2-17-117690/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Marget Henriksen

Kaia Hälvin

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. november 2018. a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-117690

Tsiviilasi

M N hagi M Ti vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

4 198,28 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M N (IK xxxx; e-post: xxxx);

Kostja: M T (IK xxxx; e-post: xxxx).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M N hagi M Ti vastu kahju hüvitamise nõudes

tagaseljaotsusega.

2. Mõista M Tilt M N kasuks välja põhivõlgnevus 4 198,28 eurot.

3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

3.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

3.2.

Välja mõista M Tilt M N kasuks riigilõiv 350 eurot.

3.3.

Tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni tuleb

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

tasuda

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3.4.

Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

(Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks

Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt

hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale

või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või

kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr SEB Pank – a/a

EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Luminor Bank – a/a

EE221700017003510302. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos

kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu põhjendused

TsMS § 410 alusel kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus

kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja

arutamise edasi. 13.11.2018 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohus oli teavitanud

kostjat istungi toimumisest. Kutse loeti kättetoimetatuks TsMS § 3141 lg 1 alusel 03.10.2018.

Hageja esindaja esitas kohtuistungil taotluse käesolevas asjas tagaseljaotsuse tegemiseks,

millega kohus nõustub.

TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Käesolevas asjas leiab kohus,

et hagi on õiguslikult põhjendatud, mistõttu teeb kohus antud asjas tagaseljaotsuse. TsMS

§ 413 lg 3 p 3 järgi kohus ei tee tagaseljaotsust, kui kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega

või asja lahendamisega tema osavõtuta. TsMS § 403 lg 3 järgi kui pool ei ole kohtule

teatanud, kas ta on nõus kirjaliku menetlusega, eeldatakse, et ta soovib asja läbivaatamist

kohtuistungil. Kostja ei ole teatanud, et ta on nõus kirjaliku menetlusega, seega tuleb eeldada,

et ta soovis asja läbivaatamist kohtuistungil, mistõttu on kohtul õigus asi lahendada

tagaseljaotsusega.

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 110 lg 1 p 5, § 105, § 112, § 115 ja § 189 lg

1 alusel. Hageja on hinda alandanud summas 3500 eurot ja palunud kostjalt välja mõista kahju

hüvitise summas 698,28 eurot

Kohus mõistab M Tilt M N kasuks välja põhivõlgnevuse 4 198,28 eurot.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud

vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 138 lg 1

kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg

2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1

kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud

jätta kostja kanda. Hageja menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 350 eurot.

Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse TsMS § 174 lg 8 kohaselt

hagita menetluse sätteid. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 350 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik