3-18-1761/33 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.11.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1761

Hankeasi

OÜ CORNETTE-KG vaidlustus Päästeameti riigi-

hankes „Bandvagn 206A roomik-konteinersõidukite

renoveerimistööde tellimine“ (viitenumber 194914)

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – OÜ CORNETTE-KG, volitatud

esindaja v.adv Ahti Kuuseväli

Vastustaja (hankija) – Päästeamet, volitatud esindajad

Elin Küttis ja Kristiina Kaarna

Kolmas isik – Hellgeth engineering Spezialfahrzeugbau

GmbH, volitatud esindaja Jürgen Hellgeth

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10.10.2018 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Päästeameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta OÜ CORNETTE-KG poolt ringkonnakohtule esitatud tõendid asja materjalide

juurde.

2. Rahuldada Päästeameti apellatsioonkaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 10.10.2018 otsuse resolutsiooni punktid 1, 2 ja 4 ning

teha uus otsus, millega jätta OÜ CORNETTE-KG kaebus rahuldamata.

4. Jätta menetlusosaliste esimese ja teise kohtuastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 03.12.2018 (HKMS § 278

lg 1). Vastukassatsioonkaebust ei saa hankeasjas esitada (HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Päästeamet (hankija) avaldas 28.02.2018 riigihangete registris riigihanke „Bandvagn 206A

roomik-konteinersõidukite renoveerimistööde tellimine“ (viitenumber 194914) hanketeate ja

tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks

3-18-1761

2(11)

(02.04.2018) esitasid pakkumused kolm pakkujat: OÜ CORNETTE-KG, Hellgeth engineering

Spezialfahrzeugbau GmbH ning Baltic Defence & Technology OÜ.

2. Päästeamet otsustas 31.07.2018 protokollilise otsusega nr 6.5-4/54: 1) tunnistada kõik

pakkumused vastavaks, 2) tunnistada edukaks OÜ CORNETTE-KG pakkumus, 3) kõrvaldada

riigihangete seaduse (RHS) § 95 lg 4 p 9, § 104 lg-te 8 ja 9 alusel OÜ CORNETTE-KG

hankemenetlusest, 4) tunnistada edukaks Hellgeth engineering Spezialfahrzeugbau GmbH

pakkumus, 5) jätta kõrvaldamata ja kvalifitseerida RHS § 104 lg 8 alusel Hellgeth engineering

Spezialfahrzeugbau GmbH.

31.07.2018 otsuse põhjendusi sisaldava lisa 1 kohaselt otsustas hankija OÜ CORNETTE-KG

hankemenetlusest kõrvaldada põhjusel, et viimane ei esitanud kõrvaldamise aluste puudumise

kontrollimiseks dokumente isiku kohta, kelle näitajatele OÜ CORNETTE-KG soovib tugineda,

ning need andmed või dokumendid ei ole hankijale andmekogus olevate andmete põhjal oluliste

kulutusteta kättesaadavad.

3. OÜ CORNETTE-KG vaidlustas hankija 31.07.2018 otsuse riigihangete vaidlustus-

komisjonis (VAKO).

4. VAKO jättis 31.08.2018 otsusega nr 159-18/194914 OÜ CORNETTE-KG vaidlustuse

rahuldamata. VAKO leidis, et kasutades pakkumuses alltöövõtjana Venemaa Föderatsiooni

ettevõtet, pidi vaidlustaja ette nägema, et Venemaal võtab tõendite ja kinnituste saamine aega

rohkem kui Eestis. Tõendite esitamiseks oli pakkujal piisavalt aega. Alltöövõtja kohta nõutud

andmete puudulik esitamine viitas OÜ CORNETTE-KG ebausaldusväärsusele. Kuna hankija

ei saanud ise nõutud andmeid oluliste kulutusteta koguda, oli tal õigus ja kohustus OÜ

CORNETTE-KG hankemenetlusest kõrvaldada. Asjaolul, et hankija ei vastanud temale OÜ

CORNETTE-KG kirjas 29.06.2018 esitatud küsimustele dokumentide esitamise kohta, pole

määravat tähtsust. Nimetatud kirja ja hankija otsuse tegemise vahele jäi enam kui kalendrikuu

pikkune ajavahemik ning pakkujal oleks olnud võimalik need küsimused hankijale uuesti

esitada.

5. OÜ CORNETTE-KG esitas 10.09.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO

31.08.2018 otsuse tühistamiseks ja Päästeameti 31.07.2018 protokollilise otsuse tühistamiseks

osas, millega kõrvaldati OÜ CORNETTE-KG hankemenetlusest ning tunnistati edukaks

Hellgeth engineering Spezialfahrzeugbau GmbH pakkumus (otsuse p-d 3 ja 4).

1)

Hankija on kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamise õigusliku alusena tuginenud ekslikult

RHS § 95 lg 4 p-le 9. Kõnealune norm ei ole asjakohane, kuna vastustaja otsuse põhjendustest

ei nähtu, et kaebaja oleks jätnud hankijale esitamata andmed enda kvalifitseerimistingimustele

vastavuse kohta. Vastustaja ei teinud kaebajale oma otsust põhjendades ühtegi sellekohast

etteheidet.

2)

Asjakohased normid kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamisel said olla RHS § 104 lg-d

8 ja 9. Vastustaja on otsust tehes jätnud tuvastamata kaebaja kõrvaldamise eeldused. RHS § 104

lg 9 kohaselt saab hankija hankemenetlusest kõrvaldada pakkuja, kui on täidetud mõlemad

eeldused: a) pakkuja ei esita hankija nõudmisel kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks

vajalikke dokumente ja b) need dokumendid ei ole hankijale andmekogus olevate avalike

andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad. Vastustaja on vaidlusaluse otsuse

põhjendustest nähtuvalt tuvastanud vaid ühe nõutud eeldustest, s.o kaebaja on jätnud esitamata

hankija küsitud dokumendid kõrvaldamise aluste puudumise kohta. Vastustaja otsuse

põhjendustest ei nähtu, et vastustaja oleks püüdnud küsitud andmeid ise koguda ning neid

polnud vastustajal endal võimalik ilma oluliste kulutusteta saada. Andmete kogumise

vajadusele viitas kaebaja vastustajaga enne vaidlusaluste otsuste tegemist peetud kirjavahetuses

3-18-1761

3(11)

(01.06.2018), selgitades, et Venemaa Föderatsioon ei väljasta andmeid karistatuse kohta

eraõiguslikele isikutele, küll aga teeb seda riigiasutustele. Vastustaja on kaebajaga peetud

kirjavahetuses (26.06.2018) viidanud Välisministeeriumi kinnitusele, et kõnealuseid andmeid

on võimalik Venemaalt saada. Kaebajale teadaolevalt toimub selliste andmete väljastamine

üldjuhul tasuta. Vastustaja ei ole põhjendanud, millised kulutused talle soovitud andmete

hankimisega oleks kaasnenud.

3)

Vastustaja rikkus hea halduse põhimõtet, kui kõrvaldas kaebaja hankest ebaselges

olukorras, kus kaebaja oli 29.06.2018 kirjaga pöördunud vastustaja poole, soovides täpsustada,

milliste andmete esitamist kaebajalt oodatakse. Vaidlustatud hankija otsusest ei selgu, miks ei

lugenud vastustaja piisavaks Venemaa ettevõtte juhatuse liikme isikukoodi alusel tehtud

päringuandmeid, mille kaebaja esitas vastustajale 01.06.2018.

6. Päästeamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Kaebaja tugines riigihankel oma majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja

kutsealase pädevuse tõendamisel teise isiku, Venemaa ettevõtja ООО Nord Avto näitajatele.

Sisuliselt on kogu lepingu täitjaks ООО Nord Avto, kuivõrd kaebajal endal puudub Bandvagn

206A sõidukite renoveerimise kompetents. Vastustaja pöördus kaebaja poole 18.05.2018

kirjaga, kontrollimaks, kas OOO-l Nord Avto esinevad RHS § 95 lg-s 1 sätestatud riigihankest

kõrvaldamise alused. Selleks loetles vastustaja üles dokumendid, mida kaebaja vastustajale

esitama pidi. Kaebaja ei esitanud vastustajale tõendit OOO-l Nord Avto RHS § 95 lg 1 p-des

1–3 nimetatud kohustuslike kõrvaldamise aluste esinemise kohta (karistusregistri teade või

haldusorgani samaväärne kinnitus). Kaebaja teatas 01.06.2018 vastuses, et Venemaalt ei ole

kaebajal võimalik selliseid tõendeid saada ettevõtja ega tema füüsilisest isikutest esindajate

kohta. Selle väite tõendamiseks esitas kaebaja vastustajale venekeelse andmebaasi väljatrüki,

millele polnud lisatud tõlget. Kaebaja esitatud väljatrükk ei võimaldanud vastustajal kontrollida

OOO Nord Avto füüsilistest isikutest esindajate suhtes RHS § 95 lg 1 p-des 1–3 loetletud

karistuste puudumist. Väljatrükist nähtuvalt on tegemist arbitraažikohtu lahendite veebilehega,

mille kasutamine eeldab sisse logimist ehk kasutajaks registreerimist. Tegemist ei saa Eesti

õiguse mõistes olla avaliku andmekoguga ega sobiva allikaga füüsiliste isikute karistusandmete

kohta, kuna arbitraaž toimub reeglina juriidiliste isikute vahelistes eraõiguslikes vaidlustes.

Kaebaja ei ole vastustajale esitanud OOO Nord Avto füüsilistest isikutest esindajate nimesid

ega nende tuvastamist võimaldavaid muid andmeid, mille alusel vastustaja saanuks päringuid

teha.

2) Vastustaja on 31.07.2018 protokolli lisas 1 esitanud hankemenetluses tehtud otsuse

põhjendused ja kaalutlused. Muu hulgas on vastustaja selgitanud, et pöördus Välisministeeriumi

poole, kes selgitas vastustajale, et Venemaal väljastatakse ettevõtete esindajatest füüsilistele

isikutele karistuste puudumise kohta tõendeid veebilehelt gosuslugi.ru. Vastustaja külastas seda

lehte ja tuvastas, et ilma Venemaa Föderatsioonis asukohta omamata ja (tasulist) kliendilepingut

sõlmimata ei saa seda keskkonda kasutada. Vastustaja andis kaebajale 27.06.2018 kirjaga teada,

et juriidilise isiku kohta ei ole vaja karistusregistri väljavõtet esitada, kuna Venemaal ei karistata

juriidilisi isikuid kriminaalkorras. Sellest kirjast ei saanud kaebajale jääda muljet, et RHS § 95

lg 1 p-des 1–3 nimetatud füüsiliste isikute kohta ei ole kaebajal vaja vastavaid dokumente

esitada.

3) RHS § 95 lg-s 1 sätestatud kõrvaldamise alused on imperatiivsed ning nende eesmärgiks

on tagada, et hankelepingut ei sõlmitaks ebausaldusväärse pakkujaga. Hankijal ei ole

kohustuslike kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks tõendite küsimisel kaalutlusõigust

ning edukalt pakkujalt tuleb neid igal juhul nõuda.

3-18-1761

4(11)

4) Vastustaja võimaldas 04.07.2018 kirjaga RHS § 103 lg 6 teise lause alusel kaebajal ООО

Nord Avto asendada. Vastustaja täpsustas, et nimetatud isik on lubatud asendada ettevõtjaga,

kellel puuduvad RHS § 95 lg-s 1 sätestatud kõrvaldamise alused ning kes vastab kõikidele

kehtestatud kvalifitseerimistingimustele, mille osas kaebaja soovib vastava ettevõtja näitajatele

tugineda. Vastustaja märkis, et kaebajal tuleb asendajana pakutava ettevõtja kohta esitada

kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifitseerimistingimustele vastavust tõendavad

dokumendid. Kaebaja pakkus asendajana Venemaa ettevõtja ООО Sevzapmontazh, kuid ka

selle füüsilistest isikutest esindajate kohta ei esitanud kaebaja vastustajale karistusregistri

väljavõtteid. Seega polnud tõendatud, et asendajal puuduvad § 95 lg 1 p-des 1–3 nimetatud

kõrvaldamise alused.

