1-15-4308/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-15-4308

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht 08. 2016.a Tallinnas märts

Kriminaalasja number

1-15-4308 (10230112908)

Kohtunik Julia Vernikova

Kohtuistungi sekretär Raivo L.N

Tõlk

Kriminaalasi R.H

(end. Kääpa) süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, 3,4 (alates p 1, 4, 5

01.01.2015 KarS § 209 lg 2 järgi )

lühimenetluses.

Prokurör Ruta Rammo

Süüdistatav R.H

isikukood XXX ukoht on teadmata; EV ; as kodakondsusega; keskeriharidusega; emakeelkriminaalkorras eesti keel; töökoht on teadmata; varem karistatud, viimati:

14.10.2011.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 209 lg 2 p 1, 3

34 lg 2 p 1

, § 3 , § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 aastat 6 kuud, vabanes ennetähtaegselt 27.01.2012, kuulutati Harju Maakohtu poolt tagaotsitavaks, 19.11.2012 Harju Maakohtu tagase - lja määrusega pöörati ärakandmata karistus 9 kuud 14 päeva vangistust täitmisele, peeti 03.01.2013 Saksamaa Liitvabari toimepandud varguse tõttu kinni, 06.02.2013 toimetati Eestisse, vabanes karistuse kandmiselt 17.10.2013.a.

Tõkendpeeti 13.11.2010 kahtlustatavana kinni, vahistati 15.11.2010, eelvangistuses viibitud aeg on arvatud Harju Maakohtu 14.10.2011 otsusega mõistetud karistusaja

1-15-4308

hulka. on kohaldatud koos Käesoleval hetkel tõkend tagaotsitavaks kuulutamisega, kuid reaalselt on jäänud tätimata, kuna R.H asukoht on kindlaks tegemata.

Kaitsja

Merike Allikmäe

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 238, § 269 lg 2 p 1, § 311, § 313, § 315, § 175, § 179 ja § 180,

1. Tii Tunnistada süüdi t R.H KarS §

209 lg 2 p 1, 3, 4 (alates 01.01.2015.a. KarS § 209 lg 2 p 1, ) järgi 4, 5 kuriteoepisoodides 22.07.2010; 23.07.2010; 15.08.2010; 26.08.2010; 28.08.2010; 15.09.2010; 19.09.2010

1 ( ning mõista karistuseks üks aasta 9 ( ) kuud vangistust. üheksa

2.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada R.H karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust.

3. KarS § 65 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 14.10.2011.a. ot

6 (kuus) kuud vangistust, lugedes susega mõistetud karistusega 2 (kaks) aastat KarS § 64 lg 1 alusel kergema karistuse kaetuks raskemaga ning lugeda käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus kantuks.

4.

4 (alates 01.01.2015.a. KarS Tunnistada süüdi R.H KarS § 209 lg 2 p 1, 3, § 209 lg 2 p 1, 4, 5) järgi kuriteoepisoodides 17.08.2012; 27.08.2012, 17.09.2012; 01.-02.10.2012; 02.10.2012; 09.11.2012; 01.06.2014 ning mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

5. KrMS

§ 238 lg 2 alusel vähendada R.H karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.

6. Karistuse kandmise alguseks lugeda R.H poolt karistuse kandmisele asumise päev.

7. Tsiviilhagid.

Esitatud tsiviilhagid rahuldada. Välja mõista t R.H-lt Tii : 1. kasuks 2000 (kaks tuhat) eurot X1 (sama summa on välja mõistetud Harju Maakohtu 27.05.2015 otsusega solidaarselt J.Filt ja L.N-ilt);

2. X21

kasuks 3631 (kolm tuhat kuussada kolmkümmend üks) eurot (sama summa on välja mõistetud Harju Maakohtu 27.05.2015 otsusega solidaarselt J.Filt ja D.Pilt);

1-15-4308

3.

X2 X2 OÜ (endine OÜ) kasuks 10129 (kümme tuhat ükssada kakskümmend üheksa) eurot ja 18 (kaheksateist) senti (sama summa on välja mõistetud Harju

Maakohtu 27.05.2015 otsusega solidaarselt J.Filt ja D.Pilt); 4.

X3 kasuks 7669 (seitse tuhat kuussada kuuskümmend üheksa) eurot (sama summas on välja mõistetud Harju Maakohtu 27.05.2015 otsusega J.Filt); 5. i kasuks 315 (kolmsada viisteist) eurot; X4 6.

X5 kasuks 220 (kakssada kakskümmend) eurot; 7.

X6i kasuks 1970 (üks tuhat üheksasada seitsekümmend) eurot; 8.

X7i kasuks 570 (viissada seitsekümmend) eurot; 9. kasuks 600 (kuussada) eurot; X8

10. OÜ kasuks 11800 (üksteist tuhat kaheks X9 asada) eurot;

11. X10

i kasuks 220 (kakssada kakskümmend) eurot.

8. Kriminaalmenetluse kulud:

R.H-lt

välja mõista kriminaalmenetluse kulud järgmiselt: - II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot. -

-DK0031 maksumusest summas 141 (sada

50 % käekirjaekspertiisi nr nr.11E nelikümmend üks) eurot. - Riigi poolt määratud kaitsja töötasu summas viiskümmend kaheksa

458 (nelisada ) eurot 40 senti.

KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo nii rahalise karistuse kui ka kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega süüdistatava(te)le kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud elukoha või e - -posti aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Juhul kui isik tasub rahalise karistuse ja/või menetluskulud igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel, kuid jätab osamakse tähtaegselt tasumata, maksegraafik tühistub.

Edasikaebamise kord.

Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst

30. 03. 2016.a. kättesaadav

1-15-4308

SÜÜDISTUS R.H `it (kuni 21.03.2014 perekonnanimega KÄÄPA) süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi varalise kasu saamise eesmärgil isikute grupis kaksikvenna D.M`ga, kes kannab alates 18.07.2014 perekonnanime F ja L.N-iga X11`ile tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Nimelt rentis R.H Kääpa 22.07.2010 Tallinnas, xxxx X11

X1 `ilt üheks kuuks, s.o kuni 22.08.2010 `ale kuuluva sõiduki BMW 318D, riiklik registreerimismärk kood (tehasetähis) , kavatsusega sõiduk maha XXX XXX, VIN- xxxxxxxxxxxxxxx müüa. Nimetatud sõidukit oli `ilt korra rentinud. R.H Kääpa ja D.M varem X11 D.M tuttaval L.N olid Leedu Vabariigis tuttavad, kes sõidukite ostu müügiga tegelesid, seetõttu asusid - 26.07.2010 R.H Kääpa ja L.N vastavalt varem kokkulepitule nimetatud sõidukiga teele Leedu Vabariiki, samal ajal ja samas kohas starti D.M koos D.P`uga samal s nende järel Leedu Vabariiki eesmärgil 23.07.2010 poolt renditud sõidukiga Mercedes Benz E270, riiklik X12 -st D.M OÜ registreerimismärk . Leedu Vabariigis Kaunase linna autoturu juures võltsis L.N XXX XXX 25.07.2010 kuupäevaga sõiduki BMW 318D, riiklik registreerimismärk müügilepingu, XXX XXX mille kohaselt oli ta sõiduki ostnud `alt ning 27.07.2010 müüsid R.H Kääpa, X1 D.M ja L.N

nimetatud sõiduki hinnaga 10 000 litti Kaunase autoturu juures X13`ile, tekitades nimetatuga `ale X1 varalist kahju.

- Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi varalise kasu saamise eesmärgil isikute grupis kaksikvenna D.M`ga (al. 18.07.2014 J.F X12 ja X14 ) X15`ile ja X16`le OÜ esindajatele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Nimelt rentis D.M 23.07.2010 kella 14:00 ajal R.H Kääpa (al. 21.03.2014 R.H ) juuresolekul OÜ X15`ile kuuluva, X12 ja X14 -le viimase poolt rendile antud sõiduauto Mercedes Benz E270, riiklik registreerimismärk - XXX XXX, tehasetähis (VIN- kood) xxxxxxxxxxxxxxxxx li , kohustudes sõiduki tagastama 26.07.2010 kell 14:00. Tegelikult o sõidukit rentides D.M ja R.H Kääpa eesmärgiks sõiduk maha müüa. Vastavalt varem R.H Kääpa ja

D.M poolt kokkulepitule asusid D.M ja D.P nimetatud sõidukiga mõni aeg hiljem teele Leedu Vabariiki, samal ajal ja samas kohas startis nende ees Leedu Vabariiki R.H Kääpa koos L.N iga samal eesmärgil R.H Kääpa poolt 22.07.2010 X11`ilt renditud, X1`ale kuuluva sõidukiga BMW 318D, riiklik registre XXX XXX D.M - erimismärk . 27.07.2010 müüsid ja R.H Kääpa nimetatud sõiduki Mercedes Benz E270, riiklik registreerimismärk XXX XXX Leedu Vabariigis Kaunase linna autoturu juures X17`ele, tekitades nimetatuga X12 ja X14 -le varalist kahju. OÜ

-Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi varalise kasu saamise eesmärgil isikute grupis kaksikvenna D.M`ga (al. 18.07.2014 J.F) X3`ele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Nimelt helistas R.H Kääpa (al. 21.03.2014 R.H ) 15.08.2010 numbrilt xxxxxxx X3`ele ja avaldas soovi rentida sõiduk Audi Allroad, millist sõidukit oli R.H Kääpa 2010.a kevadel korra juba rentinud. Nad leppisid kokku sõiduki üleandmise aja ja koha. Rendilepingut sõlmima saatis R.H Kääpa oma kaksikvenna esineski samal õhtul kokkulepitud ajal D.M. D.M X3`e elukohas Tallinnas, xxxx maja juures oma kaksikvenna R.H Kääpa`na ja sõlmis ning allkirjastas R.H Kääpa nimelt -kood) xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, riiklik X3`ega sõiduki Audi Allroad, tehasetähis (VIN registreerimismärk rendilepingu, kohustudes sõiduki tagastama 22.08.2010, tasus XXX XXX tagatisraha 2000 krooni ning renditasu 2300 krooni ning sai nimetatud sõiduki oma valdusesse. Tegelikult oli sõiduki rentimise eesmärgiks see kiirelt maha müüa. Sõiduki andis seejärel üle R.H D.M Kääpa`le, sõidukit ega R.H Kääpa D.M X3`ele ei tagastanud, X3`e kõnedele R.H Kääpa ei vastanud, sõiduki asukohta ei ole senini tuvastatud, tekitades nimetatuga X3`ele varalist kahju.

- Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi varalise kasu saamise eesmärgil isikute grupis kaksikvenna D.M`ga (al. 18.07.2014 J.F) ja D.P`uga X2 OÜ esindajale X18`ile tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Nimelt helistas R.H Kääpa (al. 21.03.2014 R.H) või

1-15-4308

D.M 26.08.2010 numbrilt xxxxxxx

- X2 OÜ sse, avaldades soovi rentida kolmeks päevaks sõiduauto ja X2 OÜ esindaja `iga lepiti kokku sõiduki üleandmine samal päeval kella 16:00 ajal Tallinnas Laki X19 tänaval, sõiduki rentimise eesmärgiks oli see kiiresti maha müüa. Sama päeva pärastlõunal sai D.M kokku D.P`uga, kel palus X20 D.P`ule X20 `na esinedes rentida sõiduk ja andis nimele välja antud

juhiloa, misjärel sõitsid taksoga Laki tänavale, ´ule rendilepingu D.M ja D.P D.M andis D.P sõlmimiseks vajamineva tagatisraha 500 krooni ja jäi kokkulepitud koha lähedusse ootama. D.P esitles end sõidukit üle andma tulnud OÜ esindajale `na, sõlmis rendilepingu ja sai enda X2 X18`ile X20 valdusesse sõiduauto Volvo V40, r registreerimismärk XXX XXX, tehasetä iiklik his (VIN-kood) xxxxxxxxxxxxxxxxx, mille kohustus tagastama 30.08.2010. 26.08.2010 viisid D.P ja D.M nimetatud sõiduki R.H Kääpa elukohta, kelle kasutusse sõiduk jäi. Mõned päevad hiljem sõitsid D.M ja D.P samal eesmärgi ´ilt renditud sõi 5, reg märk XXX l 29.08.2010 D.M soovil D.P`u poolt X21 dukiga Saab 9- XXX X2 Leedu Vabariiki, kuhu R.H Kääpa sõitis OÜ

- iiklik le kuuluva sõidukiga Volvo V40, r registreerimismärk XXX XXX paar päeva hiljem järele, ent kuna Kaunases ei õnnes tunud erinevalt Saab`ist Volvo V40, riiklik registreerimismärk XXX XXX maha müüa, sõitsid

D.M, R.H Kääpa ja D.P Volvoga Hollandi Kuningriiki, kus nad 15.09.2010 koos sõidukiga Volvo V40, riiklik registreerimismärk XXX XXX tatuna röövis kinni peeti. Eesti Vabariigi Hollandi politsei poolt kahtlus politsei poolt tagaotsitavaks kuulutatud sõidukit Volvo V40, riiklik registreerimismärk XXX XXX neile peale vabanemist ei tagastatud, vaid tugevalt kahjustatud sõiduk anti 2011.aasta jaanuaris üle X2 OÜ esindajale X19`ile. Nimetatuga tekitati

X2 -le varalist kahju. OÜ

- Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi varalise kasu saamise eesmärgil isikute grupis kaksikvenna D.M`ga (al. 18.07.2014 J.F) ja D.P`uga X21`ile tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Nimelt 28.08.2010 kella 19:00 paiku helistas D.P D.M soovil numbrilt xxxxxxxx X21 - XXX XXX, ´ile ning avaldas soovi rentida sõiduk Saab 9 5, riiklik registreerimismärk sõiduki rentimise eesmärgiks oli see maha müüa. Vastavalt telefonis kokkulepitule pidi sõiduki üleandmine toimuma 29.08.2010 kell 13:00 Harjumaal Saku alevikus. 29.08.2010 sõidutas D.M D.P´u sõidukiga Volvo V40, riiklik registreerimismärk XXX XXX, mille D.P oli 26.08.2010 samal eesm

-st rentinud, ärgil OÜ kokkulepitud koha lähedusse Harjumaal Saku alevikus, jäädes ise X2 eemale ootama. D.M andis D.P

X20 nimele antud juhiloa, D.P esitles end X20 ´ule kaasa `na ja sõlmis sõiduki

Saab

9 5, riiklik registreerimismärk , tehasetäh - XXX XXX is (VIN-kood) xxxxxxxxxxxxxxxxxx rendilepingu, kohustudes sõiduki tagastama 01.09.2010 ning sai nimetatud sõiduki enda valdusesse. Läheduses ootava ´ga vahetas sõidukid, sõitis Saabi ja D.M D.P D.M D.P Volvoga Tallinnasse Lasnamäele, päev või paar hiljem sõitsid ´ile kuuluva sõidukiga D.M ja D.P X21 Saab 9- XXX XXX

-le kuuluva Volvo V40-ga, 5, reg märk Leedu Vabariiki, kuhu neile sõitis OÜ X2 riiklik registreerimismärk XXX XXX järele R.H Kääpa (al. 21.03.2014 R.H ). 02.09.2010 müüsid , R.H Kääpa ja sõiduki Saab 9 5, riiklik registreerimismärk D.M D.P - XXX XXX Leedu

Vabariigis 7700 liti eest X22`ele, tekitades nimetatuga X21`ile varalist kahju.

-Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi varalise kasu saamise eesmärgil OÜ X23 esindajale X24`le tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Nimelt helistas R.H Kääpa (al. 21.03.2014 R.H OÜ

n) 15.09.2010 numbrilt xxxxxxxx X23 esindajale X24`le ja avaldas soovi rentida sõiduauto, eesmärgiks sõiduk seejärel maha müüa. Nad leppisid telefoni teel kokku, et renditavaks sõidukiks saab Volvo S80. Sõidukile palus R.H Kääpa 16.09.2010 järele minna oma isal XX`l, kes helistas numbrilt xxxxxxxx X24´le ning läks seejärel sõidukile Tallinnas, juurde järele. xxxx Nad sõlmisid sõiduki üürilepingu, mille kohaselt pidi sõiduki Volvo S80, tehasetähis (VIN XX -kood) xxxxxxxxxxxxxxxxxx, r tagastama 20.09.2010 kell 12:00, iiklik registreerimismärk XXXXXX vastavalt lepingule oli kohustus sõidukit kasutada Eesti Vabariigi piires. Seejärel võttis XX Tallinna kesklinnas auto peale oma pojad R.H Kääpa ja X25 ning mõne aja pärast asusid nad nimetatud sõidukiga samal päeval, s.o 16.09.2010 kolmekesi teele Leedu Vabariiki, kus R.H Kääpa müüs selle 18.09.2010 6000 liti eest X26`le, te -le X23 varalist kahju. kitades nimetatuga OÜ

1-15-4308

-Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi 19.09.2010 Leedu Vabariigis X27`ile varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Nimelt helistas XX R.H Kääpa (al. 21.03.2014 R.H ) soovil 19.09.2010 Leedu Vabariigis viibides numbrilt xxxxxxxx X27`ile ja avaldas soovi rentida Leedu Vabariigis sõiduauto. R.H Kääpa eesmärgiks oli sõidukiga Leedu Vabariigist Eesti Vabariiki sõita ja hiljem sõiduk võõrandada. Telefoni teel lepiti X27`iga kokku kohtumispaik Vilniuses xxxx, kuhu tulid R.H Kääpa, väitis XX ja X25. XX X27`ile, et nad tulid Läti Vabariigi kaudu Leedu Vabariiki ning nüüd soovib ta noortele linna näidata ning soovib üheks või kaheks päevaks rentida sõiduki. R.H Kääpa andis X27`ile oma juhiloa numbriga ETxxxxx, tasus X27

0 litti ning X27 -kood) ´ile sularahas 25 andis sõiduki Mazda 626, tehasetähis (VIN xxxxxxxxxxxxxxxxxx XXX XXX , Leedu Vabariigi riiklik registreerimismärk valduse R.H Kääpa`le üle üle. Järgmisel päeval ega ka hiljem `ile sõidukit ei tagastatud, tema kõnedele ega SMS X27

- e ei il vastatud, Eestis andis R.H Kääpa nimetatud sõiduki kasutada D.M`le (al. 18.07.2014 J.F), tekitades nimetatuga X27`ile varalist kahju.

- Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi avalikkuse poole pöördudes varalise kasu saamise eesmärgil `ile tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Nimelt avaldas R.H X6 Kääpa (alates 21.03.2014 R.H) ajalehes „Viimsi Teataja“ kuulutuse tänavakivide 17.08.2012 müügi ja paigaldustööde, samuti haljastustööde ning aedade ehituse kohta. helistas kuulutuses X6 märgitud numbrile ning leppis R.H Kääpa`ga kokku tänavakivide müügi ja paigalduse osas. xxxxxxxx Vastavalt kokkulepitule käisid töömehed objektil ja tegid mõõdistustööd. 28.08.2012 kell 19:28 saatis R.H Kääpa e-maili aadressilt xxxxx X58 nimelt X6`ile e-mailiaadressile xxxx hinnapakkumine kogusummas 2800 eurot. Kuna hind `ile sobis, leppis ta telefoni teel pakkumise tegijaga kokku, et X6 töödega alustatakse 06.09.2012. 04.09.2012 esitas R.H Kääpa OÜ nimelt X28 X6`ile 130 m

2 halli unikivi, 45 jm äärekivi ning transportteenuse eest arve nr 81 kogusummas 1060 eurot ning 35t paekivikillustiku, transpordi, ehitusliiva, pinnase äraveo ning jooksvate kulude eest arve nr 83 kogusummas 910 eurot, teades, et tegelikult ta ehitusmaterjale kohale toimetada ja teenuseid osutada ega ka raha tagastada ei kavatse.

4.09.2012 enda AS-i Swedbank kontolt nr X6 tasus mõlemad arved 0 xxxxxxxxxxxx X28 -i SEB Pank kontole nr xxxxxxxxxxxxxx

OÜ AS . 06.09.2012 keegi tööle ei ilmunud, ka ei õnnestunud `il enam R.H Kääpa`ga kontakti saada, tema telefonikõnedele R.H Kääpa X6 ei vastanud, tähitud kirjaga saadetud pöördumisele ei reageerinud, OÜ X28 juriidilisel aadressil xxxx Tallinn oli uks lukus ning keegi ei vastanud, samuti ei tagastanud R.H Kääpa 1970.00 eurot, millega tekitas `ile varalist kahju. X6

- Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi avalikkuse poole pöördudes varalise kasu saamise eesmärgil `ile tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Nimelt avaldas R.H X4 Kääpa (al. 21.03.2014 R.H ) 2012.aasta suvel kasutajanime „xxxx“ all internetiportaalis www.okidoki.ee killustiku müügikuulutuse. X4 helistas kuulutuses märgitud numbrile xxxxxxxx ning tellis aadressile Harjumaa, xxxx tonni killustikku, mille R.H Kääpa lubas kohale toimetada samal päeval. Samal päeval, s.o kell 11:58 saatis R.H Kääpa e ´ile e 27.08.2012 -mailiaadressilt xxxx X4 - mailiaadressile xxxx Marguse nimelt X28

OÜ arve nr 78 30 tonni killustiku ja transporditeenuse eest kokku summas 315 eurot, teades, et tegelikult ta killustikku kohale ei toimeta. Samal päeval, s.o 27.08.2012 tasus oma AS-i Swedbank kontolt nr xxxxxxxxxxxxx X4 arvel näidatud OÜ AS X28 -i SEB Pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx 315.00 eurot, ent killustikku sel ega järgmisel päeval ei toodud. 29.08.2012 sai numbrilt xxxxxxxx X4 sõnumi, milles lubati killustik kohale toimetada 30.08.2010 kell 10:00 X4 , ent ka sel päeval ega hiljem R.H Kääpa `i poolt esitatud tellimust ei täitnud, X4 X4 `i telefonikõnedele ei vastanud, samuti ei tagastanud 315.00 eurot, millega tekitas `ile varalist kahju.

- Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi avalikkuse poole pöördudes varalise kasu saamise eesmärgil `le tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Nimelt X5

17.09.2012 leidsid X5 ja X29 internetist kuulutuse mulla ja killustiku müügi kohta. X5 helistas kuulutus märgitud

1-15-4308

numbrile xxxxxxx, kõnele vastanud R.H Kääpa (al. 21.03.2014 R.H ) palus mulla ning killustiku tellimuse saata e-mailiaadressile xxxx , mida X5 tegigi. 17.09.2012 kell 12:01 saatis R.H Kääpa e-mailiaadressilt xxxx X30 nimelt

X5 e-mailiaadressile xxxx X28 OÜ arve nr 94 kogusummas

220.00 eurot, teades, et tegelikult ta killustikku kohale ei toimeta. palus e- X5 maili teel arve ümber teha, märkides sellele, et tegemist on ettemaksuarvega ning märkida sellele ka tarne kuupäev, 17.09.2012 kell 17:54 saatiski R.H Kääpa e ärgitud, et -maili teel parandatud arve, millele oli juurde m tegemist ettemaksuarvega, samuti oli märgitud tarne aeg 19.09.2012 kell 10-11. abikaasa X29 X5 kandis oma Sampo Panga arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx 19.09.2012 X28 -i SEB Pank OÜ AS arveldukontole nr xxxxxxxxxxxx kokku 220 eurot, kuid R.H Kääpa lubatud ehitusmaterjali ei tarninud, X5 X5

`le varalist telefonikõnedele ei vastanud, samuti ei tagastanud 220.00 eurot, millega tekitas kahju.

-Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi varalise kasu saamise eesmärgil OÜ X9 esindajale X31`ile tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Nimelt helistas R.H Kääpa (al. 21.03.2014 R.H ) 01. või 02.10.2012 OÜ X9 esindajale X31`ile ja avaldas soovi rentida kaheksaks päevaks sõiduk Volkswagen Phaeton, kavatsusega see edasi müüa.

kella 16:00 02.10.2012 paiku sõlmisid OÜ ja R.H Kääpa rendilepingu nr X9 esindaja X31 xxxxxx, mille kohaselt sai R.H Kääpa kuni 10.10.2012 kell 17:00 rendile sõiduki Volkswagen Phaeton, tehasetähis (VIN-kood) xxxxxxxxxxxxxxxx, riiklik registreerimismärk XXX XXX. Lepingu sõlmimisel tasus R.H Kääpa sularahas perioodi 02.10.2012-10.10.2012 eest renditasu summas 280 eurot ning tagatisraha summas

100 eurot. 10.10.2012 kokkulepitud ajal R.H Kääpa sõidukit ei tagastanud, kui X31 talle helistas, avaldas R.H Kääpa soovi lepingut pikendada ning 10.10.2012 sõlmisid OÜ X9 esindaja X31 ja R.H Kääpa rendilepingu nr xxxxxx, mille objektiks oli sama sõiduk, R.H Kääpa kohustus sõiduki tagastama 18.10.2012 kell 17:00. Lepingu sõlmimisel tasus R.H Kääpa sularahas perioodi 10.10.2012-18.10.2012 eest renditasu summas 240 eurot. Kokkulepitud ajal R.H Kääpa sõidukit ei tagastanud, kui X31 helistas 18.10.2012 R.H Kääpa`le, väitis viimane, et ei viibi Tallinnas ning avaldas soovi pikendada rendilepingut -mailiaadressile xxxx , lubades arve

21. oktoobrini 2012, ühtlasi palus ta saata arve e samal päeval tasuda. Kuigi edastas arve kokkulepitud viisil, R.H Kääpa seda ei tasunud, samuti ei X31 tagastanud ta 21. oktoobril 2010 sõidukit, telefoni teel ei olnud võimalik ühendust saada, samuti ei vastanud R.H Kääpa sõnumile. 2012.a oktoobri lõpus helistas R.H Kääpa ise `ile, väites, et asub X31 Lõuna `i palvet, teha sõidu -Eestis ning palus lepingut uuesti pikendada, X31 kist fotod ja need talle edastada, R.H Kääpa ei täitnud. 28.10.2012 saatis R.H Kääpa sõnumi, lubades sõiduki tagastada 31.10.2012, kuid ei teinud seda, 31.10.2012 saatis R.H Kääpa e OÜ -mailiaadressilt xxxx X9 emailiaadressile xxxx teate, et tagastab sõiduki kindlasti 05.11.2012. 05.11.2012 saatis R.H Kääpa emaili, milles teatas, et saab sõiduki tagastada 11.11.2012, kuna sõiduk on elektroonilise vea tõttu remondis, sa - ma kinnitas R.H Kääpa ka 06.11.2012 saadetud e mailis, lubades sõiduki tagastamisel ka renditasu maksta, ent sõidukit R.H Kääpa ei tagastanud, raha ei maksnud ja ühendust temaga OÜ X9 esindajatel enam saada ei õnnestunud, tekitades nimetatuga OÜ-le varalist kahju. X9

- Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi avalikkuse poole pöördudes varalise kasu saamise eesmärgil `ile tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Nimelt avaldas R.H X8 Kääpa (al. 21.03.2014 R.H järgmise tänavakivide

n) 02.10.2012 portaalis www.kuldnebors.ee sooduspakkumise müügikuulutuse: „Müüa erinevaid tänava ja äärekive: Uni-, nunna-kloostri, kärgkivid, murukivid ja äärekivid; erinevad värvitoonid. Hinnad all kuni 30% 15. oktoobrini või kuni kaupa jätkub. Toome kivid kohale üle Eesti!“. võttis kuulutuses nimetatud numbril X8 xxxxxxxx ühendust R.H Kääpa`ga ja avaldas soovi osta 200 m2 niidirulli kujuga tänavakive hinnaga 1000 eurot ja 160 m äärekive hinnaga 240 eurot. Nad leppisid telefoni teel kokku, et X8 tasub ettemaksuna 600 eurot, misjärel tuuakse tellitud kaup Mustvee linna. Seejärel saatis R.H Kääpa numbrilt xxxxxxxx `i X8 numbrile xxxxxxxx alljärgneva sisuga sõnumi: „ oü X28 xxxxxxxxxxxxxxx kivide ettemaks 600 eurot“, teades, et tegelikult ta tellitud kive kohale ei toimeta. Nimetatud OÜ X28 -i SEB Pank AS arvelduskontole kandis 02.10.2012,03.10.2012 ja 04.10.2012 kokku 600 X8 eurot. 05.10.2012 õhtul

1-15-4308

helistas R.H Kääpa numbrilt xxxxxxx korduvalt `ile ning palus raha juurde kanda, ent keeldus X8 X8 sellest. 05.10.2012 lubas R.H Kääpa telefoni teel X8`i poolt tellitud kivid kohale tuua 08.10.2012, ent kaupa ei toodud sel ega järgmistel päevadel, X8`i telefonikõnedele ega e mailile R.H Kääpa ei vastanud, - samuti ei tagastanud 600.00 eurot, millega tekitas `ile varalist kahju. X8

- Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi avalikkuse poole pöördudes varalise kasu saamise eesmärgil `ile tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Nimelt leidis X7 X7 09.11.2012 portaalist www.kuldnebors.ee X7 kuulutuse soodushinnaga tänavakivide müügi kohta ja helistas k xxxxxxx uulutuses märgitud numbrile ning avaldas soovis osta tänavakive kohaletoomisega objektile Harjumaa, xxxx Kõnele vastas R.H Kääpa (al. 21.03.2014 R.H ), kes esitles end Mna. R.H Kääpa saatis e `ile OÜ -mailiaadressilt xxxx X7 X28 -i SEB Pank konto numbri AS xxxxxxxxxxxxxx, teades, et tegelikult ta tänavakive kohale ei toimeta. Vastavalt kokkuleppele kandis X7 abikaasa X32 kontolt nr xxxxxxxxxxx nimetatud X28 OÜ kontole 09.11.2012 325.00 eurot, 12.11.2012 205.00 eurot ja 13.11.2012 40.00 eurot. Vastavalt kokkuleppele pidid tellitud tänavakivid kohale toimetatama 16.11.2012, ent sel päeval kive kohale ei toodud, telefoni teel lubas end Mks nimetav R.H Kääpa kivid kohale toimetada järgmisel päeval, s.o 17.11.2012 kell 13:00, ent kui ka 17.11.2012 kella 15:00ks ei olnud kive kohale toimetatud, R.H Kääpa enam telefonikõnedele ei vastanud, samuti ei tagastanud 570.00 eurot, millega tekitas `ile varalist kahju. X7

- Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse, lõi avalikkuse poole pöördudes varalise kasu saamise eesmärgil `ile tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Nimelt leidis X10 X10 01.06.2014 portaalist www.kuldnebors.ee R.H `i poolt avaldatud kuulutuse soodushinnaga tänavakivide müügi kohta ning helistas kuulutuses märgitud numbrile xxxxxxxx. X10 avaldas R.H-le soovi osta 30 m

2 unikive koos kohaletoomisega, nad leppisid telefoni teel 30 m2 unikivide maksumuse osas kokku summas 170 eurot ning transporditeenuse eest summas 50 eurot. Tasumist soovis R.H ülekandega, kes edastas enda pangakonto koorinaadid, lubades kauba 2 päeva jooksul peale raha laekumist kohale toimetada. 02.06.2014 tasus X10 oma AS-i Swedbank kontolt nr EL.N 220.00 R.H `i Eesti Krediidipanga kontole nr EL.N eurot, märkides selgitusse „tänavakivid Järvakandi unikivi“. Tellitud tänavakive R.H X10`ile kokkulepitud aadressile kohale ei toimetanud, telefonikõnedele ei vastanud, samuti ei tagastanud

220.00 eurot, millega tekitas X10`ile varalist kahju.

Seega pani R.H (kuni 21.03.2014 R.H KÄÄPA) isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, korduvalt toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel avalikkuse poole pöördudes ja isikute grupis, millega tekitas ka varalist kahju, s.o KarS § 209 lg 2 p 1, 3, 4 (al. 01.01.2015 KarS § 209 lg 2 p 1, 4, 5) järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

Kohtuistungile süüdistatav R.H ei ilmunud, süüdistatav kuulutati 23.04.2015 määrusega tagaotsitavaks ja tema suhtes valitud tõkend muudeti tõkendiks vahistamine. 10.11.2015 koostas Harju Maakohus R.H suhtes Euroopa vahistamismääruse. 18.12.2015 esitati Šveitsi Konföderatsiooni pädevale õigusasutusele EV kodaniku R.H väljaandmistaotlus, mida ei rahuldatud.

Samas on süüdistatav teadlik tema suh Nimelt on teda käesoleva tes menetletavast kriminaalasjast. kriminaalmenetluse raames kahtlustatavana kõikides episoodides üle kuulatud. Seega on süüdistatav teadlikult lahkus Eesti Vabariigi piirest ja hoidis kõrvale kriminaalmenetlusest. Kohus leiab, et rohkem kui aasta jooksul on tehtud mõistlikke jõupingutusi süüdistatava asukoha tuvastamiseks ning süüdistatava asukohta Eesti Vabariigis tuvastatud ei ole, mis annab aluse järeldada, et süüdistatav on

1-15-4308

lahkunud Eesti Vabariigi piirest ja hoiab kohtusse ilmumisest kõrvale. Seetõttu leiab kohus, et kriminaalasja võib arutada süüdistatava osavõtuta KrMS § 269 lg 2 p 2 alusel, kuivõrd eelmärgitud sätte alusel on kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava osavõtuta võimalik.

Kaitsja asus seisukohale, et kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava osavõtuta on võimalik, kuivõrd R.H on praegustel andmetel vaba ja ei ole teada, kus ta viibib R.H . Mis puudutab süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemist, siis R.H tunnistas end üldiselt süüdi v.a kaks episoodi. Kaitsealune jätkas kuritegusid küll katseajal, kuid need ei ole nii tähtsad. Kaitsja leidis, et prokuröri karistusettepanek ei ole proportsioonis, õige oleks määrata karistuseks 1 aasta 6 kuud, sellest kolmandik maha, jääks üks aasta. Lepiks tingimisi karistusega. R.H on ainult kaks korda karistatud, noor inimene ja puuduvad andmed, et ta aasta kestel oleks veel midagi Eesti Vabariigis korda saatnud.

KOHTU JÄRELDUSED JA PÕHJENDUSED

Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, leidis, et süüdistatava süü on temale inkrimineeritud kuritegudes täielikult tõendamist leidnud.

R.H süü temale inkrimineeritud süüdistuses on tõendatud järgmiselt:

KarS § 209 kohaselt on kelmusena karistatav varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, mille tulemusena satub kannatanu eksimusse ja teeb varakäsutuse, mille tulemusel süüdlane saab varalist kasu, kannatanu aga varalist kahju. Tegelike asjaoludena kelmuse koosseisu tähenduses tuleb mõista objektiivselt kontrollitavaid sündmusi, olukordi või seisundeid, mille kohta väär väide esitatakse.

Esmalt juhib kohus tähelepanu asjaolule, et süüdistatavat on varem kelmuse toimepanemise eest karistatud (Harju Maakohtu 14.10.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-4641) ning uute kelmuste toimepanemise ajaks ei olnud varasem karistatud kelmuse toimepanemise eest kustunud. Samuti episoodid 22.07.2010, 23.07.2010, 15.08.2010, 26.08.2010, 28.08.2010, 15.09.2010, 19.09.2010 on toimepandud lühikese aja jooksul, mistõttu on tegemist Seetõttu oli süüdistatav faktilise korduvusega.

temale inkrimineeritud süütegude toimepanemise ajal isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse ning süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteona.

R.H-le on esitatud süüdistus neljateistkümnes kelmuse episoodis, millest kaheksa on seotud autode väljapetmisega rentimise ettekäändel, et need siis võõrandada.

Ko

htueelses menetluses tunnistas R.H (end Kääpa) end süüdi osaliselt.

Kannatanu X1`a episoodis R.H (end. Kääpa) rentis 22.07.2010 Tallinnas, xxxx X11

`ilt üheks kuuks, s.o kuni 22.08.2010 X1`ale kuuluva sõiduki BMW 318D, riiklik registreerimismärk XXX XXX, VIN- xxxxxxxxxxxxxxx Maanteeameti kood (tehasetähis) , kavatsusega sõiduk maha müüa. Liiklusregistrile päringust ja vastus koos sõiduki registridokumentidega nähtub sõiduk kuulu est , et b alates 08.05.2009 `ale (II kd tl 137-139, 150-157).

14.09.2010 koostatud X1 X1 antud ütlustest, avaldusest politseile ja 22.07.2010 sõlmitud rendilepingust nähtub

, et 22.07.2010 rentis X11 R.H Kääpale sõiduk Sõid

i BMW 318D, reg nr XXX XXX, pidi tagastatama 22.08.2010. mille ukit R.H Kääpa ei ning isikuga kontakti saada ei õnnestunud jutust aru, et sõiduki tagastatud . X1 sai X11 rentimisel olid osalised mõlemad kaksikvennad. Sõiduki tagasisaamisel vajas

X1 ka Leedu Vabariigis õigusabi, millega kaasnesid täiendavad kulud OÜ- X33, mille juhatuse liige kannatanu on (I kd tl 70, le

1-15-4308

71, 77-79, 97-99, 100, 87-96). X11 kinnitas

, et R.H ja Tunnistajana üle kuulatud ütlusi ja asjaolu X1 D.M olid varem temalt autosid rentinud. Telefoni teel R.H Kääpa muudkui lubas, et maksab ära. Septembris teatas R.H, et BMW varastati talt Soomes ära. X11 palus tagastada auto dokumendid, ent seda Kääpa ei teinud i SEB Pank vastusest politsei päringule koos OÜ (I kd tl 80-83). AS- X28 arvelduskonto nr xxxxxxxxxxx g internetipanga lepingu väljavõtte ja pangakaartide nin kasutamisõiguse andmetega nähtub, et OÜ konto allkirjaõiguslikuks isikuks oli alates 01.04.2010 X28 kuni päringule vastamiseni 22.10.2010 olnud R.H Kääpa, kellele oli väljastatud ka arvelduskontoga seotud pangakaardid ning internetipanga kasutamise õigus. OÜ kontoväljavõttelt nähtub, et X28 kõneaega osteti 2010.a juulis muuhulgas TELE2lt kõnekaardile nr xxxxxxxx, mis peaks olema sama telefoninumber mis märgiti rendilepingule ja paralleelselt osteti kõneaega ka mitmetele teistele numbritele, nt xxxxxxxx xxxxxxxx (IV kd tl 204 233). Portaalist www.auto24.ee 23.02.2011 tehtud , —

sõidukite BMW 318 müügikuulutuste väljatrükist nähtub, et analoogseid sõidukeid müüdi hinnaga vahemikus 6730-11 440 eurot, s.o 114 689-179 000 krooni (I kd tl 84-86). Kriminaalasja materjalidest nähtub le kuuluv sõiduk BMW registreeriti 27.07.2010 Leedu Vabariigis. Põhja , et X1 Ringkonnaprokuratuuri poolt esitatud õigusabitaotluse alusel kuulati tunnistajatena üle X13 ja X34. Leedu Vabariigi ametivõimude poolt tunnistajana üle kuulatud `i ütluste kohaselt nägi ta X13 27.07.2010 Kaunase autoturul müügil hõbedast Eesti numbrimärkidega BMWd, autos oli 3 meest. Kui tunnistaja küsis auto kohta, sai ta selgituseks, et auto oli mingite võlgade pärast ära võetud. Tunnistaja kauples hinda alla ja ostis auto 3000 euroga, nad vormistasid tehingu RE-s Regitra, auto müüjaks on dokumendi järgi L.N. Kuna autol ilmnesid vead, müüs tunnistaja selle Kaunase autoturul X34ele (II kd tl 177-222, IV kd tl 52-66). X34 on kinnitanud X13i sõnu sõiduki ostmise kohta viimaselt, samuti on nimetatud sõiduki edasimüümine 01.09.2010 leidnud tõendamist Leedu Vabariigi poolt esitatud dokumentidega (IV kd tl 41-44) id politseiametnikud X34 . 11.01.2011 võts lt auto ära, kuna see oli Eestis tagaotsitav, X34 andis politseile üle ka võtme ning dokumendi (III kd tl 200-203, 204-209, 216- 228). leiti 11.01.2011 Klaipeda linnast ning tagastati X1le (II kd tl 63-68,IV kd tl 155-159). Sõiduk Fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollidest nähtuvalt tundis X13 esmalt D.M ja siis R.H Kääpa ära talle sõiduki BMW 318 müünud isikuna . Peale fotode järgi äratundmiseks (IV kd tl 95-118) esitamist selgitas X13 , kellega koostasid , et fototabelitelt ära tuntud meest teab tema kui L.N i auto ostu- (IV kd tl 146-151). X13 müügilepingu ja arveldasid on esitanud avalduse nimetatud sõiduki ajutiseks registreerimiseks RE Regitra 27.07.2010 (IV kd tl 28-31, 24-27) koos transpordivahendi lepinguga, millesse on märgitud müüjaks L.N (IV kd tl 36-40), samuti on esitatud ostumüügileping, millelt nähtub, et 25.07.2010 müüs nimetatud sõiduki L.N ile X1 (IV kd tl 32-35). D.P andis 23.11.2010 kahtlustatavana ütlusi, mille käigus selgitas, et ta käis koos Tiidu ja J.Fga Leedus BMW 318ga, olid autoturu juures, D.P

läks korraks WCsse ja süüa ostma, BMW müüsid R.H ja J.F seal maha. Seega müüsid mõlemad kaksikvennad X1le kuuluva BMW maha koos L.N-iga (V kd tl 9-12, 38-40). D.P X13 nende u ütlused haakuvad selles osas täielikult i ütlustega ütluste usaldusväärsuses ole kohtu hinnangul alust kahelda. J.F on kohtueelses uurimisel andnud vastuolulisi ütlusi, kuid ka tema on tunnistanud BMW rentimist R.H poolt ja selle maha müümist Leedus. 26.10.2010 ta tunnistas, et `alt rentis BMW R.H (IV kd tl 185- X1 D.M 188). 29.06.2012 antud ütlustes tunnistab, et oli Tiidu ja L.N iga Leedus kaasas, ei tea, millega nad seal tegelevad, nägi küll mingeid tehinguid, kuid ei osalenud nendes ega teadnud, et tegemist on pettusega, ei teadnud, et auto on renditud, L.N on tema vana tuttav (V kd tl 22-26). D.M poolt 30.11.2012 antud ütluste kohaselt ei viibinud ta rendilepingu sõl lt seda BMWd ja ühte Mercedest mimise juures, oli varem X11 rentinud, ei tea, kelleg J.F a koos R.H seda rentimas käis, juhiluba ei ole Tiidu käes olnud, ei oska selgitada, miks tema juhiloa koopia rendilepingu juures on, R.H müüs selle auto ise maha, L.N oli juures (V kd tl 42-

46). R.H Kääpa tunnistas 28.06.2012, et rentis BMW, kuid müüs selle L.N ile , võis juures olla, kui L.N selle Leedus edasi müüs, teab L.N i J.F kaudu (V kd tl 17-21). , et rentis X1 auto X11

3.10.2013 ütles R.H

i käest, X1 ise rendilepingu sõlmimise juures ei iit olnud ja et ka J.Fu rentimise juures ei olnud.

X1 ütles Tiidule varem, et tema oma autot välja rentida ei luba, ainult siis lubab, kui keegi selle kohe välja ostab, ilt autot rentides ütleski R.H talle, et soovib X11

1-15-4308

selle ära osta. Tunnistas ka, et müüs selle auto maha (VII kd tl 154-161). L.N-i poolt 11.07.2012.a antud ütluste kohaselt läksid nad sõitis ühe noormehega koos 2010.a suvel Leetu. D.M Mercedesega ning L.N juhtis BMWd ning R.H oli samuti tema autos. Kaunase autoturul panid BMW müüki 5000 euroga, kuid kuna mootor oli kehva, maksis ostja 3000 eurot. Kaup koos, läksid nad masinat ümber vormistama, siis ütles R.H, et tal ei ole dokumenti kaasas ning nad otsustasid, et teevad müügi L.N i nimelt. Lepingu, nagu oleks L.N auto alt ostnud, vormistasid Leedus. J.F pani X1 Mercedese sealsamas müüki, ka sellele oli ostja juba olemas. Teenitud raha eest sõitsid Leedust taksoga Eestisse. L.N on kinnitanud, et tal olid Leedu Vabariigis tuttavad, kes s - õidukite ostu müügiga tegelesid (V kd tl 31-35). Selliselt lõi R.H varalise kasu saamise eesmärgil isikute grupis koos kaksikvenna J.Figa ja L.N-iga X11 ning `ile tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse tegelikuks eesmärgiks oli sõidukit rentides se maha müüa, saades seeläbi varalist kasu. e

Kannatanu X15`i episoodis J.F (end. nimega D.M rentis 23.07.

) 2010 kella 14:00 ajal R.H (end. nimega Kääpa) OÜ juuresolekul X15`ile kuuluva, X12 ja X14 -le viimase poolt rendile antud sõiduauto Mercedes Benz E270, riiklik registreerimismärk , tehasetähis (VIN - XXX XXX -kood) xxxxxxxxxxxxxxx

782.33 eurot) , väärtusega 200 000 krooni (12 , kohustudes sõiduki tagastama 26.07.2010. Eeltoodut kinnitab X12 ja X14O X16 (I kd tl 39) 26.07.2010 avaldus Ü juhatuse liikme ning kannatanu X15 .2010 ei tagastatud ja D.M`ga i riimuvad ütlused, millest nähtuvalt sõidukit 26.07 ühendust saada ei õnnestu ga oli kaasas tema kaksikvend R.H, kes istus sõidukis BMW nud. D.M registreerimisnumbriga XXX XXX. BMW omanikult - X1lt s.t selle sõiduki omanikult, millega R.H ja D.M Mercedest rentima tulid, said X15 ja X16 J.Fga R.H Kääpa numbri ning üritasid tema kaudu ühendust saada. Küll ütles R.H Kääpa, et ei tea, kus älle, et ta on Lõuna J.F on, siis j -Eestis, konkreetset vastust nad ei saanudki. (I kd tl 3, 7-9). X12 ja X14 D.M OÜ ning vahel 23.07.2010 sõlmitud sõiduki Mercedes- XXX XXX D.M Benz E270, reg märk rendilepingust nähtub, et esitas sõidukit rentides

juhiloa xxxxxxx, andis oma telefoninumbriks xxxxxxxx -kohaks oli sõiduki väljumisajaks ja 23.07.2010 kell 14:00 xxxx .07.2010 kell 14:00 samas kohas , Tallinn, sõiduki pidi tagastama 26 . Lepingu p 7 kohaselt kohustus rentnik, s.t D.M ndatele sõidukit mitte andma kasutamiseks kolma isikutele (I kd tl 4-6). Kannatanu X15 - `i poolt ülekuulamisprotokolli lisana esitatud sõiduki Mercedes Benz E270, reg märk tõendab, et XXX XXX registreerimistunnistuse koopia X15 on kantud registreerimistunnistusele -Benz E270 CDI T, XXX XXX sõiduki Mercedes reg märk , tehasetähis xxxxxxxxxxxxxxxx, väljalaskeaasta 2001 omanikuna (I kd tl 10). X15 esitas 28.07.2010, mil ta oli aru saanud, et on ilmselt kuriteo ohvriks langenud, ka seletuse sõiduki kadumise ja taotluse registreerimistunnistuse kadumise kohta (I kd tl 11-14, 17). 06.08.2010 portaalist www.auto24.ee väljatrükitud sõidukite Mercedes Benz E270 müügikuulutustest nähtub, et analoogseid sõidukeid - Mercedes- -215 000 EEKi (I kd tl 37-38). Benz pakuti müügiks hinnaga 179 000 Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt Leedu Vabariigi pädevale õigusasutusele esitatud õigusabitaotlusele esitatud vastusest koos lisadega nähtub, et ile kuuluv sõiduk Mercedes X15 -Benz E270 registreeriti Leedus 27.07.2010, s. elle rentimist X17`e nimele ning 31.08.2010 omakorda X35`e o 4 päeva peale s nimele. X35 pani nimetatud sõidukiga 02.09.2010 toime liikluseeskirjade rikkumine, on jäänud siis ka kaamerapilti, ent kuna X35 elab välismaal, teda üle kuulata ei õnnestunud ning sõidukit ei ole suudetud senini ka leida (III kd tl 155-160, 173-179, II kd tl 177-215 J.F on 26.10.2010 andnud ). ütlusi, mille kohaselt ta rentis X12 metsa vahele maha, omanikku sõiduki Mercedes Benz, jättis selle peale avariid ei teavitanud, auto võti oli tal Hollandis kaasas, politsei võttis selle ära (IV kd tl 185-188). Samas on J.F 29.06.2012 kinnitanud, et rentis sõiduki ja viis selle Leetu autoturule, et maha müüa, L.N müüs selle tema soovil seal võõrale isikule, tema nimel sai dokumendid vormistatud (V kd tl 22-26). Samuti on 30.11.2012 J.F

andnud ütlusi, mille kohaselt ta rentis Mercedese ja müüs Leedus turul maha. R.H tuli ka Leetu, BMWga. Tiiduga oli kaasas L.N . Leedu turule soovitasid minna tuttavad. J.Fga oli kaasas D.P, J.F oli teinud valmis ostu-müügilepingu omanikuga, kes oli tehnilises passis, võltsis tema allkirja, tuli Leedust tagasi taksoga (V kd tl 42-46). Kaksikvendade tegutsemist grupis tõendavad muuhulgas L.N i antud ütlused, mille kohaselt üks vend tegeles Leedus BMW

1-15-4308

müügiga ja teine Mercedese müügiga (V kd tl 31 nähtub kriminaalasja materjalidest, et -35), seejuures

mõlemad gu oli renditud sõidukitega ile kuuluvat sõidukit Mercedes vennad olid teadlikud, et te . X15 ei suudetud vaatamata rahvusvahelise koostööle leida, mistõttu jäi X15 talle kuuluvast varast ilma. Selliselt R.H iga lõi varalise kasu saamise eesmärgil isikute grupis koos kaksikvenna J.F X12 ja X14 X15`ile ja X16`le tegelikest asjaoludest te

OÜ esindajatele advalt ebaõige ettekujutuse, tegelikuks eesmärgiks oli sõidukit rentides see maha müüa seeläbi varalist kasu ning nad said sh kasutasid saadud raha ühiselt taksoga Eestisse sõitmiseks.

Kannatanu episoodis heli

15.08.2010 numbrilt xxxxxxx X3 stas R.H (end. nimega Kääpa) X3le ja avaldas soovi rentida sõiduk Audi Allroad, millist sõidukit oli süüdistatav 2010.a kevadel korra juba rentinud. Kusjuures

D.M X3 ütluste kohaselt olid R.H ja kevadel sõidukit rentides kahekesi, mis kinnitab taas seda, et R.H ja J.F tegutsesid enamasti asjade ajamisel koos. 15.08.2010 lepiti kohtumine Vikerlase tänaval. Autot rentida soovinud isik oli valge maika ning sinise silmaga. (tl 47-49, 60-62). R.H Kääpa nimelt allkirjastati ga sõiduki Audi Allroad, tehasetähis (VIN X3 -kood) xxxxxxxxxxxxxxxxxx XXX XXX , riiklik registreerimismärk rendilepingu, kohustudes sõiduki tagastama 22.08.2010, tasuti tagatisraha 2000 krooni ning renditasu 2300 krooni ning isik nimetatud sõiduki oma valdusesse äljatrükk kannatanu (kd I tl 51-55). V X3 poolt edastatud e-kirjavahetusest R.H Kääpa`ga tõendab, et palus T. Kääpa`lt 2010.a sügisel infot rendile antud sõiduki kohta, T. Kääpa X3 väitis, et sõiduk varastati Soomes, täiendav päringule T. Kääpa ei vastanud (I kd tl 65 ale

X3 -66).

X3 poolt avalduse lisana esitatud sõiduki Audi Allroad, reg märk XXX XXX registreerimistunnistuse koopia ja ostu- XXX XXX, müügilepingu koopia tõendab, et sõiduki Audi Allroad, reg märk omanikuks on ning ta ostis selle Danske Bank A/S Eesti filiaalilt 13.03.2009 hinnaga 133 070.08 X3 krooni s.o 8504.73 eurot (I kd tl 45, 63). Väljatrükk 23.02.2011 portaalist sõidukite www.auto24.ee Audi A6 A

llroad müügikuulutustest tõendab, samaväärseid, 2001.a väljalaskeaastaga sõidukeid Audi Allroad müüdi hinnaga 8190 teavitas politseid peale seda kui nägi -8749 eurot (I kd tl 56-59). X3 Eesti Päevalehes ilmunud artiklit R.H Kääpa kohta (I kd tl 42-43, 45).

X3 ja R.H Kääpa vahel 15.08.2010 sõlmitud sõiduki Audi Allroad, reg märk kirjalikust rendilepingust nähtub, et rentnikuks XXX XXX on Kääpa, eesnimi oli algselt olnud d üle soditud ii deks, isikukoodiks on märgitud J.F ja siis on ee- - xxxxxxxxxxxxx, mis on Tiidu kood ja telefoninumbriks xxxxxxxx(kd I tl 51-55). D.M 26.10.2010 ülekuulamisel antud ütlustest nähtuvalt, löödi tal suvel silm siniseks seoses Mercedes-Benziga, mis klapib sündmuste aja ja kannatanu antud kirjeldusega. D.M on tunnistanud 26.10.2010 kui ka 29.06.2012, antud ütlustes et tema rentis Audi Tiidu soovil Tiidu nimel, kuna viimane kartis seda ise teha.

J.F viis auto Tiidu elukoha juurde, mis sellest edasi sai, tema ei tea (IV kd tl 185-188, V kd tl 22- 26) J.F et rentis Audi, kuna Tiidul oli kiire ja R.H palus seda tema . 30.11.2012 ütles ülekuulamisel, juhiloaga teha, andis oma juhiloa kaasa. Hetk hiljem meenus J.F -olla R.H ise siiski ei le, et võib julgenud, kuna R.H kartis tookord kõike ja kõiki. le helistas R.H, kohale läks X3 J.F, kes pani lepingule Tiidu allkirja ja andis auto Tiidule üle, R.H elas sii tänaval. Nägi R.H nimetatud sõidukiga s xxxx sõitmas, oli mõnel päeval ka Tiiduga koos.

Teab, et sõiduk jäi kadunuks, tema ei olnud sellega seotud, samuti teab, et R.H ütles õiduk varastati ära R.H on andnud ütlusi X3le, et s (V kd tl 42-46). 23.10.2013 kahtlustatavana ülekuulamisel, et tema soovil rentis lt sõiduki Audi X3 J.F, R.H ise ei saanud minna, põhjust enam ei mäleta, aga tema oli see, kes X3le helistas, kuna oli Luigelt seda autot ka varem rentinud ja Luik teadis teda. J.F rentis auto Tiidu väitel enda dokumendiga, peale auto rentimist andis J.F sõiduki Tiidule. R.H kirjutas le, et auto varastati Leedus ära. Leedus ta politseisse X3 ei pöördunud, põhjust ei oska öelda, seejärel tunnistas, et tegelikult müüs ta selle Kaunase turul dokumente vormistamata grusiinile maha (VII kd tl 154-161).

Samuti kinnitavad ekspertiisimaterjali võtmise protokollid ja 14.03.2011 koostatud ekspertiisiakt nr 11E-DK0031, et rendilepingule, mis oli sõlmitud ja R.H Kääpa nimel sõiduki Audi Allroud kasutamiseks oli käsikirjaline tekst ja neli X3 allkirja kirjutatud D.M poolt (II kd tl 87-111, ning tõenäoliselt ei ole need kirjutatud R.H Kääpa poolt 114-121, 123-133) Kahjuks ei ole politseil , X3le kuuluva sõiduki asukohta õnnestunud kindlaks teha mistõttu jäi selt R.H koos kaksikvenna X3 talle kuuluvast varast ilma (II kd tl 63-68). Selli

1-15-4308

J.F tekitas iga lõi isikute grupis A. Luigele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, kannatanule varalise kahju ning nende tegelikuks eesmärgiks oli sõidukit rentides see maha müüa ning saada seeläbi varalist kasu. Kannatanu X2

juhatuse liikme X19`i (I kd tl 201) OÜ (kuni 14.01.2013 OÜ) episoodis OÜ X2 X2 poolt avalduse lisana esitatud rendileping tõendab, et OÜ poolt anti 26.08.2010 X2 X20 juhiloa xxxxxxx esitanud isikule rendile sõiduk Volvo V40, reg märk XXX XXX kuni 30.08.2010 (I kd tl 170). X2 liikme X19`i avaldusest ja X19 OÜ juhatuse i poolt antud ütlustest nähtub, et u põhitegevusalaks X2 oli 2010.a sõidukite rent, teenust pakuvad nad äriühingu kodulehel. Üheks väljarenditavaks sõidukiks on ka Volvo V40, reg nr XXX XXX. Rendiauto kuulutustes on avaldatud X19i telefoninumber. 26.08.2010 helistas talle meesterahvas numbrilt xxxxxxx ja avaldas soovi rentida 3ks päevaks sõiduk ning valis välja Volvo, soovides auto samal päeval kätte saada. Kuna X19 viibis ise Saaremaal, palus ta Volvo rendile andmiseks venna X18i abi. X18 andis samal päeval kella 16 paiku auto Volvo V40, reg märk välja isikule, kes esitas XXXXXX X20 juhiloa xxxxxxx (I kd tl 169, I kd tl 182-183, 199- 200), milline juhiluba oli kehtiv (I kd tl 171). X18 on kinnitanud X19 Tunnistajana üle kuulatud i ütlusi sõiduki Volvo rendile andmise kohta 26.08.2010 Tallinnas, Laki tn-l isikule, kes esitas X20 nimele välja antud juhiloa õidukit ei tagastatud. (I kd tl 174-175). S X19 leidis internetist, et temale antud telefoninumber xxxxxxxx I kd tl 211-212, 184-185, 188), kuid X18 kuulub R.H Kääpa`le ( `i sõnul ei olnud sõiduki vastu võtnud isik R.H Kääpa (I kd tl 169 Peale Hollandi politsei poolt sõiduki , 174-175). kinnipidamist käis sel järel, kandes täiendavaid kulusid (I kd tl 182 X19 -183, 190-196, 199-200, 202- 210). Tunnistaja X20 on andnud ütlusi, mille kohaselt kaotas ta 2010.a kevadel juhiloa, kuid ei teatanud sellest Liiklusregistrisse, septembri algul helistati talle ja öeldi, et tema nimelt on renditud sõiduk, mida ei ole tagastatud. X20 ei ole sõidukit rentinud ja rendilepingul ei ole tema allkiri (I kd tl 172-173, V kd tl 59). Tunnistaja X36 kinnitavad, et X18 ütlused koos skeemiga andis Volvo üle ning see toimus X37 töökoja ja kõrtsi vahel asuvas parklas, tema nägi seda autos istudes (I kd tl 176 178). Fotode järgi

- X36 tundis D.P`u ära kui isiku, kes rentis 26.08.2010 sõiduki Volvo (I kd tl 179-181). Väljatrükk 23.02.2011 portaalist www.auto24.ee sõidukite Volvo V40 müügikuulutuste kohta tõendab, et samaväärseid, 1998.a väljalaskeaastaga sõidukeid Volvo V40 müüdi hinnaga 2690-3061 eurot (I kd tl 197-198). Sõiduk Volvo V40, reg märk

XXX XXX leiti Hollandist (II kd tl 41-44). Air Baltic Corporation Eesti filiaal AS-i, vastus tõendab, et R.H Kääpa lendas Air Baltic lennuga BT618 11.09.2010 Amsterdamist

Riiga ja lennuga BT361 Riiast Tallinna (II kd tl 78-86). D.P`ule juhiluba väljastatud 25.11.2012 seisuga ei olnud (V kd tl 57). D.P kinnitavad, et `u poolt antud ütlused idee masinad rentida pärines kas Tiidult või i nimele sai vahetult enne Volvole järele J.Flt, juhiluba ta ei oma, dokumendi V minekut J.Flt, J.F andis ka raha kaasa, sõlmis rendilepingu, sai auto enda valdusesse, a le üle, hiljem jäi auto Tiidu ndis J.F kätte, sõitsid septembri alguses koos ga Saabiga Leetu, R.H sõitis neile Volvoga järele, läksid J.F Volvoga Hollandisse, kus nad kinni peeti (V kd tl 9-12, 38-40). J.F on 29.06.2012 andnud ütlusi, mille kohaselt sõbe rentis Volvo, käisid sellega Hollandis, läks kauem, ei saanud õigeaegselt tagastada, r D.P D.P i selle autoga Hollandis kinni (V kd tl 22-26). Samas ei saanud rendileandjaga ühendust, nad peet on J.F 30.11.2012 antud ga kinnitanud, et D.P ren tema palvel, tema andis D.P

ütlusete tis sõiduki ile vajamineva raha, kuid ei tea, kust D.P sai selle juhiloa, tema ei olnud läheduses, kui sõiduki rentis, D.P läksid sellega Hollandisse, R.H oli ka kaasas, politsei pidas nad seal kinni (V kd tl 42-46). R.H 23.10.2013 antud

a ütluste kohaselt sõiduki rentimise juures t ei viibinud, liikus Volvoga küll Leedus ringi, aga hiljem andis selle D.Pule Kaunases tagasi, D.P J.F sõitis koos ga Saabiga Leetu, R.H sõitis Volvoga Leetu järele, Volvoga sõitsid edasi Hollandisse, ei tea, mis sest sai (VII kd tl 154-161). Tugevalt kahjustatud sõiduk anti 2011.aasta jaanuaris üle OÜ esindajale X2 X19`ile. Nimetatuga tekitati

- J.Figa ja D.P

X2 OÜ le varalist kahju. Selliselt R.H koos kaksikvenna uga lõi isikute grupis

- ning X2 le OÜ tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, põhjustasid varalise kahju nende tegelikuks eesmärgiks oli sõidukit rentides see maha müüa ja seeläbi saada varalist kasu

.

1-15-4308

Kannatanu X21`i episoodis X20 juhiloa nr xxxxxxxx 9.08.2010 kell 13:00 esitanud isik sõlmis 2 X21 - ´iga sõiduki Saab 9 5, reg märk , tehasetähis XXX XXX xxxxxxxxxxxxxx rendilepingu, pidi sõiduki tagastama 01.09.2010 kell 13:00 (I kd tl 216 poolt antud ütluste -218). X21i avaldusest ja X21i kohaselt avaldas tema 25.08.2010 portaalis www.soov.ee -5 rendile andmise kuulutuse. sõiduki Saab 9 Juba järgmise päeva hommikul, s.o 26.08.2010 helistati talle ja sooviti sõidukit rentida. Kuna sel hetkel ei olnud sõiduki rendile andmine võimalik, palus helistada paari päeva pärast. Hääle järgi sama X21 isik helistas 28.08.2010 numbrilt xxxxxxxx X21 ja soovis sõidukit rentida, helistas mõne aja pärast talle tagasi ja pakkus välja, et saab sõi Kokkulepitud päe duki rendile anda 29.08.2010. val helistas meesterahvas ja küsis, kuhu tulla, juhendas teda, telefonikõnede kohta on kannatanu esitanud ka X21 väljavõtte hääle järgi ära (I kd tl 219-223) . Tema juurde tuli u 25-aastane noormees, kelle tundis X21 varem helistanud isikuna. Mees esitas juhiloa X20 nimele, nr le, et xxxxxxx, foto järgi tundus X21 tegemist on sama isikuga ning ta palus samal ajal elukaaslasel juhiloast koopia teha. Rendilepingu täitis X21 dilt aadressi, , kes kirjutas juhiloalt andmed, klient soovis autot rentida 3ks päevaks. Küsides klien tekkis viima Telefoninumbrit ei osanud sel pikk mõttepaus, siis ütles xxxx, maja numbriks ütles xx. peast X21 kirjutas numbri lepingusse oma telefonist ja nad allkirjastasid lepingu, kliendi öelda. allkirjale sel hetkel ta tähelepanu ei pööranud. Alles hiljem kahtluse tekkides sai aru, et tegemist on vale allkirjaga. Nad läksid auto Saab 9 reg märk -5, XXX XXX juurde, klient andis taskust 3200 krooni ning sai vastu dokumendid ja võtmed. Auto, mille väärtuseks hindas X21 60 000 krooni, pidi klient tagastama 01.09.2010 kella 13ks Tallinnas Männiku teel asuva kontori juures, kuid seda ei tehtud (I kd tl 215, 230-232). Tunnistaja X20

ütlused ja väljastatud dokumentide andmete väljatrükk Rahvastikuregistrist , et X20 kaotas 2010.a kevadel juhiloa, kuid ei teatanud sellest tõendavad Liiklusregistrisse (I kd tl 224-225, V kd tl 59). F protokollidest otode järgi äratundmiseks esitamise nähtub, et `u ära kui isiku, kellega sõlmis 29.08.2010 sõiduki Saab, reg märk

M. X21 tundis D.P

XXX XXX rendilepingu ni seda, et D.M X20`t ta ei tunne (I kd ng andis sõiduki üle ning `t, R.H Kääpa`t ega tl 235-246). Kriminaalmenetluse käigus selgitati välja, et nimetatud sõiduk Saab on registreeritud Leedu Vabariigis (II kd tl 45- tluse alusel teostati Leedu 49). Põhja Ringkonnaprokuratuuri õigusabitao Vabariigis mitmeid menetlustoiminguid, sh peeti sõiduk kinni, tagastati omanikule ja kuulati tunnistajana üle `e ütlused ja X22 (II kd tl 45-49, 177-215, III kd tl 3-5, 35-39, 54-62). Tunnistaja X22 isikuandmete ankeet kinnitab, et 02.09.2010 saabusid kella 12 ajal autode müügiplatsile autoga Saab 9-5 kaks meest, kes tegid tunnistajale ettepaneku nimetatud auto, millega nad olid kohale sõitnud, ära osta, autol oli Eesti number. Tunnistaja leppis nendega hinnas kokku ning et veenduda, et auto pole varastatud, sõitsid nad riiklikku ettevõttesse Regitra, kus öeldi, et kõik on korras. Siis koostati ostumüügileping, mille müüja ja tunnistaja allkirjastasid, tunnistaja maksis 7700 litti, sai vastu sõiduki süütevõtme ja registreerimisdokumendid. Tunnistaja tegi ka koopia müüja isiklikust dokumendist, kus oli osutatud müüjaks D.M isikuandmed ja tema foto. Hiljem sai tunnistaja politseist teada, et auto oli Eestis kuulutatud tagaotsitavaks. Politseitöötajad pidasid auto kinni ja tagastasid selle seaduslikule valdajale Eestis, millega tekitasid X22ele varalist kahju (III kd tl 6-14, 35-39). Fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis tunnistaja talle sõiduki Saab müünud isikuna ära küll R.H Kääpa, mis tõendab, et auto müüjatest pidi olema üks kaksikvendadest (III kd tl 15

-25). Lisaks nõudis Leedu Vabariigi politsei riiklikust ettevõttest Regitra välja sõiduki Saab 9-5, XXX XXX registreerimisel esitatud originaaldokumendid sh. eestikeelse ostu-müügilepingu, mille kohaselt müüs X21 Saab 9-5 X22`ele ja D.M juhiloa sõiduki koopia, mis oli antud müügilepingu sõlmimisel isikut tõendavaks dokumendiks Põhja Prefektuuri päring, PPA Kriminaalpolitseiosakonna (III kd tl 39-47). vastus koos Leedust saabunud Sirene, Põhja Prefektuuri päring Maanteeameti Liiklusregistrile ja vastus koos sõiduki registridokumentidega tõendab, et M. on sõiduki omanik ning et M. X21 X21 teavitas registrit sõiduki Leedu Vabariiki viimisest ja Leedu numbrimärkidega tagastamisest ning sõidukile väljastati 05.03.2011 uus registreerimistunnistus ja registreerimismärgid (II kd tl 137-139,158-170). J.F ütles 29.06.2012 kahtlustatavana ülekuulamisel, et tema Saabist ja sellega toimunust ei tea midagi. Teab vaid, et D.P selle rentis ja sellega tegeles, J.F sellest mingit kasu ei saanud (V kd tl 22-26). 30.11.2012 andis J.F - ütlusi, milles kinnitas, et ostu müügilepingul, millega sõiduk leedukale müüdi,

1-15-4308

on tema enda, s.t J.F J.F nimi. Sõiduki hinnaks oli vist 900 eurot, rohkem ei olnud see arvates väärt. R.H oli neile Volvoga Leetu järele sõitnud ja sealt läksid nad Hollandisse (V kd tl 42 R.H -46).

väitis 23.10.2013 kahtlustatavana ülekuulamisel, et sõitis Leetu, R.H sõitis D.P koos D.M ja Saabiga Volvoga Leetu neile D.P aabiga Leedus ringi, aga mis sest sai, tema ei teadvat järele. Nägi, et sõitis S . Volvoga sõitsid edasi Hollandisse. . 28.06.2012 oli R.H andnud ütlusi, et (VII kd tl 154-161)

ta küll tunneb D.Put, kuid tema ei tea midagi Saabi kohta, tema ei ole kuskil kaasas olnud (V kd tl 17- 21). D.P D.P`u poolt kahtlustatavana `ule juhiluba väljastatud 25.11.2012 seisuga ei olnud (V kd tl 57). 23.11.2010 antud ütlustest nähtub, et idee masinad rentida pärines kas Tiidult või J.F . Temal juhiluba lt ei ole. J.F viis D.Pu Sakku ka kohale. D.P esitas jällegi Vi juhiloa, auto omanik vormistas rendilepingu. Talle anti üle Saab 9 5 koos dokumentidega, sõitis paarsada meetrit, kus - J.F teda ootas, J.F käskis D.Pul istuda Volvosse, ise istus J.F Saabi ning nad sõitsid Lasnamäele, kuhu masinad viisid. Saabi rentnikele andis D.P J.F J.F. Septembri või Tiidu telefoninumbri. Volvoga hakkas ringi sõitma R.H ja Saabiga esimestel päevadel kutsus ule võlgu ja tal nagunii midagi J.F ta kaasa Leetu, kuna kaksikud olid D.P paremat teha ei olnud, läks ta kaasa. Tema sõitis koos ga Saabiga, R.H sõitis neile Volvoga järele, J.F ootasid R.H Leedus. Kaunase autoturul pani J.F Saabi müüki, turul seda maha müüa ei õnnestunud, kuid J.F teadis ühte autohuvilist, kelle juurde platsile nad sõitsid ja kes Saabi ära ostis. Hinna määras J.F, kes räägib natuke vene keelt. Peale Saabi mahamüümist läksid nad reisima, kindlat sihtmärki neil ei olnud. Jõudsid Hollandisse, kus nad järgmisel päeval kinni peeti, neid kahtlustati röövis. Enne kinnipidamist läksid R.H ja tülli, R.H läks nende juurest minema, võimalik, et läks liiga ülbeks. J.F J.F Peale vabanemist Hollandi politseist läks le saadeti raha ja ta sõitis koju ära, D.P J.Fga Saksamaale, J.F D.P (V kd 9-12, 38-40). X21 jätkas esialgu koduteed jalgsi sai oma sõiduki Leedu Vabariigi võimuesindajate käest 2011.a märtsis tagasi, kuid sõiduki parklatasu, Eestisse X21 pidi tasuma transportimise kulu, tõlkekulu, sõidukilt olid kadunud alumiinimumveljed ja autoraadio CD, samuti jäi X21il saamata renditulu, selles osas ongi X21 esitanud tsiviilhagi (I kd tl 257-262). Väljatrükkist 23.02.2011 portaalist www.auto24.ee - sõidukite Saab 9 5 müügikuulutustest nähtub, et samaväärseid, 1998.a väljalaskeaastaga sõidukeid Saab 9-5 müüdi hinnaga 2850-3770 eurot (I kd tl 263-264). Selliselt R.H koos kaksikvenna uga lõi isikute grupis J.Figa ja D.P X21`ile tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, põhjustasid varalise kahju ning nende tegelikuks eesmärgiks oli sõidukit rentides see

maha müüa saades seeläbi varalist kasu.

Kriminaalasjas kogutud tõendid viitavad kohtu arvates üheselt, et eelnimetatud kelmused on toimepandud isikute grupis st. kooskõlastatult ning ühise eesmärgi saavutamise nimel. Harju Maakohtu 27.05.2015 otsusega on J.F tunnistatud süüdi 22.07.2010, 23.07.2010, 15.08.2010, 26.08.2010, 29.08.2010 toimepandud kelmuse episoodides, D.P 26.08.2010, 29.08.2010 toimepandud kelmuse episoodides ja L.N 22.07.2010 toimepandud episoodis. Kohtuotsus on jõustunud 04.06.2015.a. Kaastäideviimine on kuriteokoosseisu ühine realiseerimine, s.t kooskõlastatud tegevus. Süütegu pannakse toime läbi teadliku ja soovitud koostegutsemise. § 21 lg 2 lausest 1 tulenevalt vastutab KarS üks isik ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu oleks ta seda ise teinud. Individuaalse teopanuse kaalukus võib sealjuures tuleneda ka süüteo ettevalmistavas staadiumis osutatud teopanustest. Teovalitsemise teooriast tulenevalt ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt süüteo objektiivse koosseisu. Süüteo kaastäideviija võib olla ka teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teoplaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja. Objektiivses mõttes panevad isikud süüteo toime ühiselt, kui nad valitsevad toimuvat funktsionaalselt tööjaotuslikus koostoimes. Kõik isikud peavad tegusema ühtsest teoplaanist lähtuva tööplaani alusel. Mis puudutab R.H osalust nimetatud kelmuste toimepanemisel, siis seda ilmestavad asjaolud, et kannatanute X1a episoodis rentis sõiduki R.H-d ise, kannatanu X3 episoodis on tunnistanud nii R.H kui ka J.F J.F nimel. rentis , et sõiduk renditi Tiidu soovil, kuid Ülejäänud episoodides, ühel korral sõiduki J.F ja kahel korral D.P, kes esitas rentimisel X20 juhiloa. Kui kannatanu episoodis on R.H X3 R.H tunnistanud ka sõiduki müümist, siis ülejäänud neljas grupis toime pandud episoodist nähtub ühtne skeem. Nimelt mõlemad kaksikvennad said enda kasutusse ühe renditud sõiduki, seejärel sõideti

1-15-4308

nende kahe sõidukiga koos Leetu, kus sõidukid võimalusel maha müüdi. Kohtul puudub siis ka igasugune kahtlus, et kaksikvennad olid üksteise tegudest ja sõidukite päritolust teadlikud. Esiteks kinnitavad D.Pu ja L.N i ütlused üheselt ka R.H rolli nimetatud kelmuste toimepanemisel. X15 , kui X15 ja X16 J.F Lisaks on tõendatud i ütlustega ga 26.07.2010 ühendust ei et saanud, kuid said ühenduse Tiiduga, hämas R.H telef on või siis jälle, et onis, et ei tea, kus J.F J.F on Lõuna Eestis, kuigi tegelikult on lausa dokumentaalselt õigusabitaotluse raames edastatud - dokumentidega tõendatud, et R.H ja olid sel ajal juba kas koos Leedus või siis kohe jõudmas Leetu J.F . Lisaks on tõendatud, et kasutades ära kaksikutele omast sarnasust, esinesid nad vastavalt vajadusele oma kaksikvennana, esitades teineteisele väljastatud dokumente ning võltsides allkirju. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd märgi saavutamiseks oli oluline ja ta sai sellest ka J.Fi isiku teopanus ees olulisusest ka aru, , siis tuleb taolist kõik nimetatud isikud tegutsesid varalise kasu saamise eesmärgil käitumist hinnata kelmuse toimepanemisena grupis KarS § 209 lg 2 p 3 alates 01.01.2015 KarS § 209 ( lg 2 p 4)

mõttes.

Edasi jätkas R.H kelmuste toimepanemist üksi.

Kannatanu X23 OÜ episoodis: 16.09.2010 andis `le X23 XX OÜ neljaks päevaks rendile sõiduki Volvo S80, reg märk , sõidukit võis lepingu kohaselt kasutada Eestis, teise juhi õigust sõiduki XXX XXX kasutamiseks V. Kääpa ei taotlenud (I kd tl 108 Sõiduki rentimisel esitas Valeri Kääpa oma ID -111). kaardi ja juhiloa (I kd tl 112). X23 daja X24 avaldusest ja X24 OÜ esin poolt antud ütlustest nähtub, et 15.09.2010 helistas noorem meesterahvas numbrilt xxxxxxxx X23 esindajale X24le ja avaldas OÜ soovi rentida sõiduauto, lepiti kokku, et selleks saab Volvo S80, tehasetähis xxxxxxxxxxxxxxxxx. Sõidukile läks 16.09.2010 Ta juurde järele , kes ei olnud eelmisel päeval helistanud llinnas, xxxx XX isikuks,

XX rentis 4ks päevaks sõiduki Volvo S80, mille pidi 20.09.2010 kell 12 tagastama, kuid ei teinud seda. ta, selgus, et auto Sõidukile oli paigaldatud GPS, kontrollides 17.09.2010 sõiduki asukoh lahkus Eestist 16.09.2010 Ikla piiripunkti kaudu. Ta helistas XXle, kes väitis imestaval häälel, et kas tõesti ei tohi Eestist välja sõita ja lubas 17.09.10 õhtuks Eestis tagasi olla. Kuid sõiduk ei jõudnud Eestisse tagasi, mistõttu t , et näha, kus sõiduk asub ning tuvastas, et see on Leedus. ellis X24 Ta helistas veel XXle ja tuletas meelde, et sõiduk peab 2 tunni pärast tagasi olema, kas ta jõuab täpselt, XX anud. Kui X24 helistas teiselt lubas tagasi helistada, kuid ei teinud seda ja kõnedele enam ei vast numbrilt, võttis kõne vastu, kuid teeskles siis, et ei kuule. 21.09.2010 helistas töökaaslane X24 XXle ja küsis auto kohta, vastas, et ei ole veel Eestis, saabub mõne tunni pärast, siis nad räägivad. XX Rohkem suhtlust ei olnud,

X24 kuni ühel päeval helistas XX ja ütles, et poeg võttis talt auto ära. sõitis 21.09.2010 õhtul Leetu, et tuvastada sõiduki asukoht. GPSi abil tuvastati sõiduki asukoht, X24peatas selle 22.09.2010 Kaunases ja , selgus, et sõiduk on R.H Kääpa poolt Kaunase autoturul maha müüdud misjärel pöördusid ja sõiduki uus omanik kohaliku politsei poole, sõiduk Volvo S80 arestiti. X24 X26 Sõiduki väärtuseks hindas Sõiduki X24 70000-800000 krooni (I kd tl 127, 121-124, 154-155). päevikust nähtub, et 16.09.2010 kell 1 sõiduk Tallinnas, xx juurest ja sõitis 2:33 startis xx xxxx juurde, kell 13:10 s xx juurde, se xx juurde, kust omakorda kell 13:52 õitis sealt edasi xx alt sõitis kell 13:35 xx sõideti x juurest, jõuti Pärnumaale, kell 17:44 jõudis sõiduk Ikla xxx juurde ning kell 14:09 starditi xxx piiripunkti ning kell 20:27 peatus sõiduk juba Leedus, kus sõitis edasi Kaunasesse Eeltoodust nähtub, . et

X25 XX võttis Tallinna kesklinnas auto peale oma pojad R.H Kääpa ja ning mõne aja pärast asusid nad nimetatud sõidukiga samal päeval, s.o 1 . Väljatrükk 6.09.2010 teele Leedu Vabariiki X38`i poolt e-maili teel saadetud kaaskirjast, X38`i ja X23 se lepingust OÜ vahel sõlmitud vara tasuta kasutami tõendab, et X38 naalmenetlejale 11.07.2012 01.08.2010 sõlmitud lepingu, tõendamaks edastas krimi temale kuuluva vara tasuta kasutada andmist OÜ ning et lepingus on sätestatud OÜ -le X23 X23 poolne kahju hüvitamise kohustus lepingu eseme kadumisel (I kd tl 150 153). Äriregistri andmete väljatrükk - OÜ X23 et X38 X23 juhatuse liige ning X24on alates kohta tõendab, oli kuni 28.12.2012 OÜ 28.12.2012 juhatuse liige (I kd tl 157- X23 ei soovi tsiviilhagi esitada (I kd tl 162). 161). OÜ Jälitustoimingute alusel koostatud jälitusprotokollidega on tõendatud, et 15.09.2010 kell 18:42:55

1-15-4308

helistati numbrilt xxxxxxxx X24le numbrile , mis asus Mustakivi mobiilside masti tööpiirkonnas, xxxxxxx. 16.09.2010 kell 11:53:37 helistati abonentnumbrilt xxxxxxx, millise numbri kasutajaks on end tunnistanud , Hobujaama masti piirkonnast X24 suhelnud numbriga XX XX le, eelmisel õhtul oli xxxxxxx, millist kasutas X25. 16.09.2010 hommikust saati helistas

XX väga tihedalt numbriga xxxxxxx, mida teadupärast kasutas R.H Kääpa. Samas IMEi koodiga telefonis, mida R.H Kääpa kasutas numbriga xxxxxxx, kasutati ka numbrit xxxxxxxx. Lisaks nähtub nendest protokollidest, et R.H Kääpa kasutas mitut telefoni ja väga erinevaid abonentnumbreid (IV kd tl 177 181). Põhja - Ringkonnaprokuratuuri õigusabitaotluse alusel teostati Leedus erinevaid menetlustoiminguid ning nimetatud sõiduki koos dokumentidega andis X26 politseivalvega parklasse (II kd tl 177-215, III kd tl 63-65, 66-76, 77-87). Tunnistajana X39e ülekuulamisprotokolli kohaselt märkas ta koos abikaasaga 18.09.2010 Kaunase autoturu väljapääsu juures Eesti numbrimärkidega sõidukit Volvo S80, müüja rääkis vene keelt vaevaliselt ja seosetult, auto madal hind tekitas kahtlusi, kuid nad kontrollisid sõiduki tausta Regitras ja ostsid selle 6000 liti eest. 22.09.2010 helistas naine ja teatas, et auto oli varastatud ja auto peeti kinni (III kd tl 137-144). Fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis X39 D.M -136). ja R.H Kääpa ära isikuna, kes müüs talle Volvo S80 (III kd tl 123 Päring Maanteeameti Liiklusregistrile ja vastus koos sõiduki registridokumentidega tõendab, et sõiduki Volvo S80, Tehasetähis , reg märk , kasutaja OÜ , sõiduk xxxxxxxxxxxxxxx XXX XXX omanik oli X38 X23 kustutati registrist Leedust saabunud teate alusel 11.10.2010 (II kd tl 137-139, 171-176). Sõiduki omanik X26 (II kd tl 55-57), kelle ütlustest nähtub, et ta ostis 18.09.2010 Kaunase autoturu väljapääsu juurest koos abikaasaga Eesti numbrimärkidega sõiduki Volvo S80, autot müüsid 2 meesterahvast, kellega leppis kokku hinnas 2000 eurot, läksid RE Regitra osakonda, registritöötajate sõnul oli kõik korras, tunnistaja ostis auto R.H Kääpa`lt ja registreeris auto. 22.09.2010 tulid tema juurde 2 Eesti kodanikku ja ütlesid, et see ostetud auto on neilt varastatud, siis suundusid nad politseisse (III kd tl 96- 108). Fotode järgi äratundmiseks esitamisel tundis är X26 nii R.H kui D.M a isikuna, kes talle Volvo müüs 10.2011 määrusega kriminaalasja (III kd tl 109-122). Kaunase Linna Ringkonnaprokuratuuri 10.

nr 26-1-01292- X26

10 otsustati rahuldada sõiduki heauskse omaniku taotlus talle sõiduki tagastamiseks. Nimetatuga tekitati OÜ-le X23 varalist kahju (I kd tl 165-172 Samuti kuulati ). tunnistajana Leedu Vabariigi politseis üle X24, kes kinnitas, et andis sõiduki Volvo S80 XX`le rendile, kui sõidukit ei tag `ga ühendust ei saanud, tegi GPSi abil kindlaks, et sõiduk astatud ja telefoni teel XX asub Kaunases, leidsid selle Kaunase turult (III kd tl 88-95). on kahtlustatavana 27.06.2013 XX tunnistanud, et auto Volvo oli välja valinud R.H, läks 16.09.2010 XX kohale rendifirmasse ja rentis Volvo, lepingut ei pidanud ta Tiiduga Tallinna kesklinnas kokku, R.H vajalikuks läbi lugeda. Ta sai istus rooli,

kohoolsed joogid ja hakkas jooma, kaasa tuli ka poeg X25 XX võttis al . Nad jõudsid Leetu, XX eesmärk oli käia baarides ja kohvikutes, tema tarvitas alkoholi, ühel hetkel Tiiduga kohtudes ütles viimane, et oli renditud sõiduki maha müünud (V kd tl 1-3, 14-16, 65-68).Tunnistaja X25 poolt antud ütlustest nähtub, et kuna R.H ei julgenud ise enam enda nimelt autot rentida, rentis auto isa selle enda nimel. R.H kartis seda, sest kartis pätte, kellele ta oli võlgu olnud. R.H soovitas isale, kust rentida, masinaks oli Volvo. Kui isa käis masinal järel, oli X25 koos Tiiduga Tallinna kesklinnas. Asusid peale auto rentimist Leetu teele, Leedus ei olnud X25 kogu aeg Tiiduga, ta käis ringi. Kuid käis koos Tiiduga ka autoturul, mõtlesid niisama autosid vaatamata minna. Mingi hetk ütles R.H, et kuna neil raha ei ole, müüme auto maha. il sõnaõigust ei olnud, isa manitses väidetavalt, et pole mõtet. R.H pani auto X25 siiski müüki ja see osteti paari tunniga ära. X25 ei tea, kuidas Volvo Tiidu nimele sai. Leedus olles helistas isale Volvo omanik ja küsis, millal tagasi tulevad. Tiidul oli palju erinevaid telefoninumbreid, ta vahetas neid, kuna inimesed olevat teda tüüdanud (V kd tl 5 8). 14.10.2010 tunnistas R.H Kää - pa ülekuulamisel, et tema isa oli alkoholi tarvitanud, nad läksid lihtsalt kolmekesi Leetu, isa tahtis Leedus pidu panna. Tiidul oli seal vaja ajada musta äri. Neil ei olnud kavatsust isa poolt renditud autot maha müüa, ta ei teadnudki, et tegemist oli renditud masinaga. Ta ise pani sellele Leedus ARKi juures sildi külge ja müüs selle maha (IV kd tl 242-247). 28.06.2012 tunnistas R.H, et isa rentis Volvo, kuid R.H müüs selle isa selja taga maha, isa midagi ei teadnud (V kd tl 17 Selliselt R.H lõi OÜ -21). X23 esindajale X24`le tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, põhjustas varalise kahju

1-15-4308

ning tema tegelikuks eesmärgiks oli oma isa nimel renditud sõiduk maha müüa saades seeläbi varalist kasu.

Kannatanu X27

XXX XXX `i episoodis võttis R.H rendile sõiduki Mazda 626, reg märk Leedu Vabariigis, Vilniuse linnas. X27`i poolt antud ütlustest nähtub, et ta tegeleb Leedus Vilniuse linnas sõidukite rentimisega, talle helistati 19.09.2010 numbrilt xxxxxxxx ja avaldati soovi rentida sõiduk. Nad leppisid kokku kohtumispaiga Vilniuses, xxxx, kuhu kohtumisele X27`iga ilmus 2 nooremat ja 1 vanem mees. Temaga suhtles vene keeles kõige vanem mees, kes avaldas soovi rentida sõiduk üheks või maksimum kaheks päevaks. Kui soovis näha isik tõendavat dokumenti, käskis X27 ut vanem mees ühel noor mal enda dokumendi anda, sealt pani ta R.H Kääpa dokumendi numbr e i kirja ning maksis X27`ile sularahas 250 litti.

Mehed said X27`ile kuuluva sõiduki Mazda 626 Leedu Vabariigi riikliku registreerimismärgig koos sõiduki registreerimistunnistuse, tehnilise a XXX XXX ülevaatuse kaardi ja kindlustuspoliisiga, sõiduki tehasetähis xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kirjalikku lepingut nad ei sõlminud. Sõidukit ei tagastatud, `i telefonikõn X27 edele ega SMSidele ei vastatud (II kd tl 21- 24). Fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll tõendab, et X27 tundis XX ära kui isiku, kes temaga suhtles, R.H Kääpa ja 30). Nimetatud sõiduki sai X25 kui isikud, kes olid koos ga (II kd tl 25- XX X27 Eestis tagasi, Nimelt X11, kellelt oli eelnevalt renditud - X1le kuuluv BMW, nägi 2010.a sügisel Suur Ameerika tn tanklas enda arvates juhuslikult R.H Kääpat sõidukiga Mazda.

Kui ütles, et soovib X11 autot, s.o BMWd tagasi, vastati talle, et tema on hoopis J.F, kes oli kellegagi koos, isikud lahkusid ja jätsid sõiduki maha. X11 helistas X1le, kes palus selle X33i territooriumile toimetada, nii X11 tegigi. X1 - andis 04.11.2010 Põhja Prefektuuri esindajale sõiduki Mazda 62 6, Leedu Vabariigi reg märgiga XXX XXX koos selles olnud esemete ja dokumentidega üle (II kd tl 1,I kd tl 80-83). Esemed, mis olid sõidukis Mazda 626, Leedu Vabariigi reg märk sel ajal, kui T. Kääpa ja XXX XXX X25 selle I. X11`it nähes maha jätsid, on asitõendina vaadeldud, muuhulgas oli täitmata sõiduki müü autos gilepingu blankett, eestikeelne volikiri 18.09.2010 kuupäevaga R.H Kääpale `i poolt, tühi volikirja blankett X27 sõiduki kasutamiseks, paberileht mitmete sõidukite markide, telefoninumbrite ja hindadega, sh X66 number ko (II kd tl 2-18). 16.11.2010 anti X27`ile os märkega Volvo S802000 3500 sõiduk Mazda 626, Leedu Vabariigi registreerimismärk ütles XXX XXX vastutavale hoiule (II kd tl 34-36).

X27 Põhja Prefektuuris ülekuulamisel, et tema ei ole seda volikirja kirjutanud (II kd tl 21-24). Eestikeelse volikirja kohaselt volitas 18.09.2010 Leedus, Vilniuses X27, aadress Vilnius, xxxxx talle kuuluvat sõidukit Mazda 626, VIN , riiklik registreerimismärk -kood xxxxxxxxxxxxxxxx XXX XXX, registreerimistunnistuse number xxxxxxxx kasutama R.H Kääpa`t, aadress xxxx, Tallinn, juhiloa number xxxxxxx. X27 - `ilt võeti allkirjaproovid, EKEI ekspertiisiaktist nr 11E DK0031 nähtub, et eksperdiarvamuse kohaselt ei ole X27 volikirjas olevat allkirja tõenäoliselt kirjutanud, esineb viiteid, et allkiri võib olla kirjutatud R.H Kääpa poolt (II kd tl 31 ütlusest -33, 123-133).

Kahtlustatav

XX nähtuvalt oli Tiidul mingi telefoninumber, ta teadis kedagi, kellel auto oli, bussiga ei olnud R.H nõus tulema. R.H vene keelt hästi ei räägi, seetõttu vist tema, s.t XX helistas Tiidu antud numbril, nad sõitsid mingisse linna selle mehega kohtuma. Meesterahvas, kellelt R.H tahtis sõidukit rentida, küsis isikut tõendavat dokumenti. XX ei tahtnud autot rentida, tema oli vaid tõlk ja ta käskis Tiidul oma dokumendi anda. Raha oli Tiidul, tema ka maksis sõiduki eest ja nad hakkasid leeduka Mazdaga koju sõitma. XX väitis, et tema käskis Tiidul sõiduki tagasi viia (V kd tl 1 ütlustest -3, 14-16, 65-68). Tunnistaja X25 nähtub, et peale Volvo mahamüümist ütles R.H , et tal on olemas üks number, kust masina saab. Eraisik andis neile auto, R.H kirjutas mingi kviitungi. X25 ei tea, mida omanikuga kokku lepiti, omanikuga rääkisid R.H ja isa, tema oli eemal. R.H pidi auto tagasi viima, kuid mingil hetkel see viibis, nad sõitsid tagasi Eestisse, kus see jäi juurde tuli üks mees nimega I X25ist ja J.Fst Neste tanklasse. Nende

rääkima, kes võttis sõidukil võtmed eest, mees ütles kellelgi telefoni teel, et sai poisid kätte, X25 ja J.F jooksid minema. J.F sõitis Mazdaga, kuna X25il oli vaja mingile objektile minna, R.H ei viitsinud teda ära viia (V kd tl 5 8). Kahtlustatav R.H Kääpa ütles 14.11.2010, et kui oli Leedus Volvo S80 maha - müünud, rentis sealt tagasitulekuks Mazda, kavatses selle tagasi viia. Plaan oli korraks Eestis ära käia ning see tagasi viia, kuid masin varastati Eestis ära, see toimus Neste tanklas, J.F ja X25i juurde tuli

1-15-4308

üks tüüp, kellele R.H võlgu oli, tüüp hakkas inimesi juurde kutsuma, J.F ja X25 jooksid seepeale minema. Rendilepingut omanikuga R.H ei saanudki, omanik kirjutas andmed üles ja ütles, et võib autot nädal kuni kaks kasutada. J.F ja X25 ei teadnud, et masin renditud oli. Mazda kasutamiseks sai enda kätte auto kindlustuse ja tehnilise passi, saimuti volikirja, ei tea, mis keeles volikiri kirjutaud oli. Omakäeliselt ei ole tema Mazdale volikirja kirjutanud, võimalik, et keegi tegi seda tema eest. Tal on üldse väga erinevad käekirjad (IV kd tl 242 tunnistas R.H Kääpa, et tema rentis -247). 28.06.2012 Mazda, isa oli niisama kaasas, tema ei teadnud asjast midagi. Tüüp, kes masina rendile andis, kirjutas käsitsi eestikeelsele blanketile volikirja ja allkirjastas. Temal oli kavatsus masin tagasi viia, kuid andis selle kasutada J.Fle, kes selle kuhugi maha jättis, misjärel sai politsei selle enda valdusesse (V kd tl 17- X27 21). 23.10.2013 rääkis R.H Kääpa, et isa helistas tema palvel `ile, kellelt võtsid auto paariks päevaks, R.H andis oma juhiloa X27`ile, kirjalikku lepingut ei sõlminud, plaan oli see auto maha müüa, andis selle Eestis J.Fle kasutada, X11 sai J.F -161). Selliselt R.H käest selle auto kätte (VII kd tl 154 R.H lõi ile tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, põhjustas varalise ka X27 hju ning tema tegelikuks eesmärgiks oli oma isa nimel renditud sõiduk maha müüa saades seeläbi varalist kasu.

Kannatanu OÜ 02.10.2012 kella 16:00 paiku sõlmisid OÜ X9 episoodis X9 esindaja X31 ja R.H (endise nimega Kääpa), kes esitas ID kaardi nr xxxxxxxxx, rendilepingu nr xxxxxxxx, mille kohaselt sai süüdistatav kuni 10.10.2012 kell 17:00 rendile sõiduki Volkswagen Phaeton, tehasetähis (VIN-kood) xxxxxxxxxxxxxxxxxx XXX X (51-54). kodulehelt , riiklik registreerimismärk OÜ XX X9 tehtud väljatrükk tõendab, et OÜ rendib sõidukeid välja kaubamärgi alt (VII kd tl 123). X9 X40 X31`i avaldustest ja arvetest ning kannatanu

X31 2012.a septembris X9 OÜ esindaja `i ütlustest nähtub, et helistati numbrilt xxxxxxxx numbrile xxxxxxxx, mis oli suunatud X31`i numbrile xxxxxxx ja OÜ X9 küsiti, kas sõiduk Lexus on vaba. OÜ poolt välja renditavate sõidukite kohta on info üleval X9 internetiaadressil xxxx - arki Kuna Lexus oli kinni, küsiti, kas neil on Mercedes Benz või BMW m sõidukeid, kuna neid marke ei olnud, pakkus välja Volkswagen Phaetoni. Seda autot soovis X31 helistaja rentida kaheksa päevaks ja lubas lepingut sõlmima minna samal päeval, kuid ei teinud seda.

01. või 02.10.2010 helistas sama isik uuesti ning avaldas soovi rentida sõiduk Volkswagen Phaeton 8- ks päevaks. Rendilepingut sõlmima ilmus nimetatud isik, kelleks osutus R.H Kääpa, tund aega kokkulepitust varem. R.H Kääpa esitas enda ID kaardi, ütles sidevahendiks telefoninumbri - xxxxxxxx ja elukohaks xxxx, Tallinn. Juhiloa väitis R.H Kääpa olevat Tartus. M. X31 andis sõiduki Volkswagen Phaeton, riiklik registreerimismärk , tehasetähis XXX XXX xxxxxxxxxxxxxxxxx koos selle registreerimistunnistusega peale rendilepingu nr xxxxx sõlmimist R.H Kääpa valdusesse, Kääpa tasus arve nr alusel sularahas renditasu 280 eurot (päev 35 eurot) ning tagatisraha 100 eurot. Sõiduki pidi R.H Kääpa tagastama 10.10.2012 kell 17:00, ent ei tagastanud. M. helistas 10.10.2012 Kääpa`le, X31 kes tegi ettepaneku pikendada telefoni teel lepingut veel kaheksaks päevaks ning ilmus i soovil OÜ X31 X9 kontorisse, nad allkirjastasid uue lepingu nr xxxxx, sõiduki kohustus T. Kääpa tagastama 18.10.2012 kell 17:00 ja tasus ühtlasi arve nr xxxxxx alusel sularahas 240 eurot. 18.10.2012 ei tagastanud R.H Kääpa sõidukit, väitis X31ile, kui viimane helistas, et ei viibi Tallinnas ning avaldas soovi pikendada lepingut 21. oktoobrini, ühtlasi palus T. Kääpa saata arve talle e-postiga, lubades arve tasuda ülekandega. T. Kääpa helistas millalgi ja soovis veelkord lepingut pikendada, kui M.

X31 palus saata tõendid selle kohta, et sõiduk on alles. T. Kääpa seda ei teinud ning jätkas lubaduste andmist, et tagastab sõiduki peatselt (VII kd tl 45,49-50, 58-66, 105-107). E-kirjavahetuse ja 18.10.2012 arvest nähtub, et arve summas 330 eurot saadeti R.H Kääpa`le 23.10.2012 (VII kd tl 120-122). Kuid seda arvet R.H Kääpa ei tasunud, sõidukit ei tagastanud, telefonid olid välja lülitatud, ka SMSile ei reageeritud. Mõned päevad hiljem helistas R.H Kääpa ja palus lepingut veelkord pikendada, samas väitis, et ei saa OÜ kontorisse tulla, kuna viibib Lõuna palus siis sõidukist fotod X9 -Eestis. M. X31 teha ja endale saata, et veenduda sõiduki olemasolus, kuid fotosid T. Kääpa ei saatnud. 28.10.2012 saatis T. Kääpa sõnumi, lubades sõiduki tagastada 31.10.2012. 31.10.2012 kirjutas, et tagastab sõiduki 05.11.2012, kuid seda ei juhtunud. X31 esitas ka e-kirjavahetuse R.H Kääpa`ga, millest nähtub, et R.H Kääpa jagas lubadusi auto tagas te võtma (VII kd tada ja kohapeal maksta ning keelitas mitte midagi et

1-15-4308

tl 117-119).

X31 X9 OÜ äriregistri andmete väljatrükist nähtub, et omab juhatuse liikmena äriühingu esindusõigust (VII kd tl 94). Sõiduki andmete väljatrükist X teest nähtub, et õiduki - s Volkswagen Phaeton, reg märk XXX XXX omanikuks oli sel ajal DNB Pank, vastutavaks kasutajaks on X41, kasutajaks X31. Sõiduk kuulutati politsei poolt 28.11.2012 tagaotsitavaks (VII kd tl 116). Tunnistajana üle kuulatud väitel, mida on kinnitanud ka M. , oli nimetatud sõiduki saanud X41 X31 X41 06.10.2011 AS- xxxxx alusel enda valdusesse ning ga DnB Nord Liising sõlmitud kapitalirendi liisingulepingu nr andnud selle 2012.a suve lõpupoole omavahelise suulise lepingu alusel oma tuttava X31`i valdusesse, kuna ei vajanud ise enam nimetatud sõidukit. Vastastikusel kokkuleppel hakkas liisingulepingu lõppemisel sõiduki väljaostmisest huvitatud OÜ , kes soovis hakata sõidukit X9 esindaja M. X31 äriühingu poolt tasu eest välja rentima, tasuma liisingulepingust tulenevaid liisingumakseid (VII kd tl 97-99). X41 u koos selle lisaks oleva esitas ülekuulamisprotokolli lisana sõiduki liisinguleping maksegraafikuga, mille kohaselt oli sõiduki Volkswagen Phaeton maksumuseks 06.11.2011 9300 eurot (VII kd tl 100-103). Portaalist www.auto24.ee sõidukite VW Phaeton müügikuulutuste väljatrükist nähtub, et analoogseid sõidukeid müüdi 2013.a kevadel keskmiselt hinnaga 12 000 eurot (VII kd tl 108- -i 11). Päring AS DnB Pank ja vastus tõendab, et AS DnB Pank on alates 2013.a teadlik, et sõidukit hakkas kasutama M. , kes andis selle kasutada ka R.H-le . Liisinguleping on X31 enne l 59-65). tähtaegselt lõpetatud, X41`ga on sõlmitud kokkulepe võlgnevuse ajatamiseks (VIII kd t X41 on volitanud X31`it esitama kriminaalasjas tsiviilhagi (VII kd tl 95-96). Kriminaalmenetluse käigus on seoses sõiduki rahvusvahelise tagaotsimisega selgunud, et sõiduk Volkswagen Phaeton, tehasetähis xxxxxxxxxxxx peeti Saksamaal selle registreerimisel X42i poolt kinni ja arestiti. X42i väitis, et ostis selle 12.04.2013 Bremenis ja esitas sõiduki ostu müügilepingu, millest nähtub, et - müüjaks on märgitud D on kirjeldanud sõiduki müüjat u 50

X31 (VII kd tl 124-129). B. X42 -aastase meesterahvana, kes oli 180 cm pikk, tugeva kehaehitusega, õhukeste tumedate juuste ja ümmarguse näoga ja kes rääkis saksa keelt Ida-Euroopa aktsendiga (VII kd tl 134-137). Saksamaa Liitvabariigi võimud andsid sõiduki peale selle ajutist kinnipidamist ja arestimist B. X42`ile tagasi, leides, et viimane on heauskne omanik (VII kd tl 130-133). Riigiprokuratuuri 31.10.2013.a kaaskiri koos teatega tõendab, et 30.10.2013 leiti Volkswagen Phaeton, VIN xxxxxxxxxxxxxxxx, r/n XXX XXX, kinnipidamise hetkel oli see X43valduses, kandis Saksamaa registreerimisnumbreid (VIII kd tl 2). 18.10.2013 ostis Poola kodanik X43 sõiduki Volkswagen Phaeton, VIN xxxxxxxxxxxxxx Saksamaal X42 -34). Nimetatuga tekitati varalist

´ilt (VIII kd tl 15 kahju OÜ , kuna OÜ -le X9 X9 juhatuse liige M. X31 tasus X41 eest liisingumakseid teadmisega, et liisingulepingu lõppemisel on võimalik sõiduk jääkväärtusega AS-lt DnB Nord Liising X41`ga sõlmitud kokkuleppe alusel välja osta. OÜ tasus sõidukit eest X9 nii X41le, kes liisingumaksed ise pangale tasus, samuti tasus OÜ X9 otse liisinguandjale. M. X31`i kaaskiri koos maksekorraldusega tõendab OÜ X9 poolt AS-le DnB Pank 13.09.2012 arve tasumist sumas 364.12 eurot (VIII kd tl 57- 58). Harju Maakohtu 19.11.2012 määrusest nähtub, Sirene büroolt laekunud teate kohaselt viibis et süüdistatav 26.10.2012 aadressil , Saksamaal, kus ta peeti kinni juhtimisõiguseta xxxx juhtimises.31.10.2016 teatas süüdistatav kohtule, et viibib Soomes tööl (VII kd tl 201-204). X31ile väitis R.H Kääpa aga, et oli sel ajal Lõuna Eestis ja seepärast ei saa OÜ - X9 kontorise tulla. 03.04.2013 R.H Kääpa end OÜ auto väljapetmises süüdi ei tunnistanud. Tema sissetulek lubas 2012.a -

t X9 oktoobris autot rentida, millisest sissetulekust aga jutt, R.H täpsemalt rääkida ei soovinud. Tahtis rentida paremat mugavamat autot, kuna töötas ehitajana, selleks oli vaja autot. Ta valis kesklinnast leitud rendifirmast Volkswagen Phaetoni, sõlmis rendilepingu, esialgu 8ks päevaks, aga vahepeal mõtles juba, et 10ks päevaks, seetõttu ise rendileandjale ei helistanud, viimane helistas talle. Nad sõlmisid uue lepingu 10ks päevaks, selle 10 päeva jooksul otsustas Saksamaale minna. Läks Saksamaale üksinda nii puhkama kui töötama, elas kuni 12. detsembrini ühes Hamburgi hostelis. Saksamaale sõites varastati Leedus rahak ära, raha enam ei olnud, politseisse ei pöördunud. Leedust X1 helistas rendileandjale ja palus veel lepingut pikendada, rendileandja palus autost fotod teha, aga tal ei olnud fotoaparaati. Saksamaal hakkas mitteametlikult töötama. Lubas raha paari nädala jooksul auto eest üle kanda, kuid raha ei saanud, sest töötasu ei makstud. Novembri keskel varastati Saksamaal auto

1-15-4308

ära, läks reede õhtul tänaval asuvasse ööklubisse, oli kuni hommikuni ööklubis, auto jättis xxxx kõrvaltänavale, hommikul autot enam ei olnud, ka ei olnud Tiidul enam taskus autovõtmeid, millest järeldas, et ilmselt unustas võtmed autosse koos tehnilise passiga. Autovargusest politseile ei teatanud, kuna ei oska ühtegi keelt nii hästi, et saaks ära rääkida, mis juhtus. Ei mäleta, kas rendileandjale auto vargusest teatas. Detsembris võttis saksa politsei kinni ja ta anti Eestile üle. Saksamaal oli täpselt nii palju raha, et hosteli eest maksta ja süüa osta, rendi maksmiseks raha ei olnud. Lepingus märgitud number xxxxxxx oli tema kasutuses, number xxxxxxx kuulub ühele tema tuttavale, kelle numbrilt ka vahest helistas, ei soovi tuttava nime avaldada (VII kd tl 67-71, 154-161). 23.10.2013 rääkis R.H Kääpa kahtlustatavana ülekuulamisel, et Volkswagen varastati Hamburgis ära, ta pidi seal juhutöid tegema. Ööklubis varastati tema rahak ära ja ööklubist tulles avastas, et ka auto oli ära varastatud, kui ta ise X1 ööklubis oli, aga Saksamaal ta politseisse ei pöördunud, selleks ei oska piisavalt inglise keelt. Kui sõiduk ära varastati, Süüdistatav on andnud oli juhipoolne lukk oli terve (VII kd tl 67-71, 154-161). vastuolulisi ütlusi erinevatele isikutele ja asutustele selle kohta, kus ta viibis 2012 aasta oktoobri lõpus. Samuti on ta ühel ülekuulamisel väitnud, et rahak

X1 varastati temalt Leedus ja teisel Saksamaal. R.H ei teatanud tema poolt renditud auto vargusest ei politseile, väites, et tal ei olnud selleks piisavat keeleoskust, ega ka omanikule. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused on vastuolulised ja ka eluliselt mitte usutavad. Kui sõiduk oleks tõesti temalt Saksamaal varastatud, siis oleks ta sellest ka teada andnud. Tal oli sõlmitud selle sõiduki kasutamiseks rendileping enda nimelt, seega puudub võimalus, et sõiduki saatust temalt küsima ei hakata. Seega eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kriminaalasja materjalidega on tõendamist leidnud, et R.H rentis nimetatud Volkswageni kindla sooviga see hiljem välismaal maha müüa ja see tal ka ilmselt õnnestus.

Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et R.H Kääpa peeti kahtlustatuna arvukates kelmuse episoodides kinni 13.11.2010 kinni ja temalt võeti kinnipidamisel ära mitmed esemed (IV kd tl 237- 241), mida on ka asitõendina vaadeldud. Nimelt R.H Kääpa juurest leiti 9 SIM kaarti ning 7 SIM-kaardi ümbrist ning mitu mobiiltelefoni. Samuti leiti märkmik ja sülearvuti ning erinevaid reisimist tõendavaid pileteid, nt 22.08.2010 on D.M reisinud Vilniusest Riiga. Samuti leiti R.H Kääpa nimele väljastatud lennupiletid Vilnius-Riia, Riia-Tallinn, samuti Amsterdam-Riia 10.09.2010 kuupäevaga. Tema kasutuses olnud mobiiltelefonide SIM-surfist nähtub, et 30.08.2010 jõudis R.H Kääpa Lätti ja 31.08.2010 Leetu, 31.08.2010 ja 02.09.2010 on keegi V tundnud huvi, kuhu R.H kadunud on ja millal Vilniusesse jõuab. R.H Kääpa märkmiku sisu tõendab veel ka seda, et autosid, mida rentida, otsiti väga intensiivselt, märkmikku on märgitud mitmed autode rentimisega seotud äriühingute nimed koos telefoninumbritega, nt X44, X45, X46, X47 xxxxxxx X68; X67 xxxxxxx, X 49, X50, X51 X4 , OÜ – X52 X53, Rent, X54 Toyota Land Cruiser 2500, Mercedes-Benz E klass

307 Peugeot nädal 2100 kr, 2650 päev, Audi A8 xxxxxxxx, X55C180, Audi A4, Mercedes xxxxxxx, MP X56 xxxxxxx, X57 BMW X5, E klass (V kd tl 9-12, 38-40).

Peale selle on R.H-le esitatud süüdistus kuues tänavakivide, mulla ja killustiku jms pakkumisega seotud episoodis, mis on toime pandud avalikkuse poole pöördudes. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt episoodides, kus kannatanudeks olid , , , ja X10 registreeris X6 X4 , X5 X8 X7 R.H ajalehes või internetilehekülgedel tänavakivide, mulla ja killustiku müügikuulutusi, pöördudes sel viisil avalikkuse poole, mis on kvalifitseeritav KarS § 209 lg 2 p 5 järgi.

Kahtlustatav R.H on peale esialgset ütluste andmisest keeldumist 23.10.2013 toimunud ülekuulamisel tunnistanud, et pettis isikuid, kuna töö oli otsa saanud ja raha ei olnud (VII kd tl 1-4, 8- 11, 141-149, 154-161). X10 ei tunnistanud, vaid selgitas, et tegemist on episoodis ta oma süüd makserakustega (VIII kd tl 52-53).

Lisaks sellele kinnitavad süüdistatava süüd järgmised kirjalikud materjalid.

1-15-4308

Nimelt kannatanu X6`i episoodis avaldas R.H 17.08.2012 ajalehes „Viimsi Teataja“ kuulutuse tänavakivide müügi ja paigaldustööde, samuti haljastustööde ning aedade ehituse kohta kontakttelefoniga xxxxxxxxx. `i 25.09.2012 esitatud avaldus kohaselt helistas ta X6 e ja antud ütluste nimetatud telefoninumbril, ob 28.08.2012 esitati hinnapakkumine ning jektil käidi mõõdistamas, telefoni teel lepiti kokku, et töi OÜ arve 81 d hakatakse teostama 06.09.2012. 04.09.2012 esitas X28 kivide eest summas 1060 eurot ja arve 83 killustiku ning liiva eest summas 910 eurot, mille samal X6 päeval tasus.

012 keegi tööle ei ilmunud. OÜ esindajaga saada ei õnnestunud (VI 06.09.2 Kontakti X28 kd tl 222-224, 21). X6`i poolt avalduse lisana esitatud e-maili vahetuse ning e-maili teel esitatud arvete väljatrükk, maksekorraldused tõendavad, et 28.08.2012 saadeti e-maili aadressilt xxxx M nimelt `i X6 e-maili aadressile xxxx hinnapakkumine erinevatele tänava , äärekividele, killustikule, liivale, pinnase - äraveole, transpordile jms, millele on alla kirjutatud X58 ja telefoninumber xxxxxxxxx ning esitati X28 OÜ nimelt arve nr 81 kokku summas 1060 eurot ja arve nr 83 kokku summas 910 eurot, millised arved

X6 tasus 04.09.2012 enda AS-i Swedbank kontolt nr xxxxxxxxxxx X28 -i SEB Pank kontole

OÜ AS nr xxxxxxxxxxx (VI kd tl 216-221). Lisaks kinnitab -i Swedbank X6`i Põhja Prefektuuri päring AS konto väljavõtte väljastamiseks ja AS i Swedbank vastus päringule koos `i konto väljavõttega - x6 , et X6 xxxxxxxxx tasuti 04.09.2012 X28 arvelduskontole nr xxxxxxxxxx ´i arvelduskontolt nr OÜ selgitusega arve nr 81 summas 1060.00 eurot ja selgitusega arve nr 83 summas 910 eurot (VI kd tl 230-234). Põhja Prefektuuri päring Viimsi Teatajale 17.08.2012 tänavakivide kuulutuse avaldaja kohta, Viimsi Teataja esindaja X59 08.11.2012 vastus e-kirjavahetuse edastamisega tõendab, et 02.08.2012 kell 16:01 saadeti M nimelt e-maili aadressilt xxxx X59 e-mailile teade, milles avaldati soovi avaldada

17.08 Viimsi Valla Teatajas reakuulutus „Tänavakivide paigaldus ja müük, haljastustööd, aedade ehitus. Tel: xxxxxxxx Lugupidamisega R.H tel: xxxxxxxx -229). “ (VI kd tl 226

Samuti kannatanu `i episoodis xxxx X4 avaldas R.H 2012.aasta suvel kasutajanime „ “ all internetiportaalis www.okidoki.ee killustiku müügikuulutuse. 03.09.2012 koostatud kannatanu avaldusest, müügikuulutuse väljatrükist ja i antud ütlustest nähtub, et X4 X60 leidis portaalis „okidoki“ 27.08.2012 kuulutuse, helistas numbrile OÜ xxxxxxx ja tellis killustikku, sai X28 -lt arve summas 315 eurot, mille koheselt tasus, ent killustikku kohale ei toimetatud. 29.08.2012 sai sõnumi, et killustik tuuakse järgmisel päeval, ent see jäigi lubaduseks, tema telefonikõnedele ei vastatud. Müügikuulutuses oli märgitud e-posti aadressiks xxxx (VI kd tl 84-85,89, 90-91).

X4`i poolt avalduse lisana esitatud tema ja killustiku pakkuja vahelise e- X28 maili vahetuse väljatrükk koos OÜ arvega nr 78/27.08.2012 ja maksekorraldusega nimelt saadeti 27.08.2012 kell 11:58 e-maili tõendab, et M aadressilt xxxxx `i e-maili aadressile xxxx X28 /27.08.2012 kogusummas 315.00 X4 OÜ arve nr 78 eurot 30 tonni killustiku ja transporditeenuse eest ning et X60 tasus arve 27.08.2012 (VI kd tl 86-88). Põhja Prefektuuri päring AS-i Swedbank X4`i konto väljavõtte väljastamiseks ja AS-i Swedbank vastus päringule koos `i konto väljavõttega kinnitab X60 , et X60`i arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxx tasuti 27.08.2012 OÜ X28 arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx selgitusega killustik 16/32 30 tonn 315.00 eurot (VI kd tl 98-103). -sse killustiku, liiva ja mulla Põhja Prefektuuri päring Okidoki OÜ müügikuulutuse 1815263 tellija andmete ja kontaktide kohta, OÜ Okidoki vastus päringule tõendab, et kuulutuse kasutaja registreeris end 31.03.2012 kell 11:37 M xxxx T nimelt kasutajanime „ “ all, kontakttelefoniks xxxxxxxx, e-posti aadressiks xxxx, erinevaid tänavakivide, killustiku, liiva, mulla kuulutusi on lisatud ja eemaldatud (VI kd tl 93-97). ust X61 -i Kuldses Põhja Prefektuuri päring AS Börsis OÜ X28 nimelt kuulutuse esitamise ja tasumise kohta, AS- X61 vastusest koos IP-aadresside i

logi ja maksekorraldustega nähtub, et X28 OÜ sisestas läbi internetiportaali www.kuldnebors.ee tasuta kuulutuse (ID xxxxxx ) killustiku, liiva, mulla müügi kohta 01.08.2012 kell 15:54:21, milles kontakttelefoniks xxxxxxxxx, e-posti aadressiks xxxxx, kuulutuse sisestaja on registreerumisel andnud enda nimeks MH ja kontaktideks eelpool viidatud numbri ja e-posti aadressi; kuulutust on erinevatel aegadel üle salvestatud; sama kasutaja on sisestanud ka ta tasulise tänavakivide müügipakkumise (ID xxxxxxxxx), mille eest on tasutud 13.09.2012 ja 28.09.2012 (VI kd tl 161-169). Põhja Prefektuuri

1-15-4308

päringud Elisa Eesti AS lisa Eesti AS vastused tõendavad -i, E , et abonentnumber xxxxxxxxx kuulub ZEN anonüümsele kõnekaardile, kõneajalaadimised on OÜ poo tehtud X28 lt (VI kd tl 104-112).

Samuti kannatanu episoodis , mil X5 R.H avaldas internetis kuulutuse les pakkus müügiks mulda ja killustikku. 23.09.2012 ja X29 21.09.2012 avaldustest ja kannatanu X5 X5 ütlustest nähtub, et tema koos X29ga leidis 17.09.2012 internetist kuulutuse, milles pakuti mulda ja killustikku.

X5 helistas kuulutuses märgitud numbrile xxxxxxxx ja tellis 220 euro väärtuses nimetatud kaupa. Tal paluti tellimus saata ka e-maili aadressile xxxx , nimetatud e-maili aadressilt saadeti X30 nimelt ka X28 OÜ arve 94 summas 220 eurot, mille tasus 17.09.2012 X29. Kokkulepitud ajal 19.09.2012 mulda ega killustikku kohale ei toodud, telefonikõnesid ignoreeriti (VI kd tl 236,239, 244-245) X5 poolt avalduse lisana esitatud e-maili vahetuse ning e-maili t tellimuse eel esitatud arvete väljatrükk tõendab, et X5 järel esitati 17.09.2012 kell 12:01 e-maili aadressilt xxxx X30 nimelt X28 OÜ arve nr 94 summas 220 eurot

VI kd tl 237-238, 240-

X5 ning samal päeval saadeti samalt aadressilt soovil täiendatud arve ( 243). X29 Põhja Prefektuuri päring Danske Bank A/S Eesti filiaali konto väljavõtte väljastamiseks ja Danske Bank A/S Eesti filiaali vastus päringule koo konto väljavõttega tõendab, et s X29 X29 arvelduskontolt tasuti 17.09.2012 X28 arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx selgitusega arve nr 94 OÜ X5 220 eurot (VI kd tl 249-257).

Samuti kannatanu `i episoodis www.kuldnebors.ee X8

avaldas R.H portaalis järgmise tänavakivide sooduspakkumise müügikuulutuse: „Müüa erinevaid tänava ja äärekive: Uni-, nunnakloostri, kärgkivid, murukivid ja äärekivid; erinevad värvitoonid. Hinnad all kuni 30% 15. oktoobrini või kuni kaupa jätkub. Toome kivid kohale üle Eesti!“ kontaktnumbriks xxxxxxxx (VII kd tl 23). Kannatanu `i antud 02.10.2010 leidis kannatanu portaalist www.kuldnebors.ee X8 ütlustest nähtub, et kuulutuse tänavakivide müügi kohta, helistas kuulu märgitud numbrile tuses xxxxxxx ja esitas telefoni teel kivide tellimuse kogusummas 1240 eurot. Talle saadeti seejärel sõnum OÜ X28 kontonumbriga, X8 tasus 02.-04.10.2012 kokku 600 eurot. 05.10.2012 sooviti raha juurde, ent

X8 ei nõustunud maksma, kokkulepitud , samuti ei ajal 08.10.2012 kaupa kohale ei toodud, telefonikõnedele ei vastata vastatud e-mailile (VII kd tl 17-18). Kannatanu - X8 i `i poolt ülekuulamisprotokolli lisana esitatud AS Swedbank mak , et 02.10.2012, 03.10.2012 ja 04.10.2012 sekorraldused nr 313, 314, 315 tõendavad tasus X8 oma AS-i Swedbank kontolt nr xxxxxxxx OÜ X28 AS-i SEB Pank kontole nr xxxxxxxxxxxxx kolmes osas kokku 600.00 eurot kivide ettemaksuna (VII kd tl 19-21).

Samuti kannatanu `i episoodis as portaalist www.kuldnebors.ee kuulutuse X7

R.H avald soodushinnaga tänavakivide müügi kohta, kontakttelefoniks xxxxxxxx (VI kd tl 31). `i poolt X7 17.11.2012 esitatud avaldusest ja b, et tellis telefoni X7 X7 `i poolt kannatanuna antud ütlustest nähtu teel 09.11.2012 portaalis Kuldne Börs avaldatud tänavakivide müügikuulutuses toodud numbrilt xxxxxxxx Harjumaale, Peetri külla tänavakive koos kohaletoomisega. Kõnele vastas end Mna esitlev meesterahvas, kes saatis e-maili aadressi xxxx X28 -i SEB Pank koordinaadid. tasus lt

AS X7 OÜ abikaasa X32 kontolt 09.11.2012 325 eurot, 12.11.2012 205.00 eurot, 13.11.2012 40.00 eurot, kuid kokkulepitud ajal 16.11.2012 kive kohale ei toodud, seejärel lubati kivid tuua 17.11.2012, ent lubadust ei täidetud, telefonikõnesid ignoreeriti (VI kd tl 30, 37 Põhja Prefektuuri päring -40). X61 AS-i Kuldses Börsis OÜ X28 nimelt kuulutuse esitamise ja tasumise kohta, AS- X61 vastus koos IP-aadresside i

logi ja maksekorraldustega tõendab, et OÜ avaldas portaalis www.kuldnebors.ee kuulutuse X28 tänavakivide soodusmüügi kohta, milles kontakttelefoniks xxxxxxxx, e-posti aadressiks xxxx, kuulutuse sisestaja esitas 31.07.2012 kell 14:24 registreerimisel enda nimeks MH ja kontaktideks eelpool viidatud numbri ja e-posti aadressi (VI kd tl 43-55).

Kannatanu X10`i episoodis it www.kuldnebors.ee kuulutuse Ti R.H avaldas portaalist soodushinnaga tänava ja äärekivide müügi kohta, kontaktnumbriks oli märgitud xxxxxxxx (VIII kd tl 89). Kannatanu X10 sana esitatud maksekorralduse ning `i ütlustest ja ülekuulamisprotokolli li

1-15-4308

tänavakivide müügikuulutuse kohaselt leidis ta 01.06.2014 Kuldsest Börsist tänavakivide soodushinnaga müügikuulutuse. Ta helistas kuulutuses märgitud numbrile , vastu võtnud xxxxxxxxx meesterahvas soovis, et 30m2 unikivi raha 170 eurot koos 50-eurose transpordikuluga üle kantaks ja saatis oma arve numbri, lubades peale ülekannet kivid kahe päeva jooksul ise kohale tuua. X10 kandis raha 02.06.2014 enda AS-i Swedbank kontolt

R.H `i Eesti Krediidipanga kontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxx X10 helistas, kuid üle 220 eurot selgitusega „tänavakivid Järvakandi unikivi“. kõnele ei vastatud, helistades naise telefonilt, vastati. Mees rääkis segast juttu, miks kive kohale toodud ei ole, helistas veel tagasi ja lubas raha tagasi maksta, aga ei maksnud. 18.06.2014 helistas mees uuesti, lubades raha ära 19.06.2014 ära maksta, kuid ei teinud seda (VIII kd tl 40 41). Sideettevõtjalt saadud - andmete protokolliga on X10 -51). `i müügikuulutuses märgitud numbrile helisatnud (VIII kd tl 50 X10 andis X10 enda `i ülekuulamisprotokolli lisana esitatud maksekorraldus tõendab, et 02.06.2014 k

AS- xxxxxxxxxxxxxxxxxx i Swedbank kontolt R.H `i Eesti Krediidipanga kontole nr üle 220 eurot selgitusega „tänavakivid Järvakandi unikivi“. Krediidipangast välja nõutud R.H kontoväljavõttelt nähtub, et 02.06.2014 laekus R.H `i kontole X10`ilt 220 eurot. 16.06.2014 võttis R.H nimetatud summa kontolt sularahas välja (VIII kd tl 46 49). R.H end - kelmuse toimepanemises 23.01.2015 süüdi ei tunnistanud, kuna ta ei nimeta seda kuriteoks, pigem makseraskusteks. Ta avaldas Kuldses Börsis tänavakivide müügikuulutuse, mis oli üleval kuu või kaks. Oli teinud tellimuse tuttavale Hle, kelle perekonnanime ei tea ja kes pidi kivid hankima, kuulutust avaldades soovis tõepoolest inimestele kive müüa. Kuulutusele reageeris X10, kes tellis kive. Tema palus kivide eest ettemaksu ülekandega ja lubas kivid ise kohale toimetada, kuigi tegelikult olid tal juba siis raskused kivide kättesaa `ile ei öelnud ja misel, sest tal tekkisid Hga erimeelsused, seda ta X10 viimane ta 10le raha suski ettemaksu. Kive ei saanudki kätte, lootis asjad ikka korda saada, üritab X tasapisi tagasi maksta. Tegeleb töö otsimisega (VIII kd tl 52-53).

Lisaks eeltoodud kinnitavad

R.H-le esitatud süüdistust veel järgmised tõendid:

- X28 Põhja Prefektuuri 02.10.2012 päring AS i SEB Pank OÜ konto väljavõtte, konto käsutusõigust omavate isikute andmete ja IP-aadresside logide väljastamiseks, AS stus päringule koos -i SEB Pank va OÜ X28 - X28 pangakaartide andmetega X28 konto väljavõtte, IP aadresside andmete ning OÜ , et OÜ konto nr xxxxxxxxxxxxxx avati 01.04.2010, konto A- allkirjaõiguslik isik oli R.H Kääpa, kes on sõlminud ka internetipanga lepingu ning konto juurde väljastatud VISA Business deebetkaardi nr xxxxxxxxxxxxxxx valdaja oli R.H Kääpa, kiirteavitamise leping kontole laekumiste teavitamisest sõlmiti 06.04.2010 SMS-le xxxxxxxx (VI kd tl 145-152, 155-160). Põhja Prefektuuri 23.10.2012 päring AS i SEB Pank OÜ kontolt sularaha väljamaksete ja - X28 pangaautomaatide turvakaamerate salvestiste kohta, AS-i SEB Pank vastus päringule, ümbrik tõendab, et OÜ kontolt maksti 24.08.2012 kell 13:56:41 232.99 eurot välja Roosikrantsi kontoris, X28 27.08.2012 kell 16:23:49 maksti 510 eurot välja Lasnamäe Centrumi kontoris, 12.09.2012 kell 14:54 võeti 300 eurot välja Juhkentali 33 asuvast automaadist ja 21.09.2012 kell 04:06 võeti 125 eurot välja Sõle 27 asuvast automaadist, 23.09.2012 kell 08:04:2012 võeti 50 eurot välja Keemikute 2 Maardus asuvast automaadist, pangakontorite videosalvestused ja sularahaautomaatide fotod edastati tähitud posti teel CD-l (VI kd tl 117-120, 131-136, 121-125, 126-130, VII kd tl 212). Lisaks ka X62, X63 ja X64 kinnitavad R.H käitumismustrit kannatanu üle kuulatud OÜ

esindaja X65 (VI kd tl 140-143, 19-21, 173-174) `i antud ütlused X28 X28 OÜ äriregistri andmete väljatrükk tõendab, et OÜ ainuosanikuks oli ajavahemikul 01.04.2010-

, kes oli ka alates 05.04.2010 kuni 14.05.2013 R.H Kääpa (hetkel nimega R.H ) 14.05.2013, mil äriühing registrist kustutati, juhatuse ainuliikmeks (VII kd tl 163-166). Põhja Prefektuuri 12.12.2012 päring AS i SEB Pank OÜ e konto väljavõtte ning IP - X28 -aadresside logi väljastamiseks; AS i SEB Pank vastus koos OÜ konto väljavõtte ning IP - X28 -aadresside logiga tõendab konto kasutamist R.H Kääpa poolt, sh pubides, ööklubides, baarides, erinevates kauplustes ning X29, X32, X6`i, X4`i, X8`i -80). kontodelt ülekannete laekumist (VI kd tl 62

1-15-4308

Lõuna Prefektuuri 27.11.2012 päring AS-i SEB Pank arvelduskonto xxxxxxxxxxxxxxxxx avamise ja kasutaja andmete kohta, AS-i SEB Pank vastus tõendab, konto omanik on X28 OÜ ja A-allkirjaõiguslik isik (VII kd tl 27-29, 40). R.H Kääpa Põhja Prefektuuri päring Elion Ettevõtted AS i, Elion Ettevõtted AS - -i vastus koos logide IP- aadressidega xxxx registreerimise andmeid, kasutaja poolt andmete muutmist tõendab kasutajakonto ning logide IP aadresse (VI kd tl 203-213). Põhja Prefektuuri päring Elion Ettevõtted AS i, Elion Ettevõtted AS - -i vastus koos logide IP- aadressidega tõendab kasutajakonto xxxx registreerimisandmeid ning logide IP aadresse (VI kd tl

258-298).

Seega kriminaalasjas kogutud egelikult kuulutustes pakutud tõenditega on üheselt tuvastatud, et t mulda, liiva, tänavakivisid või killustikku R.H ei omanud ning R.H eesmärgiks oli saada kuulutuste abil pettuse teel varalist kasu. Kannatanutele esitatud arvetes kajastus müüjana OÜ

X28, mille ainuosanikuks oli 01.04.2010-14.05.2013

R.H . R.H lõi kannatanutele ebaõige ettekujutuse müügitehingu toimumise kohta, mille tulemusena kandsid kannatanud esitatud arvete alusel ostuhinna, kuid kaup jäi kannatanutel saamata.

Järgmisena peab kohus hindama R.H tegevuses KarS § 209 lg 2 p.p 1,3,4

(alates 01.01.2015 KarS § 209 lg 2 p 1, 4, 5 kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. ) R.H on kohtueelses ülekuulamises

enda süüd tunnistanud osaliselt. Süüdistatava tegevus ei olnud ühekordne ega juhuslik, vaid korduv tegevus. Seega leiab kohus, et tegevus oli kindla süüdistatava suunitlusega tekitada kannatutele tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutus, mille tulemusena tegid kannatanud varakäsutuse. Kogutud tõendid viitavad üheselt, et ta osales nimetatud sõidukite müügitegevuses. Aga ühegi nimetatud sõiduki omanik ei olnud R.H , seega teadis ta, et tal ei ole

. õigust neid sõidukeid müüa Samuti oli ta teadlik sõidukite rentimise faktist. Asjaolu, et sõidukid ei olnud renditud tema nimelt ja selleks kasutati ka kolmandale isiku nimel välja antud dokumenti, näitab kohtu hinnangul püüdu Samuti rendilepingutest nähtuvad sõidukite hoiduda vastutusest. tagastamise kuupäevad viitavad asjaolule, et nad rendilepinguid sõlmides varusid omale piisavalt aega selleks, et oleks aega renditud sõiduk maha müüa ilma, et kannatanud või politsei neid takistaks

. Seega R.H-le inkrimineeritud tegudes esines ühessugune skeem.

Sai oma valdusesse renditud sõiduki ning peatselt müüs selle Leedus või mõnel muul autoturul maha. Samuti mulla, killustiku ja tänavakividega seotud episoodides avaldas kuulutuse, esitas tellijatele oli tema käekiri ühesugune – arved tasumiseks ning peale arvete tasumist ignoreeris kannatanute kõnesid Kohus ei usu süüdistatava . väiteid raskused kivide kättesaamisega ka kannatanu X10 episoodis, et tal tekkisid tarnijalt. Süüdistataval ei olnudki kavatsust tellimust täita, kuivõrd ta ei vastanud kannatanu kõnedele ega ka maksnud saadud summasid tagas toimepandud kuriteod i. Seega leiab kohus, et süüdistatav kavatsusetult.

Kohus leiab, et taolistel asjaoludel on süüdistatava R.H käitumine õigesti kvalifitseeritud varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse ja mis on toime pandud grupis ning avalikkuse poole pöördudes so KarS § 209 lg 2 p 1, 3, 4 (alates 01.01.2015.a. KarS § 209 lg 2 p 1, 4, 5) ettenähtud kuriteona ja teod on toime pandud kavatsetult.

Tsiviilhagid: Kanntanu X15

ja OÜ X12 on käesoleva kriminaalasja raames loobunud tsiviilhagi esitamisest. Kannatanu X27 tsiviilhagi ei esitanud. Kohtueelses menetluses on esitanud kuritegudega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes tsiviilhagid järgmised kannatanud.

1-15-4308

Kannatanu X1 on esitanud tsiviilhagi summas 2000.- eurot, mis sisaldab endas temale kuulunud sõiduki tagastamisel tekkinud kulusid, remondi ja puhastuskulusid, milliste kulude tõendamiseks on kannatanu esitanud ka vastavad dokumendid. Harju Maakohtu 27.05.2015 otsusega on nimetatud summa kannata J.Filt ja L.N-ilt. Seega Tuleb Ti

nu kasuks väljamõistetud solidaarselt R.H-lt välja it mõista 2000 eurot kannatanu kasuks solidaarselt J.Fi ja L.N-iga. X1 Kannatanu X21 on esitanud tsiviilhagi 3631.- eurot, mis sisaldab endas sõiduki tagastamisel tekkinud kulusid, ümberregistreerimise kulusid, sõidukilt varastatud alumiiniumvelgede ja autoraadio maksumust ning saamata jäänud renditasu, milliste kulude tõendamiseks on kannatanu esitanud ka vastavad dokumendid. Sama summa on välja mõistetud Harju Maakohtu 27.05.2015 otsusega solidaarselt J.Filt ja D.P

- eurot kannatanu X21 ilt. Seega Tuleb R.H-lt välja mõista 3631. i kasuks solidaarselt J.Fi ja D.Piga. X2 X2

(endine

10129,18.- eurot, mis sisaldab endas OÜ OÜ) on esitanud tsiviilhagi sõiduki tagastamisel tekkinud kulusid, remondikulusid, saamata jäänud renditasu, milliste kulude tõendamiseks on kannatanu esitanud ka vastavad dokumendid. Sama summa on välja mõistetud Harju Maakohtu 27.05.2015 otsusega solidaarselt J.Filt ja D.P

- ilt. Seega Tuleb R.H-lt välja mõista 10129,18. eurot kannatanu

J.Fi ja D.Piga. X2 OÜ kasuks solidaarselt Kannatanu on esitanud tsiviilhagi 7669.- eurot, mis sisaldab endas t . X3 agastamata sõiduki väärtust Sama summa J.Filt. Seega Tuleb R.H on välja mõistetud Harju Maakohtu 27.05.2015 otsusega R.H-lt välja mõista 7669.- eurot kannatanu kasuks solidaarselt J.Figa. X3 Kannatanu on esitanud tsiviilhagi 315.- X4 eurot, mis sisaldab endas tasutud ja saamata jäänud killustiku maksumust. Kannatanu X5 on esitanud tsiviilhagi summas 220.- eurot, mis sisaldab endas tasutud ja saamata jäänud mulla ja killustiku maksumust. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi 1970.- eurot, X6 mis sisaldab endas tasutud ja saamata jäänud unikivid

e, äärekivide, killustiku ja liiva maksumust. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi 570.- eurot, mis sisaldab endas X7 tasutud ja saamata jäänud tänavakivide maksumust. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi 600.- eurot, mis sisaldab endas tasutud ja saamata X8 jäänud tänavakivide maksumust. Kannatanu OÜ X9 on esitanud tsiviilhagi 11800.- eurot, mis sisaldab endas summas 10 000 eurot tagastamata sõiduki väärtust ja summas 1800 eurot saamata jäänud renditasu. Kannatanu X10 on esitanud tsiviilhagi 220.- eurot, mis sisaldab endas tasutud ja saamata jäänud tänavakivide maksumust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanutele on kuritegudega kahju tekkinud ning varaline kahju kannatanutele on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagide aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt toime pandud Võlaõigusseaduse (VÕS) kelmustega. § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 127 lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu. VÕS § 132 lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 1043 kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Ülaltoodut sätete alusel leiab kohus, et süüdistatav on tekitanud kannatanutele kahju tsiviilhagides märgitud ulatuses üksi või koos süüdi mõistetud ning seda kas Harju Maakohtu 27.05.2015 otsusega J.Fi, L.N-i ja D.Piga. tegutses tahtlikult R.H on kahju tekitamises süüdi. Süüdistatav VÕS § 104 lg 5 mõttes ning esitatud nõuded kuuluvad rahuldamisele.

1-15-4308

Karistus: Karistuse mõistmisel R.H-le arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus 1 kuni

5 aastat.

Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud korduvalt. Viimati Harju Maakohtu 14.10.2011.a. otsusega KarS § 209 lg 2 p 1, 3, 4, § 334 lg 2 p 1, § 344 lg 4, §

334 lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1 alusel liitakristusega 2 aastat 6 kuud vangistust, millise karistuse kandmiselt ta vabanes ennetähtaegselt 27.01.2012, seejärel kuulutati Harju Maakohtu poolt tagaotsitavaks ja 19.11.2012 Harju Maakohtu tagaselja-määrusega pöörati ärakandmata karistus 9 kuud

14 päeva vangistust täitmisele. 03.01.2013 peeti ta Saksamaa Liitvabariigis toimepandud varguse tõttu kinni ja 06.02.2013 toimetati Eestisse. ristuse kandmiselt vabanes Nimetatud otsusega mõistetud ka 17.10.2013.a.

14 kelmuse episoodis, millest 7 on Käesolevas kriminaalasjas on esitatud süüdistus toimepandud enne Harju Maakohtu otsust. te kurit Uu egude toimepanemisega jätkas R.H alates 17.08.2012. Seega natuke rohem kui pool aastat peale ennetähtaegselt vabanemist. Seega ei ole ta varasematest karistustest vajalike järeldusi teinud ja on kohtu usaldust, mil ta ennetähtaegselt vabastati, kuritarvitanud. etluse Kuivõrd süüdistatavat on varasemalt kui ka käesoleva kriminaalmen raames kuulutatud tagaotsitavaks ja teda ei ole aasta jooksul kinni peetud, siis tuleb sellest mitme järeldada, et süüdistatavat allutada käitumiskontrollile KarS § 74 ja 75 alusel, kuivõrd puudub ei saa igasugune alus eeldada, et süüdistatav asuks täitma kontrollnõudeid ning uuesti karistuse kandmisest kõrvale ei hakka hoidma. Samal põhjusel ei saa asendada mõistetud vangistust üldkasulikutööga ks

KarS § 69 alusel. Kuivõrd süüdistatavat on korduvalt karistatud vangistusega, siis on süüdistatava suhtes välistatud ka KarS § 73 sätete kohaldamine ning süüdistatavale mõistetav vangistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Samuti on õiguskorra kaitsmise huvides, et varasemalt korduvalt karistatud isikule ja

sellistele tegudele järgneb reaalne karistus. Lisaks ei ole kohus veendunud, et R.H vabaduses viibides ei pane toime uusi kuritegusid, kuivõrd selline tegutsemine võib olla muutunud talle juba harjumuspäraseks. Asjaolu, et ta oma tegevust lõpetanud isegi, siis kui ta enn tähtaegselt eelmise e karistuse kandmiselt vabanes, näitab kohtu hinnangul üheselt, et R.H-l puudub arusaam oma tegude keelatusest ja tagajärgedest. Seda ilmestab ka asjaolu, et teda on karistatud ka väljapool Eesti Vabariiki. Seega kohus leiab, et süüdistatavale mõjub üksnes reaalne vangistus.

Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, karistust kergendavate asjaolude ja raskendavate asjaolude puudumisest, üld ning eripreventsiooni põhimõtetest ning R.H isikut arvesse võttes, on - otstarbekas temale m (kuriteoepisoodides 22.07.2010; 23.07.2010; õista KarS § 209 lg 1,3,4 järgi 15.08.2010; 26.08.2010; 28.08.2010; 15.09.2010; 19.09.2010, mis on toime pannud enne Harju Maakohtu 14.10.2011.a. otsust) karistus san . Arvestades asjaolu, et alla ettenähtud ktsiooni määra süüdistatavat on pärast inkrimineeritud süütegude toimepanemist karistatud, tuleb käesoleva otsusega mõistetav karistus KarS § 65 lg 1 sätteid kohaldades liita Harju Maakohtu 14.10.2011.a.otsusega mõistetud karistusega. Kuivõrd eelmise otsusega mõistetud karistus on raskem karistus kui käesoleva otsusega mõistetav karistus, leiab kohus, et käesoleva otsusega mõistetav karistus tuleb kaetuks lugeda eelmise otsusega mõistetud raskema karistusega. Karistuse määra valikul kuriteoepisoodides 17.08.2012; 27.08.2012, 17.09.2012; 01.-02.10.2012; 02.10.2012; 09.11.2012; 01.06.2014 arvestab kohus süüdistatava süü suurust ja tekitatud kahju suurust, mis kokku on oluliselt väiksem summa kui varasemates episoodides ning leiab seetõttu, et süüdistatava süü ei ole nii suur, et tingiks karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Seega nimetatud episoodides ja KarS § 209 lg 2 p 1, 3, 4 järgi inkrimineeritud kuriteo eest peab kohus võimalikuks R.H karistada alla sanktsiooni keskmist määra jääva vangistusega, millest tuleb

KrMS § 238 lg 2 alusel maha arvata 1/3 ning karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda kandmisele asumise päev.

1-15-4308

Menetluskulud: Tulenevalt KrMS § 180 lgst 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p.p

4 ja 9 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev 3, sundraha, määratud kaitsjale makstud tasu ja ekspertiisikulud.

KrMS § 179 lg 1 p 1,2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäär. a oli teise astme kuriteo süüdimõistmise korral 2016. on sundraha suuruseks 645.- eurot. R.H-le kaitsja tasu kokku moodustab 458,40.- eurot ja ekspertiisikulud 141.- eurot. Süüdistatavalt sundraha, ekspertiisi kulude ja kaitsja tasu välja mõistmisel juhindub kohus KrMS §-de

173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 3, 4 ja 9. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Süüdistatav R.H on täisealine, mistõttu puuduvad asjaolud, mis välistaks või takistaks legaalsete elatusvahendite saamist. Seetõttu kohus leiab, et arvestades süüdistatavate varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid puudub alus tema riigi kanda jätmiseks. menetluskulude

Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Mis puudutab käesolevas kriminaalasjas teostatud käekirja ekspertiisi nr 11E-DK0031, siis kohus peab võimalikuks R.H-lt välja mõista nimetatud menetluskulust pool s.o summas 141.- eurot selles osas ekspertiis

kaasa , kuivõrd tõendas R.H süüd ja aitas R.H , et käesolev välja mõistetavad kriminaalasja lahendamisele. Kohus leiab a otsusega

menetluskulud tuleb tasuda seaduses ettenähtud miinimum tähtajaga s.o 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumist kuivõrd , süüdistatav hoidub kriminaalmenetlusest kõrvale ning menetluskulude tasumine viibib niikuinii kohtuotsuse jõustumiseni.

Kohtunik Julia Vernikova