3-18-501/11 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-18-501 Määruse kuupäev

16. november 2018 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi

D. T kaebus Viru Vangla vastu varalise kahju hüvitamise nõudes Menetlusosalised Kaebaja  D. T Vastustaja  Viru Vangla RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus ajavahemikul 15. november 2017 kuni

6. detsember 2017 saamata jäänud töötasu hüvitamise nõude osas.

2. Jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ning lõpetada praeguse haldusasja menetlus ajavahemikul

20. märts 2017 kuni 14. november 2017 saamata jäänud töötasu hüvitamise nõude osas. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav D. T esitas 5. märtsil 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse peale. Kaebaja selgitas, et ta töötas hooldajana alates 20. märtsist 2017 kuni

6. detsembrini 2017. Kaebaja tööle määramisel fikseeriti see, et töötasu makstakse vastavalt töötatud tundidele, kuid ei pandud kirja seda, kui mitu tundi päevas peab kaebaja töötama. Kaebaja täitis hooldajana neid kohustusi, mida ametnik talle suuliselt ütles. Kaebaja väitel hakkas vangla teda palga maksmisel petma, sest maksis palka vähem, kui kaebaja oleks pidanud vastavalt tegelikult töötatud tundidele saama. Kaebaja palus, et kohus mõistaks Viru Vanglalt kaebaja kasuks kaheksa kuu eest välja 544 eurot.

2. Kohus jättis 1. novembri 2018. a määrusega kaebuse käiguta. Kohus küsis kaebajalt selgitusi kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohta ajavahemikku 15. november 2017 kuni 6. detsember 2017 puudutavas osas. Kohus juhtis kaebaja tähelepanu sellele, et ajavahemikku 20. märts 2017 kuni 14. november 2017 puudutavas osas on kaebus kohtule esitatud tähtaega rikkudes. Kohus andis kaebajale võimaluse kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks.

3-18-501

3. Kohtusse saabus 14. novembril 2018 kaebaja avaldus. Kaebaja märkis, et hagikaebuse osas on asja number 6-16/143-2. Kaebaja selgitas, et ta ei esitanud kaebust kohtule tähtaegselt, sest ootas vangla vastust, aga seda ära ootamata esitas kaebuse kohtule. Kaebaja ajas lihtsalt kuud segamini ja mõtles, et esitas tähtaja jooksul. Kaebaja palus, et kohus annaks talle andeks ja ennistaks kaebetähtaja. Kaebaja märkis veel, et ei ole õige vangla poolt kirjutatu, et kaebaja keeldus allkirjastamast. Kaebaja ei keeldunud. Vangla tahab lihtsalt vastutusest vabaneda ja karistusest pääseda.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kaebaja on kohtule esitanud varalise kahju hüvitamise nõude. Kaebaja soovib, et kohus mõistaks Viru Vanglalt kaebaja kasuks välja ajavahemikul 20. märts 2017 kuni 6. detsember 2017 saamata jäänud töötasu.

5. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõige 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Eeltoodu tähendab muu hulgas seda, et kinnipeetav saab kohtus nõuda kahju hüvitamist ainult sellise vangla tegevuse eest, mille eest on ta eelnevalt nõudnud kahju hüvitamist vanglalt endalt.

Kohus küsis 25. oktoobri 2018. a kohtunõudega Viru Vanglalt, kas kaebaja on kaebuses kirjeldatuga seoses esitanud vanglale kahjunõude. Vangla esitas kohtule kaebaja kahju hüvitamise taotluse nr 6-16/143-1 (koostatud 14. novembril 2017, registreeritud 15. novembril 2017). Sellest taotlusest on näha, et kaebaja nõudis saamata jäänud töötasu hüvitamist seitsme kuu eest summas 500 eurot. Kuna taotlus on koostatud 14. novembril 2017, saab järeldada, et kaebaja nõudis saamata jäänud töötasu hüvitamist ajavahemiku 20. märts 2017 kuni

14. november 2017 eest. Selle kahjunõude jättis vangla 15. jaanuari 2018. a otsusega nr 6-16/143-2 rahuldamata. Seega on kaebajal ajavahemiku 20. märts 2017 kuni 14. november 2017 osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud.

Vangla esitas kohtule ka mitu kaebaja venekeelset pöördumist, mille vangla on eestikeelse tõlke puudumise tõttu tagastanud. Kuna neid pöördumisi ei ole kohtueelses menetluses eesti keelde tõlgitud, ei ole kohtul võimalik aru saada, kas kaebaja on nendes nõudnud ajavahemikul

15. november 2017 kuni 6. detsember 2017 saamata jäänud töötasu hüvitamist. Seetõttu andis kohus 1. novembri 2018. a määrusega kaebajale võimaluse selgitada, kas ta on nõudnud vanglalt ajavahemikul 15. november 2017 kuni 6. detsember 2017 saamata jäänud töötasu hüvitamist. Kui jah, palus kohus, et kaebaja tooks esile, millises dokumendis on ta seda teinud. Kohus palus esitada dokumendi registreerimise numbri ja dokumendi koostamise või registreerimise kuupäeva. Kaebaja vastas kohtule napisõnaliselt, et hagikaebuse osas on asja number 6-16/143-2. Kohus saab aru nii, et kaebaja soovis viidata tema kahjunõude nr 6-16/143-1 kohta 15. jaanuaril 2018 tehtud vangla otsusele nr 6-16/143-2. Kohus selgitas aga juba eespool, et selles menetluses taotles kaebaja kahju hüvitamist ainult ajavahemiku

20. märts 2017 kuni 14. november 2017 eest. Kuna kaebaja ei ole esile toonud dokumenti, kus ta oleks vanglalt nõudnud ajavahemikul 15. november 2017 kuni 6. detsember 2017 saamata jäänud töötasu hüvitamist, ning ka kohtule ei ole teada, et selline dokument oleks olemas, lähtub kohus sellest, et kaebaja ei ole ajavahemikuga 15. november 2017 kuni 6. detsember 2017 seoses vanglalt kahju hüvitamist taotlenud. Seega on kaebajal vastava ajavahemiku osas VangS § 11 lõike 8 järgi kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Halduskohtumenetluse seadustiku

3-18-501

(HKMS) § 121 lõike 1 punkt 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Selle sätte alusel tagastab kohus kaebuse ajavahemikul 15. november 2017 kuni

6. detsember 2017 saamata jäänud töötasu hüvitamise nõude osas. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

6. Niisiis on praeguseks vaatluse alla jäänud kaebus ajavahemikku 20. märts 2017 kuni

14. november 2017 puudutavas osas. Kohus osutas eespool sellele, et seda ajavahemikku käsitleva kaebaja kahjunõude nr 6-16/143-1 kohta tegi vangla otsuse 15. jaanuaril 2018. Sellele otsusele on inspektor-kontaktisik teinud käsikirjalise märke „Keeldus allkirjast, M. R, 17.1.18“. Kohus järeldas 1. novembri 2018. a määruses sellest märkest, et 17. jaanuaril 2018 toimetati vangla otsus kaebajale kätte, kuid ta keeldus kättesaamise kohta allkirja andmast. Kaebaja ei vaielnud kohtumäärusele vastates vastu sellele, et ta sai otsuse nimetatud kuupäeval kätte. Kaebaja ei olnud nõus aga vangla märkega, et ta keeldus allkirja andmast. Kohus rõhutab, et praegusel juhul ei ole oluline see, kas kaebaja keeldus allkirja andmast. Tähtis on vangla otsuse kättesaamise kuupäev, milleks asja materjalidest nähtuvalt on 17. jaanuar 2018. Otsuse kättesaamisest hakkas kulgema 30-päevane tähtaeg kohtule hüvitamiskaebuse esitamiseks (riigivastutuse seaduse § 18 lõige 2 ja HKMS § 47 lõige 2). Viimane päev kohtusse pöördumiseks oli seega 16. veebruar 2018. Kaebaja esitas kaebuse kohtule alles 5. märtsil 2018. Järelikult rikkus kaebaja kohtusse pöördumise tähtaega.

HKMS § 71 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

Kohus andis 1. novembri 2018. a määrusega kaebajale võimaluse taotleda kaebetähtaja ennistamist ja selgitada, mis põhjustel ta kohtusse pöördumise tähtaega ületas. Kohtusse saabus

14. novembril 2018 kaebaja avaldus. Kaebaja selgitas, et ta ei esitanud kaebust kohtule tähtaegselt, sest ootas vangla vastust, aga seda ära ootamata esitas kaebuse kohtule. Kaebaja ajas lihtsalt kuud segamini ja mõtles, et esitas tähtaja jooksul. Kaebaja palus, et kohus annaks talle andeks ja ennistaks kaebetähtaja.

Kohtupraktikas on leitud, et mõjuv põhjus tähendab eelkõige seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Seega peab tegemist olema isikust sõltumatute asjaoludega. Tähtaja ennistamine on võimalik juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused menetlustoimingu tegemiseks menetlustähtaja jooksul (Riigikohtu halduskolleegiumi

19. aprilli 2006. a määrus asjas nr 3-3-1-26-06, punkt 12). Erandlikel juhtudel võib mõjuva põhjusena mõista ka subjektiivseid asjaolusid, st menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida (Riigikohtu halduskolleegiumi 16. jaanuari 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, punkt 16).

Kaebaja selgitustest on näha, et õigeaegset kohtusse pöördumist ei takistanud objektiivsed asjaolud. Kaebaja tugineb subjektiivsetele asjaoludele. Viru Vangla on 15. jaanuari 2018. a otsuse nr 6-16/143-2 lõpus alapealkirja „Edasikaebamine“ all märkinud, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Seega on vangla kaebajale selgitanud kohtusse pöördumise tähtaega. Kohtule jääb arusaamatuks, mis vastust kaebaja pärast eelnimetatud otsuse saamist vanglalt ootas. Kaebaja ei ole seda oma avalduses täpsustanud.

3-18-501

Vangla 15. jaanuari 2018. a otsusest nr 6-16/143-2 ilmnes üheselt mõistetavalt, et vangla jättis kaebaja kahjunõude rahuldamata. Seda arvestades polnud kaebajal enam mingit põhjust oodata vanglalt kahjunõudega seoses täiendavat vastust. Kaebajale pidi olema arusaadav, et vangla seisukoht on lõplik ning kui ta sellega ei nõustu, tuleb tal otsuses märgitud tähtaja jooksul pöörduda kohtusse. Kaebaja märkis, et ajas lihtsalt kuud segamini. Järelikult oli kaebaja hooletu ja lasi seetõttu kaebuse esitamise tähtaja mööda. Hooletus ei ole mõjuvaks põhjuseks, mis tingiks kaebetähtaja ennistamise. Kohus jätab kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.

HKMS § 152 lõike 1 punkti 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lõikele 2. HKMS § 124 lõige 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kui enne kaebuse menetlusse võtmist on ilmne, et kaebetähtaega on rikutud ja selle ennistamise aluseid ei esine, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lõige 3).

Kohus lõpetab praeguse haldusasja menetluse ajavahemikku 20. märts 2017 kuni 14. november 2017 puudutavas osas kaebust menetlusse võtmata, sest juba ettevalmistavas staadiumis on selge, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus selgitab, et kui menetluse lõpetamise määrus jõustub, ei ole kaebajal enam lubatud ajavahemikul

20. märts 2017 kuni 14. november 2017 saamata jäänud töötasu hüvitamise nõudega halduskohtusse pöörduda (HKMS § 43 lõike 1 punkt 2).

(allkirjastatud digitaalselt)