2-18-10443/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Bome

Määruse tegemise aeg ja koht

23. november 2018, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-10443

Tsiviilasi

D O kaebus Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet’i

06.07.2018 otsusele täiteasjas nr 031/2016/2987

Menetlustoiming

kaebuse lahendamine

Menetlusosalised

Avaldaja D O (isikukood xxx, elukoht xxx), lepinguline

esindaja Priit Lantin (e-post xxx)

Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet (büroo

asukoht Rotermanni 5/Roseni 10, 10111 Tallinn, e-post

info@vellet.ee)

Puudutatud isik II sissenõudja Aktiva Finants OÜ

(registrikood 10746479, asukoht Weizenbergi 20, e-post

inkasso@julianus.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada D O kaebus Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet’i 06.07.2018 otsusele

täiteasjas nr 031/2016/2987 osaliselt.

2. Tühistada

kohtutäitur

Katrin

Vellet’i

06.07.2018

otsus

täiteasjas

nr

031/2016/2987.

3. Kohustada kohtutäitur Katrin Vellet’it 14.06.2018 kaebust uuesti läbi vaatama.

4. Jätta rahuldamata D O taotlus kohtu poolt 14.06.2018 kaebuse rahuldamiseks.

5. Jätta kõik asja menetluskulud puudutatud isiku kohtutäitur Katrin Vellet

kanda.

Edasikaebamise kord ning tähtaeg

Kohtumääruse

peale

võivad

menetlusosalised

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule

Harju

Maakohtu

kaudu

päeva

jooksul

arvates

määruse

kättetoimetamisest.

Asjaolud

D O on esitanud 09.07.2018 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet’i

06.07.2018 otsusele täiteasjas nr 031/2016/2987.

Kaebuse kohaselt on kohtutäitur Katrin Vellet 23.01.2018 koostanud kinnisasja arestimise akti

D O kuuluva kinnisasja arestimiseks. Kinnistu asukohaga, xxx, reg. osa nr xxx. Kohtutäitur on

edastanud kinnisasja arestimise akti võlgnikule 12.06.2018 (ning võlgnik kinnitab akti saamist

12.06.2018. Kohtutäitur ei ole võlgnikule teatanud kinnisasja arestimistoimingust. 14.06.2018

esitas Võlgnik kaebuse kohtutäituri tegevusele.

06.07.2018 otsusega jättis kohtutäitur 14.06.2018 kaebuse täies ulatuses rahuldamata.

Kohtutäitur leidis, et kinnisasja arestimise akt täiteasjas 031/2016/2987 ning täitekulu ja

kohtutäituri lisatasu otsused on loetud võlgnikule kättetoimetatuks 26.01.2018. Kohtutäituri

väitel on arestimise akt ning täitekulu otsused kättetoimetatud võlgniku e-posti aadressile,

järgides TsMS § 3141 lg 2 sätestatut, mille kohaselt loetakse kohtutäituri 23.01.2018 kinnisasja

arestimise akti ja täitekulu ja kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsus täiteasjas 031/2016/2987

kättetoimetatuks saatmisest (ehk 23.01.2018) kolme päeva möödumisel s.o. 26.01.2018. Lisaks

märkis kohtutäitur, et edastas võlgniku palvel kinnisasja arestimise akti võlgnikule teistkordselt

12.06.2018 samale e-posti aadressile, millele ta on akti edastanud ka varem. Teistkordset

saatmine ei anna alust tähtaja arvestamisele otsast peale. Seega otsuse tegemise kuupäeva

seisuga on 10-päevane vaidlustamise tähtaeg möödunud ning kinnisasja arestimise akt ja

täitekulu ja kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsus on jõustunud. Võlgniku kaebus ei kuulu

seetõttu rahuldamisele.

Kaebaja leiab, et sisuliselt on kohtutäitur jätnud 14.06.2018 kaebuse läbi vaatamata kuna

kohtutäituri arvates on kaebus esitatud TMS § § 217 lg 1 sätestatud kümnepäevast tähtaega

järgimata. Kaebaja ei nõustu kohtutäituriga, et kinnisasja arestimise akti ning kohtutäituri

täitekulu otsused saab lugeda kättetoimetatuks 26.01.2018 lähtudes TsMS § 3141 lg 2. Kaebaja

märgib, et 23.01.2018 e-kirjas puudub igasugune viide TsMS § 3141 ning sellele, et kohtutäitur

loeb menetlusdokumendi kolme tööpäeva möödumisel kättetoimetatuks. Kaebaja on selgitanud,

et ei ole 23.01.2018 kohtutäituri e-kirja saanud ega selle saamist 23.01.2018 kinnitanud.

Kaebaja kinnitas menetlusdokumentide (kinnisasja arestimise akt ning täitekulu otsused)

saamist 12.06.2018 ning esitas kaebuse kohtutäituri tegevusele 14.06.2018. Seega on kaebus

esitatud kahe päeva möödumisel menetlusdokumentide saamisest järgides TMS § 217 lg 1.

Eeltoodust tulenevalt palub kaebaja kohtul tühistada täies ulatuses kohtutäitur Katrin Velleti

06.07.2018 otsus millega jäeti rahuldamata D O 14.06.2018 kaebus täiteasjas 031/2016/2987,

rahuldada 14.06.2018 kaebus täies ulatuses; alternatiivselt, kohustada kohtutäitur Katrin Velletit

läbi vaatama D O 14.06.2018 kaebus täiteasjas 031/2016/2987.

