2-18-13796/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei ja avaliku e-

toimiku kaudu 26. novembril 2018

Tsiviilasja number

2-18-13796

Tsiviilasi

Rävala Õigusbüroo OÜ hagi E T vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagihind

579,01 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Rävala Õigusbüroo OÜ (registrikood 14042462,

asukoht Rävala pst 8 10143 Tallinn); lepinguline esindaja

Alla Žulinskaja (info@ravalaburoo.ee)

Kostja: E T (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx)

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada Rävala Õigusbüroo OÜ hagi E T vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista E Tlt põhivõlgnevus 287,54 eurot

(kakssada kaheksakümmend seitse eurot ja 54 senti),

intress 38,53 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja 53

senti) ja sissenõutavaks muutunud viivis 21,47 eurot

(kakskümmend üks eurot ja 47 senti), kokku 347,54

(kolmsada nelikümmend seitse eurot ja 54 senti)

Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks.

3. Välja mõista E Tlt Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt 287,54 eurot alates 15.09.2018 kuni

põhinõude kohase täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta 64% ulatuses E T kanda ja 36 %

ulatuses Rävala Õigusbüroo OÜ kanda.

2. Mõista E Tlt välja Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks

menetluskulud 137,60 eurot (ükssada kolmkümmend

seitse eurot ja 60 senti).

3. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb E

Tl tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(137,60 eurot) Rävala Õigusbüroo OÜ-le viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel.

Hagiavalduse asjaolud

1. 16.04.2017 sõlmis kostja Express Credit AS-iga laenulepingu nr 20170416012 400 euro

saamiseks

(laenuperiood

kuu).

Laenutaotluse

esitati

Express

Credit

AS-i

internetikeskkonnas www.ekspressraha.ee. Kostja isikusamasus on tuvastatud 01.09.2015

ID-kaardi alusel Kuressaare postkontoris. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu

tagastama hiljemalt 16.12.2017 summas 471,17 eurot, s.h laenu põhiosa 400 eurot ja

intressid 71,17 eurot. Peale laenulepingu sõlmimist on kostja tasunud 176,70 eurot. Express

Credit AS ütles laenulepingu erakorraliselt üles 02.11.2017. Express Credit AS loovutas

20.11.2017 talle kuuluva nõude kostja vastu Rävala Õigusbüroo OÜ-le. Nõude loovutamise

kohta edastas Express Credit AS kostjale 20.11.2017 teatise.

2. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 287,54 eurot, intressi 38,53 eurot,

seisuga 14.09.2018 sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 122,11 eurot ning välja

mõista kostjalt viivise alates 15.09.2018 põhinõudelt 287,54 eurot kuni selle kohase

tasumiseni lepingujärgses määras 45,5% aastas. Hageja palub välja mõista menetluskulud

485 eurot, mis koosnevad riigilõivust 125 eurot ja õigusabikulust 360 eurot. Hageja palub

mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse

jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS §

113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

3. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega kätte 31.10.2018 TsMS § 313 alusel aadressil

xxx. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja

samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui

see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel

viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 82 lg-

st 7 tuleneb, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda

kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja

möödumisel.

5. Lepingu sisust ja olemusest nähtuvalt on kostjaga sõlmitud 16.04.2017 laenuleping, mida

tõendavad leping nr 20170416012, laenulepingu üldtingimused ja arvelduskonto väljavõte.

Laen tuli tagastada maksegraafiku alusel kaheksa osamaksega hiljemalt 16.12.2017.

