2-17-9756/47 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. november 2018 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-9756

Tsiviilasi

XXX hagi XXX vastu IEG Holding OÜ osa

nimiväärtusega 749 eurot omandi üleandmise

nõudes

Tsiviilasja hind

3 800 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XXX (isikukood XXX), lepinguline esindaja

advokaat

Villu

Otsmann

(e-post

villu.otsmann@triniti.ee)

Kostja XXX (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Toivo Viilup (t.viilup@phlaw.ee)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 19.10.2018

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Kohustada XXXt andma XXXile üle IEG Holding OÜ (registrikood 12816445)

osa nimiväärtusega 749 eurot omandiõigus.

3. Asendada XXX tahteavaldus IEG Holding OÜ (registrikood 12816445) osa

nimiväärtusega 749 eurot üleandmiseks XXXile käesoleva kohtulahendiga.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud kostja XXX kanda.

5. Määrata

menetluskulude

rahaline

suuruse

kindlaks

pärast

käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja, XXX ja kostja 18.08.2015 notari Ragne Tehver

poolt tõestatud IEG Holding OÜ (edaspidi IEGH) osa kinkelepingu. Enne lepingu sõlmimist

olid IEGH osanikud hageja ja kostja ema, kummalegi kuulus osalus nimiväärtusega 1500

eurot (kokku oli osakapital 3000 eurot). Lepinguga kinkis hageja kostjale osaluse

nimiväärtusega 749 eurot (st IEGH-st 24,96% osaluse) ja kostja ema kinkis kostjale osaluse

nimiväärtusega 750 eurot (st IEGH-st 25% osaluse). Lepinguga omandas kostja kokku

osaluse nimiväärtusega 1 499 eurot, mis moodustas IEGH osakapitalist 49,96%. Kinke

eesmärgiks oli hageja pere (sh hageja ja kostja) ühine äritegevus hageja poolt loodud ja

rajatud äriühingutes.

2. Kostja on hageja vastu üles näidanud jämedat tänamatust, mis seisneb: kinke järjepidevas

eitamises; hageja suhtes ebaõigete andmete avaldamises, hageja au teotamises,

lugupidamatusest kogu perekonna suhtes; alusetute kuriteokaebuste esitamises; ühise pereäri

asemel äritegevuse teadlikus kahjustamises. Kostja on proovinud takistada hageja äriühingute

majandustegevust. Kostja on olnud kogu pere suhtes jõhker ja lugupidamatu. 24.05.2017

taganes hageja kinkelepingust ning nõudis kinke tagasi üleandmist hagejale hiljemalt

29.05.2017. Kostja ei ole kingitud osalust hagejale tagastanud.

3. Hageja on kostja isaks ning kinkelepingu kolmas pool, XXX, on kostja ema. Tegemist on

perekonnasisese huvide lahkarvamusega ning konfliktiga. Seda ühiskondlikult taunitavam ja

mitteaktsepteeritavam on kostja käitumine, so perekonnatüli lahendamine läbi avaliku

meedia. Tegemist on heade kommete vastase käitumisega, kuna see hälbib ausalt ja õiglaselt

mõtlevate inimeste õiglustundest ja väärtushinnangutest. Kostja on esitanud hageja vastu kaks

kuriteokaebust, mille suhtes on kriminaalmenetlus jäetud alustamata. Samuti on alusetute

kuriteokaebust esitamine heade kommete vastane käitumine. Hageja käitumine on olnud

täielikus vastuolus kinke eesmärgiga. Kinke eesmärgiks oli pere (poolte) ühine äritegevus

hageja poolt loodud ja rajatud äriühingutes, kuid kostja on aga pere ühist äritegevust

kahjustanud. Kostja on pärast kinke saamist asunud oma äriseadustikust tulenevaid

osanikuõigusi kuritarvitama, esitades hageja kohta valeandmeid avalikus meedias,

põhjustades maksurevisjoni ning esitades alusetuid hagesid IEG Holding OÜ vastu. Kostja on

asunud kinke saamist avalikult eitama, väites, et sai kinkena 205 osaluse üksnes emalt.

Tegelikult sai kostja lepinguga kinke mõlemalt vanemalt – hagejalt 24,96% ja emalt 25%.

