2-16-14666/51 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Meeli Kaur

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

16. november 2018, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-16-14666

Tsiviilasi

Enc & Partners OÜ hagi Fresh-Est OÜ vastu

alusetult saadu tagastamise, 1 200 euro tasumise,

kahju hüvitamise ja viivise nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 6. detsembri 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Fresh-Est OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

14 352,75 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Enc & Partners OÜ (registrikood

11473730), lepingulised esindajad advokaadid Jako

Laanemägi, Hannes Toodu ja Lea Tõnnison

Kostja (apellant): Fresh-Est OÜ (registrikood 11310436),

lepinguline esindaja Erki Casar

Asja läbivaatamine

Kohtuistungitel 3. septembril 2018 ja 29. oktoobril 2018,

millel osalesid poolte lepingulised esindajad

RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 6. detsembri 2017 otsus tühistada osas, milles maakohus rahuldas

hagi suurema põhivõla summa kui 8 660,96 eurot ja sellelt arvutatud viivise

saamiseks, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Teha

tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi selles osas rahuldamata ja

menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.

2. Ülejäänud osas jätta punktis 1 viidatud otsus muutmata, aga asendada selle

põhjendava osa punkt 52 käesoleva otsuse punktiga 15.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

5. Tulenevalt menetluskulude jaotusest pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt Fresh-Est OÜ hageja Enc & Partners OÜ kasuks välja põhivõlg

8 660,96 eurot, viivis 1 812,49 eurot ja alates 17. novembrist 2018 kuni põhivõla

täieliku tasumiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhivõla tasumata summalt, kuid kokku mitte enam kui 6 848,47 eurot.

2 (9)

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

4. Tulenevalt menetluskulude jaotusest pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Enc & Partners OÜ (hageja) esitas 29. septembril 2016 Harju maakohtule hagi Fresh-

Est OÜ (kostja) vastu:

(1) alusetult saadu 12 284 euro tagastamiseks;

(2) 1 200 euro tasumiseks;

(3) kahju 1 785 euro hüvitamiseks;

(4) sissenõutavaks muutunud viivise 571,36 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva

viivise, mis ei ületa põhinõuet, väljamõistmiseks.

2. Hageja väited on järgmised:

-

poolte vahel olid sõlmitud laenulepingud. Kostja kandis laenulepingute alusel hagejale

perioodil 16. veebruar – 22. oktoober 2015 kokku 328 709 eurot. Hageja kandis

kostjale tagasi ekslikult 24 559 eurot rohkem raha kui oleks pidanud;

-

kostja keeldus raha tagasi maksmast, tagastades ainult 12 275 eurot, mistõttu võlgneb

ta hagejale veel 12 284 eurot. Hageja teatas kostjale enammakstud laenusummast

4. aprillil 2016. Pooltevahelise praktika kohaselt oli maksetähtaeg üks päev, nõue oli

sissenõutav 6. aprillist 2016 ja hagi esitamiseni arvestas hageja viivist 479,69 eurot;

-

pooled tegid koostööd Ristna tuulemüüri ja külalistemaja ehitusel (edaspidi „Ristna

objekt“), kus hageja osutas kostjale käsunduslepingu alusel objektijuhtimise teenust.

Teenus seisnes selles, et hageja organiseeris objektil tehtud ehitustööde teostamise.

Hageja tegeles projektide organiseerimise, tööjõu tagamise ja ehitusmaterjalide

hankimisega (sh ehitusmaterjalide tellimine, tööriistade olemasolu tagamine). Hageja

ülesandeks oli seega tagada, et ehitustööd Ristna objektil oleksid korrektselt teostatud;

-

kostja kohustus teenuse eest tasuma. Kostja jättis tasumata hageja 5. oktoobri 2015

arve nr 1075 summas 1 200 eurot, mille hageja väljastas sama aasta septembri jooksul

osutatud teenuste eest. Hageja käsunduslepingust tulenev nõue muutus sissenõutavaks

7. oktoobril 2015 ja sellelt nõudelt hagi esitamiseni arvestas hageja viivist 94,67 eurot;

-

hageja kandis kohtueelses menetluses õigusabikulu 1 785 eurot (lisandub käibemaks)

õigusliku analüüsi teostamiseks, nõudekirjade koostamiseks ja kompromiss-

läbirääkimiste pidamiseks. Kohtueelses menetluses tehtud kulutused õigusabile olid

vajalikud, kuna hagejal oli soov lahendada tekkinud vaidlus kohtuväliselt säästes

sellisel viisil nii hageja kui ka kostja aega ja muid ressursse.

3 (9)

3. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

kostja tasaarvestas tagasi maksmisele kuuluva summa kulutuste ja täitmata kohustuste

nõudega hageja vastu;

-

objektijuhtimise teenuse osutamine Ristna objektil veel ka septembrikuus pole

tõendatud. Arvest nr 1075 ei nähtu, millist objekti juhiti ja milles teenus seisnes.

Kostjal pole kohustust sellise teenuse eest tasuda, sest objekt oli juba varem lõpetatud;

-

pole võimalik tuvastada, et õigusabi eest esitatud arved seonduks hagis esitatud

nõuetega või oleks osutatud teenuseid, mis on vajalikud hageja õiguste kaitseks.

Õigusabi tunnihind 150 eurot on ebamõistlikult kõrge.

Kostja esitas menetluse käigus tasaarvestused hageja nõuetele:

-

esiteks tulenevad kostja vastunõuded Pihlaka 15 objektil (edaspidi „Pihlaka objekt“)

objektijuhtimise teenuse osutamisel hoolsuskohustuse rikkumisest:

o hageja tekitas kostjale mittevajalikke kulutusi, jättes objektile paigutatud

tellingud õigeaegselt rendileandjale tagastamata. Tellingud seisid alates

16. juunist 2015 objektil kasutult. Seetõttu tasus kostja rendileandjale perioodi

16. juuni – 15. oktoober 2015 eest asjatult 5 579,28 eurot, mis hagejal tuleb

hüvitada;

o samuti rikkus hageja hoolsuskohustust sellega, et ajal, mil tellingud seisid

objektil kasutult, osa neist varastati. Varguse tõttu pidi kostja rendileandjale

hüvitama tellingute maksumuse 3 623,04 eurot, mis samuti tuleb hagejal

hüvitada ja mille hüvitamise kohustust on hageja ise ka kinnitanud;

-

teiseks tulenevad kostja vastunõuded Hüüru objektil hageja huvides tehtud kulutustest:

o kostja tasus hageja asemel töötajatele 5 100 eurot töötasuna, milleks kostjal

puudus kohustus. Kostja sai sellest teada veebruaris 2016 isiku käest, kes

töötajate töötunde arvestas ja kes siis teatas, et töötunnid, mida hageja on

esitanud tasumiseks kostjale ei ole kostjaga seotud;

o kostja kuludega objektile toodud ja seal kasutatud liiv 980 eurot, killustik

299 eurot, tasu prügiveo eest 490 eurot, tellingute rent 400 eurot ja tööriistade

rent 300 eurot. Kuna kostja ei olnud selle objektiga seotud, siis olid ka need

kulud kantud hageja huvides.

Kostja märkis, et ta tasaarvestab esimeses järjekorras hageja alusetu rikastumise nõude ja

sellega seotud viivisenõude, teises järjekorras käsunduslepingust tuleneva tasunõude ja sellega

seotud viivisenõude ning kolmandas järjekorras kahju hüvitamise nõude, st õigusabikulude

hüvitamise nõude

4. Vastuseks kostja vastunõuetele märkis hageja omakorda järgmist:

-

hageja ei osutanud kostjale objektijuhtimise teenust Pihlaka 15 objektil ega ole

kostjaga selle kohta lepingut sõlminud. Hageja osutas sel objektil objektijuhtimise

teenust COLM LLC OÜ-le (edaspidi „Colm“);

-

tellingute rendilepingu pool oli kostja, mistõttu olid kõik rendilepingust tulenevad

kohustused kostjal, mitte arvel märgitud kontaktisikul;

-

hageja esindaja selgitas 29. septembri 2015 e-kirjas, et tellinguid oli vaja Valdeku

objektile, mistõttu ei saanud neid veel ära viia. Seetõttu ei viivitanud hageja ka

tellingute tagastamisega põhjendamatult. Hageja ei ole kunagi kinnitanud seda, et tema

vastutab tellingute vargusega tekitatud kahju eest;

-

kostja ei tõendanud, et Hüüru objektil teostatud tööde eest oleks kohustunud tasuma

hageja ja et kostja esitatud arved on üldse seotud selle objektiga.

4 (9)

MAAKOHTU OTSUS

5. Maakohus rahuldas hagi 6. detsembri 2017 otsusega (vaidlustatud otsus) osaliselt:

-

alusetu rikastumise nõudes (1) ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 12 284 eurot,

viivise 476,69 eurot ja alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivise

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt,

kuid kokku mitte enam kui 11 807,31 eurot;

-

1 200 euro tasumise kohustuse nõudes (2) ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

1 200 eurot, viivise 94,67 eurot ja alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku

tasumiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt,

kuid kokku mitte enam kui 1 105,33 eurot.

Hagi jäi rahuldamata õigusabikulude hüvitamise nõudes (3). Kostja menetluslikke tasaarvestusi

ei pidanud maakohus üheski osas põhjendatuks.

Maakohus jättis menetluskulud 88% ulatuses kostja kanda ja 12% ulatuses hageja kanda ning

määras need kindlaks rahaliselt.

5.1. Alusetu rikastumise nõude (1) osas tuvastas maakohus, et hageja kandis kostjale alusetult

24 559 eurot. Kostja tagastas hagejale 12 275 eurot. Hageja esitas kostjale nõude ka ülejäänud

summa tagastamiseks, kuid tagastamata on 12 284 eurot.

Seda kinnitab EK poolt AK-le 4. aprillil 2016 saadetud e-kiri, milles EK palub kanda liigselt

makstud raha koheselt tagasi. Hageja väitel muutus alusetu rikastumise nõue sissenõutavaks

6. aprillil 2016. Kostja sellele vastuväiteid ei esitanud.

Seetõttu on hagi esitamise seisuga hagejal õigus nõuda kostjalt ka viivist 476,69 eurot.

5.2. Objektijuhtimise tasu nõude (2) osas tuvastas maakohus, et hageja esitas kostjale arve

nr 1075 summas 1 200 eurot. Kostja on arve kätte saanud, kuid ei ole seda tasunud.

Hageja 8. ja 27. septembri 2015 e-kirjad tõendavad, et septembris 2015 tegeles hageja kasutus-

lubade saamisega ja PRIA-ga suhtlemisega. Kostja ei vaielnud vastu, et objektijuhtimise

teenuse hulka kuulus kasutuslubade taotlemine ja suhtlemine PRIA-ga. Seega nähtub nimetatud

e-kirjadest, et perioodil 8. –27. september 2015 tegeles hageja Ristna objektile kasutuslubade

saamisega ja PRIA-ga suhtlemisega, st objektijuhtimise teenuse osutamisega.

Poolte vahelise lepingulise suhte olemasolu septembris 2015 ja sel perioodil objektijuhtimise

teenuse osutamist hageja poolt tõendab ka hageja 16. septembri 2015 e-kiri aktsiaseltsile Plasto,

milles EK palus Ristna akende sertifikaatide saatmist, kuna neid küsib valla ehitusnõunik.

Seega oli akende sertifikaatide saamine vajalik kasutuslubade saamiseks.

Eeltoodu põhjal teostas hageja toiminguid, mis olid objektijuhtimise teenuse üheks osaks ja

seega hageja lepinguliseks kohustuseks. Järelikult on hageja õigustatud kostjalt nõudma lepingu

alusel kostjale osutatud teenuse eest tasu ka septembri 2015 eest summas 1 200 eurot.

Arve nr 1075 kohaselt on objektijuhtimise tasu maksetähtajaks üks kalendripäev. Seega muutus

hageja nõue sissenõutavaks 7. oktoobril 2015 ja hagi esitamiseni moodustab sissenõutavaks

muutunud viivis 94,67 eurot.

5.3. Õigusabikulude hüvitamise nõude (3) kohta leidis maakohus, et hageja esitatud arvetel ei

ole märgitud milliste nõuetega seonduvalt on arved esitatud. Poolte vahel on olnud teisigi

vaidlusi (nt hageja nõue kostja vastu tsiviilasjas nr 2-16-13952).

Poolte esindajate e-kirjavahetusest ajavahemikul 17. – 26. mai 2016 ei nähtu, millise vaidluse

asjaolusid nad arutasid. Kostja kirjavahetuse juurde esitatud tabelist nähtub, et selles on

märgitud objektijuhtimise kulu ja ehituskulu Valdeku, Hüüru ja Pihlaka objekti kohta, millest

järeldub, et 17. – 26. mai 2016 arutasid pooled nende objektiga seonduvat. Tabelis ei ole ühtegi

märget selle kohta, et see tabel seonduks kuidagi hagis esitatud kahe esimese nõudega.

5 (9)

5.4. Kostja tasaarvestuse kohta märkis maakohus järgmist.

5.4.1. On eluliselt usutav, et ka Pihlaka objektil oli poolte vahel sõlmitud objektijuhtimise

teenuse leping. Arvest nr 1080 nähtub, et arve on esitatud kostjale, mitte Colmele. Hageja ja

Colme vahel 10. aprillil 2014 sõlmitud ehituse töövõtulepingu ese oli seotud Pihlaka objektiga,

aga nii lepingust kui ka teostatud tööde õienditest nähtub, et hageja ja Colme vahel oli kokku

lepitud Colme poolt ehitustööde tegemine. Ühestki tõendist ei nähtu, et hageja oleks Colmele

osutanud objektijuhtimise teenust.

Objektijuhtimise teenus Pihlaka objektil hõlmas hageja kohustust tagastada tellingud

õigeaegselt rendileandjale. See on tõendatud EK ja AK 29. septembri 2015 e-kirjavahetusega.

Kirjavahetuses möönab EK, et tellingute äraviimise kohustus oli temal. Kirjavahetusest ei

nähtu, et kostja esindaja oleks vastu vaielnud hageja esindaja väitele, et tellinguid oli vaja ka

teisel objektil, mistõttu ei saanud neid tagastada. Puuduvad tõendid, et hageja oleks

põhjendamatult viivitanud tellingute tagastamisega.

Seega ei ole tõendatud, et hageja oleks rikkunud kohustust tellingud koheselt, kui tellingute

kasutamise vajadust enam pole, need rendileandjale tagastada. Järelikult ei vastuta hageja selle

eest, et tellingud ehitusobjektilt varastati. Esitatud ei ole ka tõendeid, et hagejal oleks olnud

hoolsuskohustus tellingute üle järelevalve teostamiseks.

Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud hageja kohustus tulenevalt Pihlaka objekti tellingute

tagastamata jätmisest, mistõttu ei ole tekkinud ka tasaarvestamise alust.

5.4.2. Hüüru objekti kohta märkis maakohus, et kuivõrd Hüüru külas asuvate Ööbiku tn 6,

Pääsukese tn 7 ja Kopliluha kinnisasjade omanikuks on EK, aga mitte hageja, siis ei saa väita,

et hageja oleks kostja arvel rikastunud. Seega puudub kostjal Hüüru objekti osas tasaarvestatav

nõue hageja vastu.

5.5. Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1

alusel. Kohus lähtus proportsioonide määramisel hageja nõuete rahalisest suurusest, seega jäi

kostja kanda 88% hageja menetluskuludest ja hageja kanda 12% kostja menetluskuludest.

Hageja õigusabi osutamisega seotud menetluskulud on põhjendatud 23 t 51 min ulatuses

tunnihinnaga 115 eurot, mis rahaliselt teeb 2 742,75 eurot ( = 23,85 × 115). Koos riigilõivuga

on hageja menetluskulud 3 442,75 eurot ( = 2742,75 + 700).

Kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks on kokku 20 t ja 30 min ning mõistlik

tunnihind juristi puhul on 90 eurot. Seega on kostja menetluskulud rahaliselt koos

käibemaksuga 2 214 eurot ( = 20,5 × 90 + 20%).

Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 3 029,62 eurot

( = 3442,75 × 88%) ja hagejalt 265,68 eurot ( = 2214 × 12%). Tasaarvestuse tulemusel tuleb

kostjal tasuda hagejale 2 826,94 eurot (= 3 029,62 – 265,68).

POOLTE SEISUKOHAD

6. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas

tühistada ja uue otsusega jätta hagi tervikuna rahuldamata või teise võimalusena saata asi

vaidlustatud osas maakohtule uuesti läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja panna hageja

kanda.

Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

6.1. Esiteks hageja ei tõendanud, et ta osutas Ristna objekti juhtimise teenust septembris 2015.

Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et hageja e-kirjade põhjal saab väita, et hageja osutas

objektijuhtimise teenust. Kirjades käsitletud tegevusega (kasutusloa taotlemine ja akende

sertifikaatide hankimine) pidi hageja tegelema juba juunis ja juulis 2015, kui paigaldati aknad

ja anti objekt üle. Seega tulnuks nõue (2) jätta rahuldamata.

6 (9)

6.2. Teiseks jättis maakohus kostja tasaarvestuse vääralt rahuldamata.

Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja osutas Pihlaka objektil objektijuhtimise teenust ja tegeles

tellingute tellimise, paigaldamise ja äraveoga. Maakohus leidis ka, et objektijuhtimise teenus

Pihlaka objektil hõlmas hageja kohustust tagastada tellingud õigeaegselt rendileandjale. Hageja

oli tellingute vahetu valdaja ja allrentnik ning vastutas tellingute säilimise eest.

Samuti tunnistas hageja 29. septembri 2015 e-kirjas, et vastutab tellingute varguse ja

mitteefektiivse (õigeaegselt tagastamata jätmisega tekitatud rendikulu) kasutamisega tekkinud

kahju eest. Hageja teatas ka 16. veebruari 2016 e-kirjas, et tellingute summa võib tasaarvestada

osaluse summast. Seega hageja tunnistas oma vastutust varastatud tellingute ja mitteõigeaegselt

tagastatud tellingute tagajärjel tekkinud kahju eest.

Ka Hüüru objekti kohta esitas kostja tõendid, mis tõendavad tasaarvestatava nõude olemasolu.

22. märtsi 2016 e-kirjavahetusest nähtub, et Hüüru objektil teostatud töötundide eest tasus

kostja hagejale alusetult ning hageja kinnitas, et 5 100 eurot on alusetult saadud. Ka hageja

koostatud tabelis on vastav summa Hüüru ehitustööde all toodud. Lisaks on tabelis ülejäänud

summad, mille tasaarvestamist kostja taotleb.

6.3. Kolmandaks jättis maakohus põhjendamatult tähelepanuta kostja seisukoha hageja

menetluskulude osas. Tegemist ei ole keerulise vaidlusega, seega on põhjendatud hagi

koostamise aeg 5 t ja täiendava seisukoha koostamise aeg maksimaalselt 2 t, ülejäänud

toimingutele kulunud aeg kokku maksimaalselt 7,65 t.

7. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt

tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätab nõude (2) ja

sellele vastavas osas ka viivisenõude (4) rahuldamata ning vähendab kostjalt hageja kasuks

välja mõistetavat summat tellingute vargusega seonduva kahju võrra. Hüüru objekti tasa-

arvestust puudutavas osas muudab ringkonnakohus vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 2¹ maakohtu

põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja menetluskulud mõlemas kohtuastmes

jäävad poolte endi kanda.

9. Maakohtu otsuse vaidlustas ainult kostja, mistõttu on see hagi nõude (3) rahuldamata

jätmise osas TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud. Kostja kaebuse

väidetest nähtuvalt ei ole pooltel praeguseks enam ka vaidlust nõude (1) põhjendatuse osas, v.a

küsimus, kas kostja tasaarvestused annavad alust kostjalt välja mõistetavat summat vähendada.

10. Ristna objekti juhtimise teenuse, st nõude (2) osas nõustub ringkonnakohus kostja kaebuse

esimese väitega ja tühistab selles osas maakohtu otsuse. Hageja nõue kostjalt 1 200 euro

saamiseks ei ole tõendanud ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus põhjendab seda

järgmiselt.

10.1. Hageja nõue (2) on suunatud lepingulise kohustuse (VÕS § 3 p 1) täitmisele. Maakohus

kvalifitseeris selle nõude õigesti käsunduslepingust tulenevaks perioodilise rahalise kohustuse

täitmise nõudeks (VÕS § 628 lg 1). Siiski eeldab lepingust tuleneva nõude rahuldamine, et

pooled on vastava lepingu sõlminud. Kostja vastuväitest nähtuvalt, ei olnud pooltel kokkulepet,

et veel ka 2015. aasta septembris peab hageja osutama kostjale Ristna objekti juhtimise teenust.

10.2. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS

§ 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu

ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid

nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Juhul kui asjaolu tõendamiskoormis lasub

hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata

7 (9)

seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis

on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (Riigikohtu

6. veebruari 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13 teine lõik).

10.3. Hageja ei tõendanud, et pooltel oli kokkulepe, mis hõlmas objektijuhtimise teenuse

osutamist Ristna objektil 2015. aasta septembris. Kuigi hageja esitas arveid ja maksekorraldusi

varasemast perioodist ning e-kirju oma tegevuse kohta septembris, siis ei ole see ringkonna-

kohtu hinnangul piisav, kui kostja väidab, et tegelikult tuli teenus osutada varem. Perioodilise

teenuse puhul ei saa tuleneda kostja kohustus tasuda pikema perioodi eest üksnes sellest, et

hageja ei täida lepingut kohaselt. Kostja esitas piisavalt tõendeid, et muuta usutavaks lepingu

varasem lõppemine (I kd tl 102, 109).

10.4. Neil kaalutlustel jääb nõue (2) tõendamatuse tõttu rahuldamata. Järelikult pole alust

rahuldada selles osas ka viivise nõuet (4).

11. Järgmiseks käsitleb ringkonnakohus kostja tasaarvestuse vastuväiteid. Maakohus märkis

vaidlustatud otsuse p-s 44 õigesti, et kui kostjal on hageja vastu sissenõutavaid nõudeid, siis

saab kostja need VÕS § 197 lg 1 alusel tasaarvestada ja vastava summa võrra tuleb hageja

kasuks välja mõistetavat summat vähendada. Samuti lähtus maakohus põhjendatult sellest, et

kostja peab esile tooma ja tõendama oma vastunõuete aluseks olevad asjaolud.

12. Pihlaka objektiga seonduvad nõuded tellingute vargusest (3 623,04 eurot) ja asjatust

seismisest (5 579,28 eurot) tingitud kahju hüvitamiseks jäid maakohtus rahuldamata

põhjendusega, et hagejal ei olnud (hoolsus)kohustust tagada tellingute säilimine ja ta ka ei

viivitanud alusetult nende tagastamisega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega

vaidlustatud otsuse p-des 46 ja 47 osas, mis käsitlevad Pihlaka objekti juhtimise teenuse

lepingu ja sellest tuleneva hageja hoolsuskohustuse (tagastada tellingud õigeaegselt

rendileandjale) tuvastamist.

13. Õige on maakohtu järeldus ka selle kohta, et hagejale ei saa ette heita tellingute varem

tagastamata jätmist. Kaebuse teine väide ei ole selles osas põhjendatud. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu põhjendustega ja märgib täiendavalt, et kostjal ei saa ka hea usu põhimõttest

tulenevalt olla nõuet hageja vastu tellingute tagastamise viivitamisest olukorras, kus kostja ise

tasus regulaarselt tellingute rendiarveid ega avaldanud hagejale, et tellinguid tegelikult objektil

ei kasutata. Seega ei ole kostja tasaarvestus 5 579,28 euro osas põhjendatud.

14. Tellingute vargusest tingitud kahju 3 623,04 eurot osas on aga kostja kaebuse teine väide

edukas ja tasaarvestus põhjendatud.

14.1. Vaidlust ei ole selles, et 2015. aasta septembris varastati osa Pihlaka objektil kasutatud

tellingutest ja tellingute rendileandja nõudis kostjalt seetõttu 3 623,04 euro maksmist (I kd

tl 63, 131). Hageja ei vaielnud vastu kostja väitele, et selles summas tekkis kostjal kahju.

14.2. Pärast tellingute vargust pidasid pooled kirjavahetust, mille käigus arutasid ka selle üle,

kelle kuludesse tuleks vastav kahju kanda. Hageja seaduslik esindaja EK avaldas

29. septembri 2015 e-kirjas selgelt: „Ju siis lähevad minu kulusse“ (I kd tl 64). Veel ka järgmise

aasta veebruaris kinnitas hageja kaudselt sama kohustust, küsides kostjalt, kui suur on

varastatud tellingute arve ja andes nõusoleku selle summa tasaarvestamiseks (I kd tl 168).

Tõendatud ei ole hageja väide, et need avaldused olid tingimuslikud.

14.3. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu otsuse p 49 teises lõigus esitatud hinnanguga poolte

e-kirjavahetusele. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb hageja avaldust käsitleda võlatunnistusena.

14.3.1. Võlatunnistus võib olla konstitutiivne (abstraktne) võlaõigusseaduse (VÕS) § 30

mõttes, kui sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus, millele ei saa

esitada muid kui võlatunnistusest tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid (vt

Riigikohtu 24. aprilli 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 13; 6. veebruari 2012 otsus

8 (9)

tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11, p 20). Konstitutiivseks võlatunnistuseks võib olla ka leping, mille

pooled sõlmivad mingi ühise (kas majandusliku või muu) eesmärgi saavutamiseks olukorras,

kus nendevahelises suhtes algset kohustust ei ole, kuid nad soovivad sellele asjaolule vaatamata

tekitada ühele võlatunnistuse poolele varalise kohustuse (Riigikohtu 23. veebruari 2016 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-147-15, p 13). Võlatunnistus võib aga olla deklaratiivne, kui sellega üksnes

kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle

sissenõudmist (vt nt otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 15 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11,

p 20; kokkuvõtvalt 20. juuni 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-50307, p 19.1 kolmas lõik).

14.3.2. Seda, kas pooled leppisid kokku konstitutiivse võlatunnistuse andmises ning missuguse

sisuga võlatunnistust pooled soovisid sõlmida, tuleb selgitada võlatunnistuse kui lepingu

tõlgendamise teel, kohaldades mh VÕS §-s 29 sätestatut (vt otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-15,

p 13; 24. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16, p 16). Võlatunnistuse tähendus

määratakse võlatunnistuse sisu ja eesmärgiga, arvestades kõiki võlatunnistuse sõlmimise

asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi, poolte huve jms (vt otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-

147-15, p 13 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16, p 18; kokkuvõtvalt tsiviilasjas nr 2-14-50307,

p 19.1 viies lõik).

14.3.3. Tõendamaks, et võlgnik tunnistas kohustusi hageja ees konstitutiivse võlatunnistusega

VÕS § 30 mõttes, tuleb võlatunnistusele tugineval poolel (käesoleval juhul kostjal) esmalt

tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset

võlatunnistust (vt nt Riigikohtu 2. aprilli 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13, p 36;

10. detsembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 24, samuti ka 2. mai 2018 otsus

tsiviilasjas nr 2-13-34922, p 12.2 teine lõik). Kostja ei ole väitnud, et hageja võttis

29. septembri 2015 e-kirjaga mõne uue kohustuse, mida tal varasemalt ei olnud. Seega tuleb

hageja kõnealune e-kiri kvalifitseerida deklaratiivseks võlatunnistuseks.

14.3.4. Kui kohus tuvastab ka deklaratiivse võlatunnistuse andmise, siis pöördub tõendamis-

koormis ringi ja võlatunnistusena hinnatava avalduse teinud poolel tuleb tõendada avalduse

sisule vastava kohustuse puudumist (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-13-34922, p 13.2).

Järelikult pidanuks hageja käesolevas asjas tõendama, et tal pole kohustust hüvitada kostjale

varastatud tellingute maksumus summas 3 623,04 euro. Seda hageja tõendanud ei ole.

14.4. Eelnevast tuleneb, et kostja vastunõue 3 623,04 euro saamiseks on põhjendatud ja selle

summa võrra tuleb nõude (1) alusel välja mõistetavat summat vähendada.

15. Hüüru objektiga seotud tasaarvestus ei olnud maakohtus edukas põhjusel, et kostja

väidetavad kulutused tehti hageja seaduslikule esindajale, mitte aga hagejale kuuluvale

kinnisasjale (vaidlustatud otsuse p 52). Seetõttu ei hinnanud maakohus poolte muid väiteid ega

tõendeid. Ringkonnakohus selle põhjendusega ei nõustu, küll aga on õige maakohtu

lõppjäreldus, et kostja pole piisavalt tõendanud oma vastunõuet Hüüru objekti osas.

15.1. Mõlemad pooled on menetluses läbivalt väitnud, et nad tegid koostööd ehitusobjektidel.

Tervikuna nähtub poolte avaldustest ja tõenditest, et hageja, kostja ja Colm realiseerisid ühiselt

erinevaid objekte, kusjuures ülesanded olid nende vahel jaotatud omavaheliste suuliste ja

kirjalike kokkulepete alusel. Üheks ehitusobjektiks oli kostja väitel ka Hüüru objekt. Sarnaselt

teiste objektidega (Ristna ja Pihlaka) ei sõltunud poolte kui ehitusega tegelevate ettevõtjate

omavaheline suhe sellest, kellele kuulub ehitatav objekt. Järelikult ei ole kostja vastunõue

välistatud veel pelgalt seetõttu, et Hüüru objekt hõlmas ehitustöid hageja seaduslikule

esindajale kuuluval kinnisasjal.

15.2. Põhjendatud on hageja vastuväited, et kostja ei tõendanud 5 100 euro suuruse tööjõukulu

ega ka muude kulutuste tegemist hageja huvides või asemel. Kostja esitatud väidetavalt Hüüru

objektiga seonduvaid kulutusi kajastavatest arvetest ja maksekorraldusest (I kd tl 159–162, 170

pöördel – 179) ei nähtu seotus märgitud objektiga ega ka hageja kohustus vastavaid kulusid

kanda. Samuti ei saa seda järeldada JL Grupp OÜ e-kirjast ja selle lisast (I kd tl 137–138).

9 (9)

15.3. Erinevalt eespool p-s 14.3 antud hinnangust ei tuvasta ringkonnakohus hageja nimel

tehtud piisavalt selget avaldust, mida saaks käsitleda võlatunnistusena Hüüru objektiga

seonduvate kulude osas. Poolte e-kirjavahetus 2016. aasta veebruarist maini (I kd tl 139–142,

169–170, II kd tl 29–31) kajastab küll ka Hüüru objektiga seonduvat ja mõlemad pooled on

arvutanud välja töötundide arvutusest tuleneva vahe 5 100 eurot, aga puudub hageja nimel

tehtud selge avaldus, et hageja peaks sellise summa kostjale hüvitama. Samuti ei saa e-kirju ja

nende manuseid tervikuna tõlgendada viisil, et hageja on nõustunud midagi tasuma. Sarnaselt

eelmises p-s 15.2 märgituga, ei tõenda ka poolte kirjavahetus hageja kohustust kanda just need

kulud, mida kostja nõuab tasaarvestuse korras.

15.4. Järelikult ei ole alust Hüüru objektiga seonduvate summade võrra hageja nõude (1)

summat vähendada ja selles osas ei ole kaebuse teine väide edukas.

16. Kokkuvõtvalt on hagi edukas põhivõla summas 8 660,96 eurot ( = 12284 – 3623,04). Kuna

kostja eduka tasaarvestuse summa on väiksem hageja nõudest (1), siis tuleb kostja määratud

järjekorra alusel tasaarvestatav summa sellest maha arvata. Hageja nõue (1) tuleb rahuldada

nimetatud summas, nõue (2) jääb rahuldamata ja nõude (3) osas maakohtu otsus muutmata.

17. Viivise nõude (4) rahuldamise ulatus sõltub põhinõude rahuldamise ulatusest, sest eraldi

vastuväiteid viivisele ei ole kostja esitanud. Hageja nõuab nõude (1) summalt viivist alates

6. aprillist 2016, selle kuupäeva osas kostjal vastuväiteid ei olnud. Samuti ei vaidle pooled selle

üle, et viivise arvutamiseks saab kasutada viivisekalkulaatorit. Erinevalt maakohtust arvutab

ringkonnakohus juhindudes TsMS §-st 367 välja viivise summa otsuse tegemise aja seisuga.

Põhivõla summast 8 660,96 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast lähtudes

on selleks 1 812,49 eurot. Alates otsuse tegemisele järgnevast päevast tuleb viivist maksta sama

määraga. Hageja taotlusel on viivise summa kokku piiratud põhivõla summaga, st veel saab

viivist arvestada 6 848,47 eurot ( = 8 660,96 – 1 812,49).

18. Ringkonnakohus muudab hagi rahuldamise ulatust, mistõttu tuleb uuesti jaotada

menetluskulud. Hageja nõudis (ilma viiviseta) kostjalt kokku 15 269 euro ( = 12284 + 1200 +

1785) maksmist, millest rahuldatakse nõue 8 660,96 euro saamiseks. Hagi rahuldamise ulatus

on seega 57% ( ≈ 8660,96 : 15269). Samas jäävad hageja kolmest põhinõudest kaks

rahuldamata ja viivise nõue (4) rahuldatakse samuti vastavas ulatuses. Võttes lisaks arvesse, et

maakohtusse hagi esitamisel tasus riigilõivu hageja, aga ringkonnakohtusse kaebuse esitamisel

kostja, on tervikuna põhjendatud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel mõlema kohtuastme

menetluskulud poolte endi kanda. Sellisel juhul ei tule neid rahaliselt kindlaks määrata ja

puudub vajadus käsitleda kostja kaebuse kolmandat väidet.

19. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja § 173 lg 1 teisest lausest esitab ringkonnakohus otsuse

resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, märkides ühtlasi

kõigi seniste menetluskulude jaotuse.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Meeli Kaur