1-18-1693/102 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel KrMS § 408¹ lg 2 alusel mitte avalikustada kohtulahendis

süüdistatava, kannatanu, tunnistajate ja teiste isikute elukohti ning kannatanu, tunnistajate ja teiste isikute

nimed asendada initsiaalidega; kannatanu, tunnistajate ja teiste isikute muud isikuandmed asendada

tähemärkidega.

Kriminaalasi nr 1-18-1693

lühimenetluses

K O H T U O T S U S EESTI

VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 06. november 2018.a Tartu, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-18-1693 (17922900096)

Kohtunik

Heli Sillaots

Kohtuistungisekretär

Jane Oidsalu

Tõlgid

Meeli Antonov ja Natalia Tselikova

Kriminaalasi

26.02.2018.a saabus kohtusse

üldmenetluses

Juri Kolesnikovi süüdistuses karistusseadustiku

(KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi lühimenetluses

Ringkonnaprokurör

Allar Nisu

Kaitsja

Süüdistatav

Anti Aasmaa – riigi õigusabi osutamise korras

JURI KOLESNIKOV

isikukood 37511296032, XXX

kriminaalkorras karistatud, tõkendita

RESOLUTSIOON

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 306, KrMS § 309 lg 3, KrMS § 311, KrMS § 313

alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada Juri Kolesnikov KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõista

9 (üheksa) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 9 kuud vangistust 1/3 võrra, s.o 3 (kolme) kuu

vangistuse võrra, ja mõista Juri Kolesnikovile karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 6 kuud vangistust Juri Kolesnikovile kriminaalasjas

nr 1-14-3303 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 04.11.2014.a kohtuotsusega

karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 13 aasta 3 kuu vangistuse,

võrra ja mõista Juri Kolesnikovile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 13 (kolmteist)

aastat 9 (üheksa) kuud vangistust.

13 aasta 9 kuu vangistuse kandmise algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest – alates

06.11.2018.a.

Kriminaalasjas nr 1-14-3303 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 04.11.2014.a kohtuotsusega

karistuseks mõistetud 18 aastast 3 kuust vangistusest on alates 07.11.2013 kantud kokku

4 aastat 11 kuud 30 päeva, s.o kokku 5 aastat:

•

vahemikus 07.11.2013 kuni 06.11.2017 kaasa arvatud: 4 aastat vangistust,

•

vahemikus 07.11.2017 kuni 06.10.2018 kaasa arvatud: 11 kuud vangistust, • vahemikus

07.-31.10.2018 kaasa arvatud: 25 päeva vangistust,

•

vahemikus 01.-05.11.2018 kaasa arvatud: 5 päeva vangistust.

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt kannab süüdimõistva kohtuotsuse korral

menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS §

lg

alusel, tagamaks

süüdistatavale

tulevikuks

paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, jätta XXX seisundiga Juri Kolesnikovi

menetluskuludest kohtumenetluses riigi õigusabi osutamisega seonduv kaitsjatasu

(780€) ja sõidukulu hüvitis (266.40€) kokku 1046.40 € riigi kanda.

KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista Juri Kolesnikovilt riigituludesse menetluskuluna

kokku 990 €, milline summa koosneb järgmistest kuludest:

•

240€ riigi õigusabi osutanud kaitsjale kaitsjatasu kohtueelses menetluses (I, 60-62, 78-

79; KrMS § 175 lg 1 p 4),

•

750€ sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2).

Menetluskulu 990 € tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga

99918700058824 ühele järgmistest kontonumbritest:

•

SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X),

•

SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X),

•

LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X),

selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-18-1693, menetluskulu 06.11.2018.a Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“.

Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2,

KrMS § 412 lg 3 – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu vältel tasumata jätmisel

edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb

kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud.

Sissenõudja Eesti Vabariigi huvides ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud Juri

Kolesnikovi puhul määrata menetluskulu tasumist ositi, sest ositi tasumise määramine

üksnes põhjustaks riigile kahjulikke viivitusi menetluskulu sissenõudmisel. Juhul kui

Juri Kolesnikov asub tervisliku olukorra paranedes vanglas tööle, siis saab hakata

vanglas töötamisest saadavast sissetulekust tegema kinnipidamisi rahaliste nõuete

katteks.

Süüdistatav Juri Kolesnikovi kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa 06.11.2018.a taotluse

(II, 186-190) alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest

Advokaadibüroo Anti Aasmaa (asukoht Tallinnas Pikk tn 36-22) kasuks 1046.40 eurot

(sellest käibemaks on 174.40€) advokaat Anti Aasmaa süüdistatav Juri Kolesnikovi

kaitsjana riigi õigusabi korras üldmenetluses kohtusse saabunud, kuid kohtuistungi

avapäeval lühimenetlusse läinud, kriminaalasjas kohtumenetluses osutatud õigusabi

(780€, sealhulgas käibemaks 130€) ja kuluhüvitise (266.40€, sealhulgas käibemaks 44.40€)

eest kokku.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumise järgselt kriminaalasja juurde

toimikusse Tartu Vangla valvekaamera videosalvestis, mis asub ühel DVD-R plaadil

(ümbrikus: I köide lk 80; salvestise vaatluse kohta asitõendi vaatlusprotokoll: I köide lk 2937).

Kohtuotsuse koopia või väljatrükk edastada prokurörile, süüdistatavale, kaitsjale, kannatanule

L. J. (J., e-post: XXX) ning kinnipidamisasutusele, millises süüdistatav viibib.

Kohtuotsusest venekeelse tõlke valmimisel edastada tõlge vanglasse Juri Kolesnikovile

allkirja vastu.

Tühistada homseks, s.o 07.11.2018.a määratud kohtuistungi aeg. Homme kohtuistungit ei

toimu ja sellele kohtuistungile kutsutud isikutel ei ole vaja istungile ilmuda.

Tühistada homseks kohtuistungiks koostatud süüdistatava konvoeerimistaotlus, sest

homme kohtuistungit ei toimu, mistõttu ei ole vaja süüdistatavat kohtusse toimetada.

Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile.

Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks:

•

kinnipidamisasutusele, millises süüdimõistetu viibib, vangistuse kohaldamiseks,

•

Riigi Tugiteenuste Keskusele rahalisi riiginõudeid käsitlevas osas.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal KrMS § 318 lg 1

alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 3 p 2 alusel ei saa

prokuratuur apellatsiooni esitada lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS

15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud

kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui

üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel

apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist

teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul

alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Põhiosaga kohtuotsus tehakse kohtukantselei kaudu teatavaks ja põhiosaga kohtuotsusega on

võimalik kohtus tutvuda 21.novembril 2018.a, alates kella 16.00-st juhul, kui vähemalt üks

kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise KrMS § 319 lg 1 mõttes.

Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse

pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kohtuotsuse põhiosa KrMS § 315

lg 7 alusel ei koostata.

PÕHIOSA

06.11.2018.a kohtuistungil menetles kohus lühimenetluses kriminaalasja Juri Kolesnikovi

süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.

Lühimenetluse kohaldamise taotluse esitas süüdistatav üldmenetluses 06.11.2018.a alanud

kohtuistungi alguses rakenduslikus osas (II, 185; III, 3-5). Lühimenetluse kohaldamisega olid

nõus nii Juri Kolesnikovi kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa kui ka ringkonnaprokurör Allar

Nisu (III, 3,5).

Kohus menetles 06.11.2018.a kohtuistungil lühimenetluses kriminaalasja Juri Kolesnikovi

süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi selles, et Juri Kolesnikov, olles varasemalt toime pannud

kehalise väärkohtlemise ning olles kinnipeetav Tartus Turu tn 56 asuvas Tartu Vanglas,

kasutas 02.11.2017 kella 02:25 paiku Tartu Vangla S-hoone XXX kambris nr XXX füüsilist

vägivalda Tartu Vangla meditsiiniosakonna töötaja L. J. suhtes, pekstes L. J. rusikatega pea ja

pea kaitseks üles tõstetud käte ning ülakeha piirkonda. Süüdistuse kohaselt tekitas Juri

Kolesnikov oma tegevusega L. J. füüsilist valu ning kahjustas tema tervist – L. J. tuvastati Juri

Kolesnikovi teo toimepanemise järgselt õlavarre tagumisel pinnal hematoom suurusega 2x2,5

cm ning seljal lülisambast vasemal pool kaks marrastust läbimõõduga 1x0,5cm ja 2x1,5cm

ning vasema silma välisnurgas marrastus suurusega 4x4mm, parema õlavarre tagapinnal ca

4x4cm läbimõõduga hematoom, vasema abaluu piirkonnas 4x4cm läbimõõduga hematoom ja

parema käe IV sõrme PIP liigese turse ja valulikkus.

Süüdistuse kohaselt pani Juri Kolesnikov eelkirjeldatud teise inimese tervise kahjustamisega

ning valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui see on toime pandud korduvalt, toime KarS

§ 121 lõike 2 punkti 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tsiviilhagi kriminaalasjas esitatud ei ole.

06.11.2018.a lühimenetluse kohtuistungil kannatanu L. J. ei osalenud, kuid kohtuistungi ajast

ja kohast oli teadlik ning oli valmis ilmuma üldmenetluse kohtuistungile ütlusi andma

prokuröri kutsutud ajaks (III, 1).

KrMS § 236 lg 2 alusel ei takista neil asjaoludel kannatanu kohtuistungile ilmumata jäämine

kriminaalasja kohtulikku arutamist.

06.11.2018.a kohtuistungil kohtulikul

uurimisel

vaadati

19.01.2018.a

asitõendi vaatlusprotokolli (I, 29-37) juurde kuuluvat Tartu Vangla turvakaamera

videosalvestist (asub DVD-R plaadil ümbrikus: I köide lk 80; kohtuistungi protokoll: III, 6:

salvestise vaatamine istungil). 06.11.2018.a kohtuistungil jäid prokurör, kaitsja ja süüdistatav

ühisele seisukohale selles, et kohtuotsuse tegemisel lähtuda kogu kriminaalasja toimikust,

toimiku sõnasõnalist ettekandmist ei pidanud prokurör, kaitsja ja süüdistatav lühimenetluses

vajalikuks (III, 6). Kaitsja kinnitas 06.11.2018 kohtuistungil, et toimiku materjalid on tal

koos kaitsealusega Juri Kolesnikoviga läbi vaadatud, mistõttu tõendite täielikuks ja ka

osaliseks ettelugemiseks vajadust ei ole (III, 6). Süüdistatav Juri Kolesnikov nõustus enda

kaitsjaga ning ei taotlenud samuti tõendite kohtulikul uurimisel toimikust ettekandmist (III,

6). Eeltoodu alusel võttis kohus 06.11.2018.a kohtuistungil seisukoha, et poolte poolt kohtule

kohtuistungil avaldatu kohaselt lähtub kohus otsuse tegemisel kõigest, mis on kriminaalasja

toimikus ja ei kohusta pooli sõnasõnaliselt toimikut kohtulikul uurimisel lühimenetluses ette

kandma (III, 6).

Kohtumenetluse käigus jäi prokurör süüdistusaktis kajastatud süüdistuse juurde ja taotles

06.11.2018.a kohtuistungil kohtuvaidluses süüdistatavale KarS § 121 lg 2 p 3 järgi karistuseks

1 aasta 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3, s.o 6 kuu vangistuse,

võrra ja mõista Juri Kolesnikovile korduva kehalise väärkohtlemise eest karistuseks 1 aasta

vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendada eelmise kohtuotsusega karistuseks

mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 13 aasta 3 kuu vangistuse, võrra ja liitkaristuseks

kohtuotsuste kogumis mõista 14 aastat 3 kuud vangistust kohtuotsuse kuulutamisest alates.

Süüdistatav kinnitas 06.11.2018.a kohtuistungil kohtulikul uurimisel, et süüdistus on talle

arusaadav ja võttis õigeks, et selline sündmus toimus, osales selles, aga midagi tahtlikult ei

teinud (III, 6). Viimases sõnas jäi süüdistatav samale seisukohale (III, 10-13), vabandas

kannatanu ees, sest ei saa eitada, et seal oli ja osales (III, 10). Viimases sõnas jäi süüdistatav

seisukohale, et ta oli endast välja viidud, millest tulenevalt ei valitsenud enda käitumist, kuid

sellele vaatamata tunneb ennast siiamaani süüdi, sest seda kõike ei oleks pidanud üldse

toimuma (III, 12 all).

Kaitsja osundas sellele, et süüdistatav Juri Kolesnikov ennast süüdi ei tunnista, kuna

süüdistatava seisukoht on see, et ta viibis seisundis, kus ta ennast enam ei pruukinud

kontrollida (III, 9). Kaitsja viitas veel sellele, et süüdistatav on kirjeldanud, kuidas ta ravi ei

saanud (III, 9). Kaitsja hinnangul ei ole süüdistatav kannatanut kehaliselt väärkohelnud, sest

Juri Kolesnikovil ei olnud eesmärki ja tahet tekitada kannatanule valu (III, 9). Isegi kui kohus

teeb süüdimõistva kohtuotsuse, siis taotles kaitsja, et arvestataks süüdistatava puhul

kergendava asjaoluna kannatanu ees vabandamist ning ka Juri Kolesnikovi kehva tervislikku

seisundit, taotledes süüdistatavale alla 1-aastast karistust (III, 10).

Kohus, olles hinnanud kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et Juri Kolesnikovi süü

02.11.2017.a kella 02:25 paiku Tartu Vanglas L. J. kehalises väärkohtlemises on veenvalt

tõendatud ning kriminaalasjas puuduvad Juri Kolesnikovi käitumise õigusvastasust ja süüd

välistavad asjaolud.

Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et Juri Kolesnikov viibis 02.11.2017.a Tartu Vanglas

kinnipeetavana karistust kandmas, ja et ta kandis siis muuhulgas karistust ka KarS § 121 järgi

kehalise väärkohtlemise eest. Juri Kolesnikov viibis 02.11.2017.a vanglas karistust kandmas

04.11.2014.a kohtuotsuse alusel.

Kriminaalasjas nr 1-14-3303 karistati Juri Kolesnikovi Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

04.11.2014.a kohtuotsusega KarS § 114 p 1,4, KarS § 121, KarS § 199 lg 2 p 9 järgi KarS

§ 64 lg 1 alusel kuritegude kogumi eest liitkaristusega 18 aastat vangistust, mida KarS § 65

lg 2 alusel suurendati Tartu Maakohtu 07.05.2013.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud

vangistuse ära kandmata osa, s.o 3 kuu vangistuse võrra, ja liitkaristuseks kohtuotsuste

kogumis mõisteti 18 aastat 3 kuud vangistust, mille kandmise alguseks KarS § 68 lg 1 alusel

loeti 07.11.2013.a.

04.11.2014.a kohtuotsus jõustus 19.05.2015.a (karistusregistri teatised: II, 141; I, 63-66 ning

I ja II astme kohtute süüdimõistvad kohtuotsused: II, 144-161, 162-180; I, 70-71 ja Riigikohtu

määrused: II, 181, 182).

04.12.2017.a kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on Juri Kolesnikov Tartu Vanglas enne

süüdistuses kajastatud kuupäeva 02.11.2017.a viibinud pikaajaliselt, on Tartu Vanglas

osalenud 2015.a sügisest kuni 2016.a lõpuni riigikeele kursustel (I, 67-68). Tartu Vangla

ravilugude väljavõtetest nähtuvalt on Juri Kolesnikov Tartu Vanglas pikaaegne patsient,

sealhulgas on aastatel 2009 ja 2010 kinnitatud Juri Kolesnikovil diagnoosidena XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX (I, 54-59).

Karistusregistri teatiselt (II, 141; I, 63-66) ja kinnipeetava iseloomustusest (I, 67-68) nähtuvalt

on Juri Kolesnikovi elukäik olnud kuritegelik, vabaduses viibimise perioode on ta kasutanud

üha uute kuritegude toimepanemiseks - varguste, avaliku korra raske rikkumise ja

vägivallakuriteo kõrval ülirasked I astme kuriteod, s.o tahtlikud tapmised raskendavatel

asjaoludel, röövimine, mõrv.

19.01.2018.a asitõendi vaatlusprotokollist (I, 29-37) ja selle juurde kuuluvalt Tartu Vangla

valvekaamerate 02.11.2017.a videosalvestiselt (I, 80) nähtuvalt viibis kinnipeetav Juri

Kolesnikov Tartu Vanglas kambris nr XXX, kellega esmalt suhtles valvur M. T., kes kutsus

kohale meditsiinitöötaja L. J., kes sisenes esimesena kambrisse nr XXX, seejärel sisenes

kambrisse XXX ka valvur M. T., kes mõlemad sealt mõne aja pärast lahkusid, misjärel mõne

aja pärast toimetatakse samast kambrist nr XXX omal jalal väljuv ja kambrite vahelises

koridoris ratastooli istuv Juri Kolesnikov vanglaametnike poolt kambrist nr XXX minema.

Valvekaamerate videosalvestiselt nähtub kellaajaliselt 02.11.2017.a kohta alljärgnev:

02:08:48 kõnnib vanglaametniku vormis valvur

M. T. mööda kambrite vahelist koridori kambri nr

XXX suunas

02:09:01 sai valvur M.T. kambri nr XXX ukse

luugi lahti avatud ja alustas läbi avatud luugi

suhtlust, kummardudes samal ajal allapoole ja

vaadates kambri ukseluugist kambrisse sisse

02:09:50 pani valvur M. T. kambri ukseluugi

kinni, tema suhtlus läbi kambri ukseluugi lõppes,

misjärel valvur M. T. eemaldub kambri nr XXX

juurest ja kõnnib mööda kambrite vahelist koridori

tuldud teed tagasi

02:22:52 kõnnivad valvur M. T. ja punases

vormiriietuses meditsiinitöötaja L. J. mööda

kambrite vahelist koridori kambri nr XXX suunas

02:22:58 jõuavad valvur M. T. ja meditsiinitöötaja

L. J. kambri nr XXX juurde, valvur M. T. avab

kambri ukse

02:23:18 sisenes meditsiinitöötaja L. J. kambrisse

nr XXX, valvur M. T. jääb esialgu kambri

ukselävele seisma, kuid siseneb hiljem ka

kambrisse

02:29:25

väljuvad

valvur

M.

T. ja

meditsiinitöötaja L. J. kambrist nr XXX, L. J.

katsub kambrist väljumise järgselt käega enda pea

vasakut poolt, valvur M. T. jääb kambri nr XXX

ukse sulgemisega tegelema ja meditsiinitöötaja L.

J. lahkub koheselt mööda kambrite vahelist

koridori kambri nr XXX juurest

02:29:36 õnnestub valvuril M. T. kambri nr XXX

uks sulgeda ja ta hakkab kambri nr XXX suletud

ukse juures kambrite vahelises koridoris koheselt

kellegagi suhtlema, kasutades selleks käes hoitavat

eset

02:29:50 lõpetab valvur M. T. kambrite vahelises

koridoris kambri nr XXX ukse taga korraks

suhtluse käes hoitava eseme kaudu, kuid jätkab

suhtlust uuesti kell 02:29:56, mis kestab kuni

02:30:07, misjärel kontrollib valvur M. T.

veelkordselt kambri nr XXX ukse lukustatust

02:30:19 vaatab valvur M. T. kambri nr XXX

juurest

mööda

kambrite

vahelist

koridori

eemaldudes käekella ja lahkub 02:30:23 ajal

kambrite vahelise valvekaamera vaateväljast

02:41:26

ilmuvad

vormiriietuses

vanglaametnikku

ja

punases

vormiriietuses

meditsiinitöötaja L. J. valvekaamerate vaatevälja

ja liiguvad kambri nr XXX suunas

02:41:35

jõuavad

vanglaametnikku

ja

meditsiinitöötaja L. J. kambri nr XXX ukse taha,

kus esialgu toimub suhtlus avatud ukseluugi

kaudu, siis tehakse kambri uks lahti ja suhtlemine

toimub avatud kambri ukse kaudu

02:44:30 eemaldub valvur M. T. mööda kambrite

vahelist koridori kambri nr XXX juurest ja kaob

kell 02:44:34 valvekaamerate vaateväljast

02:45:49 tuleb valvur M. T. ratastooliga tagasi ja

suundub kambri nr XXX poole

02:45:53 jõuab valvur M. T. ratastooliga kambri nr

XXX ukse taha

02:46:21 väljub Juri Kolesnikov omal jalal

kõndides kambrist nr XXX ja istub kambri ukse

juures kambrite vahelises koridoris asuvasse

ratastooli, kus talle paigaldatakse käerauad,

misjärel Juri Kolesnikov sõidutatakse kambri nr

XXX juurest mööda kambrite vahelist koridori

kuue vanglaametniku ja ühe meditsiinitöötaja

saatel ära

02:47:30 on kambri nr XXX ukse juurde jääv

kambrite vaheline koridor inimestest tühi.

19.01.2018.a asitõendi vaatlusprotokollist ja selle juurde kuuluvalt videosalvestiselt nähtuv on

kooskõlas kannatanu L. J. ütlustest (I, 2-7), tunnistajate M. T. (T.I, 1719), K. J. ütlustest (J.; I,

20-21), D. K. ütlustest (K.; I, 22-23) ning valvuri M. T. 02.11.2017.a ettekandest Tartu Vangla

direktorile (I, 38), L. J. 02.11.2017.a seletuskirjast Tartu Vangla meditsiiniosakonnale (I, 39-

40), L. J. 02.11.2017.a ettekandest Tartu Vangla direktorile (I, 41) nähtuvaga selle kohta, et

kinnipeetav Juri Kolesnikov kandis Tartu Vanglas 02.11.2017.a karistust kambris nr XXX,

kus kella 02:25 paiku toimus kehaliste kontaktidega intsident kinnipeetav Juri Kolesnikovi ja

meditsiinitöötaja L. J. vahel. Eeltooduga on kooskõlas ka kinnipeetav Juri Kolesnikovi

06.11.2017.a kahetsuskiri, milles ta pöördub Tartu Vangla meditsiiniosakonna töötaja L. J.

poole ja vabandab enda käitumise pärast ning avaldab juhtunu osas siirast kahetsust (I, 42-43).

Süüdistatav Juri Kolesnikov lühimenetluses enda ülekuulamist ei soovinud ja ei taotlenud,

mistõttu 06.11.2018.a kohtuistungil Juri Kolesnikovi kohtulikul uurimisel ka üle ei kuulatud.

Kahtlustatavana ülekuulamisel 29.01.2018.a (I, 47-53) võttis Juri Kolesnikov õigeks asjaolu,

et 02.11.2017.a kohtus ta enda kambris meditsiinitöötajaga L. J., kus toimus intsident, kuid tal

ei ole olnud ja ei ole viha L. J. suhtes. Samale seisukohale, et 02.11.2017.a toimus kambris

intsident tema ja meditsiinitöötaja L. J. suhtes, jäi Juri Kolesnikov ka 06.11.2018.a

kohtuistungil enda viimases sõnas. Neil eelkajastatud asjaoludel on kahtlusteta tõendatud, et

02.11.2017.a kella 02:25 paiku toimus Tartu Vanglas kambris nr XXX kehaliste kontaktidega

vahejuhtum kinnipeetav Juri Kolesnikovi ja meditsiinitöötaja L. J. vahel. Selles osas on

kõikidest tõenditest nähtuvad asjaolud omavahel kooskõlas ja vastuolusid ei ole.

Selles osas aga, milline oli kinnipeetav Juri Kolesnikovi ja meditsiinitöötaja L. J. vahel

02.11.2017.a kella 02:25 paiku Tartu Vanglas kambris nr XXX toimunud kehaliste

kontaktidega vahejuhtum, lahknevad Juri Kolesnikovi ütlused ülejäänud tõendite kogumist.

29.01.2018.a ülekuulamisel (I, 47-53) andis kahtlustatav Juri Kolesnikov ütlusi, et tahtis

meditsiinitöötajale L. J. näidata enda medkaarti, kuid liiga kiirest püsti tõusmisest kaotas

tasakaalu, mistõttu põrandale kukkumise vältimiseks võttis meditsiinitöötajal L. J. seljas olnud

jopest kinni, millest aga L. J. võis arvata, et teda rünnatakse (I, 52). Juri Kolesnikovi

29.01.2018.a kahtlustatavana antud ütluste kohaselt ei mäleta ta, et oleks siis L. J. löönud (I,

52). Samast ülekuulamisest selgub kahtlustatav Juri Kolesnikovi ütlustest, et varasemalt oli L.

J. teinud talle samad süstid, mis kirjas medkaardil, kuid sellel korral ütles L. J. talle, et seekord

pole seda ei vaja (I, 52). 29.01.2018.a kahtlustatavana ülekuulamise protokollile lisati Juri

Kolesnikovi soovil tema kohta Tartu Vanglast patsiendikaart aastate 2009-2010 kohta (I,

5459), millest muuhulgas nähtub, et L. J. on kinnipeetavale Juri Kolesnikovile varasemalt

osutanud arstiabi, s.h XXX seoses ning süstinud talle XXX.

Eelnimetatud Juri Kolesnikovi kahtlustatavana antud ütlused on teravas vastuolus ülejäänud

tõendite kogumiga, mistõttu hindab kohus Juri Kolesnikovi ütlused osas, millises need

lahknevad ülejäänud tõendite kogumist, ebausaldusväärseteks ja nendest otsuse tegemisel ei

lähtu.

Osas, millises kahtlustatav Juri Kolesnikovi 29.01.2018.a ütlused on vastuolus ülejäänud

tõenditega, rajab kohus kohtuotsuse omavahel kooskõlas olevale tõendite kogumile -

kannatanu L. J. ütlustele (I, 2-7), tunnistajate M. T. (I, 17-19), K. J. (I, 20-21), D. K. (I, 22-

23), P. K. (I, 24-25) ütlustele ja P. K. ülekuulamisprotokollile P. K. soovil lisatud kannatanust

tehtud fotodest (I, 26-29) nähtuvale, Tartu Vangla XXX P. K. 02.11.2017.a ettekandest Tartu

Vangla direktorile (I, 8), Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini

osakonnast L. J. kohta 27.11.2017.a väljastatud (I, 10) 02.11.2017.a traumakaardi koopiast

(I, 11) ja päeviku väljavõttest (I, 12-13) ning L. J. 02.11.2017 erakorralise meditsiini

osakonnas tehtud fotodest (I, 14-16) nähtuvale, valvur M. T. 02.11.2017.a ettekandest Tartu

Vangla direktorile (I, 38), L. J. Tartu Vangla XXX juhatajale P. K. adresseeritud 02.11.2017.a

seletuskirjast nähtuvale (I, 39-40), L. J. 02.11.2017.a ettekandest Tartu Vangla direktorile (I,

41) nähtuvale kogumis.

Kuna vanglasiseses asjaajamises on intsidentide puhul ettekanded ja seletuskirjad

kohustuslikud dokumendid, millised tuli koostada, siis on need KrMS § 63 lõike 1 mõttes

käsitletavad muu dokumendina kui kriminaalmenetluses lubatud tõendid ning kohtul pole

põhjendatud alust neid tõendite kogumist välistada.

Kannatanu L. J. ütlustega (I, 2-7) on tõendatud, et 01.11.2017.a Tartu Vanglas

valvemeedikuna meditsiiniosakonnas tööl olles toodi sinna 16:00 paiku seljavalu kaebusega

kinnipeetav Juri Kolesnikov, kes valvurite sõnul oli ennast meditsiiniosakonda tuues pikali

maha visanud (I, 4). Meditsiiniosakonnas nõudis häälekalt hingav kinnipeetav Juri Kolesnikov

endale XXX süsti, mille tegemist tööl viibiv L. J. ei pidanud vajalikuks ja andis kinnipeetavale

Juri Kolesnikovile XXX XXX (I, 4). L. J. ütluste kohaselt sõimas kinnipeetav Juri Kolesnikov

teda uroodiks ja nõudis süsti tegemist, kui sai teada, et süsti ei tehta, kuid rahuliku vestluse

käigus kinnipeetav rahunes, hakkas rahulikumalt hingama ja elulised näitajad olid kõik korras

(I, 4). Kannatanu L. J. ütluste kohaselt lahkus Juri Kolesnikov meditsiiniosakonnast maha

rahunenuna (I, 4).

Kannatanu L. J. ütluste kohaselt teatati 02.11.2017.a kella 00:10 paiku peavalvekeskusest, et

kinnipeetav Kolesnikovil on raske hingata, mispeale andis korrapidajale teada, et see

situatsioon on teada ja Kolesnikovil on ravi selle kohta olemas, kuid kell 02:14 tuli peavalvest

uuesti info, et Kolesnikovil on ikka raske hingata, mispeale läks S-6 hoonesse, kuhu jõudis

kell 02:16 ja läks koos valvuriga kinnipeetava kambrisse, kus viibisid Kolesnikov ja tema

kambrikaaslane (I, 4). L. J. ütluste kohaselt puudusid alumisel narivoodil lamaval

kinnipeetaval Juri Kolesnikovil XXX viitavad tunnused, tegi Kolesnikovi läbivaatuse ning

tuvastas, et Kolesnikovile ei ole vaja süsti teha, mistõttu keeldus Kolesnikovile süsti

tegemisest, kuid kinnipeetav Kolesnikov vehkis kahe paberkandjaga, kus oli kirjas, et

varasemalt oli talle tehtud XXX süsti ning nõudis korduvalt endale sama süsti tegemist (I, 4).

L. J. ütluste kohaselt puudus vajadus taoliseks agressiivseks raviks, mistõttu tahtis pakkuda

Juri Kolesnikovile süstist efektiivsemat varianti, s.o pakkuda XXX näol, kuid kella 02:25 ajal

Kolesnikovi voodile lähemale kummardudes kargas Kolesnikov püsti (I, 4). L. J. ütluste

kohaselt haaras püsti karanud Juri Kolesnikov tal rinnust fliisist kinni, kuid võis ka vastupidi

olla, s.o Kolesnikov haaras tal rinnust fliisist kinni ja siis kargas Kolesnikov püsti (I, 4). L. J.

taganes, kuid kuna J.Kolesnikov hoidis fliisist kinni, siis tuli fliis pooleldi üle pea (I, 4). L. J.

ütluste kohaselt fikseeris pooleldi üle pea tulnud fliis tema käed ja ta ei saanud Kolesnikovi

rünnaku eest ennast kaitsta, misjärel alustas J.Kolesnikov talle pea piirkonda korduvate

löökide tegemist, ise samal ajal sõimates, mille sisu ei mäleta (I, 4). L. J. ütluste kohaselt ei

oska ta täpselt öelda, mitu lööki võis olla, kuid neid võis olla 6-7 lööki ja need olid suhteliselt

tugevad löögid, mis tabasid käte piirkonda, pea pihta löögid vist ei tabanud, kuna sai fliisi sees

olevad käed enda pea kohale tõsta, kuid võimalik, et mõned löögid siiski tabasid ka pead (I,

4). Kannatanu L. J. ütluste kohaselt lõi Juri Kolesnikov teda rusikatega, löögid käte piirkonda

tekitasid valu (I, 4). L. J. ütluste kohaselt andis valvur häiret ja püüdis füüsiliselt sekkuda ning

jõudis nuia välja võtta, kuid ei jõudnud seda kasutada, kuna kinnipeetav hüppas voodisse

tagasi ja jätkas häälekat hingamist (I, 4). L. J. ütluste kohaselt lahkusid nad seejärel valvuriga

kambrist, peavalvest tuli korraldus viia kinnipeetav E-2 osakonda ning oli kogu selle aja kohal,

kui kinnipeetavat Kolesnikovi viidi E-2 osakonda, kõndis kinnipeetava taga, et teda mitte

rohkem närvi ajada (I, 4). Seoses kinnipeetava seljavaluga palus, et kinnipeetav võiks teise

osakonda minna ratastoolis, mida ka tehti (I, 4). L. J. ütluste kohaselt oli kinnipeetav

Kolesnikov valvurite sõnul vahepeal rääkinud pikkade soravate sõnadega ja siis jälle vahepeal

häälekalt hingeldanud (I, 4). L. J. ütluste kohaselt rääkis ta kinnipeetav Kolesnikoviga E-2

XXX paigutamise järgselt ja küsis, et kas kinnipeetav nüüd laseb ennast aidata, pakkus

kinnipeetavale XXX, kes sellega nõustus, kuid enne seda tahtis ikkagi süsti saada (I, 4). L. J.

ütluste kohaselt teostasid nad kinnipeetavale XXX, mille lõppemise järgselt ütles kinnipeetav,

et enesetunne on natuke parem, misjärel lahkus kinnipeetava juurest (I, 4).

Kannatanu L. J. ütluste kohaselt purunes tal juhtunu käigus fliisi lukk ja peale juhtunut

valutasid tal pea ja käed ning peavalu oli tingitud pigem löökidest, see ei olnud tavaline

peavalu (I, 4). L. J. ütluste kohaselt vaatas XXX juhataja P. K. ta umbes kella 07:30 paiku üle

ning P. K. avastas tal selja peal marrastuse ja paremal õlavarrel hematoomi (I, 4).

Kannatanu L. J. ütluste kohaselt käis ta 02.11.2017.a kella 16 paiku Tartu Ülikooli Kliinikumi

erakorralise meditsiini osakonnas vigastusi fikseerimas seoses kinnipeetav

J. Kolesnikoviga toimunud sündmusega, kus tehti vigastustest pildid ja kirjeldati vigastusi (I,

7). L. J. ütluste kohaselt oli tal ka sõrmevigastus - tundis parema käe neljandas sõrmes valu,

vasaku käe sõrm pandi erakorralise meditsiini osakonnas lahasesse, kuna tuvastati liigeskapsli

vigastus, lahast kandis paar nädalat (I, 7). L. J. ütluste kohaselt tehti talle ka teetanuse süst,

sest vasaku silma nurgas oli marrastus (I, 7). Silmanurga vigastuse ja seljal oleva vigastuse

kohta ei oska öelda, millisel konkreetsel viisil need tekkisid, kuid need tekkisid

J.Kolesnikoviga toimunud konflikti käigus (I, 7). Kannatanu L. J. ütluste kohaselt ei oska ta

öelda, millisel konkreetsel momendil talle vigastused tekkisid, kuid need saadi kindlasti

J.Kolesnikoviga toimunud konflikti käigus (I, 7).

Kannatanu L. J. kuulati üle kahel korral – 02.11.2017 (I, 2-5) ja 23.01.2018 (I, 67). Kannatanu

L. J. ütlused on oma sisult samad selle infoga, mille L. J. on avaldanud enda 02.11.2017.a

seletuskirjas Tartu Vangla XXX juhatajale P. K. (I, 39-40) ja 02.11.2017.a ettekandes Tartu

Vangla direktorile (I, 41).

L. J. 02.11.2017.a seletuskirjas Tartu Vangla XXX juhatajale P. K. (I, 39-40) ja L. J.

02.11.2017.a ettekandest Tartu Vangla direktorile (I, 41) selgub täpsustava asjaoluna üksnes

see, et umbes kella 02:25 paiku kinnipeetav J.Kolesnikovi poole kummardudes haaras

kinnipeetav J.Kolesnikov tal esmalt rinnust kinni ja siis kargas J.Kolesnikov püsti. Ütlusi

andes ei olnud L. J. selles osas kindel, kumb oli ennem, kas rinnust kinni haaramine ja siis

püsti tõusmine või oli asi vastupidi – esmalt kinnipeetava püsti tõusmine ja siis rinnust kinni

haaramine. Kuna kannatanu L. J. on kahel korral enne ütluste andmist olnud nii enda

seletuskirjas kui ka ettekandes kindel selles, et esmalt toimus kinnipeetava J.Kolesnikovi poolt

tal rinnust kinni haaramine ja siis kinnipeetava voodilt püsti tõusmine, siis kohus sellest otsuse

tegemisel ka lähtub.

Kannatanu L. J. ütlustest (I,2-7) ning tema seletuskirjast XXX juhatajale (I, 39-40) ja

ettekandest Tartu Vangla direktorile (I, 41) nähtuvaga on kooskõlas Tartu Vangla valvuri M.

T. (T.) tunnistajana antud ütlused (I, 17-19).

Tunnistaja M. T. (T.) ütlustega (I, 17-19) on tõendatud, et 02.11.2017.a oli ta Tartu

Vanglas öises vahetuses valvurina tööl ning kinnipeetav Juri Kolesnikov paiknes siis Tartu

Vanglas kambris nr XXX ja avaldas talle kambri avatud toiduluugi kaudu, et tal on 15 aastat

XXX ja vajab süsti, kuna see aitab (I, 18). M. T. ütluste kohaselt tuli kutse peale päris kiiresti

kohale meditsiiniosakonna valveõde L. J., kellega koos läksid kinnipeetava Juri Kolesnikovi

juurde kambrisse, kus J.Kolesnikov andis L.J. mingeid pabereid lugeda, L.J. vestles

J.Kolesnikoviga, kes nõudis süsti, mida talle on 15 aastat tehtud, mispeale L.J. mõõtis

J.Kolesnikovi näitajad ära ja ütles, et näitajad on korras (I, 18). Tunnistaja M. T. ütluste

kohaselt hakkas kinnipeetav J.Kolesnikov selle peale närvi minema ja nõudis ikka süsti (I,

18). M. T. ütlustest nähtuvalt ründas kinnipeetav Juri Kolesnikov siis L.J. – J.Kolesnikov

hüppas püsti ja varjas enda suure kehaga L.J. ära, kes oli radiaatori juures alla kummardunud

ja oma käed pea kohale tõstnud, ning siis J.Kolesnikov lõi 5-6 korda L.J. käte ja pea piirkonda,

löögid olid kiired ja lühikesed (I, 18). Tunnistaja M. T. ütluste kohaselt ei näinud ta, kas

J.Kolesnikovi löögid L.J. ka tabasid, sest J.Kolesnikov oli ees ja kõik käis kiiresti (I, 18). M.T.

ütluste kohaselt vajutas ta koheselt punast nuppu, haaras vöö pealt nuia, lõi selle lahti ja enne

kui sai midagi teha, lõpetas J.Kolesnikov ära ja viskas ennast uuesti voodisse pikali (I, 18).

Tunnistaja M. T. ütluste kohaselt läksid nad seejärel L.J. kambrist välja (I, 18). M.T. ütluste

kohaselt oli kambris ka J.Kolesnikovi kambrikaaslane D. K., kes oli ülemisel naril ja ei öelnud

midagi (I, 18). Tunnistaja M. T. ütluste kohaselt ei tea ta öelda, kas D.K. võis juhtunut pealt

näha, kuna ei pööranud sellele tähelepanu (I, 18). M.T. ütluste kohaselt käitus kinnipeetav Juri

Kolesnikov juhtunu järgselt tema teise majja ümberpaigutamisel rahulikult ja oli oma

enesevalitsemise tagasi saanud (I, 19).

Tunnistaja M. T. ütlused (I, 17-19) on oma sisult samad selle infoga, mille M. T. on avaldanud

enda 02.11.2017.a ettekandes Tartu Vangla direktorile (I, 38). M. T. 02.11.2017.a ettekandest

selgub täpsustavalt, et kinnipeetav Juri Kolesnikov lõpetas L. J. suhtes löögiseeria, kui kuulis

häirejaama piiksumist ja nuia lahti löömise heli, misjärel kinnipeetav viskas ennast kiiresti

voodisse tagasi (I, 38 pöördel).

Kannatanu L. J. ütlustega (I, 2-7), tema seletuskirjaga (I, 39-40) ja ettekandega (I, 41) ning

tunnistaja M. T. ütlustega (I, 17-19) ja valvuri M. T. ettekandega (I, 38) on kooskõlas ka

tunnistaja K. J. ütlused (I, 20-21).

Tartu Vangla valvuri K. J. tunnistajana antud ütlustega (J.; I, 20-21) on tõendatud, et

korrapidajalt tuli teade, minna kiirelt S-maja kolmandale korrusele, kuhu läksid koos valvur

A. N. (I, 21). K. J. ütluste kohaselt rääkis kohale jõudes S-6 sektoris meedik L. J. juhtunust,

et läksid koos M. T. kinnipeetavat Juri Kolesnikovi kambrisse aitama, kus J.Kolesnikov oli

nõudnud ravimit, mida L. J. ei võimaldanud, mispeale J.Kolesnikov ägestus ja justkui terve

poiss püsi hüpanud ja L.J. kallale tulnud ning löönud talle näo piirkonda, kuid L.J. oli saanud

käed ette (I, 21). Tunnistaja K. J. ütluste kohaselt ei allunud J.Kolesnikov korraldustele, panna

tema ümberpaigutamiseks asjad kokku, vaid nõudis XXX juhatajat P. K. enda juurde,

kambrikaaslane pani J.Kolesnikovi asjad kokku, siis nõudis J.Kolesnikov ratastooli, mispeale

M.T. tõi ratastooli ja J.Kolesnikov viidi ratastooliga teise osakonda, kus L.J. andis

J.Kolesnikovile aurumasina, mida J.Kolesnikov jäi hingama (I, 21).

KrMS § 66 lg 21 p 2 kohaselt ei ole tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta,

millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, tõend, välja arvatud kui tunnistaja

ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul,

kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta

moonutas tõde.

KrMS § 66 lg 21 p 2 kohaselt on tunnistaja K. J. ütlused L. J. kuuldu kohta lubatavad tõendid,

sest K. J. ütluste sisuks on teiselt isikult – meedikult L. J. kuuldu vahetult enne rääkimist

tajutud asjaolude kohta, kuna L.J. oli K.J. toiminu kohta rääkimise ajal veel tajutu mõju all

ning puudub alus arvata, et

L.J. moonutas tõde.

Kannatanu L. J. ütlustega (I, 2-7), tema seletuskirjaga (I, 39-40) ja ettekandega (I, 41) ning

tunnistaja M. T. ütlustega (I, 17-19) ja valvuri M. T. ettekandega (I, 38) ning tunnistaja K. J.

ütlustega (I, 20-21) on kooskõlas tunnistaja D. K. ütlused (K.; I, 22-23).

Tunnistaja D. K. ütlustega (I, 22-23) on tõendatud, et 02.11.2017.a kella 02:25 paiku kambris

üles ärgates oli arst kohal, J.Kolesnikovil olid vist hingamisraskused ja ta tahtis saada süsti,

mida talle oli ka varem tehtud, kuid arst ütles, et ei tee seda süsti, misjärel J.Kolesnikov ja arst

vaidlesid omavahel – Juri Kolesnikov oli all voodis, arst seisis voodi juures ja valvur oli ukse

peal (I, 23). D. K. ütluste kohaselt oli ta ise sellel ajal üleval voodis, kui arst kummardus

J.Kolesnikovi voodi kohale, J.Kolesnikov ägestus ja mürgel hakkas pihta, mida ta aga täpselt

ei näinud (I, 23). Tunnistaja D. K. ütlustest nähtuvalt heitis J.Kolesnikov lõpuks voodisse

pikali ja arst kargas kambrist välja (I, 23). Tunnistaja D. K. ütluste kohaselt vajutas kambri

ukse peal seisnud valvur mingitel asjaoludel häirenuppu, hiljem tuldi J.Kolesnikovile järele

(I, 23).

D. K. ütluste kohaselt võttis ta ööl vastu 02.11.2017 unerohtu ja jäi magama ning ärkas siis,

kui arst oli juba kambris ning ei tea seda, mis enne toimus (I, 23).

Kannatanu L. J. ütlustega (I, 2-7), tema seletuskirjaga (I, 39-40) ja ettekandega (I, 41) ning

tunnistaja M. T. ütlustega (I, 17-19) ja valvuri M. T. ettekandega (I, 38) ning tunnistajate K.

J.(I, 20-21) ja D. K. ütlustega (I, 22-23) on kooskõlas tunnistaja P. K. ütlused (I, 24-25) ja P.

K. tunnistajana ülekuulamise protokolli juurde kuuluvatelt fotodelt nähtuv (I, 26-28).

Tartu Vangla XXX juhataja P. K. tunnistajana antud ütlustega (I, 24-25) on tõendatud, et

02.11.2017.a hommikul tööle tulles soovis meditsiiniosakonna õde L. J., et tema vigastused

fikseeritaks (I, 25). Tunnistaja P. K. ütluste kohaselt fikseeris ta seepeale L. J. vigastused –

paremal õlavarrel verevalum, seljal kaks marrastust ning tegi L. J. marrastustest ja õlal

õlavarrel olevast verevalumist ning fliisist pildid, millised lisab ülekuulamisprotokollile (I,

25). Ülekuulamisprotokollile lisatud fotodelt nähtuvad kannatanu seljal kaks marrastust ning

paremal õlavarrel verevalum (I, 26-27).

Tartu Vangla XXX juhataja P. K. tunnistajana antud ütlustega (I, 24-25) on tõendatud, et tal

ei ole L. J. poolt Juri Kolesnikovile osutatud ravikvaliteedi osas etteheiteid, kinnipeetav Juri

Kolesnikov soovis saada XXX süsti, kuid tänapäeval ei ole see enam kindlasti valikravim,

J.Kolesnikovil on XXX endal käes, vajadusel süstitakse hormooni ja samuti vajadusel

hapnikravi (I, 25). P. K. ütluste kohaselt on L.J. väga pädev, hindamaks, mida on vaja kasutada

(I, 25).

Tartu Vangla XXX juhataja P. K. 02.11.2017.a ettekandest Tartu Vangla direktorile (I, 8)

nähtuv on kooskõlas tema ütlustega (I, 24-25).

Tartu Vangla XXX juhataja P. K. 02.11.2017.a ettekandega Tartu Vangla direktorile (I, 8) on

tõendatud, et 02.11.2017.a kella 07:20 paiku tuvastas ta õde L. J. seljast lülisambast vasemal

kaks marrastust läbimõõduga 1 cm x 0,5 cm ja 2 cm x 1,5 cm ning parema õlavarre tagumisel

pinnal hematoomi, muljumisjäljed 2 cm x 2,5 cm ning fliisi lukk oli katki (I, 8).

Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonnast L. J. kohta

27.11.2017.a väljastatud (I, 10) 02.11.2017.a traumakaardi koopiast (I, 11) ja päeviku

väljavõttest (I, 12-13) ning L. J. 02.11.2017 erakorralise meditsiini osakonnas tehtud fotodest

(I, 14-16) nähtub, et 02.11.2017.a õhtuks ilmnesid L. J. vasema silma välisnurgas marrastus

suurusega 4 mm x 4 mm, parema õlavarre tagapinnal ca 4 cm x 4cm läbimõõduga hematoom,

vasema abaluu piirkonnas 4 cm x 4 cm läbimõõduga hematoom ja parema käe IV sõrme PIP

liigese turse ja valulikkus.

Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna päeviku kannetest

nähtub, et L. J. süstiti teetanuse ja difteeria vastu ning röntgenis L. J. parema käe IV sõrmel

fraktuuri nähtavale ei tulnud (I, 12). L. J. erakorralise meditsiini osakonnas tehtud fotodest

nähtub, et 02.11.2017.a õhtuks olid vigastused intensiivistunud. 02.11.2017.a hommikul

fikseeritud vigastused olid avaldunud sama päeva õhtuks nii öelda tervikuna – marrastuste ja

hematoomide kogu ulatus oli esile tõusnud ning ilmnenud oli ka ühe sõrme liigese turse ja

valulikkus ning marrastus vasaku silma juures. Neil asjaoludel ei ole vastuolu L. J.

02.11.2017.a hommikul ja tal sama päeva õhtul tuvastatud vigastuste vahel. On üldteada, et

väiksemat laadi vigastuste puhul võtab nende tervikuna avaldumine teinekord aega.

Neil eelkajastatud asjaoludel on veenvalt tõendatud L. J. 02.11.2017.a silma välisnurgas

marrastus suurusega 4 mm x 4 mm, parema õlavarre tagapinnal ca 4 cm x 4 cm läbimõõduga

hematoom, vasema abaluu piirkonnas 4 cm x 4 cm läbimõõduga hematoom ja parema käe IV

sõrme PIP liigese turse ja valulikkus ning seljal lülisambast vasemal pool marrastus-

hematoom läbimõõduga 1 cm x 0,5 cm. Viimati nimetatud marrastust-hematoomi

läbimõõduga 1 cm x 0,5 cm ei ole küll fikseeritud 02.11.2017.a õhtul erakorralise meditsiini

osakonnas koostatud dokumentides, kuid see vigastus on siiski näha õhtul 02.11.2017.a

erakorralise meditsiini osakonnas kannatanu seljast tehtud fotodel – lülisambast vasakul

ülemine väiksem marrastus-hematoom (I, 14-15). Sama vigastus on näha ka 02.11.2017.a

hommikul kannatanust Tartu Vangla meditsiiniosakonnas tehtud fotodel (I, 26: kaks fotot) -

lülisambast vasakul ülemine väiksem punetav marrastus-hematoom, milline on fikseeritud ka

Tartu Vangla XXX juhataja P. K. 02.11.2017.a ettekandes Tartu Vangla direktorile (I, 8).

Ülejäänud osas on süüdistuses kajastatud vigastuste põhjustamine L. J. tõendamata, sest neid

on süüdistuses osaliselt kajastatud topelt seoses asjaoluga, et osa 02.11.2017 hommikul

fikseeritud vigastustest leidis tuvastamist ka sama päeva õhtul, kuid selleks ajaks olid samad

vigastused jõudnud avalduda tervikuna, s.o hommikul fikseeritud vigastustest suuremas

ulatuses (vt selle kohta hommikul ja sama päeva õhtul tehtud fotosid samadest vigastustest –

I, 14-16, 26-27). Süüdistusest on tõendamata L. J. järgmiste vigastuste põhjustamine:

•

õlavarre tagumisel pinnal marrastus-hematoom suurusega 2 cm x 2,5 cm - sama

hematoom parema õlavarre tagapinnal ca 4 cm x 4cm läbimõõduga on fikseeritud

02.11.2017.a õhtul erakorralise meditsiini osakonnas, mistõttu ei ole neid

marrastusihematoome põhjust käsitleda erinevate vigastustena, vaid ühe ja sama

vigastusena, s.o hematoomina, mis õhtuks oli jõudnud tervikuna avalduda;

•

seljal lülisambast vasemal pool marrastus läbimõõduga 2 cm x 1,5 cm - sama

hematoom vasema abaluu piirkonnas 4 cm x 4cm läbimõõduga on fikseeritud

02.11.2017.a õhtul erakorralise meditsiini osakonnas, mistõttu ei ole neid

marrastusihematoome põhjust käsitleda erinevate vigastustena, vaid ühe ja sama

vigastusena, s.o ühe hematoomina, mis õhtuks oli jõudnud tervikuna avalduda.

Eelkajastatud tõenditest nähtub veenvalt, et Juri Kolesnikov põhjustas L. J. 02.11.2017.a kella

02:25 paiku rusikatega pea ning pea kaitseks ette tõstetud käte ning ülakeha piirkonda tehtud

löökidega, millised oli kokku vähemalt 5, silma välisnurgas marrastuse suurusega 4 mm x 4

mm, parema õlavarre tagapinnal ca 4 cm x 4 cm läbimõõduga hematoomi, vasema abaluu

piirkonnas 4 cm x 4 cm läbimõõduga hematoomi ja parema käe IV sõrme PIP liigese turse ja

valulikkuse ning seljal lülisambast vasemal pool marrastuse-hematoomi läbimõõduga 1 cm x

0,5 cm. Sellele, et kannatanu pea sai Juri Kolesnikovi tehtud rusikalöökide tulemusena

kahjustatud, osundab ka vangla turvakaamerate videosalvestiselt nähtuv selle kohta, et pärast

kinnipeetavaga Juri Kolesnikoviga toimunud intsidenti kambrist kella 02:29:25 ajal välja

astumise järgselt kambrite vahelisse koridori jõudes katsub kannatanu käega oma pea vasakut

poolt, kuhu piirkonda jäi ka silmaümbruse marrastus.

Rusikalöögid tegi Juri Kolesnikov meediku L. J. suhtes kavatsetult, eesmärgiga maksta

kannatanule kätte talle süsti tegemata jätmise eest ning nõudmaks taolisel viisil endale

varasematest ravidokumentidest (I, 54-59) nähtuva süsti (XXX) tegemist.

Juri Kolesnikovi käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

Asjaolu, et kannatanu keeldus kinnipeetavale Juri Kolesnikovile süsti tegemisest, ei välista

Juri Kolesnikovi käitumise õigusvastasust ja süüd. Kannatanu avaldatust nähtuvalt ei vajanud

kinnipeetava Juri Kolesnikovi tervislik seisund talle käesoleval juhtumil kinnipeetava nõutud

süsti tegemist. Tartu Vangla XXX juhataja P. K. ütlustest nähtuvalt ei ole tal alust kahelda

meediku L. J. pädevuses, sealhulgas Juri Kolesnikovi ravi osas. Ka vangla turvakaamerate

salvestistelt nähtuvalt kõnnib Juri Kolesnikov omal jalal ja ilma abivahenditeta (tugedeta,

karkudeta, keppideta) kannatanuga toimunud intsidendi järgselt kambrist välja ja istub seal

ratastooli. Sellisest J.Kolesnikovi tervislikust seisundist ei nähtu videosalvestiselt kiiret ja

vältimatut abi vajadust. Nii P.K. kui ka L.J. ütlustest nähtuvalt olid kinnipeetaval

J.Kolesnikovil olemas astmaga toimetulemiseks vajalikud abivahendid-inhalaatorid, milliseid

ta aga ei soovinud kasutada ning videosalvestiselt nähtuvalt ka ei kasutanud, vaid eelistas selle

asemel jääda endale varasematelt ravidokumentidelt nähtuva süsti nõudmise juurde. Sellele,

et Juri Kolesnikov sai igakülgselt toimuvast aru ning valitses enda tahet ja käitumist, osundab

selgelt tema kaalutletud käitumine. Juri Kolesnikov, saades aru, et kannatanu talle nõutud süsti

ei tee, läks kannatanule füüsiliselt kallale, haaras kannatanu riietest ja püsti saades tegi

rusikalöögid kannatanu suunas ja pihta, millised lõpetas aga koheselt, kui sai aru, et valvur oli

jõudnud häirenuppu vajutada ning nuia kasutamiseks võtta. Häirenupu vajutamise ning nuia

kasutamiseks võtmise järgselt lõpetas kinnipeetav J.Kolesnikov kannatanu suhtes

vägivallatsemise ja viskas end voodisse pikali tagasi. Taoline kinnipeetava käitumine on

teadlik ja tahtlik ning igakülgselt läbikaalutud käitumine, maksmaks meedikule füüsilise

vägivallaga kätte nõutud süsti saamata jäämise eest ning mõjutamaks kannatanut edaspidiselt

enda soove täitma, säästmaks aga seejuures ennast vägivallapuhangu mahasurumisest, mis

võib kinnipeetava suhtes järgneda häirenupu vajutamise järgselt kambrisse saabuvate

vanglaametnikest lisajõudude poolt ja nuia käes hoidva valvuri poolt.

Kuna Juri Kolesnikovi on kriminaalasjas nr 1-14-3303 karistatud Tartu Maakohtu Viljandi

kohtumaja 04.11.2014.a kohtuotsusega kehalise väärkohtlemise eest KarS § 121 järgi, mille

toimepanemise eest koos teiste kuritegudega kannab J.Kolesnikov käesolevalt 18 aastat

3 kuud vangistust, siis on Juri Kolesnikovi käitumine kvalifitseeritav korduva kehalise

väärkohtlemisena KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.

Süüdistus on lähtunud süüdistatava jaoks kergemast kvalifikatsioonist ning ei ole käsitlenud

vangla meediku suhtes kohaldatud vägivalda vägivallana võimuesindaja vastu KarS § 274

järgi. Võrreldes KarS § 121 ja KarS § 274 sanktsioone, siis neist raskem on KarS § 274. KrMS

§ 268 lg 5 kohaselt ei või kohus süüdistatavat süüdi tunnistades tugineda faktilistele

asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest ning

otsust tehes ei või kohus tugineda faktilisele asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud.

Käesoleval juhtumil ei ole süüdistuses kirjeldatud vägivalda vangla meediku suhtes kajastatud

vägivallana võimuesindaja vastu. Kriminaalmenetluse kestel ei ole vangla meedikut käsitletud

võimuesindajana ning kriminaalasjas ei ole ka kannatanu ameti kohta ametijuhendit jmt

dokumente, otsustamaks, kas vangla meediku näol võiks tegemist olla võimuesindajaga. Neil

asjaoludel, lähtudes sealhulgas KrMS § 268 lg 5 sätestatust, ei ole kohtul põhjendatud alust

hakata ise kaaluma KarS § 274 kohaldamist ja kohus lähtub süüdistatava jaoks kergema

sanktsiooniga paragrahvist ja kvalifitseerib Juri Kolesnikovi käitumise KarS § 121 lg 2 p 3

järgi korduva kehalise väärkohtlemisena.

KarS § 121 lg 2 punktis 3 sätestatud korduva kehalise väärkohtlemise eest karistatakse rahalise

karistusega või kuni 5-aastase vangistusega.

KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 56 lõikes 2 sätestatu kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke

ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv

võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses

vangistuse mõistmist põhistama.

Lähtudes Juri Kolesnikovi süü suurusest – kannatanu kehalise väärkohtlemise pani toime

kavatsetult, kehalise väärkohtlemise pani toime teda öösel abistama tulnud valvemeediku

suhtes, kallaletungi kannatanule lõpetas kinnipeetav alles pärast valvuri poolt häirenupu

vajutamist ja nuia kasutusvalmis seadmist, rusikatega kannatanule kallale tungimine oli

intensiivne, kuid lühike, ei kestnud kaua ning kannatanule tõsisemaid vigastusi ja äärmiselt

suurt valu ei õnnestunud valvuri kiire sekkumise tõttu tekitada, puuduvad karistust

raskendavad asjaolud, karistust kergendavaks KarS § 57 lg 2 alusel on toimunu suhtes

kahetsuse avaldamine nii 06.11.2017.a kahetsuskirjas (I, 42-43) kui ka 06.11.2018.a

kohtuistungil (III, 1-14) ning kannatanu ees vabandamine 06.11.2017.a kirjas (III, 42-43), siis

kaitsmaks õiguskorra huve ja mõjutamaks Juri Kolesnikovi edasiselt hoiduma

vägivallakuritegude toimepanemisest, hindab kohus põhjendatuks ja vältimatult vajalikuks

karistada Juri Kolesnikovi vangistusega sanktsiooni maksimumust 1/6 lähedal – 9 kuu

vangistusega. Kuna kriminaalasja menetleti lühimenetluses, siis KrMS § 238 lg 2 alusel

kuulub 9 kuud vangistust 1/3 võrra vähendamisele ja Juri Kolesnikovile tuleb karistuseks

mõista 6 kuud vangistust.

Kuna Juri Kolesnikovi elukäigust kinnipeetava iseloomustusest (I, 67-68) ja karistusregistri

teatiselt (I, 63-66; II, 141) ning viimasest süüdimõistvast kohtuotsusest (II, 144-182) nähtuvalt

lähtub Juri Kolesnikovist äärmiselt kõrge vägivalla aste (s.h korduvad tahtlikud tapmised)

ning kõrgohtlikkus avalikkuse suhtes, käesolevas kriminaalasjas pani meediku suhtes kehalise

väärkohtlemise toime karistuse kandmise ajal, siis on kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise

karistuse, Juri Kolesnikovi suhtes kohaldamine välistatud.

KarS § 65 lg 2 alusel tuleb 6-le kuule vangistusele juurde liita eelmise kohtuotsusega

karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 13 aastat 3 kuud vangistust ning mõista

Juri Kolesnikovile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 13 aastat 9 kuud vangistust, mille

kandmise algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest – alates 06.11.2018.a.

Kuigi süüdistatav avaldas 06.11.2018.a kohtuistungil soovi, et kohtuotsuste kogumis

liitkaristuse kohaldamisel arvestataks karistuse kandmise algust eelmise kohtuotsusega

karistuseks mõistetud vangistuse algusajast, siis KarS § 65 lg 2 mõtte kohaselt ei ole see

võimalik.

Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/