Menetluse kestel on kingisaaja jätkanud kinkest tulenevate õiguste kuritarvitamist ning kinke

eitamist.

4. Hageja palub kohtul kohustada kostjat andma hagejale üle IEG Holding OÜ osa

nimiväärtusega 749 eurot omandiõigus seoses hageja poolt kinkelepingust taganemisega

kostja jämeda tänamatuse tõttu. Hageja palub asendada kostja tahteavaldus IEG Holding OÜ

osa nimiväärtusega 749 eurot üleandmiseks hagejale kohtulahendiga TsÜS § 68 lg 5 alusel.

Menetluskulud palub hageja jätta tervikuna kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

5. Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole käitunud hageja suhtes tänamatult - hageja on astunud

ema kaitseks välja, sellel pole kingitusega mingit tegemist. Samuti pole kostja avaldustel ja

Ekspressi artiklil midagi tegemist kingitusega vaid hageja pärastise tegevusega (hageja kandis

kogu IEG Holding OÜ osad osaühingusse Modify OÜ, määras sinna tankistiks juhataja ja

seega nullis ära kostjale kingitud osade väärtuse). 18.06.2018 menetlusdokumendis leiab

kostja, et kostja ei ole hageja suhtes näidanud üles jämedat tänamatust VÕS § 267 p 1 mõttes,

vaid on teostanud enda kui IEG Holding OÜ osaniku õigusi, eesmärgiga takistada hageja

poolt IEG Holding OÜ vara väljaviimist ning sellega muuhulgas tema ema poolt kingitud osa

väärtusetuks muutmist. Asjaolu, et kostja on seejuures end väljendanud kohati

emotsionaalselt, ei saa olla konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades käsitletav jämeda

tänamatusena hageja suhtes VÕS § 267 p 1 mõttes, mistõttu hageja poolt kinkelepingust

taganemine on tühine.

6. Kostja käitumine ei ole Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi 3-2-1-8-11 punki 15 mõttes

eetiliselt taunitav, vaid vastupidi, eetiliselt ja ka õiguslikult on taunitav hageja käitumine peale

kinkelepingu sõlmimist. Hageja poolthäältega on peale abikaasade ühisvara jagamist IEG

Holding OÜ poolt asutanud OÜ Modify. 14. novembril 2016. aastal võtsid hageja ja Villu

Otsmann IEG Holding OÜ juhatuse liikmetena vastu Modify OÜ ainuosaniku otsuse Modify

OÜ osakapitali suurendamise kohta mitterahalise sissemakse tegemise teel. Mitterahalise

sissemakse esemena anti 16. novembril 2016. aastal IEG Holding OÜ poolt Modify OÜ-le üle

kogu IEG Holding OÜ kui valdusettevõtte vara, s.o osalused AS-is IEG, AS-is Evore ja AS-is

Info-Auto, mille ainukene eesmärk oli sisuliselt IEG Holding OÜ-st ja IEG Holding OÜ

osanike (eelkõige kostja) kontrolli alt vara väljaviimine hageja kontrolli alla. Asjaolu, et

kostja asus seejärel kaitsma nii enda ning enda ema õigusi seoses ühisvara jagamisega,

esitades IEG Holding OÜ ja sellega seotud äriühingute suhtes avalduse erikontrolli

määramiseks ning vaidlustades IEG Holding OÜ otsuseid, ei saa olla hea usu põhimõttest

tulenevalt käsitletav „jämeda tänamatusena“ VÕS § 267 p 1 mõttes, mis annaks hagejale aluse

kinkelepingust taganemiseks.

7. Kostja poolt kuriteoteate esitamine ning osaniku õiguste teostamine ei ole käsitletav

„jämeda tänamatusena“ ka seetõttu, et kingisaaja ei saa eeldada, et kinkimine annab temale

õiguse seejärel kontrollida kingisaaja otsustusi ning kuritarvitada kingisaaja kui äriühingu

osaniku õigusi äriühingu juhtimisel. See asjaolu, millistel tingimustel sõlmiti kinkeleping (mis

oli kinkelepingu ese), ei ole vaidluse all ning pelgalt asjaolu, et kostja käsitleb kinkelepingut

ühe osana hageja ja tema ema abieluvara jagamisest (mis oli kinkelepingu tegelik eesmärk ja

kõigi poolte ühine tegelik tahe), ei ole käsitletav sellise asjaoluna, mis annaks hagejale aluse

kinkelepingust taganeda.

8. Vaidlusalune kinkeleping sõlmiti perekonnaliikmete vahel ja selle eesmärgiks oli kõlbelise

kohustuse täitmine (abikaasade ühisvara jagamine omavahel ja laste vahel). Seega ei saanud

hageja ka VÕS § 270 lg 3 kohaselt kinkelepingust taganeda ehk taganemine oli tühine. Hagi

tuleb jätta rahuldamata hea usu põhimõttest tulenevalt. Hagejal puudub kaitsmisväärne isiklik

huvi, millest lähtudes ta oma õigusi teostab esitas kostjale avalduse kinkelepingust

taganemiseks. Kinkelepingu eesmärgiks oli jagada hageja ja XXXi ühisvara, mistõttu

kinkelepingust taganemine tooks kaasa hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu olukorra,

kus hageja rikuks abikaasade saavutatud kokkulepet ühisvara jagamise kohta ning rikastuks

XXXi vara arvelt, mille abikaasad kinkisid kostjale, osana ühisvara jagamise kokkuleppest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, et

hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

10. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle

ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses

tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1 nimetatud reeglit) ega seda, kas poole

esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. Seega on hagimenetluses poole kohustus

tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-

41-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni

vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise

tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

11. Kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija VÕS § 268 lg 1 kohaselt lepingust taganeda ja

kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 p-des 1-3

ettenähtud juhtudel. VÕS § 267 p 1 järgi võib kinkija kinkelepingust taganeda juhul, kui

kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat

tänamatust.

12. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldamise tingimusena tuvastada, kas eeldused

osaühingu osade tagasikandmiseks on olemas, st kas kinkeleping on taganemisega lõppenud.

Kohus tuvastab, et hageja (kinkija 1), XXX (kostja ema, kinkija 2 ) ja kostja (kingisaaja)

vahel on 18.08.2015 sõlmitud notar Ragne Tehver poolt tõestatud IEGH osa kinkeleping (tl 8-

10). Nimetatud lepingu kohaselt kinkija 1 jagab temale kuuluva osa, nimiväärtusega 1 500

eurot, kaheks osaks, nimiväärtusega 749 eurot ja 751 eurot. Kinkija 1 kingib osa jagamise

tulemusena tekkiva osa, nimiväärtusega 749 eurot kingisaajale. Kinkija 2 jagab temale

kuuluva osa, nimiväärtusega 1 500 eurot, kaheks võrdse nimiväärtusega ning kinkija 2 kingib

osa jagamise tulemusena tekkiva osa, nimiväärtusega 750 eurot kingisaajale. Kingisaaja võttis

kinkija 1 ja kinkija 2 poolt kingitavad osad vastu. Hageja taganes 23.05.2017

taganemisavaldusega kinkelepingust (tl 17-21). Pooled vaidlevad selle üle, kas on täidetud

taganemise materiaalsed eeldused. Samuti on vaidlus selles, kas hageja poolt etteheidetud

kostja käitumine hageja suhtes on käsitletav jämeda tänamatusena.

13. Nõude lahendamiseks tuleb analüüsida, kas on täidetud kinkelepingust taganemise

formaalsed ja materiaalsed eeldused. Formaalne eeldus on vastavasisuline teade kingisaajale,

mis hakkab kehtima alates teise pooleni jõudmisest (VÕS § 188 lg 1 ja TsÜS § 69 lg 1).

Materiaalne eeldus on lepingust taganemise õiguse aluste olemasolu. Sellest tulenevalt peab

kinkija tõendama §-is 267 sätestatud asjaolu esinemist. 24.05.2017 Hageja on tõendanud, et

esitas kostjale lihtkirjaliku kinkelepingust taganemise avalduse (tl 17-21). Riigikohtu

seisukoha järgi ei ole lepingust taganemise avaldusele vorminõuet ette nähtud, mistõttu võis

hageja notariaalsest kinkelepingust taganeda ka lihtkirjaliku avaldusega (vt nt Riigikohtu

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-06, p 23). Pooled ei vaidle selle üle, et lepingust taganemise

formaalsed eeldused on täidetud. TsÜS § 69 lõike 1 esimese lause kohaselt tuleb kindlale

isikule suunatud tahteavaldus tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega.

Sama sätte lõike 2 esimese lause kohaselt on tahteavaldus kätte saadud, kui see on

tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Kostja ei vaidlusta, et hageja on edastanud

kostjale lepingust taganemise avalduse VÕS § 188 lg 1 kohaselt, järgides VÕS § 270 lg-s 1

sätestatud tähtaega. VÕS § 270 lg 1 kohaselt võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta

jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest.

14. Kohus leiab, et hageja VÕS § 270 lg 1 sätestatud õigust lõpetav tähtaeg ei ole möödunud.

Hageja avaldas kinkelepingust taganemise tahet 24.05.2017. Tähtaeg kulgeb iga taganemise

aluse puhul iseseisvalt. Hageja sai teada oma taganemise õiguse tekkimisest 10.05.2017 Eesti

Ekspressi paberväljaande ilmumisel, 9.05.2017 kostja poolt kommentaariumites väidete

avaldamisel hageja kohta; kostja poolt 21.11.2016 esitatud erikontrolli määramise avalduse

esitamisel; kriminaalmenetluse alustamata jätmisel 08.05.2017; 10.08.2016 kostja poolt

äriregistrile avalduse esitamisel, milles kosjta nõudis äriregistrilt hoiduda hagejaga seotud

äriühingute (sh AS-i Evore, AS-i IEG ja AS-i Info-Auto ja IEGH) juhatuse ja nõukogu

liikmete ümbernimetamisest ning 24.08.2016 Maksu- ja Tolliamet poolt alustatud kostja

10.08.2016 poolt äriregistrile AS-i Info Auto kohta esitatud teate alusel maksurevisjoni

lõpetamisel. Seega on kirjeldatud sündmused leidnud aset ühe aasta jooksul enne

taganemisavalduse koostamist ja hageja järgis VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud kinkelepingust

taganemise tähtaega. Seega on täidetud lepingust taganemise formaalsed eeldused.

15. Järgmisena analüüsib kohus, kas on täidetud ka taganemise materiaalsed eeldused. Et

taganemise avaldus kehtiks ja lõpetaks VÕS § 188 lg 2 alusel kinkelepingu, peavad olema

täidetud ka taganemise sisulised eeldused. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 259 lg 1 kohaselt

kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle

kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest

õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Eeltoodust tuleneb,

et kinkeleping on alati tasuta leping ning kujutab endast seega alati ka ühepoolset lepingut ehk

kinkija ühepoolset kohustust rikastada kingisaajat vastutasuta. Hageja peab tõendama, et tal

oli lepingust taganemiseks õigus.

16. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-8-11 punktis 15 märkinud, et kinkijale on VÕS §-de 267 ja

270 järgi jäetud järelemõtlemisaeg, hindamaks lepinguga soovitud eesmärkide täitumist,

kingisaajale on aga antud n-ö prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta on "kingi vääriline". See

tähendab, et kui kingisaaja oma seaduslikku õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt

kinkimisel soovitud eesmärkidega, võib kinkijal tekkida õigus kinkelepingust taganeda.

Kingisaaja iseenesest õiguspärane käitumine võib kinkija seisukohalt asjaolusid hinnates olla

mõistetav jämeda tänamatusena. "Jäme tänamatus" kui hinnanguline kategooria peab VÕS §

267 p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes (vt nt

Riigikohtu 1. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05, pd 26-27). VÕS § 268 lg 1

reguleerib olukorda, kus kinkeleping on täidetud. Hageja peab kehtivaks taganemiseks

tõendama, et pärast lepingu täitmist tekkisid § 267 p-de 1-3 sätestatud alused.

17. Nähtuvalt hagiavalduses ja 24.05.2017 kinkelepingust taganemise avalduses märgitust on

hageja soovinud kinkelepingust taganeda jämeda tänamatuse tõttu neljal alusel: 1) kinke

eitamine; 2) hageja suhtes ebaõigete andmete avaldamine, hageja au teotamine ja heade

kommete vastane käitumine, lugupidamatusest kogu perekonna suhtes; 3) alusetute

kuriteokaebuste esitamine; 4) ühise pereäri asemel äritegevuse teadlik kahjustamine.