5) Pakkumuste esitamise tähtpäeva ning otsuste tegemise vahele jääva nelja kuu jooksul tegi

vastustaja järjepidevalt tööd, et kaebajalt nõutud dokumendid kätte saada või vajalikud andmed

ise hankida. Vastustajal ei õnnestunud Venemaalt andmeid kätte saada ega välja selgitada, kas

seal on olemas vastavad andmekogud avaliku teabe seaduse mõistes. Vastustaja andis mitmel

korral

kaebajale

lisaaega

dokumentide

esitamiseks.

Vastustaja

suhtles

korduvalt

Rahandusministeeriumiga nõu saamiseks. Samuti pöördus vastustaja Välisministeeriumi poole,

et täpsustada, millised on Venemaal kehtivad reeglid ning kas vastustajal on võimalik ise nõutud

andmed selle riigi andmekogudest kätte saada.

6) Kaebaja esitatud andmete põhjal ei olnud vastustajal võimalik tuvastada, kas ООО Nord

Avto kvalifikatsioon vastab esitatud tehnilise ja kutsealase pädevuse tingimusele või mitte.

Samuti ei saanud lugeda tõendatuks ООО Sevzapmontazh vastavust tehnilise ja kutsealase

pädevuse tingimusele, kuna kaebaja esitatud dokumendist ei selgu, kas see ettevõte on viimase

kolme aasta jooksul täitnud kolme lepingut, millest iga lepingu alusel on renoveeritud vähemalt

üks Bandvagn 206A roomiksõiduk.

7) Euroopa Kohus asus 04.05.2017 otsuses kohtuasjas nr C-387/14 seisukohale, et direktiivi

2004/18/EÜ art-t 51 koosmõjus art-ga 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui pärast

hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaja möödumist edastab ettevõtja hankijale

enda riigihankemenetluses osalemise tingimustele vastamise tõendamiseks dokumendid, mida

ei olnud tema esialgses pakkumuses, nagu kolmanda isiku täidetud leping ning selle isiku

võetud kohustus anda ettevõtja käsutusse kõnealuse riigihankelepingu täitmiseks vajalikud

pädevus ja vahendid. Seega, isegi juhul, kui kaebajal õnnestuks tõendada teisel isikul, kelle

näitajatele ta tugineb, kõrvaldamise aluste puudumine, ei oleks kaebaja kvalifitseerimine

võimalik.

7. Hellgeth engineering Spezialfahrzeugbau GmbH palus jätta kaebus rahuldamata.

8. Tallinna Halduskohus rahuldas 10.10.2018 otsusega kaebuse, tühistas VAKO 31.08.2018

otsuse (p 1) ning tegi uue otsuse, millega rahuldas OÜ CORNETTE-KG vaidlustuse ja tühistas

Päästeameti 31.07.2018 otsuse p-d 3 ja 4 (p 2). Halduskohus rahuldas OÜ CORNETTE-KG

esialgse õiguskaitse taotluse (p 3) ning mõistis Päästeametilt OÜ CORNETTE-KG kasuks välja

viimase menetluskulud 3935,84 eurot (p 4).

1)

Vastustaja nõudis kaebajalt tõendeid ettevõtete, kelle tehnilisele ja kutsealasele

pädevusele kaebaja tugines (OOO Nord Avto ja OOO Sevzapmontazh), füüsilistest isikutest

esindajate karistusandmete kohta. Kohtule esitatud venekeelsete ekraanitõmmiste põhjal ei saa

teha järeldust selle kohta, kas vastustajal oli või ei olnud Venemaa ettevõtete karistusandmetele

juurdepääs või võimalus kontrollida OOO Nord Avto ja OOO Sevzapmontazh esindajate

karistusandmeid mõnes avalikus andmekogus olevate andmete põhjal. RHS § 104 lg-s 9

nimetatud andmekoguna saab käsitada mistahes avalikku registrit, millele on hankijal vahetu

elektrooniline ligipääs. RHS eelnõu (450 SE) seletuskirja järgi on seadusandja hankijale

3-18-1761

5(11)

kättesaadavate andmekogudest leitavate avalike andmetena silmas pidanud siseriiklikke tasuta

andmekogudest saadavaid andmeid ning kohalikest omavalitsustest saadavaid andmeid. Seega

ei ole RHS-ga pandud hankijale otsest kohustust otsida andmeid välisriikide võimalikest

andmebaasidest, iseäranis Euroopa Liidu väliste riikide andmebaasidest. Seejuures ei ole

kaebaja näidanud, millise veebipõhise andmekogu kaudu oleks vastustaja pidanud andmeid

kätte saama. Välisministeeriumi vastusest järeldub, et juriidiliste isikute karistusandmeid

Venemaalt küsida ei saa ning füüsiliste isikute kohta on võimalik tellida Venemaa riigiteenuste

veebilehe kaudu vastav tõend, mis väljastatakse 30 päeva jooksul. Välisministeeriumi vastusest

ei ilmne, et selline võimalus peaks olema ka vastustajal. Seega ei saa vastustajale ette heita, et

ta karistusandmeid ise ei kogunud.

2)

Kaebaja kõrvaldamine hankemenetlusest toimus ebaselges olukorras. Kaebaja märkis

01.06.2018 kirjas vastustajale, et nõutud tõendite esitamine juriidiliste isikute kohta ei ole

võimalik. Samuti väitis kaebaja, et karistatuse tõendit ei väljastata juriidilistele ega füüsilistele

isikutele, vaid üksnes riigiasutustele. Kaebaja lisas oma kirjale dokumendid OOO Nord Avto

kohta. Hankija vastas kaebajale 26.06.2018 kirjaga, milles märkis, et Välisministeeriumi

kinnitusest tulenevalt peab kaebajal olema võimalik nõutud tõendeid esitada, ning määras

dokumentide esitamiseks tähtaja (03.07.2018). Hankija selgitas 27.06.2018 kirjas, et ettevõtte

karistatuse kohta pole vaja dokumenti esitada. Kaebaja vastas hankijale 29.06.2018, paludes

täpsustada, milliseid andmeid tuleb tal vastustajale esitada, ning saata vastustaja viidatud

Välisministeeriumi seisukoht. Vastustaja sellele kaebaja kirjale ei vastanud ega esitanud

kaebajale andmeid selle kohta, millist andmebaasi kasutades on tal võimalik karistusandmed

saada. Kuigi vastustaja juhtis 05.07.2018 kirjas kaebaja tähelepanu sellele, et asendatava

ettevõtte kohta tuleb esitada RHS § 95 lg-s 1 nimetatud kõrvaldamise aluste puudumist

tõendavad dokumendid, siis ka sellest kirjast ei selgunud üheselt, milliseid dokumente

vastustaja täpsemalt nõuab. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et pärast seda, kui kaebaja esitas

11.07.2018 uued andmed, oleks vastustaja juhtinud tähelepanu sellele, et andmed isikute

karistatuse kohta on puudu ka OOO Sevzapmontazh puhul. Vaatamata sellele, et vastustajale

oli Välisministeeriumist saadud info põhjal teada, et karistatuse puudumise kohta on võimalik

saada tõend 30 päeva jooksul, esitas vastustaja nõude esitada kõik dokumendid vaid

kuuepäevase tähtaja jooksul. Kaebaja kõrvaldati hankemenetlusest olukorras, kus tal ei olnud

võimalik üheselt aru saada, milliseid andmeid vastustaja temalt saada soovib ning kust nõutud

andmeid on võimalik saada, ning ühtlasi enne seda, kui kaebajal oleks üldse olnud võimalik

nõutud dokumendid Venemaalt hankida. Seega oli kaebaja kõrvaldamine hankemenetlusest

ebaproportsionaalne ning ennatlik.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. Päästeamet palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus

otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.

1)

Halduskohus rikkus kohtuotsuse põhjendamise kohustust – otsusest ei selgu, mida peaks

hankija samas hankemenetluses uue otsuse tegemisel varasemast teisiti tegema. Halduskohus

leidis, et kaebaja kõrvaldamine hankemenetlusest toimus ebaselges olukorras. Selline järeldus

on üllatuslik, arvestades, et otsuse eelnevas punktis asus halduskohus seisukohale, et kaebaja ei

näidanud, millise veebipõhise andmekogu kaudu oleks vastustaja pidanud saama andmeid

kaebaja tuginetavate Venemaa ettevõtete esindajate kohta, ning vastustajale ei saanud ette heita,

et ta nende isikute karistusandmeid ise ei kogunud.

2)

Halduskohus on asjassepuutuvaid RHS sätteid (§ 104 lg-d 8–10, § 95 lg 1, § 52 lg 3, § 96

lg 2 p 1 ja lg 3) tõlgendanud vastuolus nende sõnastusega. RHS § 104 lg-te 8–10 kohaselt ei ole

hankijal mitte õigus, vaid tal on kohustus kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes ei esita

3-18-1761

6(11)

määratud tähtaja jooksul dokumente kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks. RHS §

96 lg 2 p 1 kohaselt tõendab RHS § 95 lg 1 p-des 1–3 nimetatud kõrvaldamise aluste puudumist

karistusregistri teade või pakkuja asukohariigi kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne

dokument. Kaebaja, kes on juba aastaid Eesti riigihangetel osalenud, oleks pidanud olema

kursis RHS § 96 lg 2 p-s 1 sätestatud nõudega ning samuti arvestama RHS § 104 lg-st 9 tuleneva

tavapärase viie tööpäeva pikkuse tähtajaga. On ebamõistlik tõlgendada RHS sätteid selliselt, et

hankija peaks ise välja selgitama ning informeerima kõiki võimalikke GPA-väliseid huvitatud

isikuid sellest, milline on nende asukohariigi asjaajamise kord ja tähtajad, et nad jõuaksid

tähtaegselt hankijale esitada tõendi karistuste puudumise kohta. RHS § 96 lg 2 p 1 kajastub ka

kvalifitseerimistingimustes.

3)

Halduskohus jättis põhjendamatult tähelepanuta hankija selgituse, et pakkuja ei ole siiani

esitanud oma tuginetava isiku ega selle asendajaks pakutud ettevõtte füüsilisest isikust

esindajate nimesid ega muid neid tuvastada võimaldavaid andmeid, mille alusel oleks vastustaja

saanud päringuid teha. Samuti pole kaebaja esitanud infot selle kohta, kes on tuginetava isiku

asukoha järgne pädev asutus, kelle poole pöörduda. See annab hankijale põhjuse kahelda

pakkuja usaldusväärsuses ja võimes oma tuginetavat isikut hankelepingu täitmisel juhtida ning

tema eest vastutada. Arvestades, et RHS § 103 lg 2 järgi tuleb tuginetaval isikul asuda

hankelepingut isiklikult täitma, laienevad ka temale RHS § 96 lg 2 p-st 1 ja lg-st 3 ning § 104

lg-st 8 tulenevad kohustused esitada hankijale tõendid kõrvaldamise aluste puudumise kohta.

4)

Vastustaja tegi kaebajale riigihangete registri kaudu teatavaks Välisministeeriumi kirja

põhisisu. Põhjendamatu on halduskohtu etteheide, et vastustaja ei edastanud kaebajale

Välisministeeriumi kirjast nähtuvat veebilehte www.gosuslugi.ru, kuna pakkuja esindaja

kinnitas kohtuistungil, et pakkujal oli enne hankija otsuse tegemist teadmine selle veebilehe

kohta, kuid tema Venemaa partneritel ei õnnestunud selle kaudu karistusandmeid saada. Samuti

ei ole alust väita, et vastustaja andis kaebajale karistusandmete edastamiseks liiga lühikese

tähtaja. Hankija saatis kaebajale nõude edastada puuduolevad karistusandmed 18.05.2018.

Selle kuupäeva ja vaidlusaluse otsuse tegemise vahele jäi üle 70 päeva, mille jooksul oleks

kaebaja saanud andmed Venemaa ametiasutuselt.

5)

Kaebaja poolt ringkonnakohtule esitatud tõendid tuleb tagastada või läbi vaatamata jätta,

kuna kaebaja oleks saanud need ka varem esitada. Nendest tõenditest ei selgu, kes olid kaebaja

tuginetava isiku juhatuse liikmed pakkumuste esitamise seisuga. Kaebaja on Venemaalt

karistusandmete saamise kohta esitanud vastuolulisi väiteid. Kui VAKO menetluses väitis

kaebaja, et Venemaal ei väljastata eraisikutele karistusandmeid nende või nende esindajate

kohta, vaid neid väljastatakse vaid riigiasutustele, siis hiljem nentis kaebaja, et sellised päringud

on võimalikud, kuid vastuse saamine võtab vähemalt 30 päeva. Halduskohtu 03.10.2018

istungil väitis kaebaja, et tema tuginetaval isikul ei õnnestunud karistusandmete päringule

vastust saada. Ringkonnakohtu menetluses on kaebaja esitanud tõendi, millest nähtub, et

Venemaa ametiasutus väljastas juba 10.08.2018 OOO Sevzapmontazh esindajale tõendi

karistusandmete kohta. Seega esitas kaebaja kohtule valeväite.

10. OÜ CORNETTE-KG vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see

rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

1)

Hankija ei põhjendanud vaidlusalust otsust sellega, et ta proovis ise kontrollida pakkuja

tuginetava isiku karistatust, kuid see polnud võimalik, rääkimata selliste andmete päringuga

seotud kulude hindamisest. Kuna hankija seda ei teinud, oli kaebaja kõrvaldamine

hankemenetlusest põhjendamatu.

2)

Hankija tugineb ekslikult RHS § 95 lg-le 1. Asjaolust, et hankijal puuduvad andmed isiku

karistatuse kohta, ei tähenda, et seda isikut on kriminaalkorras karistatud. Andmete puudumisel

3-18-1761

7(11)

saab hankija teha kaalutlusotsuse RHS § 95 lg 4 p 9 alusel. Otsuses ei ole esitatud kaalutlusi,

millest hankija kaebaja kõrvaldamisel lähtus. Hankija oleks saanud kaebaja kõrvaldada vaid

selliste asjaolude esinemise korral, mis oleks tekitanud kahtluse, et tuginetava isiku juhatuse

liige võib olla kriminaalkorras karistatud. Selliseid asjaolusid ei ole hankija välja toonud.

3)

Vastustaja viidatud RHS § 96 lg 2 p 1 ei ole praegusel juhul asjakohane, kuna kõnealune

säte näeb ette nõude esitada selles nimetatud dokumendid vaid pakkuja enda, mitte aga

kolmanda isiku kohta. RHS ei näe ette tuginetava isiku kohta andmete esitamata jätmise

tagajärgi. Kaebaja karistatuse puudumise on vastustaja tuvastanud. Alusetud on vastustaja

etteheited, et kaebaja pole esitanud andmeid tuginetava isiku juhatuse liikmete kohta –

vastustaja pole kaebajalt selliseid andmeid kunagi küsinud. Kuna hankija tugines andmete

puudumisele esmakordselt alles halduskohtus, siis esitas kaebaja vastustajale 19.10.2018 e-

kirjaga puuduvad dokumendid.

4)

Hankija varjas kaebaja eest Välisministeeriumilt saadud teavet ega ole esitanud ühtegi

objektiivset põhjendust, miks ei saanud hankija kaebajale edastada Välisministeeriumist

saadetud kirja. Kuna hankija ei vastanud kaebaja 29.06.2018 kirjale, jäi kaebajale mulje, et

hankija ei soovi saada karistusandmeid tuginetava isiku kohta.

5)

Apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kaebajal oli dokumentide hankimiseks ja

esitamiseks aega 70 päeva, on kohut eksitav, kuna kaebaja vahetas tuginetavat isikut ega saanud

enda teada enam tugineda esialgse partneri vahenditele.

11. Hellgeth engineering Spezialfahrzeugbau GmbH ei esitanud apellatsioonimenetluses

oma seisukohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

13. Kaebaja on ringkonnakohtule esitanud täiendavad tõendid: lepingupartneri OOO

Sevzapmontazh kinnituskirja, tõendi nimetatud ettevõtte juhatuse liikmel Dmitri Yurkinil

karistuste puudumise kohta koos tõlkega, OOO Sevzapmontash viimase kolme aasta lepingute

loetelu ning 19.10.2018 e-kirja nende dokumentide edastamise kohta Päästeametile. HKMS §

182 lg 2 kohaselt tuleb apellatsioonimenetluses uute tõendite esitamisel või uute tõendite

kogumise taotlemisel märkida põhjendused, miks neid tõendeid ei saanud esitada või nende

hankimist taotleda halduskohtus. Kaebaja põhjenduse kohaselt ei saanud ta neid tõendeid varem

esitada, kuna ta sai need alles pärast halduskohtu otsuse tegemist. Asjaolust, et D. Yurkini

kinnituskiri kannab kuupäeva 15.10.2018, võib järeldada, et kaebaja väide vastab tõele.

Ringkonnakohus võtab kaebaja esitatud tõendid asja materjalide juurde.

14. RHS § 103 lg 1 kohaselt võib pakkuja tõendada oma vastavust majanduslikule ja

finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele konkreetse

hankelepingu täitmise raames teiste ettevõtjate vahendite alusel. Sama paragrahvi lõike 5 järgi

kontrollib hankija, kas ettevõtjatel, kelle vahenditele tuginetakse, esinevad RHS § 95 lg-s 1

sätestatud kõrvaldamise alused ja kas nad vastavad esitatud kvalifitseerimise tingimustele, mille

osas pakkuja või taotleja on nende näitajatele tuginenud.

Kõrvaldamise aluste kontrollimisel kohaldatakse RHS §-s 104 sätestatud korda (RHS § 96 lg

1). RHS § 96 lg 2 p 1 kohaselt võib hankija nõuda pakkujalt RHS § 95 lg 1 p-des 1–3 nimetatud

asjaolude puudumise kohta karistusregistri teadet või pakkuja asukohariigi kohtu- või

haldusorgani väljastatud samaväärset dokumenti.

3-18-1761

8(11)

RHS § 104 lg 1 järgi nõuab hankija pakkuja ajakohastatud kinnitusi sisaldava hankepassi

esitamist esialgse tõendina pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja tema

kvalifitseerimise tingimustele vastamise kohta. Hankepass peab muu hulgas sisaldama pakkuja

kinnitust, et ta ei vasta ühelegi RHS § 95 lg-s 1 või 4 sätestatud tingimusele (RHS § 104 lg 2 p

1). Kui pakkuja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile esitatud

nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja esitama hankepassi ka selle isiku

kohta, kelle vahenditele ta tugineb (RHS § 104 lg 4). Enne hankelepingu sõlmimist nõuab

hankija edukalt pakkujalt kõikide asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate

dokumentide esitamist (RHS § 104 lg 8). Hankija ei nõua kõnealuste dokumentide esitamist,

kui need dokumendid või vastavad andmed on talle andmekogus olevate andmete põhjal tasuta

kättesaadavad või tal on need dokumendid või andmed olemas (RHS § 104 lg 11). RHS eelnõu

(450 SE) seletuskirjast (lk 88–89) lähtuvalt peetakse andmekogude all silmas eelkõige

veebipõhiseid andmekogusid. Ka direktiivi 2014/24/EL (hankedirektiiv) art 59 lg 5 esimese

lause kohaselt ei nõuta ettevõtjalt täiendavate dokumentide või muude tõendavate dokumentide

esitamist selles ulatuses, milles avaliku sektori hankijal on võimalik saada tõendid või

asjaomane teave otse Euroopa Liidu liikmesriigis asuva riikliku andmebaasi kaudu, millele on

tasuta juurdepääs, nagu riiklik riigihangete register, ettevõtja virtuaaltoimik, elektrooniline

dokumentide säilitamise süsteem või eelkvalifitseerimise süsteem.

15. Hanke kvalifitseerimistingimuste all on toodud välja RHS § 95 lg-s 1 sätestatud

kõrvaldamise alused, mille juurde on selgitavalt märgitud, et edukaks tunnistatud pakkujal –

kui tegemist on Eestis registreeritud pakkujaga – kontrollib hankija kõrvaldamise aluste

esinemist ise, tehes riigihangete registri vahendusel päringud Maksu- ja Tolliameti ning

karistusregistri andmebaasidesse. Välismaise pakkuja edukaks osutumise korral kontrollib

hankija kõrvaldamise aluste puudumist hankepassis toodud andmebaasidest või nende

puudumise korral pöördub pakkuja poole vastavate pädevate ametiasutuste tõendite saamiseks.

Ringkonnakohus märgib, et kuna hankija peab kontrollima ka tuginetaval ettevõttel ja tema

esindajatel kõrvaldamise aluste puudumist, laieneb see tingimus ka välismaisele tuginetavale

ettevõttele. Õige ei ole kaebaja seisukoht, et RHS § 96 lg 2 p-s 1 sätestatud dokumente peab

esitama üksnes pakkuja enda, mitte aga tuginetava isiku kohta, ning selliste dokumentide

esitamata jätmisel ei saa pakkujat hankemenetlusest kõrvaldada. Nii pakkuja kui ka tema

tuginetava isiku kõrvaldamise aluste puudumist saab kontrollida just RHS § 96 lg-s 2 nimetatud

dokumentide põhjal.

16. Eelnevast tulenevalt pidi kaebaja arvestama, et tema pakkumuse edukaks tunnistamise

korral kontrollib hankija ka tema Venemaal registreeritud tuginetaval isikul kõrvaldamise aluste

esinemist, ning tal tuleb esitada pakkujale seda võimaldavad andmed või vastavad dokumendid.

Kuna pakkumuste avamise protokoll tehti pakkujatele 02.04.2018 avalikuks, oli kaebajale juba

sellest kuupäevast teada, et tema pakkumus kui kolmest pakkumusest kõige soodsam on

osutunud edukaks. Sellest kuupäevast alates oli kaebajal võimalik asuda koguma tuginetava

ettevõtja kohta vajalikke dokumente, kui tal neid eelnevalt polnud.

17. Puudub vaidlus, et kaebaja ei nimetanud hankepassis ega ka hankemenetluses toimunud

teabevahetuse käigus andmebaase, kust hankija oleks saanud kontrollida kaebaja alltöövõtja

(OOO Nord Avto) karistusandmeid, ega teatanud hankijale ka selle ettevõtte ja asenduseks

pakutud ettevõtte füüsilistest isikutest esindajate nimesid ja isikukoode/sünnikuupäevi, mille

alusel oleks saanud vastavast andmebaasist päringuid teha. Kaebaja esitas vastustajale

arbitraažikohtu veebilehe kaudu tehtud päringu tulemuse, mille põhjal ei saanud vastustaja

veenduda ettevõtte juhatuse liikmel karistuste puudumises. Sellises olukorras ei olnud

vastustajal kohustust ise välja selgitada, millisest Venemaa andmebaasist või millise

ametiasutuse käest vajalikke andmeid saab, ning teha sinna päringut. Kasutades välismaist,

seejuures Euroopa Liidu välisest riigist pärit alltöövõtjat, pidi kaebaja ise välja uurima, millisest

3-18-1761

9(11)

andmebaasist või millise asutuse käest ja mis tingimustel on võimalik alltöövõtja kohta andmeid

saada.

18. Hankija esitas 18.05.2018 kirjas kaebajale nõude tuginetava isiku kohta kõrvaldamise aluste

puudumist kinnitavate tõendite esitamise kohta, sealhulgas palus vastustaja esitada

karistusregistri teade RHS § 95 lg 1 p-des 1–3 nimetatud asjaolude puudumise kohta või tema

asukohariigi kohtu- või haldusorgani väljastatud dokument nii ettevõtja enda kui ka ettevõtja

juhatuse liikme kohta. Kaebaja märkis 01.06.2018 vastuses, et tõendit kohtulikult karistamise

või kriminaalvastutusele võtmise kohta ei ole võimalik juriidilistele isikutele ja üksikisikutele

nende taotlusel väljastada – seda saavad nõuda vaid riigiasutused. Samas kirjas on täiendavalt

märgitud, et juriidilisi isikuid ja ettevõtteid Venemaal kriminaalkorras ei karistata. Vastustaja

küsis seejärel Välisministeeriumilt infot Venemaa ettevõtete tausta kontrollimise kohta ning sai

Välisministeeriumilt selgituse, et füüsilistele isikutele peaks karistuste puudumise kohta

väljastatama tõend 30 päeva jooksul ning seda saab tellida ka interneti teel veebilehelt

www.gosuslugi.ru. Lisaks selgitas Välisministeerium, et juriidiliste isikute kohta Venemaa

Föderatsiooni kriminaalkoodeksis regulatsioon puudub. Vastustaja viitas oma 26.06.2018 kirjas

Välisministeeriumist saadud teabele, et 18.05.2018 teabepäringus nõutud dokumentide

esitamine on võimalik, ning palus nõutud dokumendid esitada hiljemalt 03.07.2018. Oma

27.06.2018 kirjas täpsustas vastustaja, et ettevõtte karistatuse (juriidilise isiku) kohta pole vaja

dokumenti esitada.

Ringkonnakohus leiab, et kuna 18.05.2018 kirjas paluti kaebajal üheselt mõistetavalt esitada

andmed nii ettevõtte kui ka selle juhatuse liikme kohta ning sellise teabe esitamise kohustus

tulenes RHS-st ja oli sätestatud ka hankedokumentides, ei saanud kaebaja mõistlikult vastustaja

27.06.2018 kirjast aru saada selliselt, et vastustaja loobub karistatuse andmete nõudmisest üldse.

Viidatud kirjavahetuse põhjal on selge, et karistatuse puudumist tõendavat dokumenti polnud

kaebajal vaja esitada üksnes ettevõtte kui juriidilise isiku kohta, sest juriidilisi isikuid Venemaal

kriminaalkorras ei karistata, küll aga tuleb vastav dokument esitada ettevõtte füüsilisest isikust

esindaja kohta.

19. Kaebaja esitas oma 29.06.2018 kirjas vastustajale juba 01.06.2018 esitatud dokumendid

ning lisaks ka täpsustavad küsimused. Vastustaja 31.07.2018 otsuse lisa 1 p 1.13 kohaselt juhtis

vastustaja telefonitsi kaebaja tähelepanu sellele, et ta on esitanud samad dokumendid. Kaebaja

esitatud küsimustele hankija ei vastanud, põhjendades seda hiljem sellega, et küsimusi sisaldav

dokument (mis polnud riigihangete registris esitatud küsimusena hankijale, vaid ühena 12-st

dokumendist) jäi tal tähelepanuta (31.07.2018 otsuse lisa 1 p 1.15). Kaebaja palus 03.07.2018

kirjas vastustajalt dokumentide esitamiseks täiendavat aega. Vastustaja märkis 04.07.2018

kirjas, et kaebaja pole tuginetava isiku kohta kõrvaldamise aluste puudumist tõendavaid

dokumente esitanud, mistõttu esineb selle isiku puhul RHS § 95 lg-st 4 tulenev kõrvaldamise

alus, ning nõudis kaebajalt RHS § 103 lg 6 alusel tuginetava ettevõtja asendamist. Oma

05.07.2018 kirjas rõhutas vastustaja, et asenduseks pakutava ettevõtte (esindajate) kohta tuleb

esitada RHS § 95 lg-s 1 nimetatud kõrvaldamise aluste puudumist tõendavad dokumendid

Ringkonnakohus märgib, et kuna kõrvaldamise aluste puudumist tõendavaks dokumendiks on

muu hulgas RHS § 96 lg 2 p-s 1 nimetatud dokument, on vastustaja arusaadavalt nõudnud

karistusandmeid puudutava dokumendi esitamist. Kaebaja edastas 11.07.2018 uue

lepingupartneri (OOO Sevzapmontazh) andmed, kuid ka selle isiku esindaja(te) kohta ei

esitanud kaebaja RHS § 95 lg 1 p-des 1–3 nimetatud aluste puudumist kinnitavat dokumenti.

20. Kohtumenetluses selgitas vastustaja, et proovis teha päringut veebilehe www.gosuslugi.ru

kaudu (mille vastustajale teatas Välisministeerium), kus aga nõuti päringu tegemiseks oma

Venemaa elukoha määratlemist ja kasutajaks registreerimist (halduskohtu istungi protokolli

helisalvestis 10:36:10–10:37:45 ja 10:47:30–10:47:45). Ringkonnakohtul pole alust kahelda, et

3-18-1761

10(11)

selle veebilehe kaudu on võimalik Venemaa kodanikel oma karistusandmeid saada. Vastustajale

pole samas põhjust ette heita Välisministeeriumi kirja ja selles sisalduva veebilehe viite

kaebajale edastamata jätmist, kuna vastustajal ei olnud kohustust Välisministeeriumi poole

teabe saamiseks pöörduda, vaid selle veebilehe oleks kaebaja pidanud ise (alltöövõtja kaasabil)

välja selgitama. Kaebaja pole esitanud tõendeid selle kohta, et tema lepingupartnerite esindajad

püüdsid selle veebilehe kaudu enda kohta vastavat infot saada, kuid see ei õnnestunud neist

mitteolenevatel põhjustel. Samuti pole kaebaja tõendanud, et vastustaja oleks saanud ise teha

päringu ja seda ilma märkimisväärsete kuludeta. RHS ja hankedirektiivi järgi eeldatakse

hankijalt päringute tegemist Euroopa Liidu liikmesriikide andmebaasidesse. Lisaks tuleb

arvestada sellega, et karistusandmed ei ole tavaliselt avalikkusele vabalt (sh tasuta) kättesaadav

info ning on küsitav, kas teise isiku kohta selliste andmete saamine – kui päringu tegijaks on

teise riigi isik või ametiasutus – on Venemaal veebilehe kaudu üldse võimalik.

21. Kaebaja 01.06.2018 kirjas esitatud väide, et füüsilistel isikutel pole võimalik Venemaa

pädevalt ametiasutuselt oma karistusandmeid saada, osutus eelnevat arvestades selgelt valeks.

Ühtlasi kinnitab seda kaebaja poolt ringkonnakohtule 01.11.2018 esitatud tõend OOO

Sevzapmontazh (väidetaval) juhatuse liikmel karistuste puudumise kohta. Arvestades

nimetatud tõendi väljastamise aega (10.08.2018), esitati taotlus selle väljastamiseks tõenäoliselt

juba enne vastustaja 31.07.2018 otsuse tegemist. Sellest järeldub, et kaebaja sai väga hästi aru,

millist tõendit vastustaja temalt nõuab, ja edastas vastava teabe ka oma lepingupartnerile –

kuidas muidu oleks lepingupartner teadnud Venemaa pädevalt asutuselt vastavat tõendit küsida

ja seda kaebajale edastada. Sellest, et lepingupartner on teinud Venemaa pädevale asutusele

päringu, kaebaja vastustajat ei informeerinud. Asjaolu, et hankija ei vastanud kaebaja

29.06.2018 esitatud küsimustele, mis puudutasid OOO Nord Avto kohta dokumentide esitamist,

ega edastanud kaebajale Välisministeeriumi kirja, ei saanud otseselt mõjutada asenduseks

pakutud ettevõtte (OOO Sevzapmontazh) kohta nõutud andmete esitamist. Ringkonnakohtu

hinnangul ei esinenud ebaselget olukorda, millele kaebaja ja halduskohus on viidanud.

Kaebajale antud juhised ja selgitused olid arusaadavad ja piisavad, et mõistlik pakkuja saaks

nende põhjal nõutud dokumendid esitada. Arvestades, et kaebajale oli andmete esitamise

vajadus teada juba alates pakkumuste avamisest ning OOO Nord Avto kohta andmete

esitamiseks oli kaebajal piisavalt aega (seejuures pikendas vastustaja 18.05.2018 nõudele

vastamise tähtaega), oli tuginetava isiku asendamise vajadus tingitud kaebaja enda hooletusest.

Seetõttu ei ole alust vastustajale ette heita, et ta ei andnud kaebajale tuginetava isiku asendamise

võimalust pakkudes dokumentide esitamiseks rohkem kui 5 tööpäeva. Kuna vastustaja märkis

05.07.2018 kirjas, millised dokumendid tuleb asendajaks pakutava ettevõtte kohta esitada, ei

pidanud vastustaja kaebajale pärast asendaja teatamist andma uut tähtaega dokumentide

esitamiseks.

22. RHS § 95 lg 4 p 9 kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest muu hulgas pakkuja,

kes on jätnud RHS § 104 lg-te 7 ja 8 alusel hankija nõutud dokumendid esitamata. Nimetatud

sätte kohaldamiseks ei pea hankija olema tuvastanud pakkujal või tema tuginetaval isikul RHS

§ 95 lg-s 1 sätestatud kõrvaldamise aluse esinemist. Kaebaja ei esitanud vastustaja nõutud

dokumente ei esialgse tuginetava ega ka asenduseks pakutud ettevõtte kohta. RHS § 104 lg 9

sätestab, et kui pakkuja või taotleja ei esita hankija nõudmisel hankija antud vähemalt viie

tööpäeva pikkuse tähtaja jooksul kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks või

kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikke dokumente ja need andmed või dokumendid ei ole

hankijale andmekogus olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad,

kõrvaldab hankija pakkuja või taotleja riigihankest või jätab ta kvalifitseerimata. Vastustaja on

põhjendanud, et karistusandmed ei olnud talle andmekogus olevate avalike andmete põhjal

oluliste kulutusteta kättesaadavad, s.o Eesti andmekogudest kaebaja alltöövõtjate kohta teavet

ei saanud ning puudus kohustus ning teadaolevalt ka võimalus neid ilma olulisi kulutusi

3-18-1761

11(11)

kandmata saada. Vastustaja on 31.07.2018 otsuse lisa 1 p-s 1.13 täiendavalt märkinud, et

kohustuslike kõrvaldamise aluste puudumise kohta tõendite esitamata jätmine ning eksitava

teabe esitamine ei tekita hankijas usaldusväärsust pakkuja ja tema tuginetava isiku suhtes.

Asjaolu, et kaebaja edastas hankijale 19.10.2018 tõendi OOO Sevzapmontazh esindajal

karistuste puudumise kohta, ei saa mõjutada vaidlustatud otsuse õiguspärasust, kuna otsuse

tegemisel ei saanud vastustaja sellega arvestada. Kohus hindab haldusakti õiguspärasust selle

andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause).

23. Eelneva põhjal tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse osas, milles kaebus rahuldati

ning vastustajalt mõisteti välja kaebaja menetluskulud (resolutsiooni p-d 1, 2 ja 4).

Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata.

24. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui

kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks

arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust. Vastustaja ega kolmas isik pole

esitanud andmeid menetluskulude kandmise kohta (HKMS § 109 lg 1). Seega jäävad

menetlusosaliste esimese ja teise kohtuastme menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)