3-18-1856/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

21. november 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1856

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus A OÜ suhtes täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Margo Karu

Puudutatud isik – A OÜ, volitatud esindaja v.adv Grete

Lind

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28. septembri 2018. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

A OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta A OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28. septembri

2018. a määrus haldusasjas nr 3-18-1856 muutmata.

2. Tagastada A OÜ eest määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 (viisteist) eurot

MR SEB Pank AS-i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (MKS § 1361 lg 4; HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 26.09.2018 Tallinna Halduskohtule taotluse anda

maksukorralduse seaduse (MKS) § 136¹ lg 1 ja § 130 lg 1 p-i 2 alusel luba Eesti Vabariigi

kasuks (MTA kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks A OÜ kinnistule registriosa numbriga

XXXXXXXXX asukohaga XXX summas 121 602,90 eurot.

Taotluse kohaselt on MTA alustanud A OÜ käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja

tasumise õigsuse kontrolli perioodil oktoober 2016‒september 2017. Maksuhalduril on alust

arvata, et A OÜ on kajastanud perioodil oktoober 2016‒juuli 2017 enda raamatupidamises

reaalselt mittetoimunud tehinguid AM OÜ-ga. Tõendite analüüsimise käigus on maksuhaldur

veendunud, et tehingud AM OÜ-ga vormistati üksnes formaalselt. AM OÜ arvetel kajastatud

3-18-1856

2(7)

käibemaksu deklareerimise eesmärgiks oli sisendkäibemaksu suurendamise kaudu vähendada

tasumisele kuuluvat käibemaksu summat ja alusetult riigilt tagasi küsida käibemaksu.

Oktoobrist 2016 juunini 2017 kajastas AM OÜ igakuiselt käibemaksudeklaratsioonil (KMD)

ja KMD INF A osal teenuste müüki ainult A OÜ-le. MTA on tuvastanud, et AM OÜ-l

puudusid töötajad, kes oleksid saanud A OÜ-le arvetel märgitud teenuseid osutada. AM OÜ

majandustegevuse puudumisele viitab ka see, et A OÜ tasus enda arvelduskontodelt erinevate

AM OÜ-le esitatud arvete eest. A OÜ ja AM OÜ juhatuse liikmed on seotud isikud ja A OÜ

oli teadlik, et AM OÜ on jätnud talle esitatud arvetel märgitud käibemaksu riigieelarvesse

tasumata. Teenuste eest koostatud arved ei vasta käibemaksuseaduses loetletud nõuetele ega

tõenda tehingute toimumist. Üleandmise-vastuvõtmise aktid ei tõenda teenuse saamist. A OÜ

ei ole AM OÜ-le arvete eest reaalselt tasunud ja seletused puidukuivati remondi eest omaniku

laenu arvelt tasumise kohta ei ole õiged. A OÜ ja AM OÜ vahel sõlmitud tasaarveldamise

kokkulepped on formaalsed. A OÜ raamatupidamine ei ole AM OÜ-ga tehingute kajastamise

osas usaldusväärne. AM OÜ arved ei tõenda saematerjali müüki ja A OÜ materjalide

laoarvestus ei ole usaldusväärne. Ehitustööde teostamine AM OÜ poolt ei ole tõendatud. Ei

ole teada, mida konkreetselt ehitati, milliseid ehitustöid, millisel perioodil ja kes tegid. A OÜ-

l puuduvad dokumendid ja ta ei osanud selgitada, kuidas ehitustööde hinnad kujunesid. AM

OÜ selgitused ehitustööde hinna osas ei ole eluliselt usutavad. Konsultatsiooniteenuste eest

esitatud arved ei tõenda teenuse saamist. A OÜ seletused teenuse sisu kohta on üldsõnalised

ja AM OÜ selgitused on vastuolulised. A OÜ ja AM OÜ selgitused vaakumkuivati remondi ja

selle eest esitatud arvete kohta on vastuolulised. AM OÜ arved ei tõenda remondi teostamist.

