2-17-16787/42 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (15)

2-17-16787

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kohtuistungisekretär

Ülle Raag

Margit Veike

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.11.2018. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-16787

Tsiviilasi

Mxxxxx Axxxxx hagi Sxxxx Mxxxxxx vastu kaasomandi

lõpetamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Mxxxxx

Axxxxx

(isikukood:

xxxxxxxxxxx;

elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-

post: xom);

Hageja lepinguline esindaja: Maarika Kutser (Maarika

Kutser Õigusbüroo; e-post: maarika.kutser@gmail.com);

Kostja:

Sxxxx

Mxxxxx

(end.

xxxxx

(isikukood:

xxxxxxxxxxx;

elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxx; e-post: x

Kostja lepinguline esindaja (kuni 03.08.2018): Gerli Luik

(e-post: gerliluik@gmail.com).

Kohtuistungi aeg

21.02.2018, 31.05.2018, 12.09.2018, 22.10.2018.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Mxxxxx Axxxxxx hagi Sxxxx Mxxxxxx vastu kaasomandi lõpetamiseks.

2. Lõpetada poolte kaasomand kinnistule, registriosa numbriga xxxxxx, asukohaga

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxselliselt, et kinnistu jääb

Sxxxx Mxxxxxx ainuomandisse ja Sxxxx Mxxxxx maksab Mxxxxx Axxxxxxxx 1

(ühe) kuu jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, tema osa eest 6000

(kuus tuhat) eurot.

3. Välja mõista Sxxxx Mxxxxxxxx Mxxxxx Axxxxxx kasuks 6000 (kuus tuhat) eurot.

4. Kohustada Mxxxxx Axxxxxxx andma nõusolek kinnistu senise omanikukande, mille

kohaselt on Mxxxxx Axxxxx ja Sxxxx Mxxxxx kinnistu kaasomanikud kumbki ½

mõttelises osas, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu

ainuomanikuna kinnistusraamatusse Sxxxx Mxxxxx.

2 (15)

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud Sxxxx Mxxxxxx kanda.

2. Välja mõista Sxxxx Mxxxxxxxx Mxxxxx Axxxxxx kasuks menetluskulud summas

1725 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja nõue ja põhjendused

1.1 Mxxxxx Axxxxt esitas 09.11.2017. a kohtule hagiavalduse Sxxxx Sxxxx (praegu

Mxxxxx) vastu kaasomandi lõpetamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmised hageja ja kostja AS-ga SEB pank laenulepingu nr

2013012621, mille alusel väljastati laen summas 52 000 eurot kinnistu asukohaga

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn, ostmiseks. 14.05.2013. a sõlmiti notariaalne kinnistu

müügileping, kinnistute ühishüpoteegiga koormamise leping ja asjaõigusleping. Nimetatud

lepingust nähtuvalt et hageja ja kostja ostsid kaasomandisse võrdsetes osades ½ suurustes

mõttelistes osades eelpool nimetatud kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldisetega, sh

ehitistega. Kinnistu müügihind oli 57 000 eurot, millest kumbki ostja kohustus maksma ½, s.o

28 500 eurot. Hageja poolt oli tasutud 5000 eurot notari deposiitkontole. 01.07.2013. a

müüsid kostja vanemad nendele kuulunud kinnistu, mille müügist saadi 20 330 eurot ning

millega omakorda tasuti hageja ja kostja poolt ühiselt võetud laenu. Seisuga 31.07.2017. a oli

laenujääk 24 227,12 eurot. Igakuiseid laenumakseid tasus hageja ainuisikuliselt. Poolte

kooselu lõppes 2016. a kevadel ning käesolevaks ajaks on hageja poolte ühisest elamust välja

kolinud. Hageja taotleb hagis, et kohus lõpetaks poolte kaasomandi kinnistule registriosa

numbriga xxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn, selliselt, et kinnistu jääb

kostja ainuomandisse ning kostja hüvitab hagejale pool kinnistu väärtusest, s.o 30 000 eurot

või alternatiivselt kinnistu jagamist selle müümisega avalikul enampakkumisel, kus kinnistu

müügist saadava raha arvelt kustutatakse poolte poolt kinnistu soetamiseks võetud laen ning

ülejäänud raha jagatakse võrdselt poolte vahel. Hageja hindab kinnistu väärtuseks 60 000

eurot.

Hageja soovib, et kinnistu jääks kostjale ja kostja hüvitaks tema osa rahas. Alternatiivsena

taotleb hageja, et kinnistu müüa avalikul enampakkumisel ja müügist saadud rahaga ühine

laen kustutada ning ülejäänud raha jagada poolte vahel võrdselt.

1.2 28.12.2017. a esitas hageja kirjaliku arvamuse kostja vastuväidete kohta. Hageja kostja

vastuväidetega ei nõustunud ja jäi hagis esitatud nõude juurde.

Hageja leiab, et kostja väide selle kohta, et poolte vahel ei ole kunagi mingit kooselu

eksisteerinudki, ei vasta tõele. Hageja peab ebatõenäoliseks, et inimesed, kes ei ole omavahel

suhtes, võtavad ühise laenu eesmärgiga soetada ühine kodu. Samuti ei vasta tõele kostja

väited selle kohta, et hageja ei panustanud elamu parendamisse ning ei tasunud toidu ja riiete

eest. Hageja kinnitab, et pooled majandasid ühise perena ning ka hageja tasus nii toidu-, kui

3 (15)

ka esmatarbekaupade eest. Lisaks andis hageja kostjale vajalikeks ostudeks sularaha ja

üksikutel kordadel tegi ka ülekandeid. Ajavahemikul 2014. a - 2016. a on hageja kostja arvele

teinud ülekandeid kokku summas 500 eurot. Hageja on seisukohal, et kostja väited selle

kohta, et hageja küsis igakuiste laenumaksete tasumiseks raha kostja vanematelt, on

paljasõnalised. Hageja kinnitab, et kõik laenumaksed on tasutud tema arveldusarvelt. Hageja

ei jaga kostja seisukohta ka selles osas, mis puudutab asjaolu, et ühisest elamust

väljakolimisel võttis hageja kaasa kostjale kuulunud tööriistu. Hageja leiab, et kaasa võetud

tööriistad kuulusid temale, mistõttu puudub ka vajadus neid kostjale tagastada. Puutuvalt kõne

all elamus kapitaalremondi tegemisse märgid hageja järgmist. Vastab tõele, et elamus vahetati

radiaatoreid ning teostati ka elektrisüsteemi parandust, kuid seda maksimaalselt 1500 euro

eest, mille eest tasus hageja. Hageja palgatud olid ka töid teostanud remondimehed. Kostja ei

ole tema poolt maja remontimiseks võetud laenu kohta esitanud ühtegi tõendit. Hageja ei

nõustu ka kostja väitega selle kohta, et hageja ei ole panustanud kaasomandi majandamisse

ning kulusid on kandnud kostja vanemad. Hageja leiab, et kuna kinnistul elavad ka kostja

vanemad, siis on loomulik, et ka nemad tasuvad kommunaalkulusid. Hageja kinnitab, et on

andnud raha kommunaalmaksete tasumiseks. Lisaks on hageja 2017. a alguses ostnud 100

kotti lepapuid ning suvel tellinud 10 ruumi küttepuid. Kui kostja ei nõustu hageja poolt

pakutud kinnistu väärtusega, siis tuleb hageja hinnangul tellida kinnisvara hindamine.