18. Kostja ei vaidlusta hagiavalduses kohtu ette toodud väiteid selle kohta millist

informatsiooni kostja hageja kohta paberväljaandes, Delfi veebiportaalis ja Eesti Ekspressi

veebiportaalis avaldas. Kostja leiab kohtule 6.97.2017 esitatud esialgses vastuses hagile, et

kostja avaldustel ja Eesti Ekspressi artiklil ei ole midagi tegemist kingitusega, vaid isa

pärastiste tegevusega (I kd, tl 41). Seega loeb kohus nimetatud asjaolud TsMS § 231 lg 2

alusel tõendatuks. Asjaolu, et kostja avaldas paberväljaandes ja kommentaariumites hageja

kohta teatud andmeid, ei tõenda asjaolu, et tegemist ebaõigete andmete avaldamisega ning

hageja au teotamisega. Samuti ei tõenda nimetatud asjaolusid hageja nõudekiri ebaõigete

andmete ümberlükkamiseks (tl 22-25). Kohus ei saa nimetatud kohtuasja raames tuvastada,

kas kostja poolt avaldatud andmed on ebaõiged ja kas ta on hageja au teotanud. Kohus

möönab, et ebaõigete andmete avaldamise ja aut teotamise puhul oleks täidetud nii objektiivse

hukkamõistetavuse kui ka kinkija subjektiivse negatiivse hinnangu kriteerium. Siiski ei ole

hageja tõendanud, et kostja oleks nimetatud teod toime pannud. Tõendamist on leidnud, et

Eesti Ekspressis avaldatud artikkel sisaldab perekonnasiseste huvide lahkarvamusi, konflikte

ning lugupidamatust isa vastu. Kohtu hinnangul oli kostja käitumine heade kommetega

vastuolus. Kohus leiab, et kostja kahjustas oma käitumisega hageja mainet ja tekitas lugejates

negatiivseid tundeid hageja vastu. Perekonnatüli lahendamine läbi avaliku meedia ei ole

kohtu hinnangul aktsepteeritav ja näitab jämedat lugupidamatust enda perekonnaliikmete ja

eelkõige isa vastu. Hageja maine kahjustamist saab pidada kinkelepingust taganemist

õigustavaks asjaoluks.

19. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud kostja poolne kinke avalik eitamine. Kolleegium on

varasemas praktikas märkinud veel seda, et käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on ka

eetiline hinnang. Kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist

ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui

ka kinkija subjektiivset hinnangut (vt nt Riigikohtu 22.02.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-

06, p 12). VÕS § 29 lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest

tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on

määrav lepingupoolte ühine tahe. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt, kui lepingupoolte ühist

tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane

mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohtule esitatud kinkelepingust nähtuvalt

kinkis hageja temale kuuluva osa, nimiväärtusega 1 500 eurot, kaheks osaks, nimiväärtusega

749 eurot ja 751 eurot ning kinkis kostjale osa jagamise tulemusena tekkiva osa,

nimiväärtusega 749 eurot. Kostja ema jagas temale kuuluva osa, nimiväärtusega 1 500 eurot,

kaheks võrdse nimiväärtusega ning kinkis osa jagamise tulemusena tekkiva osa,

nimiväärtusega 750 eurot kostjale (tl 9). Seega on tõendatud leidnud, et kostja sai

kinkelepinguga kinke mõlemalt vanemalt – kostja sai kinkena hagejalt 24,96% ning kostja

emalt 25%. Kostja ei ole tõendanud enda väidet, et kinkelepingu eesmärgiks oli jagada hageja

ja kostja ema ühisvara. Nimetatud kinkelepingust nähtub, et kinkijate eesmärgiks oli pere

ühine äritegevus ja kaasata lapsed äritegevusse. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et

õiguskord eeldab kinke saajalt tänulikkust kinke eest. Kohus märgib, et sama eeldab ka

avalikkus. Kohtu hinnangul on vanema poolt tehtud kinke eitamine vastuolus pereväärtustega

ja ei ole eetiline. Nimetatud kinke näol on tegemist osaga kasumlikus ettevõttes, kinkijate

eesmärgiks oli kaasata lapsed äritegevusse ning seetõttu on avalik kinke eitamine käesoleval

juhul olemuslikult jäme tänamatus. Olukorras, kus isa kingib enda äriühingu osast osa pojale

ja poeg avaldab avalikult, et ta ei ole isalt midagi saanud, vaid sai kinkena üksnes ema osad,

on kohtu hinnangul käsitletav jämeda tänamatusena.