A OÜ ei osanud selgitada kuivati remondi maksumust, selgitused kuivati remondi hinna

kujunemisest on vasturääkivad ega ole selles osas usaldusväärsed. A OÜ ja AM OÜ andsid

erinevaid selgitusi selle kohta, kelle ülesanne oli vaakumpuidukuivati remontimine ja millal

kuivati töökorda sai. Arvuti tarkvara müük ja IT-teenuste osutamine ei ole tõendatud.

A OÜ kajastas oktoober 2016‒juuli 2017 KMD-del AM OÜ arveid kokku 518 314,51 euro

ulatuses. Kuivõrd maksuhalduril on alust arvata, et tehinguid AM OÜ-ga ei toimunud, siis on

kontrolli tõenäoliseks tulemuseks A OÜ sisendkäibemaksu vähendamine kokku summas 103

662,90 eurot, mille tulemusel kuulub A OÜ-l juurde tasumisele käibemaks 103 662,90 eurot.

Maksuhalduril on alust arvata, et A OÜ on kajastanud juulis 2017 enda raamatupidamises

reaalselt mittetoimunud tehingut T OÜ-ga. MTA on tuvastanud, et A OÜ on T OÜ-ga ja AM

OÜ-ga seotud. A OÜ ja T OÜ seletused ei tõenda tehingute toimumist. T OÜ-l puudub

tõestus kauba kättesaamise ja A OÜ-le üleandmise kohta. A OÜ ei ole T OÜ-le tammeplangu

eest tasunud ja T OÜ ei ole AM OÜ-le tasunud. A OÜ kajastas juuli 2017 KMD-l T OÜ arvet

summas 62 808 eurot. Kuivõrd maksuhalduril on alust arvata, et tehing T OÜ-ga ei toimunud,

siis on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks A OÜ sisendkäibemaksu vähendamine T OÜ-ga

tehtud tehingult summas 10 468 eurot, mille tulemusel kuulub A OÜ-l juurdetasumisele

käibemaks 10 468 eurot.

Kontrolli tulemusel on A OÜ-le määratav võimalik rahalise nõude suurus kokku 114 130,90

eurot.

Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et A OÜ on toime pannud maksupettuse.

Arvestades maksuhalduri põhjendatud kahtlust, et A OÜ on aasta jooksul kasutanud skeemi,

mille tulemusel on tema käibemaksu kohustus vähenenud 114 130,90 euro võtta, on alust

arvata, et ta teeb seda ka tulevikus. Kontrolli käigus esitatud A OÜ Versobank AS-i

arvelduskonto lõppsaldo 30.09.2017 seisuga on 0 eurot ja AS-i LHV Pank arvelduskonto

lõppsaldo 30.09.2017 seisuga 0,62 eurot. Esitatud pearaamatu andmetel on kassajääk

30.09.2017 seisuga 134,73 eurot. Isegi kui äriühingu pangakontol või kassas on vahepeal

3-18-1856

3(7)

olnud rohkem raha kui summa, mida MTA tulevikus maksuotsusega tõenäoliselt määrab,

tuleb arvestada, et pangakontol ja kassas asuv raha on likviidne ning äriühingu pangakonto

ning

kassa

seis

võib

päevapealt

muutuda.

Viimase

kuu

jooksul

esitatud

käibedeklaratsioonidel deklareeris A OÜ käivet kokku 112 947 eurot ja tasumisele kuluvat

käibemaksu kokku 20 217,99 eurot, kuid ei ole käibemaksu tasunud. 26.09.2018 seisuga on A

OÜ maksuvõlg kokku 14 427,01 eurot, sh käibemaksuvõlg 12 232,05 eurot. See annab alust

arvata, et äriühing võib hakata oma tegevust lõpetama või hoidub teadlikult maksukohustuse

tasumisest. Arvestades, et määratav maksusumma on 114 130,90 eurot, puuduvad A OÜ-l

rahalised vahendid maksusumma tasumiseks, mistõttu on maksuhalduril põhjendatud kahtlus,

et äriühing ei suuda tulevikus määratavat maksusummat tasuda ja selle sundtäitmine võib

maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.

Seisuga 25.09.2018 ei oma A OÜ sõidukeid ja väärtpabereid, kuid omab väikelaeva LATREX

340 (ehitusaasta 2017), mille keskmine turuväärtus ilma käibemaksuta on hinnanguliselt 895

eurot. Võimaliku vara müügi puhul enne maksumenetluse lõppemist ei saa olla kindel, et

müügist saadud raha jääb arvelduskontole. Väikelaeva müügist saadav raha ei ole piisav

kontrolli lõppemisel võimaliku nõude 114 130,90 euro tagamiseks. Lisaks tuleb arvesse võtta,

et väikelaeva registri kanne on informatiivne, mistõttu ei ole kindlalt teada, kas sõiduki

omanik on taotluse koostamise hetkel A OÜ. Seega ei pea MTA otstarbekaks taotleda

väikelaevale keelumärke seadmist ega arestimist.

Kinnistusregistri andmetel on A OÜ omanduses XXX külas asuv XXX kinnistu (registriosa nr

XXXXXXXXX, katastritunnus XXX). Kinnistut koormab 291 200 euro suurune hüpoteek

Versobank AS-i kasuks. Maksuhaldur on seisukohal, et MKS § 130 lg-s 1 loetletud

täitetoimingutest on hüpoteegi seadmine A OÜ kinnistule kõige sobivam meede. Hüpoteegi

seadmine ei takista kinnistul asuva tootmishoone kasutamist ega takista mingil viisil

äriühingu majandustegevust. Maksuhaldur peab vajalikuks hüpoteegi seadmist A OÜ-le

kuuluvale kinnistule registriosa numbriga XXXXXXXXX selliselt, et oleks tagatud A OÜ-le

määratav maksusumma 114 130,90 eurot ja eeldatavad sundtäitmisekulud, s.o 121 602,90

eurot.

MKS § 1361 lg 2 p-i 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur isiku vastu suunatud täitetoimingu, kui A

OÜ on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p-i 3 ja § 121 kohaselt suuruses 121 602,90 eurot,

valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Kui A OÜ soovib tagatissumma kanda

deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 114 130,90 eurot.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 28.09.2018 määrusega MTA taotluse ja andis MTA-le

loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) hüpoteegi seadmist A OÜ-le kuuluvale

kinnistule registriosa numbriga XXXXXXXXX, asukohaga XXX, summas 121 602,90 eurot.

MTA taotlus vastab MKS § 136¹ lg-s 2 sätestatud nõuetele. MTA on alustanud 25.08.2017

teate, 08.09.2017 korralduse nr 12.2-3/041046-1 ja 07.11.2017 korralduse nr 12.2-3/041046-4

alusel A OÜ käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli perioodi

oktoober 2016‒september 2017 osas. Möödunud ei ole MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksu

määramise aegumistähtaeg. A OÜ õigusvõime ei ole lõppenud. Seega on täidetud MKS §

1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või

kohustuse määramine.

MTA on piisaval määral põhjendanud oma seisukohta, et kontrolli tulemusena tehtava

maksuotsuse sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Viimase

12 kuu jooksul esitatud käibedeklaratsioonidel deklareeris A OÜ käivet kokku 112 947 eurot

ja tasumisele kuuluvat käibemaksu kokku 20 217,99 eurot, kuid ei ole käibemaksu tasunud.

Taotluse esitamise päeva seisuga on A OÜ maksuvõlg kokku 14 427,01 eurot, sealhulgas

3-18-1856

4(7)

käibemaksuvõlg 12 232,05 eurot. Arvestades A OÜ eelnevat maksuõiguslikku käitumist, on

suur tõenäosus, et A OÜ võib hakata oma tegevust lõpetama ja teadlikult maksukohustuse

tasumisest hoiduma. MTA on taotluses märkinud, et A OÜ-l puuduvad rahalised vahendid

määratava maksusumma tasumiseks. Seega esineb oht, et tehtava maksuotsuse sundtäitmine

võib osutuda oluliseks raskemaks või võimatuks.

Hüpoteegi seadmine kinnisasjale on sobiv ja põhjendatud täitetoiming, kuna muud vara, mis

aitaks tagada määratava maksusumma sundtäitmist, A OÜ-l ei ole. A OÜ-le kuuluva

väikelaeva hinnanguline väärtus ei kataks nõutavat maksusummat, mistõttu ei ole selle suhtes

otstarbekas täitmist tagavate toimingute tegemiseks luba taotleda. Hüpoteegi seadmine isikule

kuuluvale kinnistule summas 121 602,90 eurot ei koorma maksukohustuslast ülemäära.

Vaatamata hüpoteegi seadmisele saab isik kinnistul asuvat tootmishoonet kasutada ja seal

oma majandustegevusega jätkata. Kohus ei näe põhjust kahelda maksuhalduri arvestatud

sundtäitmise kulude summa suuruses. Maksuhalduri taotletud täitetoimingu sooritamine on

proportsionaalne viis maksuhalduri nõude ja võimalike täitekulude tagamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. A OÜ palub 06.11.2018 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja teha asjas uus

määrus, millega jätta MTA taotlus rahuldamata.

A OÜ suhtes oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane, sest: 1)

tehingud on toimunud, mida kinnitavad nii müüjad (AM OÜ ja T OÜ) kui ka ostja; 2)

tehingute alusel üleantu on fikseeritud üleandmise aktidega; 3) kaebajale on teatavaks saanud

informatsioon, et müüja on deklareerinud ja kohustatud tasuma käibemaksu tehingute eest,

mille osas on MTA väitnud, et neid ei ole toimunud (käesolevas asjas leiab vastustaja, et

tehinguid A OÜ ja AM OÜ vahel ei ole toimunud, kuid samal ajal nõuab AM OÜ-lt

käibemaksu tasumist samade tehingute eest); 4) kaebaja ei ole toime pannud maksupettust.

MTA taotlus on üles ehitatud selliselt, et AM OÜ poolt käibemaksu tasumata jätmist püütakse

omistada A OÜ-le. MTA viitab alusetult, et kaebaja oli teadlik, et müüjad jätavad arvel

näidatud käibemaksu riigile üle kandmata. AM OÜ ja A OÜ on kaks erinevat juriidilist isikut

(omanikering ja juhtorganid ei kattu). A OÜ ei vastuta kolmanda isiku väidetava õigusvastase

käitumise eest. Pelgalt väide, et äriühingute seaduslikud esindajad on seotud isikud, ei anna

alust järeldada, et A OÜ on pahauskne. Alusetu on MTA viide, et A OÜ ja T OÜ on seotud

isikud.

Määrusest ei nähtu, millise konkreetse A OÜ tegevuse tõttu on alust arvata, et kontrolli

tulemusena tehtava maksuotsuse sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks. A OÜ käitumine ei ole selliseks järelduseks alust andnud. A OÜ lõpetas 2017. a

majandusaasta aruande järgi majandusaasta positiivsete majandusnäitajatega. Äriühingu

viimase kvartali käive on olnud üle 40 000 euro, millest saab järeldada, et äriühingul on püsiv

majandustegevus. Seetõttu ainult asjaolu, et A OÜ-l oli taotluse esitamise seisuga maksuvõlg,

ei anna alust järeldada, et võimaliku maksuotsuse täitmine on võimatu või raskendatud.

Maksuvõlg on hetkeline, mis on ettevõtluses tavapärane. A OÜ on alates 2013. a algusest

tegutsev ettevõte. Määruses ei ole esitatud põhjendusi, milline A OÜ maksuõiguslik

käitumine annab aluse arvata, et äriühing võib hakata oma tegevust lõpetama. Pelgalt selline

kahtlus ei anna alust hüpoteegi seadmiseks.

Hüpoteegi seadmine on ebaproportsionaalne ja põhjendamatult koormav ning takistab A OÜ

äritegevust: välistab täiendavad finantseerimised pankadelt, et omandada majandustegevuseks

vajalikke seadmeid (nt höövel, otsatapimasin, kuivati); refinantseerida Versobank AS-i laenu

3-18-1856

5(7)

(esimese järjekorra hüpoteegipidaja Versobank AS on likvideerimisel) ning investeerida

majandustegevusse.

4. Maksu- ja Tolliamet palub 13.11.2018 kirjalikus vastuses jätta määruskaebus

rahuldamata.

MTA

jääb

varasema

seisukoha

juurde

ning

nõustub

halduskohtu

seisukohtadega.

MTA on taotluses veenvalt põhjendanud maksupettuse kahtlust. Maksupettusele viitavad

maksuhalduri tuvastatud asjaolud kogumis. AM OÜ-l puudus kontrollitaval perioodil

majandustegevus. Asjakohased ei ole määruskaebuse esitaja viited maksuhalduri korraldustele

maksuvõla tasumise kohta, sest AM OÜ maksuvõlg (alates 26.10.2016) on käesolevaks

hetkeks 127 765,53 eurot. Määruskaebuse esitaja ja AM OÜ juhatuse liikmed on seotud

isikud ja määruskaebuse esitaja oli teadlik, et AM OÜ jätab A OÜ esitatud arvetel märgitud

käibemaksu riigieelarvesse tasumata.

Tegelikkusele ei vasta määruskaebuse p-s 2.7. esitatud väide, et A OÜ-l oli taotluse esitamise

seisuga tekkinud maksuvõlg. Vastustaja hinnangul ei saa ligi aasta eksisteerivat maksuvõlga

nimetada hetkeliseks ning see näitab üheselt A OÜ soovimatust maksuvõlga tasuda.

Vastustaja ei nõustu määruskaebuse väitega, et A OÜ kinnistule seatud hüpoteek on

põhjendamatult koormav ja majandustegevust halvav. A OÜ väited, mis seonduvad äriühingu

võimaliku

koostööga

teiste

krediidiasutustega,

on

paljasõnalised

ja

tõendamata.

Krediidiasustused peaksid äriühingu krediidiläbirääkimistel olema teadlikud võimalikest

maksuhalduri maksunõuetest.

Kaebaja on esitanud äriregistrile A OÜ ja R OÜ vahel 05.11.2018 sõlmitud kommertspandi

seadmise lepingu, millega A OÜ seab R OÜ kasuks lepingu p-s 1 nimetatud varale esimesele

vabale järjekohale kommertspandi summas 70 000 eurot. Seega on tekkinud olukord, kus

kolmanda isiku kasuks esimesele vabale järjekohale seatav kommertspant ei ole koormav,

kuid vastustaja kasuks seatav hüpoteek on koormav. Kommertspandi seadmise leping

tõendab, et kaebajal on võlgnevusi kolmandate isikute ees, millest vastustaja ei olnud teadlik.

Järelikult on kaebaja teinud konkreetseid toiminguid, et takistada maksuhalduril võimaliku

maksusumma sissenõudmist. Seetõttu on põhjendatud vastustaja seisukoht, et kontrolli

tulemusena tehtava maksuotsuse sundtäitmine võib tulevikus osutada raskemaks või

võimatuks, kui kaebaja kinnistule ei oleks seatud hüpoteeki MTA kasuks. Järelikult on MTA

kasuks kaebaja kinnistule hüpoteegi seadmine proportsionaalne.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. A OÜ määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu määrus

on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Nõustudes halduskohtu

määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes vajalikuks neid üle korrata.

6. Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks MKS § 1361 lg 1 alusel ei ole nõutav, et

maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab

hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile

peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Kuna põhjendatud kahtluse

hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise

raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt

Riigikohtu määrused nr 3-3-1-15-12, p 50 alap c ja nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Selliseks

kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid,

3-18-1856

6(7)

isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud

(Riigikohtu määrus nr 3-3-1-4-13, p 22). Sundtäitmise takistamise kahtlus ei eelda, et

maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada

maksuhalduri võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel

täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste

ärahoidmiseks.

7. Kohtu ülesandeks MKS § 1361 alusel esitatud taotluse läbivaatamisel ei ole kontrollida,

kas maksuhaldur on kogunud piisavalt tõendeid maksusumma määramiseks, vaid kohus

kontrollib üksnes järgmiste eelduste täidetust (vt Riigikohtu 18.06.2013 määrus nr 3-3-1-28-

13, p 10): 1) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust; 2) kontrolli tõenäoliseks

tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine; 3) maksuhalduril on kontrollimisel

tekkinud põhjendatud kahtlus, et sundtäitmine võib osutuda raskendatuks või võimatuks; 4)

sundtäitmise raskendatus või võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest; 5) taotluses on

märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur täitetoimingud lõpetab.

8. Käesoleval juhul on loa andmise eeldused täidetud.

9. Vaidlust ei ole selles, et MTA on alustanud 25.08.2017 teatega, 08.09.2017 korraldusega

nr 12.2-3/041046-12 ja 07.11.2017 korraldusega nr 12.2-3/041046-43 A OÜ oktoober

2016‒september 2017 käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse

üksikjuhtumi kontrollimenetluse.

10. Maksuhalduri poolt A OÜ suhtes läbiviidava kontrolli tõenäoliseks tulemuseks saab

pidada rahalise nõude määramist (MKS § 1361 lg 1). Käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis

välistaksid maksuhalduri taotluses toodud asjaolude pinnalt maksuotsuse koostamise (sh ei

ole maksusumma määramise aegumistähtaeg möödunud). A OÜ poolt määruskaebuses esile

toodu seondub tõendite hindamise küsimusega, mille osas tuleb kujundada seisukoht

maksumenetluses. Kohtud peavad üldjuhul hoiduma haldusorgani asemel maksuhaldurile

sundtäitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmisel eelhinnangu andmisest

kavandatava haldusakti õiguspärasusele (Riigikohtu määrus nr 3-3-1-15-12, p 49). Seetõttu

jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja vastavad väited tähelepanuta.

11. Määruskaebuse esitaja leiab, et MTA taotlusest ei selgu ühtegi viidet konkreetsele

tõendile, millest tuleneb maksuhalduri kahtlus, et A OÜ pidi olema teadlik, et AM OÜ jätab

käibemaksu tasumata. Ringkonnakohtu hinnangul on MTA oma 26.09.2018 taotluses

väljendatud kahtlust, et A OÜ osales maksupettuses, taotluse p-s 2 piisavalt põhjendanud.

Maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu on maksuhalduril raske või võimatu esitada

maksuotsuses ja ka loataotluses otseseid tõendeid sellise rikkumise kohta, mistõttu kinnitavad

maksupettuses osalemise põhjendatud kahtlust enamasti asjaolud ja kaudsed tõendid kogumis

(Riigikohtu 04.06.2013 otsus nr 3-3-1-15-13, p 13). Maksuhaldur on välja toonud, et A OÜ

on kajastanud enda raamatupidamises perioodil oktoober 2016–juuli 2017 AM OÜ-ga ning

juulis 2017 T OÜ-ga reaalselt mittetoimunud tehinguid. Maksuhaldur on 08.10.2018

kontrollaktis seisukohal, et AM OÜ-l puudus kontrollitaval perioodil majandustegevus

(kontrollakti p 1.1.2 alap-d a) ja b)). Taotlusest nähtub, et skeemi, mille tulemusel on A OÜ

käibemaksukohustus vähenenud 114 130,90 euro võrra, on kasutatud aasta jooksu korduvalt.

Olukorras, kus isik on tõenäoliselt osalenud maksupettuses ehk teadlikult ja eesmärgipäraselt

tegutsenud maksukohustuse vähendamise nimel, on põhjendatud eeldada, et soovimatus

maksukohustust täita säilib ka tulevikus, kui rikkumised tagantjärele tuvastatakse.

Maksupettuse kahtluse korral esineb suur oht, et maksu määramisel ei ole maksuvõla hilisem

sissenõudmine võimalik või on oluliselt raskem. Halduskohtule esitatud taotluses on märgitud

rahalise nõude hinnanguline suurus (MKS § 1361 lg 2 p 2).

3-18-1856

7(7)

12. Ringkonnakohtus ei tekita veendumust A OÜ-le võimalikult määratava maksukohustuse

hilisema

sundtäitmise

võimalikkusest

määruskaebuse

väited

äriühingu

püsivast

majandustegevusest, 2017. a majandusaasta kasumiga lõpetamisest ja maksuvõla

hetkelisusest. Maksupettuse kahtlus koos asjaoluga, et A OÜ-l puuduvad vahendid maksuvõla

tasumiseks, viitavad sellele, et maksukohustuslane võib leida viisi talle määratava

maksukohustuse täitmisest hoidumiseks.

13. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust selles toodud väited, et hüpoteegi seadmine

A OÜ-le kuuluvale kinnistule on ebaproportsionaalne ja põhjendamatult koormav.

Määruskaebuse esitaja ei ole näidanud mingeid muid talle kuuluvaid varasid, mille suhtes

täitetoimingute sooritamisega saaks tulevikus võimalikult määratavat maksusummat tõhusalt

tagada. Äriühingu omandis on peale taotluses märgitud kinnistu veel väikelaev LATREX 340

(ehitusaasta 2017), mille hinnanguline väärtus (895 eurot ilma käibemaksuta) aga nõutavat

maksusummat ei kataks. Samuti on tegemist hõlpsasti võõrandatava varaga. Seega ei ole

väikelaevale keelumärke seadmine või selle arestimine otstarbekas. Maksuhaldur on

tuvastanud, et A OÜ-l puudub muu registervara ja väärtpaberikontod. Ringkonnakohus

nõustub maksuhalduri ja halduskohtu seisukohaga, et määruskaebuse esitaja kinnistule

hüpoteegi seadmine summas 121 602,90 eurot ei koorma maksukohustuslast ülemäära.

Kinnistule hüpoteegi seadmine ei takista isikul oma vara vallata ja kasutada, sealhulgas sellest

tulu saada, piiratud on üksnes vara käsutamise õigus. Seega ei takista hüpoteegi seadmine

kaebajal kinnistul majandustegevusega jätkamist, nt seal asuva tootmishoone kasutamist.

Määruskaebuse esitaja väited seonduvalt täiendavate finantseeringutega pankadelt on

tõendamata ja paljasõnalised. Põhjendatud on maksuhalduri seisukoht, et A OÜ-ga

krediidiläbirääkimistel peaksid krediidiasutused olema teadlikud maksuhalduri maksunõuetest

äriühingu suhtes. MTA on taotluses märkinud, et A OÜ on sõlminud 05.11.2018 R OÜ

kasuks kommertspandi seadmise lepingu summas 70 000 eurot. Leping tõendab, et A OÜ-l on

võlgnevusi kolmandate isikute ees, millest maksuhaldur ei olnud teadlik. Ringkonnakohus

nõustub maksuhalduri seisukohaga, et eelnevast võib järeldada, et määruskaebuse esitaja on

teinud konkreetseid toimingud, mis võivad takistada või raskendada võimaliku maksusumma

sissenõudmist.

14. MTA on 26.09.2018 taotluses arusaadavalt märkinud andmed tagatise kohta, mille

esitamise korral lõpetab maksuhaldur täitetoimingud.

15. A OÜ eest on määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot MR. 01.01.2018

jõustunud HKMS ja riigilõivuseaduse (RLS) muudatuste kohaselt on määruskaebuse

esitamine riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, RLS § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus tagastab

määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu MR SEB Pank AS arveldusarvele nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX, millelt riigilõiv tasuti.

(allkirjastatud digitaalselt)