Hageja möönab, et asi on võimalik lahendada kompromissiga, kuid mitte kostja poolt

väljapakutud kujul. Hageja on nõus, et kinnistu jääb kostja ainuomandisse, millest tulenevalt

jääb ka laenukohustus panga ees kostja kanda. Samas on hageja teadlik asjaolust, et pank ei

aktsepteeri kostjat laenusaajana. Hageja ei ole nõus kostja poolt pakutud hüvitise suurusega

ning soovib, et kostja tasuks talle hüvitise summas 12 000 euro. Summa kujunemisel on

aluseks võetud asjaolu, et laenujääk on 24 000,76 eurot ning ½ laenujäägist on 12 000,38

eurot. Pool kinnistu maksumuses, s.o 50 000/2=25 000-12 000,38=12 999,62. Saadud

summast on hageja nõus maha arvama 5000 eurot, seega 12 999,62-5000=7999,62 eurot.

Seoses asjaoluga, et hageja on tasunud seoses kinnistuga ka intresse, kindlustust ja muid

kulusid, jääb hüvitise suuruseks 12 000 eurot.

1.3 Hageja esitas 18.01.2018. a täiendava seisukoha, millest nähtuvalt on seisuga 11.01.2018.

a laenujääk 24 000,75 eurot. Maksete aruande (28.12.2017. a) kohaselt on hageja tasunud

intresse summas 3468,45 eurot, lisaks tasus hageja 16.01.2018. a intresse summas 47,75

eurot, s.o kogusummas 3516,20 eurot. Hageja hinnangul on tõendatud ka hageja poolt

kindlustusmaksete tasumine summas 837,38 eurot.

Hageja teeb ettepaneku, et kostja pöörduks laenuandja poole ja arutaks läbi võimalikud

variandid laenulepingu ümbervormistamise osas ja esitaks kohtule vastavasisulise tõendi.

2. Kostja seisukoht ja vastuväited

2.1 Kostja esitas 04.12.2017. a kirjaliku arvamuse hagile, milles kostja nõustus asjaoluga, et

kaasomand tuleb lõpetada, kuid ei nõustunud hageja poolt pakutud jagamise viisiga, mille

kohaselt kinnisasi võõrandatakse enampakkumise teel. Lisaks ei nõustu kostja hageja poolt

taotletud hüvitise suurusega ja kinnisasja väärtusega, millest omakorda tuleb maha arvestada

laenujääk ja muud kulutused.

Kostja leiab, et kinnisasja kostja ainuomandisse jätmine on õigustatud, kuivõrd kostja

eesmärgiks on elukoha säilitamine. Lisaks kostjale elavad käesolevalt kõne all olevas elamus

kostja vanemad ning elukaaslane. Kostja leiab, et hagiavaldus on esitatud pahauskselt alusetu

rikastumise eesmärgil. Kostja on seisukohal, et poolte vahel pole mingit kooselu olnudki ning

koguaeg on elatud küll ühes majas, kuid erinevatel korrustel. Hageja tööl ei käinud ning oli

4 (15)

koguaeg alkoholijoobes, mistõttu hageja kinnisasja kaasomanikuna ei panustanud ka elamu

parendamisse, laenukohustuse vähendamisse ega ka kinnistu ostmiseks. Hageja ei panustanud

ka kaasomandi majandamise ja korrashoiuga seotud kuludesse. Kostja võttis Krediidipangast

(praegune Coop Pank) laenu, et teha elamus kapitaalremont ning vahetada välja eramu

elektrisüsteem ja radiaatorid. Laenumakseid tasus kostja ainuisikuliselt. Hageja ei panustanud

ka kommunaalmaksete tasumisse ning jättis kostjale tasumata temale ostetud riiete ning toidu

eest. Hageja kolis elamust vabatahtlikult välja 30.10.2017. a, võttes kaasa kostjale kuulunud

akutrelli väärtusega 270 eurot ning pole seda käesoleva ajani tagastanud.

Kostja kinnitab hageja väiteid 09.05.2013. a AS-ga SEB Pank laenulepingu sõlmimise ning

14.05.2013. a müügilepingu sõlmimis kohta, samuti on kostja nõus hageja väidete osas, mis

puudutavad kinnistu hinda ning kummagi poole kohustust tasuda kinnistu eest 28 500 eurot.

Lisaks on kostja kinnitanud, et tema vanemate kinnistu võõrandamisest saadud rahaliste

vahendite arvelt vähendati ühist laenukohustust AS SEB Pank ees 20 330 euro võrra.

Kostja märgib, et 14.05.2013. a toimunud kinnisasja tehingu raames kasutati hageja

arvelduskontot notari deposiitarvele sissemakse summas 5000 eurot tegemiseks. Nimetatud

summa saadi kostja ema käest sularahas, kes omakorda sai raha oma vennalt. Kostja leiab, et

hageja ei ole tõendanud, et just tema on omavahenditest laenumakseid tasunud. Hageja nõudis

igakuiselt kostja vanematelt raha laenuosamaksete tasumiseks, mida talle ka võimaldati kokku

summas 2500 eurot. Seega ei ole tegemist hagejapoolse rahalise panusega kinnistu ostmiseks.

Kostja hinnangul tuleb hageja poolt kohtule esitatud kinnisvaraportaalist www.kv.ee võetud

kuulutus jätta tähelepanuta, kuna selles ei kajastu kinnisasja tegelikku väärtust ja ei ole ka

kooskõlas AÕS §-des 76 ja 77 sätestatuga, samuti Riigikohtu praktikaga.

Kostja tegi kompromissettepaneku, mille kohaselt jääb kinnistu kostja ainuomandisse ja

kostja tasub hagejale hüvitist summas 336,44 eurot. AS SEB Panga ees olev laenukohustus

jääb kostja kanda. Kostja selgitab pakutud summa kujunemist. Seejuures viitab kostja

Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-105-16.

2.2 07.02.2018. a täiendavas vastuses kostja ei nõustu hageja vastuses esitatud

seisukohtadega. Kostja leiab, et kui käesolevas asjas kompromissi ei saavutata, siis

kaasomandi lõpetamisel hüvitise nõudmine sellises suuruses nagu hageja nõuab, ei ole

õigustatud, kuna hageja ei ole kaasomanikul lasuvaid kohustusi täitnud ja kinnistu ostmisel

rahaliselt panustanud.

Kostja jääb oma varasema seisukoha juurde, et ta ei nõustu asjaoluga, et poolte ühise kinnistu

väärtuseks on 60 000 eurot. Kinnisvaraportaali kuulutus ei ole kostja hinnangul tõendiks.

Lisaks leiab kostja, et ei ole kohane määratleda kinnistu väärtuseks 50 000 eurot ning sellist

väärtust arvestada kompromissi lähtealusena. Kostja hinnangul ei ole kaasomandi lõpetamise

puhul kinnistu väärtuse tõendamine välistatud kinnisvaramaakleripoolse hinnangu andmisega.

Kostja viitab Uusmaa Kinnisvarabüroo Jõgevamaa maakleri antud hinnangule, kus on

märgitud kinnistu soovituslikuks hinnaks 43 200 eurot.

Kostja nõustub, et seisuga 07.02.2018. a on laenujääk 23 883,09 eurot, kuid ei nõustu hageja

väitega, et hageja on tasunud laenuintresse summas 3546,20 eurot ja kindlustusmakseid

summas 837,38 eurot. Kostja leiab, et nimetatud asjaolud on tõendamata. Kostja viitab hageja

poolt esitatud lisale 2 ning leiab, et hageja poolt erinevatele kindlustusandjatele tasutud

maksete näol ei ole tegemist laenulepingust nr 2013012621 tulenevate kindlustusmaksetega.

Kostja hinnangul ei tõenda hageja sellesisulisi väiteid ükski makseselgitus, samuti ei nähtu,

millise ajaperioodi jooksul on vastavad summad üldse arvestatud. Kostja kinnitusel on ta

pöördunud AS SEB Pank poole kõne all olevast laenulepingust tulenevate kohustuste üle

võtmise osas ning laenuhaldur andis suulise kinnituse, et kostjal on võimalik laenuleping

5 (15)

ümber vormistada. Vastavasisulist kirjalikku tõendit pank 07.02.2018. a seisuga väljastanud ei

ole.

Kostja viitab AÕS § 75 lg-le 1 ja Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-105-05 ja märgib, et hageja ei

ole tasunud kommunaalkulusid perioodi eest, mil ta elas eramus. Samuti ei ole pooled kunagi

ühise perena majandanud. Kostja hinnangul ei ole hageja vastupidist ka tõendanud. Kostja on

tasunud kinnistu kasutamisega seonduvalt xxxxxxxxx Varahaldus OÜ-le perioodil

01.11.2014. a kuni 31.10.2017. a makseid summas 837,62 eurot, millest hageja osa

moodustab 418,81 eurot. Elektriteenuste eest on kostja samal ajaperioodil tasunud makseid

summas 1469,74 eurot, millest hageja osa moodustab 734,87 eurot. Interneti ja TV eest on

kostja eelpool toodud ajavahemiku eest tasunud makse summas 1339,20 eurot, millest hageja

osa moodustab 669,60 eurot. Kostja leiab, et kuna vastaval ajaperioodil on kinnistut oma

elukohana kasutanud ka hageja, siis soovib kostja omandi kaotuse eest määratava hüvitise

tasaarvestada hageja kohustustega kostja ees ning kostjale tuleb hüvitada kulud summas

1823,28 eurot.

Kostja märgib, et kaasomandiga seotud ja TsÜS § 63 p 1 mõttes vajalike kulutuste osas

tõendite kogumine on olnud aeganõudev, kuid on lõppjärgus. Kostja peab siiski mõistlikuks

esitada kohtule kõik tõendid korraga.

Puutuvalt remondikuludesse märgib kostja järgmist. Pooled sõlmised AS-ga SEB Pank

laenulepingu nr 2013029951, mille alusel anti pooltele remondikulude katteks laenu. Pooled

on solidaarvõlgnikud VÕS § 65 lg 4 mõttes ning tegemist on solidaarkohustusega.

Ajavahemikul 06.10.2013. a - 05.10.2015. a on kostja kaasomanikuna tasunud laenumakseid

ainuisikuliselt ning seda koos intressidega summas 3445,85 eurot. Lisaks on kostja laenanud

eraisikult elamu parendamiseks 1500 eurot. Hageja osa elamu parendamiseks saadud laenu

kogusummast on 2472,92 eurot. Hageja ei ole elamu parendusteks mistahes kulutusi kandnud

ega ka töömehi palganud.

Hageja väited selle kohta, et akutrell kuulus temale, ei vasta tõele. Kostja ostis tööriista

Anttilast ning tasus selle eest osamaksetena kokku 247,90 eurot. Kostja hinnangul on hageja

talle tööriistade ära viimisega õigusvastaselt kahju tekitanud. Kostja soovib temale

õigusvastaselt tekitatud kahjunõude summas 247,90 eurot tasaarvestada kaasomandi

lõpetamise lasuva hüvitisega.

09.01.2018. a teatas hageja kostjale sõnumi teel, et tulen homme enda asjadele järele.

Nimetatud kuupäeval viis hageja elamust ära enda isiklikud esemed ning ka kostjale kuulunud

pesumasina Brandt. Pesumasina ostis kostja Hansapostist, mille kohta on kostjal olemas arve

nr 600194163 ja 26.01.2018. a e-kiri. Pesumasinat ei ole kostjale tagastatud. Hageja poolt

kostjale õigusvastaselt tekitatud kahju 298,99 eurot. Kostja soovib nimetatud summa

tasaarvestamist.

Kostja jääb oma varasema seisukoha juurde ja leiab, et hageja ei ole tasunud laenuosamakseid

summas 2000 eurot, kuna sai nimetatud summa kostja vanematelt. Kostja hinnangul tuleks

2000 eurot hüvitisest või laenujäägist maha arvestada.

Lisaks eeltoodule on kostja asunud seisukohale, et kostja vanemate poolt laenujäägi

vähendamiseks antud 20 330 eurot tuleks määratavast hüvitisest maha arvestada. Kostja leiab,

et kuna hageja on andnud aktsepti 5000 euro, mis saadi kostja sugulastelt sissemakse

tegemiseks maha arvamiseks hüvitisest, siis tuleks sarnaselt toimida ka kostja vanematelt

saadud 20 330 euroga.

KOHTU SEISUKOHT

6 (15)

3. Kohus, tutvunud poolte väidete, asjas esitatud tõenditega ja kuulanud pooled ära

kohtuistungil, leiab, et hagi kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et kinnistu jääb kostja

ainuomandisse ning kostja on kohustatud hagejale tasuma hüvitist tema omandiõigusest

loobumise eest, on põhjendatud ning tuleb rahuldada.

3.1 Kohus tegi kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud:

 Kinnistu registriosa numbriga xxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn,

xxxxxx maakond, on poolte kaasomandis, hagejale kuulub ½ suurune mõtteline osa ja

kostjale ½ suurune mõtteline osa nimetatud kinnistust koos selle oluliste osade ja

päraldistega, sealhulgas ehitistega. Kinnistu koosneb ühest maaüksusest asukohaga

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

linn,

xxxxxx

maakond,

katastritunnusega

61701:007:0050, pindala 1341 m2, sihtotstarbega elamumaa 100%.

 Pooled omandasid neile kuuluvad mõttelised osad 14.05.2013. a kinnistu

müügilepinguga

ja

kinnistu

ühishüpoteegiga

koormamise

lepingu

ja

asjaõiguslepinguga (tl 10-18). Kinnistu osteti hinnaga 57 000 eurot, millest 5000 eurot

tasuti enne müügilepingu sõlmimist notari notarikontole ning ülejäänud osa, s.o

52 000 eurot kohustati kaasomanikke tasuma võrdsetes osades, s.o kumbki

kaasomanik kohustus kinnistu eest tasuma 28 500 eurot.

 Kinnistu ostmiseks saadi laenu AS-lt SEB Pank. AS SEB Panga ning poolte vahel

sõlmiti 09.05.2013. a laenuleping nr 2013012621, mille alusel väljastati pooltele

kinnistu ostmiseks laen summas 52 000 eurot (tl 7-9). Panga kasuks seati hüpoteek

kinnistule registriosa numbriga 229235, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

linn,

xxxxxx

maakond

ja

kinnistule

registriosa

numbriga

xxxxxx,

asukohagaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond.

 01.07.2013. a sõlmiti hoonestatud kinnistu müügileping, millega kinnistusregistri

registriossa

nr

xxxxxx

kantud

kinnistu

asukohaga

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

maakond,

müüdi

30 000

euroga.

Müügilepinguga kohustati ostjat kandma notarikontole 20 330 eurot Mxxxxx

Axxxxxx ja Sxxxx Sxxxxx(praegune Mxxxxxx laenulepingu nr 2013012621 osaliseks

ennetähtaegseks tagastamiseks (tl 19-23).

 Enne müügilepingu (14.05.2013. a) sõlmimist notari deposiitarvele kantud 5000 eurot

saadi kostja onu rahaliste vahendite arvelt.

 Pooled on nõustunud asjaoluga, et kinnistu alghinnaks on 48 000 eurot.

3. Pooled soovivad kaasomandi lõpetamist, kuid ei ole kaasomandi lõpetamise viisi osas

kokkuleppele

jõudnud.

Kaasomandi

lõpetamise

nõude

õiguslik

alus

tuleneb

asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kaasomanikul on õigus igal ajal

nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 näeb ette, et kui kaasomanikud ei saavuta

kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel

kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule,

pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa

asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada

kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus on AÕS § 77 lg 2 sõnastusest

tulenevalt kaasomandi lõpetamisel seotud hagis nimetatud kaasomandi lõpetamise

viisidega (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-143-04 p 17). Järelikult saab kohus kaaluda, kas

jätta kinnistu kostjale, mõistes kostjalt välja hüvitise hagejale või müüa kinnistu avalikul

enampakkumisel. Kohus kaalub kaasomandi lõpetamise viisi valikul mõlema

kaasomaniku huve vastavalt poolte esitatud asjaoludele.

7 (15)

4. Esiteks kontrollib kohus, kas kaasomandi lõpetamine viisil, mil kinnistu jääb kostjale ning

kostjalt mõistetakse hageja kasuks välja hüvitis, on oma olemuse tõttu teostatav

alternatiiv.

Võttes aluseks kaasomanike osade mõttelised suurused, on kummalgi kaasomanikul

kaasomandi lõpetamisel õigus ½ osale kaasomandist. Pooled omandasid kinnistu

väärtusega 57 000 eurot. Raha kinnistu ostmiseks saadi pangalt laenuna (summas 52 000

eurot). Müügilepingust tulenevalt kohustus kumbki kaasomanik kinnistu eest tasuma

28 500 eurot. Kinnistu ostmiseks tehtud sissemaks notari deposiitarvele summas 5000

eurot saadi kostja onult sularahas. Saadud raha pandi hageja arveldusarvele ning seejärel

kanti enne tehingu sõlmimist notari deposiitarvele. Laen summas 20 330 eurot tagastati

ennetähtaegselt kostja vanematele kuulunud kinnistu, registriosa nr xxxxxx, asukohaga

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond, müügist saadud rahast. Nimetatud

asjaoludele ei vaidle kumbki osapool vastu.

Hageja on 21.02.2018. a toimunud kohtuistungil andnud ütlusi selle kohta, et pooled

leppisid omavahel kokku, et hageja maksab pangalaenu, kindlustusmakseid ning prügiveo

eest ja kostja maksab kommunaalkulude eest. Kostja antud ütlustest nähtuvalt sai tema osa

kinnistust, s.o 28 500 eurot, tasutud tema vanemate maja müügist saadud rahaga (20 330

eurot) ja ka deposiitarvele tehtud sissemaksega summas 5000 eurot. Seega pidi hageja

hakkama tasuma laenumakset ning seeläbi kaasomanikuna tasuma oma osa kinnistu eest.

Hageja kinnitas, et tasus laenu- ja kindlustuse makseid oma töötasust ning pank võttis

vastavad summad tema arveldusarvelt, kuhu hageja töötasu laekus. 2017. a tekkisid

hagejal makseraskused, mistõttu hageja võttis maksepuhkust. Koostati uus laenumaksmise

graafik.

Pooled on väljendanud nõusolekut kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et kinnistu jääb

kostjale, kuid seda üksnes tingimusel, et laenusaajaks tuleb vormistada kostja (käesolevalt

on laenusaaja 1 hageja). Maksegraafikust lepingule nr 2013012621 (tl 24-25) nähtuvalt oli

seisuga 31.10.2017. a laenujääk 24 227,12 eurot ja seisuga 16.01.2018 23883,08 eurot

(tl.60-62). Kostja väljendas valmisolekut pöörduda laenu ümbervormistamise küsimuse

lahendamiseks panka laenuhalduri poole. Kohus määras, et kostjal tuleb panga tõend

laenu saamise kohta kohtule esitada 03.03.2018. a ning kompromissi arutamiseks andis

kohus pooltele aega kuni 12.03.2018. a.

Pooled esitasid 09.03.2018. a kohtule taotluse (tl 129, 132) kompromissi sõlmimise

tähtaja pikendamiseks kuni 06.04.2018. a. Kostja esindaja teavitas 12.04.2018. a kohut

asjaolust, et pooled ootavad kinnistu väärtuse kohta kinnisvarabüroo hindamise akti, mis

valmib 17.04.2018. a Hindamise nõude esitas pank, kuna ilma ametliku hindamiseta pank

laenu väljastamist otsustada ei saa. Kostja taotles kompromissi esitamise tähtaja

pikendamist kuni 17.05.2018. a. Kohus rahuldas taotluse.

08.05.2018. a teavitas kostja esindaja kohut asjaolust, et krediidiasutusega on

kompromissi sõlmimise tingimused läbi arutatud ning pank ootab kaasomanike vahel

sõlmitud kompromisslepingut ning seda kinnitavat ning jõustunud kohtumäärust. Alles

seejärel annab pank täpsemad juhised laenulepingu muutmise osas.

Hageja esindaja 17.05.2018. a kohtule saadetud e-kirjast nähtuvalt on Sxxxx Mxxxxx küll

kinnitanud, et AS Swedbank on nõus kostjale laenu andma ning AS SEB Panga laen

refinantseeritakse, kuid kostja ei ole oma väite tõendamiseks esitanud ühtegi kirjalikku

kinnitust. Eeltoodust omakorda ei ole võimalik poolte vahel sõlmida kompromisslepingut.

31.05.2018. a toimunud kohtuistungil selgitas kostja, et sai telefoni teel laenuhaldurilt

infot selle kohta, et peab panka paar lepingut esitama ning 12.06.2018. a ootab

8 (15)

laenuhaldur kostjat panka. Kohus kohustas pooli andma kohtule infot laenu

ümbervormistamisega seonduva kohta 12.06.2018. a.

14.06.2018. a teavitas hageja esindaja kohut asjaolust, et pooled pöördusid 31.05.2018. a

panka ning kohtusid laenuhalduriga. Laenuhaldur selgitas veelkord kostjale, milliseid

dokumente viimane peab krediidiasutusele esitama, et pank saaks teha otsuse laenu

ümbervormistamise kohta. Hageja on peale 12.06.2018. a suhelnud laenuhalduriga ning

saanud informatsiooni selle kohta, et kostja ei ole jätkuvalt krediidiasutusele kõiki nõutud

dokumente esitanud, mistõttu ei ole pank saanud ka otsust laenu ümbervormistamise

kohta teha.

Kohus tegi 18.07.2018. a kirjaga pooltele ettepaneku kaaluda, kuidas menetlusega jätkata.

Kohus märkis, et kui asja lahendamine kompromissiga ei ole võimalik, tuleb pooltel täita

tõendamiskoormis.

07.08.2018. a teatas hageja, et talle edastati AS-st SEB Pank informatsioon selle kohta, et

kostja poolt pangale esitatud dokumendid on puudulikud. Pank on korduvalt proovinud

Sxxxx Mxxxxxxxx kontakti saada, kuid tulutult. Seega ei ole pank teha ka otsust laenu

ümbervormistamise osas kostjale. Lisaks kinnitas kostja lepinguline esindaja, et kostja ei

vasta ka esindaja telefonikõnedele, e-kirjadele ega ka sõnumitele.

12.09.2018. a toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud. Hageja kinnitas kohtuistungil, et

viimased paar kuud on laenumakseid (makse suurus ligikaudu 165 eurot) tasunud kostja.

Hageja on hoidnud oma kontojäägi nullis, et mitte tasuda laenumakseid. Laenulepingu nr

2013012621 kohaselt on laenusaajaks 2 Sxxxx Sxxxx mistõttu on pank laenumakseid

võtnud Sxxxx Sxxxx pangakontolt.

12.09.2018. a kirjaga selgitas kohus kostjale, et kostjal tuleb kohtule teatada oma

võimalused hagejale hüvitise väljamaksmiseks ning viitas Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-

14-17. Kohus selgitas kostjale, et kui kostja ei ole valmis ega ka võimeline hagejale

hüvitist välja maksma mõistliku tähtaja jooksul, tuleb kohtul määrata kaasomandi

lõpetamiseks teine viis, s.o kinnistu müük avalikul enampakkumisel. Kohus määras

kohtuistungi 22.10.2018. a ning määras, et kohtuistungi toimumise järel on kavandatud

lõpplahendi tegemine.

Kostja 22.10.2018. a toimunud kohtuistungile ei ilmunud.

Siinkohal peab kohus oluliseks märkida, et kohus saab lõpetada kaasomandi selle

jätmisega ühele kaasomanikule (kostjale) üksnes juhul, kui kaasomanik on asja

omandamisest huvitatud ja nõus teisele kaasomanikule (hagejale) tema osa rahas välja

maksma. Esimene tingimus on käesoleval juhul täidetud. Kostja on väljendanud huvi

saada kinnistu endale, kuna kinnistul asuv eramu on nii kostja, kui ka tema vanemate

elukohaks. Teise tingimuse täitmise eelduseks tuleb välja selgitada, kui palju on kostja

valmis, aga ka võimeline kinnistu endale saamise eest maksma ja kas see summa vastab

hageja osale kinnistu väärtusest. Kui kostja tahab kinnistut endale, kuid ta ei suuda

hagejale tema osa rahas välja maksta, ei ole kaasomandi lõpetamine kinnistu kostjale

jätmisega võimalik. Nii kostja, kui ka hageja on kinnitanud, et pooled pöördusid panka

laenuhalduri poole laenu ümbervormistamise küsimuses ning lubanud vastavasisulise

nõusoleku saamisel selle ka kohtule esitada. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on

krediidiasutus kostjale korduvalt selgitanud, milliseid dokumente kostja peab pangale

laenu ümbervormistamise otsustamiseks esitama, kuid vaatamata korduvatele selgitustele

kostja dokumente pangale esitanud ei ole. Kostjaga ei saanud kontakti ka laenuhaldur ning

seda vaatamata oma korduvatele püüdlustele.

Kuigi kostja ei täitnud kohtu määratud tähtajaks temal lasuvat tõendamiskoormist ning ei

9 (15)

esitanud kohtule ühtegi tõendeit selle kohta, kui palju ta on valmis ning ka võimeline

hagejale kinnistu endale saamise eest maksma, saatis kostja kohtule 08.11.2018. a e-kirja,

millest nähtuvalt kostja soovib kinnistu kaasomandi rahumeelset lõpetamist ning on

väljendanud ka valmisolekut tasuda hagejale juba varasemalt kokkulepitud 6000 eurot.

Ka

hageja

on

12.09.2018.a

toimunud

kohtuistungil

kinnitanud,

et

kostjale

kompromissläbirääkimisel välja pakutatud hagejale hüvitatava summa suuruseks oli

justnimelt 6000 eurot. Summa arvutamisel lähtuti laenujäägist, kostja sugulaste poolt

laenu sissemaksest tasutud 5000 eurost, aga ka kostja poolt kinnistule tehtud

parendustega. Juba 15.05.2018 e-kirjaga (tl.138) teavitas hageja kohut, et pooled on

saavutanud kokkuleppe, mille kohaselt maksab kostja hagejale hüvitist kaasomandi

lõpetamisel summas 6000 eurot. Kostja Sxxxx Mxxxxxxon kinnitanud, et Swedbank on

nõus andma talle laenu ja SEB panga laen refinantseeritakse.

Kostja on käesoleva menetluse kestel korduvalt väljendanud seisukohta, et kinnistu

kostjale jätmisel selliselt, et kostjalt mõistetakse hageja kasuks välja hüvitis, tuleb hüvitise

määramisel arvestada kostja poolt kinnistu parendamiseks tehtud kulutustega, aga ka

kinnistu majandamiseks tehtud kulutustega. Nii on kostja oma ütlustega kinnitanud, et

kostja otsus oli xxxxxxxxx linna maja osta, sellega soovis kostja säästa oma vanemaid.

Kinnistu müügikuulutuse leidis internetist hageja. Kinnistu osteti hinnaga 57 000 eurot.

Kinnistu soetamise ja selleks laenu võtmise osas poolte vahel vaidlust ei ole. Samuti ei ole

vaidlust selles, et kinnistu ostmiseks sissemakse tegemiseks saadi 5000 eurot kostja onult

ning saadud laenu tagastati ennetähtaegselt summas 20 330 eurot ning seda kostja

vanemate kinnistu müümisest saadud rahaliste vahendite arvelt.

Kinnistu omandati müügilepinguga 14.05.2013. a. Hageja ütluste kohaselt oli selleks ajaks

poolte kooselu kestnud ligikaudu 2 aastat. Kinnistu ostmisel pooled ei leppinud omavahel

kokku, mis saab kinnistust siis, kui pooled otsustavad oma kooselu lõpetada.

Pooltel on olnud vaidlus, milline summa tuleb poolte kaasomandis oleva kinnistu puhul

võtta alghinnaks, millest omakorda tuleb lähtuda hüvitise määramisel. Hageja poolt on

kinnistu väärtuse tõendamiseks esitatud müügikuulutus (tl 27-28), millest nähtuvalt on

aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxx linn, xxxxxxxmaakond asuva krundiga maja (elamispind

129 m2, kogupind 188,3 m2) hinnaks 62 000 eurot. Kohus märgib, et iseenesest ei ole

välistatud kinnistu väärtuse tõendamine ka samas piirkonnas sarnaste kinnisasjade

müügikuulutustega, kuid käesolevas asjas on esitatud üksnes üks müügikuulutus, mistõttu

puudub võimalus võrrelda samas piirkonnas asuvate sarnaste kinnistute väärtust.

Hageja

esitas

kohtule

Kinnisvarabüroo

Uusmaa

kutselise

maakleri

arvamuse

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxlinnas asuva kinnistu väärtuse kohta (tl 69). Maakleri

hinnangul on 31.01.2018. a seisuga nimetatud kinnistu soovituslikuks hinnaks 48 000

eurot.

Pooled on jõudnud kokkuleppele osas, et kaasomandis oleva kinnistu puhul lähtutakse

asjaolust, et kinnistu hinnaks on 48 000 eurot ning pooled ekspertiisi teostamist kinnistu

turuväärtuse määramiseks ei soovinud (kohtuistungil 21.02.2018 tl.127).

Mõlemad pooled on kinnitanud, et lisaks hagejale ja kostjale elasid aadressil

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxlinn, xxxxxx maakond kostja vanemad (elasid esimesel

korrusel) ning kostja poeg (käesolevalt 18-aastane) koos oma elukaaslasega. Kostja

vanemad kolisid majja hiljem. Eramusse sisse kolides seal suuremat remonti ei tehtud,

alumisel korrusel ja kostja poja toas vahetati tapeedid. Hageja ütlustest nähtuvalt leppisid

pooled omavahel kokku, et hageja hakkab tasuma pangalaenu, samuti kindlustuse ning

prügi eest ja kostja hakkab tasuma kommunaalmakseid. Hageja kinnitusel tasus ta laenu-

10 (15)

ja kindlustusmakseid oma töötasust ning pank võttis vastavad summad automaatselt

hageja arveldusarvelt. Hageja on kohtule esitanud ka laenumaksete aruande (tl 49 pöördel

- 50 pöördel). Aruande kohaselt on hageja maksnud ajavahemikul 10.06.2013.a-

10.12.2017.a intressimakseid kogusummas 3468,45 eurot ning samal ajavahemikul

laenumakseid summas 27,999,25 eurot. Laenujääk seisuga 24 000,75 eurot. Lisaks on

hageja esitanud maksete aruande teostatud kindlustusmaksete kohta (tl 51-55). Aruandest

nähtuvalt

on

hageja

ajavahemikul

16.12.2013.a-15.12.2017.a

tasunud

kindlustusettevõttele Codan Forsikring AS Eesti filiaalile, hiljem AB Lietuvos draudimas

Eesti filiaalile kindlustusmakseid. Hageja esitas oma väidete tõendamiseks ka

kodukindlustuspoliisi nr 492781283, kindlustusperioodi 15.05.2013.a-14.05.2016.a kohta

(tl 109-112) ning kodukindlustuse poliisi nr 1317072908 kindlustusperioodi 15.05.2016.

a-14.05.2019. a kohta (tl 113-116). Mõlemast nimetatud poliisist nähtuvalt on

kindlustuskohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxx maakond. Hageja on kohtule

esitanud ka väljavõtte pangatehingutest 01.01.2018. a-20.02.2018. a (tl 117), millest

nähtuvalt on hageja vastavalt 15.01 ja 15.02.2018. a tasunud AB Lietuvos draudimas Eesti

filiaalile poliisi nr 1317072908 alusel arved nr 3492714 ja 3583579 summas 18,06 eurot.

Seega ei vasta tõele kostja väited, et hageja ei ole elamu majandamises osalenud ega

tõendanud kindlustusmaksete tasumist.

Hageja ütlustest nähtuvalt on ta tasunud ka majapidamiskulusid tehes Sxxxx Sxxxx

arveldusarvele ülekande ning märkides seejuures makseselgitusse „kommiraha“. Oma

vastavsisuliste ütluste tõendamiseks on hageja esitanud oma arveldusarve väljavõtte

ajavahemiku 01.04.2014. a - 10.06.2016. a kohta (tl 48-49), millest nähtuvalt on hageja

01.04.2014. a teinud kostjale ülekande summas 65 eurot ning märkinud makseselgituseks

„kommiraha“.

Lisaks on hageja asunud seisukohale, et ta on kaasomandi majandamisse panustanud ka

küttepuude ostmise teel. Nii nähtub hageja 28.12.2017. a kirjalikust seisukohast, et ta on

2017. a alguses ostnud 100 kotti lepapuid ning suvel tellis hageja veel 10 ruumi küttepuid.

Hageja kinnitusel saab nimetatud asjaolu vajadusel tõendada tunnistajate ütlustega.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja on valdavalt oma väidete kinnitamiseks (va

küttepuude soetamise kohta) vajalikud tõendid esitanud.

Kostja hinnangul tuleb hagejale kinnistu omandiõigusest loobumisel hüvitise määramisel

arvesse võtta kostja poolt kinnistule tehtud parendusi, aga samuti hageja tarbimiskulusid.

Nii nähtub kostja ütlustest, et 2015. a renoveeriti kinnistu amortiseerunud elektrisüsteem,

mille maksumuseks kujunes ligikaudu 1400 eurot. Teostatud tööde käigus tuli lõhkuda

kinnistu seinu ja lagesid ning need ka hiljem taastada. Seinte ja lagede taastamise

ligikaudne maksumus 1850 eurot. Samuti on kostja vahetanud välja vanad radiaatorid,

mille maksumus oli ligikaudu 700 eurot. Kostja ütlustest nähtuvalt on eramu ülemisel

korrusel tsentraalküte ning alumisel korrusel on puuküttega Pioneer pliit, millega saab

radiaatoreid kütta. Radiaatorid oli katki. Kostja 04.12.2017. a kirjalikust seisukohast

nähtuvalt on kostja kinnistu kapitalaremondi teostamiseks endisest Krediidipangast

(praegune Coop Pank) korduvalt võtnud laenu ning tasunud ainuisikuliselt laenumakseid.

Hageja on kinnitanud, et nimetatud tööd on teostatud, kuid hageja hinnangul teostati töid

maksimaalselt 1500 euro eest, mille eest tasus hageja.

AÕS § 72 lg 4 sätestab, et kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke

toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja

säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega.

TsÜS § 63 p 1 kohaselt esemele tehtud kulutused on vajalikud, kui nendega säilitatakse

11 (15)

eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest.

Kohtu hinnangul on kinnistu amortiseerunud elektrisüsteemi renoveerimine ning

radiaatorite vahetamine vajalikud toimingud AÕS § 72 lg 4 mõttes, mida võib teha iga

kaasomanik. Kohus leiab, et amortiseerunud elektrisüsteemi renoveerimine on vajalik

eelkõige kinnistu elektrienergiaga varustamiseks, aga ka amortiseerunud elektrisüsteemist

võimaliku tuleneva tuleohu tekkimise vältimiseks. Amortiseerinud elektrisüsteem

kujutaks ohtu kogu majale. Radiaatorite töökorras olek on aga oluline eramu

soojaenergiaga tagamise seisukohast. Kuna esimese korruse radiaatoreid sai kütta ka

Pioneer pliidiga, siis kujutasid katkised radiaatorid samuti ohtu kogu majale. Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et kostjal kaasomanikuna oli õigus lasta renoveerida

amortiseerunud elektrisüsteem ning välja vahetada radiaatorid ning seejärel nõuda hagejalt

kui kaasomanikult tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Ka Riigikohus on oma lahendis nr

3-2-1-116-11 p-s 33 asunud seisukohale, et amortiseerunud küttesüsteem kujutab ohtu

kogu majale.

Kostja on väite tõestamiseks, et ta võttis Krediidpangast laenu eramus kapitaalremondi

teostamiseks, esitanud 07.10.2013. a sõlmitud laenulepingu nr 2013029951, millest

nähtuvalt on laenusaaja 1 xxxxx Sxxxxja laenusaaja 2 Mxxxxx Axxxxx ning laen on

väljastatud summas 2800 eurot (tl 88-90). Lisaks on Sxxxx Mxxxxx esitanud oma

arveldusarve väljavõtte perioodi 07.10.2013. a - 06.10.2015. a kohta (tl 91-93).

Arvedusarve väljavõtte kohaselt on Sxxxx Mxxxxx nimetatud perioodil tasunud lepingust

nr 2013029951 tulenevaid põhiosa- ja intressimakseid. Kostja kinnitusel on ta tasunud

lisaks laenu põhiosale ka intressimakseid kokku summas 3445,85 eurot. Kostja hinnangul

on pooled käesoleval juhul solidaarvõlgnikud ning tegemist on solidaarkohustusega.

Lisaks märgib kostja, et on eramu parendamiseks laenanud Pxxxxx Oxxxxx (kostja onu)

1500 eurot. Kostja on oma sellesisulise väite tõendamiseks esitanud maksekorralduse nr 1

(tl 94). Maksekorralduse kohaselt on Pxxxxx Oxx 27.08.2013. a teinud Sxxxx Sxxxxxe

ülekande summas 1500 eurot.

Kostja on oma 07.02.2018. a kirjalikus seisukohas väljendanud seisukohta, et vajaliku

kulutuste (TsÜS § 63 lg 1) osas tõendite kogumine on aeganõudev, kuna kuludokumendid

(arved, töölehed, aktid, sularaha kviitungid) asuvad erinevate isikute valduses, kes töid

teostasid. 21.02.2018. a toimunud kohtuistungil kinnitas kostja, et töölehed kinnistul

teostatud elektrisüsteemiga seonduvate tööde kohta saab ta esitada järgmisel nädalal.

Kostja vastavasisulisi tõendeid kohtule ei esitanud. Kostja ei esitanud oma väiteid

kinnitavaid tõendeid ka pärast seda, kui kohus oli oma 18.07.2018. a kirjaga pooltele

selgitanud asjaolu, et kui käesolevas asjas ei ole asja lahendamine kompromissiga

võimalik, siis tuleb pooltel täita tõendamiskoormis. Kostja on tõendanud üksnes

Krediidipangalt ja oma onult laenu saamise kogusummas 4300 eurot, kuid esitatud

tõenditest ei nähtu, milliseks otstarbeks saadud laene kasutati. Lisaks ei ole kostja

vaatamata kohtu selgitusele tõendanud, kui suuri kulutusi kostja tegi kinnistu parendamise

eesmärgil amortiseerunud elektrisüsteemi renoveerimise ja radiaatorite väljavahetamisega.