20. Hageja leiab, et kostja on esitanud hageja suhtes 2 alusetut kuriteokaebust, mille suhtes on

kriminaalmenetlus jäetud alustamata (vt I kd, tl 13-15 ja 100). Kohus leiab, et arvestada saab

ainult ühte kuriteokaebust, so 27.04.2016 esitatud kuriteokabust, mis on registreeritud nr

PRP-13/17/369 all. Nimetatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatisest ilmneb, et

kuriteokaebus on paljasõnaline ning nendes kirjeldatud teod ei vasta süüteokoosseisudele.

Kohus leiab, et alusetu kuriteokaebuse esitamine kinkija suhtes on käsitletav samuti jämeda

tänamatusena ning heade kommete vastase käitumisena, kuna tegemist ei ole eetilise

käitumisega. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kriminaalmenetlus on isiku põhiõigusi

köie enam riivav menetlus, mis on koormav nii ajaliselt kui mentaalselt. Alusetu

kuriteokaebuse esitamine ei ole kooskõlas ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde

ja väärtushinnangutega. Nimetatud kostja käitumine on ühiskonna poolt hukkamõistetav.

Teist kuriteokaebust (nr PRP-13/17/369-(2) kohus ei arvesta, kuna prokuratuur jättis

kriminaalmenetluse alustamata 12.07.2017, so pärast taganemisavalduse esitamist.

Taganemise alus peab olema tekkinud taganemisavalduse esitamise ajaks, mitte hiljem.

21. Kohu leiab, et kostja poolt Harju Maakohtule esitatud erikontrolli läbiviimise nõue ei

tähenda osanikuõiguste kuritarvitamist, kuna kohus on nimetatud nõude menetlusse võtnud.

Kostjal on õigus kontrollida äriühingu juhtimist. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on

üritanud takistada teha äriregistril muudatusi kinkijaga (hageja) seotud äriühingute juhatuse ja

nõukogu liikmete kohta ja põhjustanud kaheldava info levitamisega MTA poolt alusetu

maksurevisjoni. Samuti on tõendamata alusetute hagide esitamine IEG Holding OÜ vastu.

22. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et hageja kandis kogu IEG Holding OÜ osad

Osaühingusse Modify ja vähendas seeläbi kostja osaluse väärtust. Hageja vande all antud

ütlustega on tõendatud, et Modify OÜ moodustati selleks, et see osaühing, mis on juhitud

eraldi juhatuse liikme poolt, et selles osaühingus mingit tüli ei toimu. IEG Holding kandis

oma varad iseenda poolt moodustatud Modify OÜ-sse. Neid varasid pole kuskile välja

kanditud, need pole kellegi isiklikuks omandiks saanud (II kd, tl 3). Dividendide maksmine

toimus vastavalt vajadusele, mingit reeglit või süsteemi polnud. Dividendid sõltuvad

enamusaktsionäri otsusest pereettevõttes ning enamusaktsionäride ettepankutest. 2016. aastal

olid juhatused teinud ettepanku dividendide maksmiseks, aga kostja hakkas möllama ja

seepeale kadus dividendide maksmise vajadus ära. Dividende IEG Holding OÜ-st ei saa, sest

seal on vastu võetud otsus reinvesteerida. Kostja ise põhjustas endale need probleemid (II kd

tl 4). IEG Holding OÜ-sse ei ole ostetud mingeid laevu (II kd, tl 4 pöördel). XXX ei ole

kunagi olnud tööl IEG Holding OÜ-s (II kd tl 5). Seega on tõendamist leidnud, et hageja ei

ole kahjustanud IEG Holding OÜ huve ning kostja ei ole käitunud eesmärgiga kaitsta oma

ettevõtte väärtust.

23. Kokkuvõtvalt sedastab kohus, et kogumis on tõendamist leidnud kostja selline käitumine

mida saab hinnata jämeda tänamatusena VÕS § 267 p 1 tähenduses. Kohus tuvastas eelnevalt,

et hageja on tõendanud jämeda tänamatusena avaliku kinke eitamise ja alusetu kuriteokaebuse

esitamise. Samuti on kohtu hinnangul kostja poolt meedias välja toodud seisukohad heade

kommetega vastuolus, kuna sisaldavad perekonnasiseste huvide lahkarvamusi ning konflikte.

Perekonnatüli lahendamine läbi avaliku meedia ei ole kohtu hinnangul aktsepteeritav ja näitab

kostja poolset jämedat lugupidamatust enda perekonnaliikmete vastu. Kostja on enda

käitumisega hagejat avalikult kritiseerinud, alandanud ning süüdistanud. Kostja ei ole

käitunud kohtu hinnangul kingi vääriliselt. Nimelt eeldab VÕS § 267 p 1 kvalifitseeritud ehk

jämedat tänamatust. Kostja poolt toime pandud teod on kohtu hinnangul hinnatavad jämeda

tänamatusena selle sätte tähenduses. Hageja väide selle kohta, et kostja käitumises on

jätkuvalt jämeda tänamatus ei oma asjas tähtsust, kuna kinkelepingust taganemise alus peab

esinema taganemisavalduse tegemise ajal, mitte tekkima hiljem.

24. Kostja leiab, et kinkelepingust taganemine on tühine, kuna kinkija ei või taganeda

kõlbelise kohustuse täitmiseks sõlmitud kinkelepingust. VÕS § 270 lg 3 kohaselt kinkija ei

või taganeda kõlbelisekohustuse täitmiseks sõlmitud kinkelepingust. Õiguskirjanduse kohaselt

loetakse kõlbelise kohustuse täitmiseks sõlmitud kinkelepinguteks lepinguid, mille puhul on

olemas mingi kõlbeline kohustus, mille täitmiseks kinkija otsustab kinkelepingu sõlmida (vt

Võlaõigusseadus II, kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2007, § 270 komm, lk 143). Kostja ei

ole tõendanud kõlbelise kohustuse olemasolu. Kohus tuvastas eelnevalt, et kinkelepingu

eesmärgiks ei olnud kostja vanemate ühisvara jagamine.

25. VÕS § 192 lg 3 sätestab, et mitmepoolse lepingu puhul võib lepingupool lepingust

taganda üksnes tema suhtes võetud kohustuse rikkumise korral teise lepingupoole või

lepingupoolte poolt. Seega võib iga pool (so hageja) taganeda lepingust iseseisvalt ja nõuda

kostjalt üleantu tagastamist.

26. Kohus jätab tunnistajate XXX ja XXX ütlused tõendina arvestamata, kuna nimetatud

tõenditel ei ole asjas tähtsust.

27. Eeltoodust tulenevalt on tuvastamist leidnud, et poolte vahel oli sõlmitud kinkeleping,

millest on hageja kinkijana taganenud ning kostja on kohustatud kingisaajana saadu tagastama

(VÕS § 268 lg 1). VÕS § 1028 lg-st 1 tulenevalt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja)

midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt

tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldusena peab kostja olema hagejalt saanud midagi ilma

õigusliku aluseta. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja on kehtivalt kinkelepingust taganenud ja

seega on kostja saanud hagejalt IEG Holding OÜ osa nimiväärtusega 749 eurot ilma õigusliku

aluseta. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal tagastada hagejale IEG Hollding OÜ osa

nimiväärtusega 749 eurot.

28. Hageja on esitanud kohtule ka nõude asendada XXX tahteavaldus IEG Holding OÜ osa

nimiväärtusega 749 eurot üleandmiseks XXXile käesoleva kohtulahendiga TsÜS § 68 lg 5

alusel. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse,

asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut

kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Vastavalt hageja taotlusele ja TsÜS § 68 lg 5 tuleb

kostja asjakohane nõusolek asendada kohtuotsusega Kostja nõusoleku ettevõtte osa

üleandmiseks saab TsÜS § 68 lg 5 järgi asendada kohtuotsusega. Seega tuleb kohtuotsuse

resolutsiooniga lugeda kostja ettevõte osa üleandmisega nõustunuks.

MENETLUSKULUD

29. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagimenetluse kulud jätta tervikuna kostja kanda.

30. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2

sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik