arvas, et laskude vahe oli ca 30-40 sekundit.

Kui süüdistatav uuesti teadvusele tuli, avastas ta end lamavana maapinnal, pea suunatud

Pähklimäe ülekäiguraja poole ja paremal käel olev isik tõmbas tal püstoli käest välja. Püstol

kadus süüdistatava ütluste kohaselt pimedusse ja edasi jätkati mitme isiku poole tema peksmist

ning ta kaotas lõplikult teadvuse. Seejärel ta vahepeal toibus, siis kaotas jälle teadvuse ja

lõplikult tuli teadvusele juba haiglas.

26.3. Prokuröri küsitlemisel vastas süüdistatav kokkuvõtlikult, et esimene lask oli hoiatuslask,

mis oli tehtud õhku, teine lask toimus siis kui J.J. teda ründas, kolmas lask oli siis kui teda jälle

löödi kurikaga. Teise ja kolmanda lasu ajal ta ei kuulnud, et keegi oleks hüüdnud või karjunud

midagi. Ajal, mil tal käest püstolit tiriti, toimus neli lasku. „Praegu kui pea on korras ja kõik

asjaolud on meenunud ning magasinis padrunite kogust arvestades, tegin selle pinnalt

järeldused mitu neid laske oli“ (KoTo 2. kd, lk 12, 14p).

27. Apellatsioonis väitis prokurör, et süüdistatava ütlustes esinevad vastuolud, kuid

ringkonnakohtu arvates on A. Drozdov mõningat vastuolude esinemist veenvalt selgitanud oma

tervisliku seisundiga kohtueelses menetluses ütluste andmise ajal. Pole vaidlust selles, et

sündmuse käigus oli A. Drozdovi pekstud kurikaga vastu pead, talle oli tekitatud kaks peahaava,

peaaju kelmete alused verevalumid pea pehmetes kudedes ja peaajupõrutus. Peksmise tagajärjel

kaotas ta teadvuse ja tal esinesid mälulüngad.

Haiguslehel viibis süüdistatav kokku 4 kuud. Esimesed ütlused andis ta 4 päeva pärast peksmist

haiglas. „Minu pea oli sedavõrd lõhki, et kohe pärast seda ma ei mäletanud kõike, aga aja

jooksul tuli mälu tagasi….Kogu nelja aasta jooksul meenutasin seda. Menetleja küsis minult,

miks need kestad olid sul sellisel suurel vahemaal ja selle läbi siis üritasin kõike meenutada.“

Süüdistatav selgitas, miks ta kohe konflikti algfaasis ei üritanud lahkuda ning põhjendas seda

sellega, et oli toimuvast krampis ning hirmul. „Kui mul ei oleks blokeeritud tagasi astumist,

siis ma oleksin lahkunud, ma oleksin lihtsalt jooksu pannud.“

Süüdistatava ütlused tema esialgsete laskude asukohast (lask õhku ja hilisemad lasud) kattuvad

hiljem leitud kahe padrunikesta asukohaga.

28. Käesolevas kriminaalasjas on küllaldaselt isikulisi tõendiallikaid, kes olid rohkemal või

vähemal määral puutumuses sündmusega. Maakohus leidis, et tunnistajate A.Z. , A.I. i, I.S. i,

J.J. i, O.R. /D., J.I. ja O.N. ütlused pole usaldusväärsed ja tuleb tervikuna välja jätta.

Prokurör leidis seevastu, et maakohus jättis osade tunnistajate (D.S. sõpruskond) ütlused

põhjendamatult tõendikogumist välja.

Maakohus leidis, et tunnistajate ütlused pole tõendina usaldusväärsed, kuna on omavahel

diametraalselt vastuolus ja pole kooskõlas toimiku materjalidega. Tunnistajad on omavahel

seotud ja neil on asjas isiklik huvi. Tähtsust omavatele küsimustele on tunnistajad vastanud

mittemäletamisega.

Ringkonnakohus leidis tõendeid uurides, et D.S. sõpruskonna liikmete ütluste hindamisel ei

saa jätta tähelepanuta, et olles omavahel tuttavad, on nad tõepoolest andnud ütlusi toimunu

kohta neile sobilikult, s.o minimaliseerinud sõpruskonna vägivaldset tegevust, eitanud kurikate

olemasolu ja kasutamist või oluliste detailide osas hoopis lihtsakoeliselt väitnud, et ei näinud

toimunut või ei mäleta.

Kannatanu D.S. sõpruskonna liikmete ütlustesse ajendab kriitiliselt suhtuma ka asjaolu, et nad

on avaldanud A. Drozdovile kätte maksta. Esmalt kuulis sellest juba haiglas pärast sündmust

politseitöötaja O. Kornev, kes rääkis sellest maakohtus. Kannatanu sõpruskonna liikmed

kooskõlastasid olulises osas endi ütlused, mille kohaselt A. Drozdovi esitleti konflikti

algatajana. Aja möödudes mõningad detailid eelnimetatud isikutel ununesid, mistõttu esineb

ütlustes ka vastuolusid, kuid maakohtus isikuid vahetult üle kuulates sedastas kohus, et nad ei

olnud altid ja vastutulelikud sündmuse detailide meenutamisel ja taasesitamisel.

29. Tunnistaja A.Z. ütluste kohaselt ütles süüdistatav, et seiske seal kus te seisate. Mingi

hoiatus oli tehtud enne lasku. „Esialgu rahulikult suhtlesid, siis kõrgendatud toonidel ja siis

puhkes suur konflikt….Mees ütles, et seiske seal, kus te seisate, et midagi sellist ütles.“ (KoTo

2. kd, lk 66). „J. ütles… Ta ütles, et sellel ajal kui nad üritasid temalt relva ära võtta, siis tema

selle ajal tulistas ka“ (KoTo 2. kd, lk 67p). Tunnistaja väitis, et ta hästi mäletab kuidas võõras

mees lamas ja teised püüdsid püstolit temalt ära võtta, kuid kas siis olid ka lasud ei saa ta 100

% kindlusega väita. Püstoli äravõtmisel osalesid „D, A, J ja tema sõber“ (KoTo 2. kd, lk 72p).

Tunnistaja A.Z. ütlustega ei ole kuidagi kooskõlas prokuröri apellatsiooni väide, et A.Z. nägi

kuidas meesterahvas lamas maas ja temalt püüti püstolit ära võtta, mehest 10-15 meetrit eemal

lamas D ja tal olid valudele osutavad karjed.

Et tunnistaja on ütlustes ebakindel, kinnitab asjaolu, et kord nimetab ta püstoli äravõtjate hulgas

D.S. t (KoTo 1. kd, lk 72p), siis jällegi mitte (KoTo 1. kd, lk 67). Või millise kindla järelduse

saab teha tunnistaja järgmisest ütlusest. „Sest nagu mina saan aru, kui mina hakkasin jooksma,

siis ta juba tabas D ja D kukkus, kuid ma ei saa seda kindlalt väita“ (Ko To 1 kd, lk 72).

Prokurör usutles videosalvestise vaatamise käigus tunnistajat korduvalt küsimuses, kas ta pani

tähele, millistel asjaoludel D.S. kukkus, millele A.Z. vastas „mul ei tule meelde.“ Samamoodi

prokurör küsis tunnistajalt, kas ta märkas kellegi käes või maas mingeid piklikke esemeid,

millele tunnistaja vastas, „et ei näinud midagi.“ Prokurör küsis, kas D.S. sai olla üheks isikuks,

kes üritas maas lamavalt isikult püstolit ära võtta, millele tunnistaja vastas jällegi, et „võimalik“

(KoTo 1. kd, lk 74).

30. Tunnistaja A.I. on selgitanud, et tema ise sai ühe lasutabamuse jalga. Seejärel jooksis

süüdistatava juurde, lõi teda mitu korda, mistõttu kukkus süüdistatav pikali. Ülekuulamise ajal

maakohtus on A.I. prokuröri küsimustele vastates olnud ebalev, rõhutanud asjaolu, et

sündmusest on möödas neli aastat, ta ei mäleta enamikke asjaolusid ja kardab eksida (KoTo 1.

kd, lk 103). Eriti on jälgitav tunnistaja ebakindlus ja vastumeelsus ütlusi anda, kui prokurör

küsis tunnistajalt, miks on tema ütlustes vastuolud seoses kohtueelses menetluses antud

ütlustega küsimuses, kas süüdistatav kui relvaga mees jooksis nende sõpruskonna eest ära või

mitte. „Taganes ja jooksis ära, ma ju räägin, et ma ei mäleta.“

Seejärel otsustas A.I. jällegi ütlusi anda ja selgitas, et „ma mäletan, et kui D hakkas liikuma,

seejärel kui nad lähenesid 4-5 meetri kaugusel üksteisest, siis kõlasid lasud, D kukkus ja siis

toimusid lasud minusse ja siis kuul tabas jalga….Kui ma lõin seda püstoliga meest ja kui ta

kukkus maha, siis A.Z. jooksis juurde, me tõstsime D.S. kätele ja viisime autosse“ (KoTo 1.

kd, lk 103 p).

Prokuröri küsimusele, kas keegi teine veel seda püstoliga meest lõi, väidab tunnistaja „ma ei

mäleta. Ma võin öelda ainult enda kohta, et mina lõin.“ Tunnistaja ütluste ilmselge

mitteusaldusväärsus avaldub juba asjaolus, et A.I. väidab, et ta lõi A. Drozdovi kätega ainult

kaks korda. Tunnistaja ei soovi ütlusi anda sõpruskonna vägivaldse tegevuse osas, samas kui

objektiivsed tõendid koos A. Drozdovi kohtuarstliku ekspertiisi käigus tuvastatud arvukate

vigastustega kinnitavad süüdistatava intensiivset peksmist. Küsimusele, kas keegi kasutas

konflikti käigus kurikaid, mis on asjas kindlakstehtud fakt, vastas tunnistaja, et ei mäleta.

Kaitsja küsitlemisel avaldas A.I. , et esimene lask oli tehtud kohe D.S. pihta, seejärel pärast

kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist väitis ta, et esimese lasu tegi süüdistatav

hoopis õhku (KoTo 1. kd, lk 107). Tunnistaja enda ütluste kohaselt oli ta sündmuse ajal kaine.

31. Tunnistaja I.S. väitis, et mäletab sündmusest fragmente. Prokurör leiab apellatsioonis, et

I. S kuulis relvaluku liikumise heli ja nägi kui süüdistatav suunas püstoli D.S. ja J.J. suunas.

Ringkonnakohus, uurides I. S küsitlemist maakohtus, leiab, et I. S vastuseid ja ütlusi ei saa

kohus kuidagi kasutada ja usaldusväärseks pidada. Prokuröri küsimusele, kas ta kuulis

relvaluku liikumise heli, on I. S maakohtus vastanud „mul ei ole praegugi meeles, ausalt öelda

ei meenu“, „Ma ei taha valetada, aga ausalt öeldes ma ei mäleta midagi, nüansse ma ei mäleta,

võib olla kohati midagi mäletan. Ma ei tea täpselt, kas see oli või mitte, võib olla ma nägin seda

unes.“ Prokuröri taotlusel anti tunnistajale lugeda tema varasemat ülekuulamise protokolli,

mille kohta ta vastas, et „see mis ma läbi lugesin ei andnud mulle midagi“, „Ma üldse ei mäleta.

Nagu ma saan aru, et ma jõin sel päeval.“ (KoTo 2. kd, lk 31, 32, 33, 36). Samas pole I. S

osanud seletada maakohtus kuidas sattusid püstolile ja sündmuskohalt avastatud kurikatele

tema DNA jäljed.

32. Tunnistaja J.J. i ütluste kohaselt läks ta baari Obolon juures põõsastesse loomulikke

vajadusi rahuldama, nägi kui süüdistatav vinnastas püstoli ja suunas tema ning D.S. suunas.

Tunnistaja oli näinud püstolit ja läks siis baari kurika järgi, et püstoliga süüdistatavat ehmatada.

Seejärel lähenesid nad koos A.I. ja D.S. ga süüdistatavale ja viimane hakkas mõni hetk hiljem

tulistama. Täpsustavale küsimusele, keda siis süüdistatav püstoliga sihtis, teda või D.S. t, on

tunnistaja vastanud asjakohatult “Ei pööranud tähelepanu“ (KoTo 1. kd, lk 91 pöördel).

Milline sõnavahetus süüdistatavaga arenes tunnistaja samuti ei mäleta. Ta ei mäleta mis

järjekorras keegi pihta sai, kuid küll on kindel väitma, et keegi ei üritanud süüdistatavalt püstolit

ära võtta.

Asjaolu, et tunnistaja on olnud küsimustele vastates valiv, avaldub järgnevas. Kummastav on

asjaolu, et ilmselgeid fakte pidi isik vahetu kohalviibijana teadma ja tajuma, kuid see ei nähtu

tema vastustest. Küsimusele, kui kaugel oli ta tulistajast või milline oli vahemaa meetrites kui

süüdistatav hakkas tulistama, vastas J.J. jällegi väheveenvalt „ei mäleta“.

Prokuröri küsimusele, kas tunnistaja ise ründas mingil moel seda püstoliga meest kogu selle

sündmuse käigus, on tunnistaja vastanud “ei mäleta“ (KoTo 1. kd, lk 93p). Ilmekalt kinnitab

J.J. suhtumist maakohtus antud ütluste puhul tema üldine hoiak. Küsimusele, et millises

tervislikus seisundis toodi haiglasse süüdistatav, vastas ta, et „lõbusas“. Tunnistaja väitis, et

vigastusi ta süüdistataval ei märganud, vaid „ta oli lihtsalt määrdunud.“ Nimetatu tundub eriti

asjakohatu olukorras, kus A. Drozdovil esinesid silmnähtavad hulgivigastused üle keha, mis

hiljem fikseeritakse kohtuarstliku ekspertiisi käigus.

Prokurör on J.J. le lasknud maakohtus ette mängida videosalvestise, kuid sellest avaldub täielik

vastuste korratus prokurörile ja kaitsjale, mis pole andnud milleski selgust, sest vastused on

stiilis „ma ei näe“, „ei tea“, „ei mäleta“ (KoTo 1. kd, lk 98p).

Baari Obolon videosalvestiselt, mis on lisatud asja materjalide juurde asitõendina (KoTo 1. kd,

lk 172-175), on näha muuhulgas, et A. Drozdovi ja D.S. sõpruskonna vahel pole konflikt veel

alanud, kui J.J. läheb baari ja väljub praktiliselt kohe sealt kurikaga ning suundub A. Drozdovi

ja teda ümbritsenud isikute suunas ja asub seisma kaugemal olevate isikute selja taha.

33. Tunnistaja O.R. /D ütluste kohaselt on tema versioon järgmine. Nad seisid oma

seltskonnaga baari Obolon sissepääsu juures õues. „Me suhtlesime omavahel kui põõsaste taga

seisnud meesterahvas ütles midagi, mida ütles ma ei mäleta, aga poistele tema poolt öeldu ei

meeldinud. Ja sellest tekkis skandaal, poisid jooksid, et ta läbi peksta. S loomulikult jooksis ka,

oma sõprade eest tuli seista ja pärast võttis see meesterahvas relva välja ning hakkas

tulistama“ (KoTo 1. kd, lk 140p). Hilisemal täpsustaval küsitlemisel vastas tunnistaja konflikti

alguse kohta jällegi “Aga minu arvates meesterahvas seisis ja seisis. Mulle tundub, et keegi

küsis, et mis sa seal seisad ja mulle tundub, et sellest kõik algaski…Ebakainetele poistele ei

meeldinud meesterahva poolt öeldu“ (KoTo 1. kd, lk 145 154).

Tunnistaja arvas, et nägi süüdistatava käes mingit eset, kuid prokuröri küsimustele vastates pole

osanud kirjeldada selle kuju. Pärast seda kui avaldati tunnistaja kohtueelsel uurimisel antud

ütlused, kus ta oli väitnud, et „ja nägin, et mees võttis jope alt välja pika toruga püstolit

meenutava eseme“, leidis tunnistaja O. D, et võimalik, et see võis nii olla. „Aga praegu ma

juba ei mäleta kuna ta selle püstoli välja võttis“ (KoTo 1. kd, lk 142p).

Tunnistaja on selgitanud, et konflikt polnud mitte ainult võõra mehe ja D.S. vahel, vaid, kuna

kõik olid joobes, siis oli see üldine. Prokuröri küsimusele, kas te panite tähele kellegi käes või

kusagil vedelemas kurikaid terve selle sündmuse jooksul, vastas O. D „ei mäleta“.

Küsimusele, millest tunnistaja järeldab, et tegemist oli relvalaskudega, vastas O. D „olid nagu

laksud. Aga millest tulistati ja kui sa seda ei tea, siis ega ei saa kindlaks teha. Olid mingisugused

laksud“ (KoTo 1. kd lk 154).

34. Tunnistaja J.I. nägi baari Obolon juurde tulnud võõra mehe käes püstolitaolist eset.

Täpsustavatele küsimustele on tunnistaja vastanud ebalevalt, et nägi võõra mehe käes püstolit

ja läks kohe ära baari. Tunnistaja eemaldus sündmuskohast, kuna kartis oma elu ja tervise

pärast. Tunnistaja väitis, et kellegagi tal pole hiljem juttu olnud, kuidas ja miks tulistamine oli

toimunud. „Ma tean, et meesterahvas tulistas D. Rohkem ei mäleta midagi“ (KoTo 1. kd, lk 76

p).

35. Tunnistaja O.N. teab rääkida, et keegi nende seltskonnast oli öelnud, et põõsastes viibinud

mehel on püstol. Küsimusele kas ta ise nägi püstolit, vastas tunnistaja laveerivalt, et „mul on

halb nägemine õhtuti“ (KoTo 1. kd, lk 125). Tunnistaja andis ütlusi muuhulgas, et D.S. läks

baari vastas olevatesse põõsastesse loomulikke vajadusi rahuldama ja samal ajal istus võõras

mees ehk süüdistatav põõsas. Pärast seda, kui keegi tema seltskonnast oli öelnud, et isikul on

püstol, läks ta kiiresti baari Obolon. Mingeid laske ta ei kuulnud. Mis asjaoludel või kes baari

lähedal võõra mehe ehk süüdistatava läbi peksis, tema ei tea.

36. Maakohus tuvastas, et asjas on isikulisi tõendiallikaid, kes on erapooletud ja ei ole huvitatud

konkreetse kohtulahendi tulemustest. Ringkonnakohus leiab samuti, et on tunnistajaid, kes

teavad kirjeldada süüdistatava A. Drozdovi suhtes toime pandud vägivalla ja tulistamisega

seotud asjaolusid nii nagu nad neid tajusid ja kelle ütlusi saab pidada usaldusväärseks.

37. Tunnistaja A.M., elas 21.04.2013 toimunud kuriteosündmuse ajal Narvas Kangelaste

tänavas 18, korter 5, teisel korrusel. Ta kuulis kella 01.00 paiku baari Obolon juurest tulevat

lärmi ja läks elutoa aknale vaatama. Ta sai aru, et keegi jookseb kellelegi järgi, kuid kes ta

täpsemalt ei näinud. Tunnistaja arvas, et jooksjaid oli „4,5,6, ma ei loetlenud neid, ei saa täpselt

öelda“ (KoTo 1. kd lk 45). „See kes oli lühemat kasvu ja kes oli tüsedam, see jooksis natuke

rohkem vasakule kui teised mööda haljasala.“ Aknast välja vaadates avas tunnistaja akna.

Prokuröri küsimusele, kas tunnistaja kuulis mingeid hääli, vastas A. M „Jah mingisuguseid

plaksatusi, mingeid hääli, pärast mingi klaas oli löödud.“ Tunnistaja ei osanud riietuse järgi

isikuid eristada, sest „öösel on kõik kuidagi halli värvi.“ Sellelt kauguselt oli tunnistaja jaoks

raske aru saada kes, mida ja kellele karjus. „Tüsedamal inimesel, kes viimasena jooksis, oli

midagi käes, kuid ma ei näinud mis täpselt.“ Tunnistaja väitis, et „jah, kuulsin arusaamatuid

plaksatusi, aga millest see rääkis ma ei tea. Olid mingid karjumised ka“ (KoTo 1. kd, lk 45p).

Küsimusele, kas karjeid kuulsite pärast plaksatusi, vastas tunnistaja „Nii enne kui ka pärast

seal karjuti.“ Seejärel nägi ta kuidas kaks isikut tõi enda peal kolmandat inimest ja ta pandi

kohalesõitnud mikrobussi. Oboloni baari tagumise ukse juures nägi ta meesisikut midagi

tumedat autosse panemas ja arvab, et „võib öelda, et seal olid kurikad.“

Lärmi peale helistas A. M ka politseisse ja teatas, et „…Kangelaste tänaval 18-da maja juures

peksti suure kambaga läbi inimene.“ Prokuröri küsimusele, millest ta taolise järelduse tegi,

vastas tunnistaja „Võiks aimata, kuna paar inimest jooksis ühele suunale ja siis pärast seda

juba toodi üht inimest.“ Küsimusele, kas isik keda peksti, on sama isik keda kahe vahel hiljem

veeti, vastas tunnistaja „Ei seda ma ei saa öelda, kuna kes-keda peksis ma ei näinud…“(KoTo

1. kd lk 46).

Küsimusele mitu korda tunnistaja politseisse helistas, vastas A. M „Ei mäleta. Kas üks kord,

aga kaua rääkisin või siis paar korda.“

38. Tunnistaja A.T. töötas 2013. aasta aprillis taksojuhina ja on andnud ütlusi selles, et nägi

uuritavat sündmust u. 8 meetri kauguselt oma autos istudes. Ta nägi kuidas maaslamaja oli

ainult üks isik ja teda peksis kogu noortekamp. Tunnistaja selgitas, et maaslamajat peksis 4 või

5 inimest. Ta nägi kurikalööki ülevalt alla.

Kannatanu esindaja ja prokurör on apellatsioonides püüdnud kahtluse alla seada tunnistaja A.T.

tajutut. Nimelt väidavad nad, et A.T. ei pruukinud üldse märgata maas lamavat D.S. t.

Tunnistajat on selles osas maakohtus korduvalt küsitletud, kuid ta on vaatamata sündmusest

möödunud ajale andnud ütlusi, et nägi kuidas maapinnal peksti ainult ühte isikut ning rohkem

isikuid ta maapinnal ei näinud „…aga ma arvan, et ma oleksin märganud inimest, kes

lamaks…Tegelikult mina nägin päris hästi seda, mis toimus nende inimeste ümber, kes peksid.

Ja ma võin öelda, et seal polnud mingeid eraldi seisvaid isikuid“ (KoTo 1. kd, lk 63).

Kuna A.T. oli lähimaa pealt sündmuste tajuja, siis kohus peab tema ütlusi usaldusväärseteks.

Ringkonnakohus seega kannatanu esindaja ja prokuröri eelnimetatud kaitseväidetega ei nõustu,

sest tegemist polnud mingi väiksemõõdulise esemega ning maaslamavat inimest oleks

tunnistaja kindlasti märganud. Väheoluline pole, et A.T. näol oli sündmuse tajujana tegemist

kaine sõidukijuhiga, mitte alkoholijoobes baarikülastajaga.

On mõistetav, et A. Drozdovile esitatud tapmissüüdistuse kinnituseks oleks süüdistajale

„soodsam“ kui kannatanu D.S. oleks ka pikali koos A. Drozdoviga, keda D.S. sõpruskond

parasjagu peksab, pärast seda kui prokuröri versiooni järgi on A. Drozdov D.S. t tulistanud. See

kinnitaks justkui asjaolu, et A. Drozdov on D.S. t tulistanud enne seda, kui teda peksti.

39. Vajalik on märkida, et 07.04.2015 otsusega tunnistati A.I. ja J.J. süüdi tolles asjas

kannatanuna esinenud A. Drozdovi peksmises muuhulgas pesapallikurikatega. Käesolevas

asjas, kus A. Drozdov on süüdistatav ja arutatakse tema süüküsimust, kannatanu D.S.

sõpruskond ja sealhulgas A.I. ja J.J. (kes tunnistati 07.04.2015 otsusega süüdi A. Drozdovi

kurikaga peksmises) eitavad A. Drozdovi kurikatega ründamist ja peksmist. Seejuures

esitatakse kohtu jaoks väheveenev väide, et nad lihtsalt ei mäleta või ei näinud taolist asjaolu.

Ringkonnakohtu jaoks ei ole selline kaitseväide tõsiseltvõetav, sest pesapallikurikas on juba

välimuselt suuremõõtmeline ese ja see ei saa märkamatuks jääda juhul, kui seda inimeste keskel

lähimaa pealt kasutatakse. Nimetatud asjaolu avaldub ilmekalt ja selgelt ka asja juures olevalt

videosalvestuselt. Tunnistajad A.T. ja A. M on kirjeldanud mitme kurika olemasolu, millised

olid erinevat värvi. Videosalvestistel on samuti selgelt nähtav kurikate olemasolu. Küll avaldub

siinkohal aga järjekordne D.S. sõpruskonna soov esitada uuritava sündmuse asjaolusid neile

sobivalt, s.o A. Drozdovi suhtes vägivalla mittetarvitamist kinnitavalt ja A. Drozdovi

süüstavalt.

40. Tunnistaja S.P. olles Narvas, XXX elanik viiekorruselise maja neljandal korrusel, teab

kinnitada, et karjus inimene keda peksti, kes oli pikali maas ja karjus löökide ajal. “See maas

lamav inimene karjus kõvasti ja iga järgmise löögiga karjus. Ma arvasin, et midagi võib

juhtuda“, (KoTo 1. kd, lk 64). Tunnistaja kartis, et „nad löövad surmani“ maaslamajat ja

helistas seepeale politseisse.

41. Tunnistaja A.P. oli uuritaval ööl baaris Obolon turvamees ja D.S. oli talle varasemast

tuttav. A. P on andnud ütlusi, et baari sisenenud isikud teatasid talle võimalikust eelseisvast

tulistamisest, kuna olid näinud õues viibinud isiku käes relva. Ta läks baari uksele, kust jälgis

toimuvat. Inimest aeti taga ja ta taganes, ülejäänud olid tema järel. Ta kuulis mingeid karjeid,

siis 4 või 5 laksatust. „Ma tulin välja praktiliselt enne tulistamist. Keegi veel midagi karjus,

aga oli arusaamatu, mida karjus“ (KoTo 1. kd, lk 162).

42. Ekspert Mihhail Vassin andis maakohtus ütlusi, et D.S. t tabanud kolme lasu puhul pole

võimalik laskude järjekorda öelda. Rindkerre tabanud lasu puhul polnud aga tegemist

lähilasuga, muidu oleks lasujäljed jäänud ka kannatanu riietele. Kohtuarstliku ekspertiisiakti

arvamuse kohaselt võimaldasid saadud vigastused olla kannatanul veel aktiivne ca 10 minutit

ja seega teoreetiliselt sai D.S. jätkuvalt A. Drozdovi suhtes kasutada vägivalda.

43. Ringkonnakohus möönab, et tõepoolest võib olla mõneti kummastav, et A. Drozdov läks

ööl vastu 21.04.2013 linna, olles kaasa võtnud summutiga püstoli. Ainuüksi asjaolu, et

süüdistatav oli öisel ajal tulirelva ebaseaduslikult kaasa võtnud, ei pea aga tähendama, et tal oli

tahtlus kedagi tappa.

44. Prokurör ja kannatanu esindaja leiavad apellatsioonides, et A. Drozdov polnud D.S. t

tulistades hädakaitseseisundis. Põhiargumendina väidetakse siinjuures, et A. Drozdov tulistas

D.S. suunas tahtlikult ja siis, kui A. Drozdovi suhtes polnud veel rünnet. A. Drozdovi tegevust

ei saavat kuidagi nimetada kaitsetegevuseks.

45. Ringkonnakohus juba eespool märkis, et prokuratuuri positsioon pole süüdistuse osas olnud

ajas kindel ning süüdistuse kinnituseks polegi selgust saabunud. 30.11.2015 koostatud

süüdistusaktis leiab prokurör, et A.I. t tulistades ja J.J. suunas tulistades tõrjus A. Drozdov

tema suhtes vahetult toimepandavat õigusvastast rünnet, ületamata hädakaitse piire, D.S. le

rindu tulistades ületas A. Drozdov aga hädakaitse piire. Süüdistuses märgib prokurör

konkreetselt, et A Drozdov „tulistas vähemalt kolm tabavat lasku summutiga püstolist

Margolin D.S. suunas, kes vahetult enne tulistamist koos kurikaid käes hoidvate A.I. i ja J.J.

iga Aleksei Drozdovi jälitasid ja asusid teda ründama…“.

46. Apellatsioonis peab prokurör võimalikuks, et esimese tabamuse sai D.S. rindkere

piirkonda, seejärel kaotas tasakaalu ning teised kaks tabamust võisid toimuda selliselt, et

kannatanu oli kükakil või istukil. Ringkonnakohus leiab, et need prokuröri väited jäävad

tõendamata oletusteks, sest keegi kohalviibinutest pole teadnud anda ütlusi, milline oli D.S.

keha asend laskude ajal. Samuti pole kohtuarst oma arvamuses kannatanu surma põhjustanud

vigastuse osas suutnud kehaasendit konkretiseerida ning on nimetanud, et asend võis olla nii

seisev kui ka istuv või selili külili lamav (tõendid 1. kd, lk 15).

47. Kuna prokurör ei pea süüdistatava ütlusi tõesteks, siis leiab ta, et A. Drozdov tulistas D.S.

t vahemaalt, mis oli mõõdetav vähemalt meetrites. Tegi seda korduvalt kannatanu suunas ja

laskude ajal keegi püstolit A. Drozdovi käest ei rebinud.

48. Maakohus tegi järelduse, et D.S. sai kõik kolm laskehaava A. Drozdovi peksmise ja temalt

püstoli äravõtmise protsessis kuna D.S. oli ründajate seas. Õige on maakohtu arutluskäik, et

päras saadud kolme lasuvigastust ei kukkunud D.S. kohe maha, sest muidu oleks tunnistaja

A.T. seda näinud. Tunnistaja on kinnitanud, et tema nägi ainult ühte maaslamajat. Kohtuarst

on eksperdiarvamuses märkinud, et ka pärast saadud rindkerevigastust oli kannatanu võimeline

loetud minutite jooksul iseseisvalt liikuma. Seega oli ta võimeline lühiaegselt osalema

maaslamava A. Drozdovi peksmisel.

49. Maakohus leidis, et kuna kohtu poolt ei ole tuvastatud ei otsest ega ka kaudset tahtlust

A. Drozdovi poolt D.S. tapmises, siis sellel põhjusel ei ole võimalik kohaldada KarS § 28.

50. Ringkonnakohus leiab tulenevalt kogutud tõenditest, et ei ole võimalik järeldada

A. Drozdovi tahtlikku kaitsetegevust just olukorras, kus D.S. saab kuulitabamused.

51. Maakohus on menetlusosaliste osavõtul viinud läbi videosalvestiste läbivaatamise, mis olid

jäädvustunud baar „Obolon“ turvakaamera salvestisele (KoTo 1. kd, lk 32 pöördel). Nimetatud

läbivaatuse osas on protokollis talletunud ka prokuröri analüüsiv seisukoht. „… On näha, et

käed on Drozdovil maas, mida tal poole meetri pikkust relva käes tal ei ole. Praegu ta taganeb

ning tagant tuleb kurikaga liigutades see tüsedam mees, kes läks enne ilma kurikata. Nüüd on

näha, et see kes taganeb Drozdov ja esimesena ründab teda kurikaga väljunud J. J jookseb

kõrvale ja järgmisena jookseb Drozdovi juurde S. ….Näeme, et tagasi tulevad kolm isikut, neli,

üks neist on S, seal taga grupis. Aga kahtlust ei ole selles, et teda aeti taga ja sh kahe isiku käes

olid kurikad.“

Ka ringkonnakohus vaatas videosalvestist ja märgib, et seal pole jäädvustunud hetke, mil D.S.

t tabavad lasud. Salvestisel on küll jälgitav, et isik kellel on käes kurikas, suundub A. Drozdovi

poole ja A. Drozdov püüab tagaajajate eest ära joosta. Ringkonnakohus leiab, et videomaterjalil

sisaldub objektiivne ja mittekallutatud teave. Sellel on näha, et süüdistatav A. Drozdov ei

liginenud D.S. sõpruskonnale. Ta asus allee kõnniteel, kui talle liginesid D.S. ja J.J. .

A. Drozdovi sellekohased ütlused on kooskõlas videosalvestisel fikseerunud olukorra ja isikute

tegevusega. Ringkonnakohus ei kahtle selles, et konflikti algatajad oli süüdistatavast oluliselt

nooremad J.J. ja D.S. .

52. Apellatsioonides väidetakse, et A. Drozdov võttis püstoli välja juba baari Obolon juures

põõsastes viibides. Siinjuures väidetakse, et seda asjaolu kinnitavad tunnistaja A. P ütlused.

Selle väite lükkab ümber aga asjaolu, et A.P. oli turvamehena baari Obolon siseruumides ja ei

saanud näha, mis toimus õues. Tunnistaja A.P. on küll öelnud, et keegi õues olijatest jooksis

baari ja ütles, et praegu läheb tulistamiseks. Keegi tunnistajatest ei nimeta A. P, et relva

väljavõtja on põõsastes.

53. Apellatsioonides seatakse A. Drozdovi ütlused kahtluse alla veel põhjusel, et maakohtus

antud selgituste kohaselt ta ei näinud, kes täpsemalt tema käest püüdis püstolit ära rebida.

Siinkohal jätavad apellandid aga tähelepanuta, et selleks hetkeks oli A. Drozdov langenud D.S.

ja tema sõpruskonna massiivse rünnaku alla. Soov saada sellises situatsioonis isikult, kes

võitleb oma tervise ja elu eest, hiljem kõikehõlmavaid detailseid ütlusi, on asjakohatu.

Ringkonnakohtu jaoks on täiesti arusaadav, et sündmuste sellises eskaleerumise faasis pole

rünnatav võimeline enam kõike meenutama.

54. Apellatsioonides väidetakse, et kuna püstolilt kohalviibinute DNA-d ei leitud, siis ei ole

süüdistatava versioon tema käest relva „sikutajatest“ usutav. Taoline väide pole ringkonnakohtu

arvates sisukohane, sest asitõendiks tunnistatud püstolil tuvastati kahes kohas I. S DNA, mis

kinnitab A. Drozdovi versiooni, et relva püüti tema käest kätte saada, nagu ta seda on

kirjeldanud. Samas ka DNA puudumisel ei saa see välistada A. Drozdovi käest relva

ärakiskumist, sest enne kui politsei ööpäev pärast sündmust relva end valdusse sai, võidi seda

puhastada.

Maakohus kirjeldas põhjendatult, et sündmuskohalt leitud ja läbiotsimise käigus ära võetud

ning asitõendina vaadeldud puidust kurikate vaatlusprotokoll tõendab A. Drozdovi, S. M ja

A.T. ütlusi, et süüdistatavat peksti kurikatega. Tunnistajate helistamised politseisse on

kooskõlas A. Drozdovi ütlustega.

55. A. Drozdovil fikseeritud vigastused kinnitavad tema intensiivset ja jõulist peksmist

ründajate poolt (nt kaks haava pea kiiru-kukla piirkonnas, peaaju kelmete alused verevalumid,

verevalumid näol, kaelalüli ogajätke murd, näo koljuluude murrud, kapslialune põrnarebend jt.,

isiku ekspertiisiakt KoTo 1. kd, lk 61-65). Parema küünarluu ja viienda kämblaluu kinnine

killunenud murd annavad tunnistust sellest, et jõulist vägivalda rakendati ka käe suhtes, milles

A. Drozdov hoidis enda ütluste kohaselt püstolit, mida vägivallatsejad püüdsid tema käest kätte

saada. See asjaolu on jällegi kooskõlas süüdistatava versiooniga.

56. Ründe kindlas faasis tekkis olukord, kus A. Drozdov oli vägivaldselt maapinnale paisatud

ja jõuliselt edasi-tagasi käeliigutustega murti tema käest tulirelva. Kuna A. Drozdov relva käest

ei tahtnud anda ja sõrm oli samal ajal päästikul, siis toimusid sellest rüseluse käigus lasud,

millest üks tabas ka D.S. t rindkerre. D.S. oli sel hetkel A. Drozdovist paari meetri kaugusel.

Pole mingeid tõendeid, et A. Drozdov oleks suunanud tahtlikult tulirelva D.S. poole. Tõendeid,

mis kinnitaksid, et A. Drozdov vajutas päästikule, ei ole. Seega puudus tegu karistusõiguslikus

mõttes.

57. Maakohus on olemasoleva tõendibaasi puhul analüüsinud käitumissituatsiooni, seoses D.S.

t tabanud rindkere lasuvigastusega, mis osutus surmavaks. A. Drozdovi enda ütlusi on

kõrvutatud asjatundja, ballistika valdkonna spetsialist N. Krivitski arvamusega, et A. Drozdovi

käes olnud relval puudus püstoli kukke blokeeriv mehhanism, päästik oli väga pehme, päästiku

pingutus nõrk ja päästik vähe kontrollitav ning ründajate poolt A. Drozdovi käest püstoli

äravõtmise katse võis kaasa tuua tahtmatu päästikule vajutamise. Nagu juba eespool märgitud,

on seega õige järeldada, et kiirete liigutustega vägivaldses käitumissituatsioonis, kus püüti A.

Drozdovi käest püstolit kätte saada, muutus isikute keha ja samuti A. Drozdovi käes olnud

püstoli asend mõnevõrra iga hetkega ja see oli ka laskude põhjuseks, mis tabasid D.S. t

jalgadesse ja rindkerre.

58. Laskude toimumise ajal ei tajunud A. Drozdov kõikehõlmavalt ümbrust, kuna peitis oma

nägu vasaku käega löökide eest. A. Drozdov pole osanud öelda, kus asus laskude ajal D.S. .

Süüdistatav ei näinud, kes tiris püstolit tulistamise ajal. Püstol oli fikseeritud ründaja kahe

käega: ründaja üks käsi oli püstolitorul ja tema teine käsi surus A. Drozdovi kätt, mille sõrm oli

päästikul. Ründaja püüdis püstolit ära tirida. Antud situatsioonis ei saanud A. Drozdov relva

kontrollida.

59. Ringkonnakohus leiab, et taoline prokuröri väide, kus süüdistaja lihtsalt ei ole nõus

süüdistatava ütlustega, ei lükka ümber süüdistatava versiooni ja ütlusi, sest A. Drozdovi ütlusi

veenvalt kummutavaid tõendeid pole prokurör esitanud. Siinjuures tuleb viidata in dubio pro

reo põhimõtte olemusele, mille kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata

kahtlus süüdistatava süüdiolekus tema kasuks.

60. Prokurör püüab A. Drozdovi ründajatest luua pildi kui isikutest, kes tahtsid kinni pidada

õigusrikkuja, kes ebaseaduslikult käitles tulirelva, et ta siis politseile üle anda. Paraku ei kinnita

taolist D.S. ja tema sõpruskonna „seaduskuulekat“ käitumist asjas kogutud ja maakohtus juba

hinnatud objektiivsed tõendid.

Tegemist oli olukorraga, kus agressiivselt meelestatud grupp joobes noori (sealhulgas ka D.S.

) esmalt verbaalselt tüli norides, ründas tahtlikult ilmse vägivalla kasutamise eesmärgil A.

Drozdovi. Pingestunud olukorrast taandumiseks võttis A. Drozdov välja tulirelva, lootes, et

isikud taanduvad. Kindlasti polnud ründajatel sel hetkel teada kas A. Drozdovil on relvaluba

või mitte ja selline asjaolu neid kindlasti ka ründe hetkel ei huvitanud. Ründe algfaasis lõi J.J.

A. Drozdovi kurikaga. Tegemist oli ilmselge ründega A. Drozdovi isikule ja tema tervisele. A.

Drozdovil tekkis ründe tagajärjel hädakaitseseisund.

61. Samas pole menetletavas asjas alust kohaldada KarS § 28, kuna pole tuvastatav, et

A. Drozdov vajutas päästikule olukorras, kus D.S. saab kuulitabamused. Kui aga selline asjaolu

oleks tuvastatav ja A. Drozdov tulistanuks selleks, et end kaitsta, oleks KarS § 28 välistanud

tema teo õigusvastasuse.

62. A. Drozdovile suunatud rünne vastas kindlasti vägivallasüütegude koosseisule. Tegelikult

juba hetkest, kui A. Drozdov tulirelva välja võttis oli D.S. l ja teistel A. Drozdovi ründajatel

tajutav tulirelvast lähtuv võimalik oht, ning oli võimalus lõpetada igasugune rünne ning

taanduda tagasi baari juurde, kuid ometi nad seda ei teinud, vaid aktiivselt jätkasid A. Drozdovi

ründamist, olles relvastatud kurikatega. Käesoleval juhul ilmestab ründajate agressiivset

meelestatust kindlasti asjaolu, et A. Drozdovi käes olnud püstol neid ei hirmutanud ja taganema

ei sundinud. Grupiga rünnates asuti muuhulgas jõuga tema käest relva kätte saama.

63. Maakohus viitas D.S. isiku iseloomustamisel asjaolule, et uuritava sündmuse ajal toimus

kohtueelne uurimine kahes kriminaalasjas, kus kahtlustati D.S. t muuhulgas vägivaldses teos ja

sellest tulenevalt ei saa jaatada seaduskuulekat käitumist. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu

poolt polnud korrektne viidata taolisele faktile, sest nimetatud asjades polnud veel lahendit, ja

jätab nimetatud asjaolu maakohtu otsuse põhjendavast osast välja.

64. Kannatanu esindaja kaebuses leitakse, et maakohus on kohtuotsuse tegemisel rikkunud

kriminaalmenetluseõigust jättes kohtuotsuse KrMS § 319 lg 2 järgi avalikult teatavaks

tegemata. Nimelt sätestab KrMS § 319 lg 2, et apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule

kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Maakohus ei ole kuni

käesoleva ajani kohtuotsust avalikult teatavaks teinud ning seega on tegemist

kriminaalmenetluse olulise rikkumisega, mis võis tuua kaasa apellatsiooni tähtaja rikkumise,

mis toetab apellandi poolt alternatiivselt esitatud apellatsiooni tähtaja ennistamise taotlust.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtule tehtud etteheite näol ei ole siiski tegemist sellise

menetlusõiguse rikkumisega, mis peaks kaasa tooma otsuse tühistamise ja asja tagastamise

maakohtule. Nimelt ei ole asjas tuvastatud, et otsus oleks menetlusosalistel jäänud kätte saamata

ja sellega oleks kellegi kaitseõigust rikutud. Menetlusosalised, kes on soovinud maakohtu

otsuse vaidlustada, on saanud ka seda teha ning ringkonnakohus on esitatud apellatsioone

menetlenud.

65. Ringkonnakohus võtab seisukoha ka väljamõistetavate menetluskulude osas.

Süüdistatav A. Drozdovi kaitsja vandeadvokaadi abi A. Forstiman on esitanud taotluse välja

mõista Eesti Vabariigilt ja T.S. A. Drozdovi kasuks menetluskulud summas 1352,82 eurot,

mida tõendab A. Drozdovile 22.03.2018 (arve nr 2018-00093), 10.04.2018 (arve nr 2018-

00116), 25.05.2018 (arve nr 2018-00178) ja 29.05.2018 (arve nr 2018-00183) väljastatud

arvetega.

A. Forstimani tunnihind on 100 eurot + käibemaks. Nimetatud arvete alusel on osutatud

õigusabi teenust järgmiselt. Arved nr 2018-00093 summas 500 eurot, 2018-00116 summas 100

eurot, 2018-00178 summas 100 eurot ja 2018-00183 summas 652,82 eurot, mis hõlmavad tasu

A. Drozdovi 26.03.2018 seletuste ja vastuväidete koostamist Viru Ringkonnaprokuratuuri ja

T.S. apellatsioonide kohta (8,333 tundi, 100 eurot/tund + käibemaks, kokku 1000 eurot),

osalemine 29.05.2018 kohtuistungil ringkonnakohtus (2,5 tundi, 100 eurot/tund + käibemaks,

kokku 300 eurot) ja 29.05.2018 istungil osalemisega seotud sõidukulud.

65.1. Samasisulise taotluse on esitanud ka kannatanu T.S. lepinguline esindaja vandeadvokaat

E. Landberg, kes taotleb jätta kannatanu poolt kantud menetluskulud summas 2550 eurot

süüdistatava kanda.

Nimetatud taotlusele on lisatud 3 arvet, millest nähtub tehtud töö, sellele kulunud aeg ning tariif.

Arve nr 120180054 on 09.03.2018 väljastatud T.S. e. Arve kohaselt on tegemist ettemaksuga

apellatsiooni koostamiseks. Tunnihind on 125 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku

taotletakse 8 tunni eest 1200 eurot, sh käibemaks 200 eurot.

Arve nr 20180097 on 26.03.2018 väljastatud T.S. e ning selle kohaselt on osutatud õigusteenust

täiendavalt apellatsiooni koostamise eest 2 tundi ning apellatsioonkaebusele seisukoha

esitamise eest 3 tundi, kokku 5 tundi. Tunnitasu 125 eurot + käibemaks. Arve on esitatud

summas 750 eurot, sh käibemaks.

Arve nr 20180265 on 28.05.2018 väljastatud T.S. e õigusteenuse osutamise eest, mis väljendus

ettevalmistamises ja osalemises 29.05.2018 toimunud ringkonnakohtu istungil kokku 4 tundi.

Tunnihind 125 eurot + käibemaks. Arve on esitatud summas 600 eurot, sh käibemaks 100 eurot.

65.2. Kohtupraktika on aktsepteerinud valitud advokaadi keskmise mõistliku tunnitasuna 130

eurot, millele võib lisanduda käibemaks (RKKKm 1-17-7077, alapeatükk IV; RKKKm 1-17-

4924, p 41). Valitud kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates tuleb

võtta arvesse mh seda, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud ja millises mitte

(RKKKo 3-1-1-64-15, p 73). (RKKKo 3-1-1-84-15) Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ kui

ka Advokaadibüroo Narlex OÜ on käibemaksukohuslased.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle

otsustamisel tuleb kohtul silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda kui ka osutatud

õigusteenuse

vajalikkust.

Seejuures

on

kohtul

kaalutlusruum,

hindamaks

tehtud

kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele

kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud

kaitsetoimingutega. Kohtu poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks

liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata (RKKKo nr-d 3-1-1-99-11, p-d 9-12;

3-1-1-60-14, p 10.1).

Ringkonnakohus leiab, et E. Landbergi kui ka A. Forstimani töötunni hinnad on põhjendatud.

Küll tuleb menetluskulude väljamõistmisel arvestada ka asja keerukust, mahtu, tasu maksmise

vajalikkust ja põhjendatust. Ringkonnakohus leiab, et E. Landbergi kui ka A. Forstimani

apellatsioonimenetluses osutatud õigusteenused on olnud vajalikud ning kuuluvad tervikuna

rahuldamisele.

65.3. KrMS § 185 lg 1 kohaselt, kui ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p 3 nimetatud

lahendi, siis kannab menetluskulud riik. Seega jäävad süüdistataval A. Drozdovil ja kannatanul

T.S. tekkinud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

66. Viru Maakohtu 4. juuli 2017 otsus süüdistatava Aleksei Drozdovi õigeksmõistmises

süüdistuses KarS § 113 järgi tuleb jätta muutmata, kuid muuta otsuse põhiosa ja selles esitatud

asjaolusid vastavalt KrMS § 337 lg 1 p-le 3.

Tiit Lõhmus

Juhan Sarv

Maarika Kuusk

/allkirjastatud digitaalselt/