Tulenevalt laenulepingust moodustavad intressid 71,17 eurot. Laenuleping öeldi üles

02.11.2017 laenumaksete tasumata jätmise tõttu. Laenulepingu järgi on aastane

intressimäär 45,5% ja krediidikulukuse määr 56,29%. Võrdluseks krediidi andmise ajal oli

Eesti Panga viimati avaldatud keskmine krediidiasutuste antud tarbimislaenude kulukuse

määr 18,95%. Seega krediidi kulukuse määr ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga

viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

6. Riigikohtu kolleegium on lahendi 3-2-1-141-12 punktis 10 märkinud, et leppides kokku

intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu

kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab

laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise

kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi

arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest

tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega

viivitamise eest). Eeltoodust järeldub, et intressi saab nõuda kuni laenu tagastamise

kohustuse sissenõutavaks muutumiseni, s.o kuni 02.11.2017. Kostja poolt tasumata

intressid moodustavad 38,53 eurot. Kuna kostja ei ole intressi tasunud, siis tuleb see talt

hageja kasuks välja mõista.

7. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. Tulenevalt laenulepingust on pooled leppinud kokku 0,13% päevas

iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest, seega aastas 45,5%.

8. Kohtu hinnangul on viivise määra puhul tegemist VÕS § 35 järgse tüüptingimusega. Kostja

on sõlminud lepingu tarbijana. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu

olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades

kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust

tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.

Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse

olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest

tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub

küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu

sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige

tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise

korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline

tüüptingimus tühine. Riigikohus on selgitanud, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt

nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras

viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse

korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa

„ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (RKL

tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11)

9. Hindamaks viivisemäära mõistlikkust tuleb kaaluda lepingulise viivisemäära ja seaduses

sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 teine

lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub 8%

aastas. Arvestades vaidlusalusel ajal kehtestatud referentsimäärasid, kohaldunuks asjas

seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8% aastas.

10. Riigikohus on selgitanud, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi

tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud

viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul

kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse

viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Samuti

ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise

nõudmist

võimaldav

tüüptingimus

muutuks

mõistlikuks

tüüptingimuseks,

kui

tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p 13). Lepingus kokkulepitu ületab seaduslikku viivisemäära

ligikaudu kuus korda. Maakohus leiab, et selline selgelt ülemäärane ja tarbijat

ebamõistlikult kahjustav viivisemäär on tühine.

11. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping

muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu

osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse

seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Viivisekokkuleppe tühisuse korral on hagejal

võimalik nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (Riigikohtu 14.06.2005

otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 p 24). Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt

287,54 eurot on kokku 21,47 eurot:

Võlaperiood

% aastas Võla summa

Viivitatud päevade

arv

viivise summa

17.08.2017 - 02.11.2017

48,90

0,84

17.09.2017 – 02.11.2017

50,76

0,52

17.10.2017 – 02.11.2017

52,68

0,2

03.11.2017 – 14.09.2018

287,54

19,91

12. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista põhivõlg 287,54 eurot, intressid 38,53 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivised seisuga 14.09.2018 summas 21,47 eurot, kokku 347,54 eurot ning alates

15.09.2018 viivis seadusjärgses määras põhinõudelt (287,54 eurot) kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

13. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus

rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 64% ja hageja kanda 36% ulatuses.

14. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 360 eurot, kokku 485 eurot.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud esindaja poolt hagimaterjalide

tutvumiseks, hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks on põhjendatud mahus 1,5 tundi.

Kohus leiab, et hagi tuleks professionaalse esindaja poolt eelduslikult esitada ilma

puudusteta ja hagiavalduse puuduste kõrvaldamisega/täiendamisega seotud kulusid ei pea

vastaspool hüvitama, s.t puuduste kõrvaldamiseks kulunud 1 tund on põhjendamatu ajakulu.

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot/h (käibemaksuta), mida kohus antud

juhul mõistlikuks ei pea. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks

käesolevas asjas 60 eurot (käibemaksuta). Hageja esindaja taotleb menetluskulude

hüvitamist ilma käibemaksuta. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja

põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot (1,5 x 60 eurot). Kokku on kohtu hinnangul hageja

põhjendatud menetluskulu 215 eurot (125+90). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja

kasuks menetluskuludena välja mõista 137,60 eurot (s.o 215-st eurost 64%).

15. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas

avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Rõuk

kohtunik