Kohus määras kohtusaalis isikute ärakuulamise 14.11.2018. Kohale ilmus ainult kaebaja

esindaja, kohtutäitur palus asja ilma tema osavõtuta läbi vaadata.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses.

Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole

kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga

asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse

vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud

vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal

algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit

pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isikute seisukohtadega,

dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et

avaldus kuulub osaliselt rahuldamisele.

TMS § 10 lg 2 sätestab, et dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses

menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui TMS-st ei tulene teisiti. TsMS §

3141 lg 2 sätestab, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses

kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi

või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades

ning

menetlusdokument

loetakse

saatmisest

kolme

tööpäeva

möödumisel

saajale

kättetoimetatuks.

Kohus leiab, et selleks, et dokumendi saaks kättetoimetatuks lugeda TsMS § 3141 kohaselt

kolme tööpäeva möödudes, peab isikut olema TsMS § 3141 kohaldamisest hoiatatud. Kohtu

seisukohta toetab ka alltoodud Riigikohtu praktika:

Riigikohus on 09.03.2016 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-189-15 punktis 16 leidnud

järgenvat: Praegusel juhul oli 1. aprillil 2015 maakohtu ametniku saadetud e-kirjas märgitud, et

kirja ja selle manuse kättesaamise kohta palutakse viivitamatult saata elektroonilisel teel

kinnitus e-posti aadressile hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee (III kd, tl 205). Selline kinnituse

nõue vastab elektroonilise kättetoimetamise nõuetele TsMS § 311 1 lg 5 järgi. Samas puudus

kirjast igasugune viide TsMS § 3141 lg-le 1 ning sellele, et kohus loeb menetlusdokumendi

kolme tööpäeva möödumisel kättetoimetatuks. Kohus ei saa otsustada TsMS § 3141 kohaldamist

tagasiulatuvalt. Seega luges ringkonnakohus põhjendamatult maakohtu otsuse kättetoimetatuks

7. aprillil 2015. Riigikohus on 01.03.2017 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑171‑16 punktis

21 eelevat seisukohta korranud: …kui saadetud e-kirjas puudub igasugune viide TsMS § 3141

lg‑le 1 ning sellele, et kohus loeb menetlusdokumendi kolme tööpäeva möödumisel

kättetoimetatuks, ei saa kohus otsustada TsMS § 3141 kohaldamist tagasiulatuvalt (vt Riigikohtu

9. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-189-15, p‑d 13 ja 16).

Kohus märgib, et vaidlust ei ole, et kohtutäituri poolt 23.01.2018 saadetud e-kirjas puudub

igasugune viide TsMS § 3141 ning sellele, et kohtutäitur loeb menetlusdokumendi kolme

tööpäeva möödumisel kättetoimetatuks.

Seega ei saa lugeda kohtutäituri 23.01.2018 kinnisasja arestimise akti ja täitekulu ja kohtutäituri

lisatasu väljamõistmise otsust täiteasjas 031/2016/2987 kättetoimetatuks saatmisest (ehk

23.01.2018) kolme päeva möödumisel s.o. 26.01.2018 vaid vastav otsus tuleb kättetoimetatuks

lugeda asjaoludest nähtuvalt 12.06.2018.

TMS § 217 lg 1 kohaselt, kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või

täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse

kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse

või toimingu tegemisest.

Kuivõrd kaebaja esitas kohtutäituri 23.01.2018 kinnisasja arestimise akti ja täitekulu ja

kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsusele täiteasjas 031/2016/2987 kaebuse 14.06.2018 s.o.

kaks päeva peale kättetoimetamist, oli kaebaja jäänud TMS § 217 lg 1 sätestatud kümnepäevase

tähtaja piiridesse ning otsuse vaidlustamise tähtaeg ei olnud möödunud. Seega ei ole

kohtutäituri poolt 06.07.2018 otsusega kaebaja 14.06.2018 kaebuse rahuldamata jätmine tähtaja

minetamise alusel põhjendatud ning kohtutäitur Katrin Vellet’i 06.07.2018 otsus täiteasjas nr

031/2016/2987 kuulub tühistamisele. Kohus kohustab kohtutäitur Katrin Vellet’it 14.06.2018

kaebust uuesti läbi vaatama.

Kaebaja on oma kohtule esitatud kaebuses palunud muuhulgas kohtul endal rahuldada kaebaja

14.06.2018 kohtutäiturile esitatud kaebuse täies ulatuses. Kohus leiab, et kohtu diskretsioon

piirdub vastavalt TMS § 218 lg 1 ja 2 kohaselt kohtutäituri otsuse läbivaatamise ja

tühistamisega. Kohus ei saa asuda kohtutäituri asemel konkreetseid täitetoiminguid tühistama.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ja järgmisena menetleva

kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt

näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

TsMS § 172 lg-s 2 on sätestatud, et kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta

menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu

hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. TsMS § 172 lg 10

kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse

kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend

tehti.

Kohus leiab asjaolusid arvestades, et asja menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku

kohtutäituri kanda, kuivõrd kohtutäituri tegevus põhjustas avaldaja poolt kohtu poole

pöördumise vajaduse ja kohus peab põhjendatuks avalduse osaliselt rahuldada.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui

maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab

tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud

korras.

Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille

kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse

edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude

suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi

jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks menetlust lõpetavas

määruses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtumääruse

jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viktor Bome

Kohtunik