Lisaks soovib kostja hagejale hüvitise määramisel arvestada hageja tarbimiskuludega.

Maha tuleb arvestada hageja tarbimiskulu osa ½. Kostja ütluste kohaselt kolis hageja

eramust lõplikult välja 31.10.2017. a, seni tasus kostja hageja arveid. Kostja ütlustest

nähtuvalt on ta tasunud Põltsamaa Varahaldus OÜ-le seonduvalt kinnistu kasutamisega

(vee ja kanalisatsiooni eest) perioodil 01.11.2014. a-31.10.2017. a makse summas 837,62

eurot. Kostja on esitanud oma väidete tõendamiseks arveldusarve väljavõtted (tl 70-73).

Kostja hinnangul moodustab nimetatud summast hageja osa 418,81 eurot. Lisaks on

kostja perioodil 01.11.2014. a-31.10.2017. a tasunud elektrienergia kasutamise eest Eesti

Energia AS-le ja Elektrum Eesti AS-le kokku 1469,74 eurot. Viimati nimetatud väite

12 (15)

kinnitamiseks on kostja esitanud samuti arveldusarve väljavõtte (tl 74-82). Kostja

hinnangul on hageja osa sellest summast 734,87 eurot.

Hageja ei nõustu kostja poolsete kulude arvestusega. Hageja märgib, et eramus elas

viimasel ajal kokku 6 inimest - lisaks pooltele elasid eramus kostja vanemad ning kostja

poeg koos oma elukaaslasega. Seega tuleb kostja hinnangul kõik tekkinud kulud jagada

kuue inimese vahel võrdselt. Kostja vanemad elasid ülejäänud elanikest eraldi eramu

alumisel korrusel ning tasusid vee ja elektri eest alumisele korrusele eraldi paigaldatud

mõõdikute alusel. Hageja antud ütlustest nähtuvalt tasus hageja ka prügiveoga seotud

arveid, kuid ei hakka viimati nimetatud kulu kostjalt sisse nõudma. Eeltoodust tulenevalt

jääb hagejale arusaamatuks, milliseid kulusid kostja kandnud on. Lisaks on hageja

kinnitanud, et kolis lõplikult eramust välja märtsis 2017. a, aga mitte 31.10.2017. a nagu

seda väidab kostja. Vaidlust ei ole selles, et viimased asjad viis hageja poolte kaasomandis

olevast eramust ära 09.01.2018. a, mille kinnituseks on esitatud ka väljavõtte poolte

vahelisest SMS-suhtlusest (tl 103).

21.02.2018. a toimunud kohtuistungil nõustus kostja, et kulud tuleb jagada vastavalt

elanike arvule. Kostja lubas täpsustada elanike arvu, kes koos hageja ja kostjaga samal

perioodil elamus elasid ning seejärel teha vastavad arvutused, et määrata kindlaks hageja

vee-, kanalisatsiooni ning elektri tarbimise kulu.

Kostja ei esitanud lubatud tõendeid hageja tarbimiskulu (s.o vee, kanalisatsiooni ja

elektrienergia eest) tõendamiseks 22.10.2018. a toimunud kohtuistungiks, mil kohus

lõpetas tõendite uurimise.

Kostja hinnangul tuleb hagejale hüvitise suuruse määramisel arvesse võtta ka interneti,

televisiooni ja lauatelefoni eest kantud kulutusi. Kostja kinnitusel on nimetatud kulutuste

näol tegemist üksnes eramu teisel korrusel elanud isikute kuluga, kuna alumisel oli

tavaantenn, mis võimaldas Kostja on esitanud arveldusarve väljavõtte (tl 83-86), millest

nähtuvalt on kostja ajavahemikul 11.11.204. a-07.10.2017. a tasunud esialgu Eesti

Telekom AS-le ning hiljem Telia Eesti AS-le pakutud teenuse eest kokku 1339,20 eurot

(kuumakse 37,53 eurot). Kostja hinnangul on hageja osa tasutud maksetest 669,60 eurot.

Esmalt peab kohus oluliseks märkida, et kulutuste mahaarvamiseks tuleb esmalt tõendada

kulutuste kandmises osalemise materiaalõiguslikud eeldused. Pooled on asunud erinevatel

seisukohtadele osas, mis puudutab hageja poolte kaasomandis olevast eramust välja

kolimist. Kostja kinnitusel kolis hageja välja 31.10.2017. a, kuid hageja on andnud ütlusi

selle kohta, et lõplikult välja kolis ta märtsis 2017. a, kuid ka 2017. a alguses oli periood,

mil ta majas ei elanud. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, mis kinnitaks,

millisel perioodil hageja poolte ühises majas elas. Teiseks märgib kohus, et TsÜS § 63

kohaselt jagunevad kulutused vajalikeks (lg 1), kasulikeks (lg 2) ja toreduslikeks (lg 3).

Kohtu hinnangul ei ole interneti, televisiooni ja lauatelefonile tehtud kulutuste näol

tegemist vajalike kulutustega TsÜS § 63 lg 1 mõttes, kuna tehtud kulutused ei ole seotud

kaasomandi majandamisega, vaid tegemist on isiklike tarbimiskuludega. Kohus märgib, et

kuna nimetatud kulu näol ei ole tegemist vajalike toimingutega AÕS § 72 lg 4 mõttes, on

kostjal on võimalik interneti-, televisiooni- ja telefoniteenusele tehtud kulutusi hagejalt

nõuda käsundita asjaajamise sätete, s.o VÕS § 1018 ja § 1023 alusel.

Lisaks nähtub kostja ütlustest, et kostja soovib hagejalt kahjuhüvitamist ning seda

põhjusel, et hageja viis ära kostjale kuulunud akudrelli ja pesumasina. Kostja kinnitusel

ostis ta akudrelli Anttila kaubamajast ning on tööriista eest tasunud osamakseid

kogusummas 247,90 eurot. Kostja on esitanud maksekorraldused nr 131, 130, 122, 116,

107, 105, 98 ja 134 (tl 95-102). Maksekorraldustest nähtuvalt on kostja perioodil 06.07-

09.11.2012. a tasunud arve nr 3016980 (klient 00205912970) katteks osamakseid summas

13 (15)

26,50 eurot (kuuel korral) ja summas 31,20 eurot (kahel korral). Kostja hindab akudrelli

väärtuseks 100 eurot. Kostja märgib, et hageja viis majas 09.01.2018.a koos oma isiklike

asjadega ära ka pesumasina Brandt, mis kuulub kostjale ning mille kostja ostis

Hanasapostist. Kostja esitas arve nr 600194163, mille kohaselt on Sxxxx Sxxx

17.04.2017. a Hansapost OÜ-lt ostnud pesumasina Brandt BT550BE väärtusega 224,17

eurot (tl 104).

Kohus leiab, et kostjal oli võimalus ja õigus esitada hageja poolt ära viidud esemete

(akudrelli ja pesumasina) kohta vastuhagi (mida kohus ka kostjale 21.02.2018. a

kohtuistungil selgitas) ning sellisel juhul oleks tulnud kõne alla kahjunõude

tasaarvestamine hageja poolt esitatud kinnistu majandamise kulude nõudega VÕS § 1018

ja § 1023 alusel. Kuivõrd kostja aga ei esitanud ühtegi tõendit kaasomandi parendamiseks

ja majandamiseks tehtud kulutuste kohta, ei tule käesolevalt kõne alla ka tasaarvestamine

kinnistu majandamise kulude nõudega. Kulud akudrelli ja pesumasina soetamisele ei ole

kaasomandis oleva kinnistu majandamise kulud.

5. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et kuigi kostja ei ole

kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta on võimeline poolte kaasomandis oleva

kinnistu enda ainuomandisse saamise eest võimeline maksma, tuleb kaasomand lõpetada

selliselt, et kinnistu jääb kostja ainuomandisse. Seejuures tuleb kostjat kohustada hagejale

maksma hüvitise summas 6000 eurot. Kohtu hinnangul vastab määratav hüvitis hageja

osale kinnistu väärtusest.

Kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem ning kohus

peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega (Riigikohtu

lahend nr 3-2-1-45-06 p-d 19, 20).

Kohtu hinnangul tuleb käesolevalt lähtuda asjaolust, et pooled on kogu menetluse vältel

väljendanud sarnast seisukohta ning soovinud kaasomandi lõpetamist selliselt, et kinnistu

jääb kostja ainuomandisse. Kostja huvi saada kinnistu enda ainuomandisse tuleneb

eelkõige asjaolust, et kinnistu on käesolevalt nii kostja, kui ka tema vanemate ning poja

ühiseks elukohaks. Lisaks on kostja vanemad olulisel määral panustanud kõne all oleva

kinnistu omandamisse, müües neile kuulunud kinnistu xxxxxxxxxx (xxxxxx maakond).

Saadud

rahaga

tagastati

ennetähtaegselt

osa

laenust,

mille

pooled

võtsid

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxasuva kinnistu soetamiseks. Lisaks on kostja onu

andnud laenu kinnistu soetamiseks, aga ka parenduste tegemiseks.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtu hinnangul anda kostjale võimalus kinnistu

ainuomandisse saamiseks ning seeläbi võimalus tagada nii endale, kui ka oma lähedastele

(sh oma eakale isale, kes on rahaliselt panustanud kinnistu omandamisse) kindel elukoht.

Kostja on väljendanud 08.11.2018. a valmisolekut hagejale hüvitada tema omandiõiguse

lõppemise eest 6000 eurot. Hageja on 12.09.2018. a toimunud kohtuistungil kinnitanud, et

kompromissläbirääkimistel tegi hageja kostjale ettepaneku tasuda hagejale justnimelt

6000 eurot, et viimane loobuks oma omandiõigusest kinnistule. Seega tuleb kohtu

hinnangul asuda seisukohale, et pooled on nõus kaasomandi lõpetamisel hagejale hüvitise

määramisega summas 6000 eurot.

Hageja on menetluse vältel väljendanud kindlat seisukohta, et kaasomandi lõpetamisel

viisil, et kinnistu jääb kostja ainuomandisse, tuleb laenusaajaks vormistada kostja. Samas

puuduvad käesolevalt andmed selle kohta, et mõni krediidiasutus oleks nõusoleku andnud

kostjale laenu väljastamiseks. Siinkohal peab kohus vajalikuks osundada, et 12.09.2018. a

toimunud kohtuistungil selgitas hageja, et paar viimast kuud on laenumakseid tasunud

kostja. Hageja on hoidnud oma arvelduskonto jäägi (s.o arvelduskonto, mis on seotud

14 (15)

kõne all oleva laenuga) nullis. Seega on pank võtnud raha laenu osamakseteks kostja

arveldusarvelt. Kuigi käesolevalt puudub pangapoolne nõusolek kostjale laenu andmiseks,

märgib kohus, et 09.05.2013. a sõlmitud laenulepingul nr 2013012621 on laenusaajaks 1

märgitud Mxxxxx Axxxxx ning laenusaajaks 2 xxxxx Sxxxx See aga omakorda tähendab

seda, et kui laenusaaja 1 (Mxxxxx Axxxxxx) arveldusarvel puuduvad piisavad rahalised

vahendid laenuosamakse tasumiseks, võtab pank laenu katteks raha laenusaaja 2 (Sxxxx

Mxxxxxx) arveldusarvelt. Kohtu hinnangul on võimalik kirjeldatud viisil laenumaksete

tasumist jätkata, mis omakorda teeb võimalikuks kinnistu kaasomandamise lõpetamise

selle kostja ainuomandisse jätmisega ja hagejale hüvitise määramisega.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja lõpetab poolte kaasomandi kinnistule,

registriosa numbriga xxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn, xxxxxx

maakond, pannes kostjale kohustuse maksta hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

arvates ühe kuu jooksul hüvitist summas 6000 eurot. Hageja on taotlenud (kohtuistungil

12.09.2018), et kohus määraks hüvitise hagejale välja maksmise tähtajaks ühe kuu.

Selline taotlus kujutab endast TsMS § 445 lg.1 taotlust otsuse täitmise tähtaja

kindlaksmääramiseks ja kohus määrab hageja taotlusel tähtaja.

AÕS § 641 kohaselt on kinnisasja käsutuseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole

notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine

kinnistusraamatusse,

kui

seadus

ei

sätesta

teisiti.

Kande

tegemiseks

on

kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle

kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada

jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku

andmise kohustus.

Taotluse kohustada hagejat vastav nõusolek anda on esitanud kostja 07.02.2018

menetlusdokumendis (tl.67).

Eeltoodust tulenevalt kohus kohustab hagejat andma nõusolek kinnistu omanikukande,

mille kohaselt on pooled kinnistu kaasomanikud ½ suurustes mõttelistes osades,

kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna

kinnistusraamatusse kostja.

TsÜS § 68 lg.5 järgi asendab tahteavaldust jõustunud kohtulahend, millega isikut

kohustatakse sellist tahteavaldust andma.

6. Lisaks eeltoodule peab kohus vajalikuks märkida, et kui kostja ei tasu hagejale kohtu

poolt määratud hüvitist (s.o summas 6000 eurot) ühe kuu jooksul arvates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest, on hagejal õigus oma õiguste täitmise tagamiseks

täitedokumendiga (s.o käesoleval juhul jõustunud kohtuotsusega) pöörduda täitemenetluse

algatamiseks kohtutäituri poole. Täitemenetluse seadustikust (TMS) tulenevalt on

kohtutäituril mitmeid võimalusi hageja rahalise nõude täitmiseks, sh võimalus müüa

kostja ainuomandis olev kinnistu (asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn, xxxxxx

maakond) kostja kohustuste katteks (TMS § 52 lg 1). Seega on kinnistu kaasomandi

lõpetamisel kostja ainuomandisse jätmisega ning hagejale hüvitise määramisel tagatud ka

hageja õigus saada talle määratud hüvitis.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

15 (15)

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta

kostja kanda. Kohus lisab täpsustavalt, et ehkki esitatud nõue on oma sisult selline, mis

oma olemuselt on suunatud mõlema poole huvi rahuldamisele, tuleb asuda seisukohale, et

tegemist on TsMS § 163 lg.2 sarnase olukorraga, kus kohtumenetluses on kompromiss

jäänud sõlmimata kostjast tulenevatel põhjustel. Seetõttu on eriti põhjendatud jätta

menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude

esitamisel tasutud riigilõivu summas 300 eurot. Kohus leiab, et tasutud riigilõivu saab

lugeda hageja põhjendatud menetluskuluks, mis vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista. Riigilõiv summas 300 eurot on tasutud 09.11.2017. a,

mille kohta hageja on esitanud maksekorralduse nr 2405 (tl 31).

Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu

õigusabi eest summas 1425 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab

menetluskulude

jaotust

kindlaksmäärava

kohtulahendi

kohaselt

kandma

teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja on 23.10.2018. a esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on

esindajal kulunud hagejale õigusabi osutamiseks kokku 14 h ja 15 m hinnaga 100 eurot

töötund. Kohus leiab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja

keerukust, on põhjendatud ja mõistlik on hageja lepingulise esindaja tasumäär, mis on 100

eurot (ilma käibemaksuta) ühe töötunni eest ning tasu osutatud õigusabi eest nõutud

summas on põhjendatud ja tuleb kostjalt välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik