3-17-2468/54 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-17-2468 Otsuse tegemise aeg ja koht

21. november 2018, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XX kaebus Avinurme Vallavolikogu 12.10.2017 otsuse nr 163 „Avinurme valla üldplaneeringu kehtestamine“ osaliseks tühistamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX; Vastustaja – Mustvee vald Resolutsioon

1. Jätta XXX kaebus rahuldamata.

2. Jätta XXX avaldus asja menetleva kohtuniku taandamiseks läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 21.12.2018 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Avinurme Vallavolikogu algatas 22.09.2015 otsusega nr 68 Avinurme valla üldplaneeringu koostamise ning üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise. 17.04.2017 esitas XXX Avinurme Vallavalitsusele ettepaneku Avinurme valla üldplaneeringule ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele, milles tegi ettepaneku mitte planeerida väikeelamu maa-ala ja tugimaantee ümbersõitu XXX külas tema kasutuses olevatele põllumaadele.

2. Avinurme Vallavolikogu 12.10.2017 otsusega nr 163 kehtestati Avinurme valla (praeguse Mustvee valla osa) üldplaneering.

3. 17.11.2017 esitas XXX Tartu Halduskohtule kaebuse Avinurme Vallavolikogu 12.10.2017 otsuse nr 163 „Avinurme valla üldplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks osas, milles Avinurme Vallavalitsus on planeerinud väikeelamu maa-ala ja aleviku tugimaantee ümbersõidu

Avinurme vallas XXX külas kaebaja kasutuses olevatele maadele, mille erastamist kaebaja 16.02.1999 avalduse nr 368 alusel taotles. Kaebaja taotles riigilõivu tasumisest vabastamist.

4. Tartu Halduskohus vabastas 13.08.2018 määruses XXX riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, võttis kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. 13.09.2018 saabus kohtule vastustaja vastus kaebusele.

5. 07.11.2018 saabus Tartu Halduskohtule kaebaja avaldus kohtunik M. Aloe taandamiseks haldusasja nr 3-17-2468 menetlemisest. Tartu Halduskohus jättis 12.11.2018 määruses kaebaja avalduse asja menetleva kohtuniku taandamiseks rahuldamata ja edastas taandamisavalduse lahendamiseks Tartu Halduskohtu esimehele. Tartu Halduskohtu esimees Kadri Palm jättis 12.11.2018 määruses kaebaja taotluse haldusasja nr 3-17-2468 menetleva kohtuniku M. Aloe taandamiseks rahuldamata. 20.11.2018 saabus Tartu Halduskohtule korduv kaebaja avaldus kohtuniku M. Aloe taandamiseks haldusasja menetlemisest.

KAEBAJA VÄITED

6. Kaebaja leiab, et vallavalitsus on jätnud õigusvastaselt arvestamata tema poolt esitatud ettepanekud üldplaneeringu kohta. Kaebaja soovib üldplaneeringu tühistamist tema kasutuses olevate maade osas, kuhu on planeeritud väikeelamu maa-ala ja aleviku tugimaantee ümbersõit.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

7. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt on üldplaneeringu maakasutuskaardil välja toodud olemasolevad ja kavandatavad juhtotstarbed. Juhtotstarbe määramisel on tegemist tulevikku vaatava ehk perspektiivse maakasutusega, mistõttu ei kaasne üldplaneeringu kehtestamisega kohest katastriüksuse sihtotstarbe muutust. Kuni üldplaneeringuga kavandatu elluviimiseni (läbi detailplaneeringu või projekteerimistingimuste väljastamise) saab maaomanik oma maa-ala edasi kasutada senisel otstarbel. Samuti anti teada, et aleviku ümbersõidu kavandamine on plaanis pikemas perspektiivis ning trassikoridori asukoht on vaid põhimõtteline. Teetrassi konkreetne koridor selgub vajadusel, kui tee ehitamist kavandama hakatakse. Vastustaja on seisukohal, et üldplaneering ei ole vastuolus avaliku huviga ja Avinurme Vallavolikogu 12.10.2017 otsus nr 163 „Avinurme valla üldplaneeringu kehtestamine“ ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Kaebaja saab maid kasutada endiselt kuni maaomanik kasutusõigust ei lõpeta.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

8. Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

9. Vaidlus on selles, kas Avinurme valla üldplaneeringus kavandatud väikeelamu maa-ala ja Avinurme aleviku ümbersõidu marsruut ohustab asukoha valiku mõttes kaebaja kasutuses olevat põllumaad, hooneid ja rajatisi.

10. Vaidlust ei ole selles, et alates 12.01.1999 on XXX Mustvee vallas Kõveriku külas asuvate ehitiste omanik ja kasutab alates 1981. aastast ilma lepinguta maaomanike nõusolekul samas asuvat põllumajandusmaad. Asja materjalidest nähtuvalt on nimetatud maa ostueesõigusega erastamise menetlus käesolevaks ajaks lõpetatud. Nimelt jäeti jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 20.03.2007 otsusega haldusasjas nr 3-06-976 kehtima Avinurme Vallavalitsuse 22.05.2006 korraldus nr 94, mille p 1 kohaselt lõpetati maa ostueesõigusega erastamise menetlus XXX kuuluvate ehitiste ja rajatiste juurde, kuna kaebaja ei tellinud katastriüksuse moodustamist ning ei teatanud vallavalitsusele mõjuvat põhjust, miks seda ei ole tehtud. Nimetatud korralduse p-s 1.1. teavitati, et ehitiste teenindamiseks vajalik maa jäetakse riigi omandisse ja ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Seega ei kuulu kõnealune põllumaa ostueesõigusega erastamisele ja Maa-amet on algatanud maa riigi omandisse jätmise menetluse. Kohus on seisukohal, et kuna 2007. aasta jõustunud kohtuotsuse kohaselt ei oma kaebaja õigust Mustvee vallas XXX külas asuva põllumajandusmaa ostueesõigusega erastamiseks, siis ei saa kaebaja olla ka sellel maal toimuva tegevuse osas puudutatud isikuks. Kohtu arvates ei ole vastustaja Avinurme valla üldplaneeringu kehtestamisega rikkunud kaebaja õigusi ega piiranud tema vabadusi.

11. Kohus lisab, et kuigi hoonestusõiguse seadmine kaebajale kuuluvate ehitiste teenindamiseks vajalikule maale ei ole lõpule viidud, ei ohusta üldplaneeringus kavandatud Avinurme aleviku ümbersõidu marsruut asukoha valiku mõttes mingil moel kaebajale kuuluvaid hooneid ega rajatisi.

12. Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et kaebaja ettepanekute mittearvestamine üldplaneeringu koostamisel on menetlusnormide rikkumine. Avinurme valla üldplaneeringus tiheasustusala määramine on kooskõlas planeerimisseadusega. Asjaolu, et kaebaja väitel on tegemist tema kasutuses oleva põlluja metsamaaga, ei saa kohtu arvates olla määravaks, et tulevikus ei võiks sellele alale planeerida väikeelamumaad ega tugimaantee ümbersõitu. Kaebaja tegi 17.04.2017 kirjaga (tl 5) vallale ettepaneku mitte planeerida tugimaantee ümbersõitu XXX külas. Vastustaja vastas kaebaja ettepanekule 12.05.2017 kirjaga nr 7-5.1/407 (tl 15), et aleviku ümbersõidu kavandamine on plaanis pikemas perspektiivis ning trassikoridori asukoht on vaid põhimõtteline. Teetrassi konkreetne koridor selgub vajadusel, kui tee ehitamist kavandama hakatakse.

13. Halduskohtumenetluse seadustiku § 13 lg 1 kohaselt kohaldatakse kohtuniku taandamise suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 23-30. TsMS § 25 lg-st 3 lähtudes jäetakse samadel asjaoludel esitatud ja kord juba lahendatud taandamisavaldus läbi vaatamata. Kuna asja menetlev kohtunik ja kohtu esimees on juba 12.11.2018 määrustes kaebaja samadel asjaoludel esitatud taandamisavalduse lahendanud, tuleb kaebaja 20.11.2018 avaldus asja menetleva kohtuniku taandamiseks jätta läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maare Aloe kohtunik