1-18-5850/35 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-18-5850

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

Kriminaalasja number

Kohtukoosseis

Kohtuistungi sekretär

Kriminaalasi

Prokurör

Süüdistatavad

Kaitsja

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja

16. oktoober 2018.a, Tallinnas

1-18-5850(18231501037)

Kohtunik Violetta Kõvask

Rahvakohtunikud Merike Lepik ja Ülle Eismel

Irene Valge

Edgar Seljand süüdistuses KarS § 215 lg 3 järgi

üldmenetluses

Ainar Kõik

EDGAR SELJAND

isikukood: 39108270266; Eesti Vabariigi kodakondsus;

emakeel: eesti keel; põhiharidus; töökoht: ametlikult ei

tööta, elukoht: XXX (hetkel viibib vahi all Tallinna Vanglas).

Kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati 13.06.2016.a

Harju Maakohtu poolt KarS § 1991g2p4ja§2151g2pl

alusel vangistusega 2 aastat. Vabanes peale karistuse

täielikku ärakandmist 23.03.2018.a.

Väärteokorras 11 (üksteist) kehtivat karistust.

KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud

07.06.2018.a. KrMS § 130 lg 2 alusel vahistatud kaheks

kuuks.

Vandeadvokaat Merike Allikmäe

1-18-5850

Juhindudes KrMS § 126,175,179,180 lg 3, § 269, 311,313,

318, 319 kohus otsustas:

RESOLUTSIOON

Tunnistada Edgar Seljand KarS § 215 lg 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi

ning mõista talle karistuseks vangistus 3 (kolm) aastat.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ning seega karistuse

alguseks lugeda Edgar Seljand'i kinnipidamise päev, s.o 07.06.2018.a.

Edgar SeljandM suhtes valitud tõkend - vahistamine - tühistada kohtuotsuse jõustumisel või

vastavalt KrMS § 313 lg 1 p 7 kohtuotsuse mittejõustumisel karistuse ärakandmise tähtaja

saabumisel kuulub tõkend vahistamine tühistamisele karistuse ärakandmisel.

Asitõendid

CD plaat salvestustega, mis asuvad kriminaaltoimiku materjalide juures - jätta peale kohtuotsuse

jõustumist KrMS §216 lg 3 p 1 alusel jätta peale kriminaalasja materjalide juurde.

Sõiduki vaatluse käigus võetud DNA proovid 10 karbis - kuulub hävitamisele KrMS § 126 lg 3

p 4 alusel.

Menetluskulud

Edgar Seljand'ilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena:

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 810,00 (kaheksasada kümme) eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel sõiduki teisaldamiskulu summas 36,00 (kolmkümmend kuus) eurot.

KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundrahal250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot.

Väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda igal kuul vähemalt

174 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb tasuda 182 eurot.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB

Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning

makse tegemisel märkida viitenumber 99918700054271 ja selgitus „Menetluskulud

kriminaalasjas nr 1-18-5850".

1-18-5850

Edasikaebamise kord

Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu apellatsioonkaebuse 15

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud

kohtuotsusega.

I. SÜÜDISTUS

Edgar Seljand'it süüdistatakse selles, et tema, olles KarS § 215 lg 2 p 1 tähendatud isik tulenevalt

süüdimõistmisest Harju Maakohtu 13.06.2016.a. otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 215 lg 2 p 1,2

järgi ja omades lisaks sellele veel 3 kehtivat kriminaalkaristust mootorsõidukite ajutiste

omavoliliste kasutamiste eest KarS § 215 järgi, 07.06.2018.a. kella 17.30 paiku Harju mk Kose

vallas Kose alevikus Pikk 23 ehk Coopi kaupluse juures parkimisplatsil, olles kerges

alkoholijoobes ning kasutades ära olukorda, kus L L AS-le kuuluv ja J. D kasutuses olnud

sõiduk Honda CR-V reg.nr XXX (2015.a. väljalase) väärtusega rohkem kui 20 tuhat eurot oli

jäänud selle kasutaja J. D hetkelise eemaldumisega sõidukist lukustamata ja võti sõiduki

süütelukku, sisenes omavoliliselt sellesse sõidukisse, ta istus selle juhiistmele ja püüdis selle

sõidukiga sõiduki kasutaja loata ära sõita. Selleks tarvitas E. Seljand sõiduki kasutaja J. D suhtes

ka vägivalda - niinelt oli J. D , kes oli märganud nimetatud sõidukit temale võõra isikuga roolis

ilma tema loata ära sõitmas, astunud sellele sõidukile keset sõiduteed ette ja sirutanud ka käed enda

ette, et takistada selliselt sõidukiga edasi sõitmist ning mis on igaühele sõnadeta arusaadav kui

märguanne, et autojuht peatuks ja sõiduki omavolilise kasutamise lõpetaks, mis aga ei peatanud

E. Seljandit, kes sõitis J. D sündmuskohalt ikkagi põgenedes sõiduki kiirust vähendamata ja

pidurdamata otsa, mille tagajärjel J. D paiskus peale kokkupõrget sõidukiga asfalt-teele pikali.

Sellise löögi ja löögist tingitud pikali paiskumise tagajärjel tundis kannatanu valu ning kahjustada

sai kannatanu tervis - tal tuvastati pindmised säärevigastused, lahtine säärehaav, põlve lahtine haav

ning randme- ja käevigastused. Sellise vägivalla kasutamist sisaldanud manöövri tagajärjel

õnnestus E. Seljandil sündmuskohalt nimetatud sõidukit omavoliliselt juhtides lahkuda ning ta

jätkas sellega omavolilist ringisõitmist Harju maakonnas endale meelepäraselt, kuni samal päeval

kella 18.34 ajal Rae vallas Rae külas Raeküla tee ja Assaku tee ristmikul andis lähenev

politseipatrull temale peatumismärguande, mida E. Seljand aga eiras ja kihutas patrullist mööda,

misjärel patrulli eest põgenedes oli ta lõpuks sunnitud nimetatud sõiduki peatama Harju mk Rae

vallas Peetri alevikus Tähnase teel tupiktänava lõpus, kus tal polnud enam võimalik selle sõidukiga

edasi sõita, ta lahkus kiiresti sõidukist ja jooksis metsa, kus politseitöötajad ta koheselt kinni

pidasid.

Seega pani E. Seljand toime temale võõra vallasasja ajutise omavolilise kasutamise isiku

poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise ning kui see on toime pandud

vägivallaga ehk KarS § 215 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Prokurör asus seisukohale, et E. Seljand'i süü on tõendamist leidnud, ning tema tegevus on KarS

§ 215 lg 3 järgi õigesti kvalifitseeritud. Karistust kergendava asjaoluna esineb süüdistatava poolne

kahetsus ja kannatanu ees vabandamine kohtuistungil. Prokurör taotles E. Seljand'i süüdi

1-18-5850

mõistmist ja tema karistamist KarS § 215 lg 3 järgi vangistusega 7 aastat, arvestades karistuse

kandmist kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 07.06.2018. Samuti palus prokurör süüdistatavalt

välja mõista menetluskulud.

Süüdistatav E. Seljand avaldas toimunud kohtuistungil, et süüdistuse ja süüdistusakti sisu on

talle arusaadavad ning ta tunnistab end osaliselt süüdi. Süüdistatav kahetseb toime pandud tegu

ning lisab, et ei soovinud kannatanule vigastusi tekitada.

Kaitsja leidis, et süüdistatav on oma süüd tunnistanud KarS § 215 lg 1 mõttes. Kaitsja asus

seisukohale, et süüdistavale etteheidetavas kuriteo episoodis ei ole vägivallaga äravõtmist,

ähvardamist või kehalist väärkohtlemist KarS § 121 mõttes, ega KarS § 118 mõttes rasket

tervisekahjustust. KarS § 215 lg 3 eeldab tegevuses vähemalt kaudset tahtlust, kuid antud juhul

oli vigastuste tekitamine süüdistatava poolt ettevaatamatusest. Seega tuleb E. Seljandi poolt toime

pandud tegu kvalifitseerida KarS § 215 lg 1 järgi. Karistuse osas leidis kaitsja, et prokuröri poolt

taotletav karistus ei vasta süüdistatava süü suurusele. Kaitsja hinnangul tuleks Edgar Seljand'it

karistada 2 aastase vangistusega.

IIL KOHTU SEISUKOHT

3.1 Tõendid

Kohus luges kõik prokuröri ja kannatanu esindaja poolt kohtuistungil esitatud tõendid, mille

kohus vastu võttis, asjakohasteks ja lubatavaks. Samuti loeb kohus ülekuulatud tunnistaja,

kannatanu ja süüdistatava ütlused usaldusväärseteks. Kohus hindab kõiki tõendeid kogumis ning

tõendite tõendamisväärtuse selgub kohtuotsuse põhjendavas osas.

Kannatanu J. D andis 15.10.2018 toimunud kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt ta viibis 07.

juunil 2018.a kell 17.30 Coopi poe juures, Pikk 23 juures, Kase alevikus. Kannatanu tegi poes

sisseoste ja aitas poe kõrval abi vajanud tuttava last. Kannatanu oli sõidukiga Honda CR-V (reg.

nr XXX). Kannatanu ei mäleta, kas jättis autovõtmed süütelukku või kas automootor jäi autost

väljudes tööle. Kannatanu parkis sõiduki Coop'i poele eestpoolt vaadates poe vasakule küljele.

Kannatanu ei olnud sellel päeval alkoholi tarvitanud. Kiirabi auto oli tema autost mõne meetri

kaugusel ning kiirabi auto poole minnes asetses ta oma auto suhtes seljaga. Kannatanu oli autost

eemal alla viie minuti. Pöörates pilgu tagasi sõidukile, nägi kannatanu, et tema auto hakkas

liikuma suunaga Coop'i poe taha. Kannatanu ei lubanud kellelgi teisel autot kasutada ega näinud

kes sinna oli sisenenud. Seejärel kannatanu lehvitas ja andis märku, ning jooksis Coop'i poe

paremale küljele, teades, et sealt poolt saab autoga parklast välja. Jõudes poe külje peale oli auto

kannatanust rohkem kui umbes kümne meetri kaugusel. Arvestades poe laiust, ei olnud sõiduk maja

piirjooneni jõudnud, vaid alles sealt välja sõitnud. Kannatanu seisis teele ja lehvitas kätega auto

suunas. Juht ei reageerinud kannatanu tegevusele ning sõitis talle otsa. Kannatanu poole sõites ei

muutnud juht oma liikumist ega vähendanud kiirust. Otsasõidul kukkus kannatanu maha ja auto

sõitis edasi. Kannatanu tundis ennast halvasti, nii emotsionaalselt kui füüsiliselt, tal valutasid jalad

ja käed. Kannatanu püksid said kahjustada kokkupõrkel, neile tuli rebend sisse. Hiljem joonistas

sündmuskohast politsei skeemi ning võttis kannatanult ütlusi. Valu kestis jalgade puhul kindlasti

nädal ning käte osas kestis valu ca 3 nädalat. 8 juunil 2018 teatas politsei auto kättesaamisest ning

kannatanu elukaaslane käis autol järgi. Kannatanu otsustas parklas autole järgi joosta eesmärgiga

kaitsta oma vara (I kd tl 29-30).

1-18-5850

Tunnistaja O. D andis 15.10.2018 toimunud kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt ta töötas 07. juuni

2018.a õhtul patrullpolitseinikuna. Tunnistaja tööstaaž on 11 aastat ning tema igapäevased

ülesanded on avaliku korra tagamine, liiklusjärelevalve ning väljakutsete teenindamine. 07. juuni

2018.a õhtust meenub tunnistajale juhtum seoses sõidukiga Honda CR-V. Juhtum algas tunnistaja

jaoks kutsega, et oli ärandatud eelnimetatud sõiduk ja see sõidab Tallinna suunas. Kutse sai

tunnistaja poole seitsme paiku õhtul. Kutse saades, hakkas tunnistaja kohe Tartu mnt poole sõitma.

Raeküla teel märkas ta, et samane sõiduk liigub Tartu maantee poole. Autole lähenedes tuvastas

tunnistaja, et tegemist on ärandatud autoga. Seejärel üritas ta autot peatada, lülitades sisse sõiduki

vilkurid. Kahtlustatav eiras peatumismärguannet ja jätkas sõitmist. Seejärel alustas tunnistaja

ärandatud autole järgi sõitmist. Kahtlustatav sõitis hinnanguliselt 150-160 kilomeetrise

tunnikiirusega. Tartu maanteelt keeras kahtlustatav paremale ja jõudis tupikuni. Metsani jõudes

väljus kahtlustatav autost ja alustas metsa poole jooksmist. Tunnistaja jooksis talle metsa järgi ja

pidas isiku kinni. Kahtlustatav andis hiljem jaoskannas ütlusi, mille kohaselt ärandas ta auto, et

sellega lõbusõitu teha, mitte edasi müüa. Kahtlustatav oli joobes (I kd tl 30-31).

Kuna E. Seljand keeldus kohtus ütlusi andmast, oli vastavalt KrMS § 294 p 1 alusel tema

eeluurimises antud ütlused avaldatud. Kahtlustatava ülekuulamise protokolli kohaselt andis E.

Seljand 08.06.2018.a ütlusi seoses kahtlustusega KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemises. Kahtlustatav märkis, et kahtlustuse sisu on talle arusaadav ning ta tunnistab, et

on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse. Kahtlustatava ütluste kohaselt viibis ta

07.06.2018.a terve päeva K alevikus. Kahtlustatav tarbis selle päeva jooksul 8 pudelit 0,33 liitrist

Cooler'it, pooleliitrise viina ja üks väike viinapudel jäi veel autosse. Kahtlustatav kõndis Coop'i

poe juures. Sõidukist Honda CR-V mööda minnes märkas ta, et autol mootor töötab ja kedagi sees

ei istu. Seejärel istus kahtlustatav autosse ja sõitis sellega ära. Sõiduk oli pargitud selliselt, et

parklast väljuda, tuli sõita ümber Coop'i poe, et pääseda sõiduteele. Kahtlustatav eeldas, et sõiduki

omanik on lähedal ja ta ei hakka tagurdamisele aega raiskama ning sõidab ümber poe. Coop'i poe

ümber sõitis kahtlustatav tavalisest kiirema hooga. Kiirus oli umbes 40-50 kilomeetrit tunnis kui

keegi naine tuli auto ette karjuma ja kätega vehkima. Kahtlustatav nägi naisterahvast autole ette

astumas suhteliselt viimasel hetkel, vahemaa võis olla 3-4 meetrit. Kahtlustatav arvas, et ta oleks

jõudnud pidurdada aga ta oli liiga ehmatanud ning arvas, et naisterahvas tuleb eest ära. Seetõttu

kahtlustatav ei pidurdanud. Naisterahvas tuli paremalt poolt, hiljem arvas kahtlustatav, et tegemist

võis olla auto omanikuga. Ta ei kuulnud, mida naisterahvas talle karjus. Kahtlustatav sõitis peale

naisterahvale otsa sõitmist pidurdamata edasi nii, et keeras parklast välja vasakule poole Kose-

Risti poole. Kahtlustatav ei oska öelda miks ta autot kinni ei pidanud ega tundnud huvi kui palju

naisterahvas viga sai. Seejärel sõitis kahtlustatav edasi Kose surnuaeda ja sealt edasi mööda

külavahe teid Vaidasse. Selle järgselt hakkas kahtlustatav sõitma Tallinnasse. Enne suurele

maanteele jõudmist, tahtis politseipatrull ta kinni pidada. Kahtlustatav sõitis politsei eest ära. Sõites

Tallinna poole mööda suurt maanteed, hakkas ta kihutama. Mingil hetkel oli kahtlustatava

kiiruseks umbes 180-200 kilomeetrit tunnis. Ühel hetkel keeras kahtlustatav suurelt teelt ära

paremale poole väiksemale teele. Natukese aja möödudes jõudis ta tupikuni. Seejärel võttis

kahtlustatav võtmed süütelukust välja, haaras enda telefoni ning jooksis autost välja metsa poole.

Autoga seisma jäämise koha juures oli oja ja peale seda mets. Kahtlustatav jooksis läbi oja, mille

tõttu tema riided ja jalanõud said märjaks ja poriseks. Kahtlustatav soovis lihtsalt autoga sõita ja

ta oleks selle Tallinnas kuhugi lihtsalt jätnud. Ta ei tahtnud seda autot endale jätta, ega seda müüa

või vigastada (I kd tl 92-95).

07.06.2018 kiirabikaardi nr XXX kohaselt tekkis Kose vallas, Kose alevikus, Pikk tn 23 asuvas

Konsum'i juures J. D autoga kokkupõrke tagajärjel pindmine säärevigastus (S80), sääre muud

pindmised vigastused (S80.8), lahtine säärehaav

1-18-5850

(S81.0) ning põlve lahtine haav. Kaasuva haigustena randme- ja käevigastused (S60-S69) (I kd tl

35-36).

Politseiinfosüsteemi õiend sõiduki Honda CR-V (reg. Nr XXX) andmete kohta. Õiendi kohaselt

on sõiduki Honda CR-V (reg. Nr XXX) omanik L L AS ja üks kasutajatest J. D (I kd tl 39).

Asitõendi vaaltusprotokoll - Kose Konsumi, asukohaga Pikk 23, Kose alevik, Harjumaa

07.06.2018 kaamerate salvestused. Kaamera salvestiste vaateväljas on Pikk 23 Kose Konsumi

esine parkla. Esimeselt salvestiselt on näha kiirabi autot, mille juures on musta jakiga ja pika

patsiga tüdruk ning valget jakki ja siniseid teksapükse kandev blondide juustega naisterahvas.

Kaamera vasakus ääres on näha kaamera suunas lonkiva kõnnakuga liikuvat meesterahvast, kellel

on jalas sinised püksid ja seljas musta värvi jope. Isik kõnnib üle parkla ning läheb autode vahelt

läbija kiirabi auto taha. Teiselt salvestiselt on näha, et jooksmas siniste pükstega, valge jakiga ja

blondide juustega naisterahvast. Naisterahvas jookseb hoonega risti teele ja sirutab käe ette välja,

misjärel tuleb nurga tagant välja pruuni värvi sõiduk ja sõidab naisterahvale otsa. Auto liigub

samal kiirusel edasi ning naisterahvas saades sõidukilt löögi, paiskub pikali maha. Sõiduk sõidab

parklast välja ning keerab vasakule, naisterahvas tõuseb püsti ja jookseb autole järgi (I kd tl 42-

50).

Sündmuskoha vaatlusprotokollist 3100180286852 nähtub, et 07.06.2018 Harjumaa, Rae vald,

Peetri alevik, tähnase tee 4 juures tupiktänava lõpus on pargitud sõiduk Honda CR-V (reg. nr

XXX). Sõidukist vasakule jääb liiklusmärk nr 684. Ette jääb põõsastik. Sõidukist vasakule ja

märgist edasi jääb kirsas metsarada. Sõidukil välised vigastused puuduvad. Sõidul oli eelnevalt

eiranud politsei poolt antud peatumismärguannet. Sõidukijuht peale peatumist antud kohas

jooksis metsa (I kd tl 51-53).

Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et sõidukil Honda CR-V (reg. nr XXX) puuduvad

visuaalselt vigastused. Sõidukilt võetud 10 erinevat puuteproovi (I kd 54-62).

Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt kahtlustatakse E. Seljand'i KarS §

215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 07.06.2018

kella 17.30 ajal aadressil Harjumaa, Kose vald, Kose alevik, Pikk tn 23 juures võttis omavoliliselt

võõra vallasasja mootorsõiduki Honda CR-V (reg. nr XXX) omavolilise ajutise kasutamise

eesmärgil. E. Seljand peeti kahtlustatavana kinni 07.06.2018, aadressil Harjumaa, Peetri alevik,

Rae vald, Tähnase tee ja Sauki tee ristmiku juures. Kinnipidamise aluseks on § 217 lg 2 järgi - ta

on tabatud kuriteo toimepanemiselt või vahetult peale seda ning kuriteo pealtnägija või kannatanu

osutab temale kui kuriteo toimepanijale. Kinnipidamise aluseks on samuti ka KrMS § 217 lg 3

järgi - ta püüab põgeneda, ta võib põgeneda ning ta võib kriminaalmenetlusest kõvale hoiduda

või seda muul viisik takistada. Kinnipidamisel on kasutatud erivahenditena käeraudu (I kd tl 63-

64).

Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli kahtlustataval E. Seljandil kinnipidamisel seljas

järgmised riided: jope, teksapüksid, T-särk. Isikul seljas olnud riided olid kõik

määrdumisjälgedega (I kd tl 65-68).

Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt tuvastati E. Seljandil, vahetult peale

kahtlustatavana kinni pidamist, 07.06.2018 kell 18.59-19.03 tõendusliku alkomeetriga (Alcotest

7110 Typ MKIII Est) alkoholijoove 0,53 mg/1 (+/- 0,05 mg/1) (I kd tl 70).

1-18-5850

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse järgi, kõrvaldati E. Seljand 07.06.2018 kell 18.39

sõidukijuhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 1, 2, 3, 4 alusel. Liiklusjärel valve käigus selgus, et

E. Seljand'il on alkoholilõhnad ning puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus

ning sõiduki kasutamise õigus (I kd tl 72).

3.2 Kuriteo koosseis

3.2.1 Objektiivne koosseis

KarS § 215 lg 3 näeb ette vastutuse võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eest, kui see

on toime pandud vägivallaga. KarS § 215 lg 3 on koosseisutüübilt liitkoosseis, mis koosneb

vägivallast ja asja omavolilisest kasutamisest, kus vägivalda kasutatakse vahendina saavutamaks

asja kasutamist. Võõras on asi, mis ei ole antud isiku omandis ning mis on kellegi teise omandis.

Asja näol on tegemist füüsilise, ehk kehalise esemega. Asja kasutamine on asja kasulike omaduste

tarbimine või asjalt vilja saamine, samuti omanikusamase seisundi teostamine. Asja ajutine

kasutamine tähendab selle omaduste niisugust tarbimist, mille järel asja füüsiline substants ei

muutu või väärtus kas ei vähene või muutus või väheneb väheoluliselt. Asja omavoliline

kasutamine tähendab selle kasutamist omaniku või valdaja loata.

Mootorsõiduki ärandamist ei ole karistusseadustik kriminaliseerinud kui iseseisvat süütegu,

mistõttu tuleb ka ärandamine subsumeerida käesoleva koosseisu alla. Ärandamine on sõiduki

hõivamine ning sellega ärasõitmine kohast, kuhu omanik või valdaja oli selle jätnud (garaaž,

parkla, tänav vm). Siinjuures tuleb ärandamisena käsitada mootorsõidukiga sõitmist. Seega on

ärandamine mootorsõiduki sihtotstarbeline kasutamine, nimelt võimaluse kasutamine autos olles

liikuda selle auto mootori jõudu kasutades. Ärandamine loetakse lõpule viiduks sõiduki

ärasõitmisega nimetatud kohast - parklast väljumisega sõidetavale teeosale.

Vägivald võib ilmneda ähvardamises, kehalises väärkohtlemises või raske tervisekahjutuse

tekitamises. Sisuliselt on vägivald kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine. Füüsiline

vägivald on kehalise jõu rakendamine kannatanu füüsiliseks mõjutamiseks tema osutatava või

eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis loob aluse sõiduki hõivamiseks. Vägivald peab olema

suunatud kannatanu vastupanu murdmisele, st vägivalda kasutatakse vahendina saavutamaks asja

kasutamist. Seega saab vägivalda vaadelda kui teo teoimepanija tahtest kantud tegevusviisi, mis

võimaldab süütegu lõpule viia. Samuti peab vägivald olema ajaliselt seotud asja hõivamisega.

Ajaline seotus tähendab seda, et vägivalda kasutatakse sõiduki hõivamise ajal, aga samuti vahetult

enne või pärast sõiduki hõivamist.

Kohtu hinnangul on eeltoodud tõenditega täielikult tõendamist leidnud, et E. Seljand pani toime

KarS § 215 sätestatud kuriteo - võõra vallasasja omavoliline ajutine kasutamine. E. Seljand on

seda ka ise tunnistanud nii kohtueelses menetluses kui ka 15.10.2018 toimunud kohtuistungil.

Kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt tahtis E. Seljand lihtsalt autoga sõita ning ta ei

tahtnud seda autot endale jätta, ega seda müüa või vigastada (I kd tl 92-95). Kannatanu J. D (I

kd tl 30-31) poolt antud ütluste, asitõendi vaaltusprotokolli (I kd tl 42-50), isiku kahtlustatavana

kinnipidamise

protokolli,

kohtueelses

menetluses

antud

ütluste

ning

sündmuskoha

vaatlusprotokolli nr 3100180286852 (I kd tl 51-53) kohaselt on tõendamist leidnud, et 07.06.2018

Harjumaal, Kose alevikus, Pikk 23 Coop Eesti Kose Konsumi parklas kella 17.30 ajal hõivas E.

Seljand omavoliliselt J. D kasutuses olnud ja tema poolt pargitud sõiduki Honda CR-V (reg. nr

XXX) ning sõitis sellega parklast välja sõiduteele. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et

sõidukil Honda CR-V (reg. nr XXX) puudusid teo järgselt

1-18-5850

visuaalselt vigastused (I kd 54-62). Samuti ei ole kannatanu J. D hilisemalt väitnud, et sõidukil

oleksid ilmnenud muud vigastused.

Järgnevalt analüüsib kohus, kas E. Seljand'i tegu vastab KarS § 215 lõikele 3, ehk kas tegu pandi

toime vägivallaga.

3.2.2 Vägivald

KarS §215 lg 3, olles liitkoosseis, nõuab lisaks asja omavolilisele kasutamisele objektiivse

asjaoluna ka vägivalla esinemist. Vägivalda tuleb sisustada Karistusseadustiku eriosa

koosseisudes (§120 - ähvardamine; §121 - kehaline väärkohtlemine; §118 - raske

tervisekahjustuse tekitamine) sisalduva vägivalla käsitlusega. KarS § 215 silmas pidades peab

vägivald olema ajaliselt seotud omavolilise kasutamisega ning olema asja äravõtmise vahend ehk

suunatud kannatanu vastupanu mahasurumisele. Vägivald loob aluse asja omavolilist kasutamist

takistava või takistamist eeldava vastupanu murdmiseks või vältimiseks. Kaitsja märkis

15.10.2018 toimunud kohtuistungil, et E. Seljand'i tegevus ei kvalifitseeru KarS § 215 lg 3 järgi

kuna kuriteo episoodis ei olnud vägivallaga sõiduki ära võtmist. Kohus ei nõustu kaitsja

seisukohaga ning põhjendab seda järgnevalt.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on kohtulahendis III-1/3-92/94 märkinud, et auto ärandamisest,

kui lõpule viidud süüteost saab rääkida siis kui sõidukiga on peatumis või parkimiskohast ära

sõidetud. Karistusõiguse kommentaaride kohaselt teod, mis on suunatud sõiduki ära viimisele

(auto lükkamine või sõitmine garaažist välja), kujutavad endast ärandamiskatset. Parkimiskohalt

sõidu alustamist ja sõidukiga Coop'i poe ümber sõitmist (eesmärgiga jõuda sõiduteele) saab

vaadelda kui ärandamise katset, kuna E. Seljand ei olnud veel kindlustanud sõiduki ärandamist

olles jätkuvalt J. D mõjualas. Seda tõendab ka kannatanu hilisem võimalus takistada sõiduki

omavolilist kasutamist. Tegu minetas katsestaadiumi, kui J. D vastupanu murti ja E. Seljand

alustas sõitmist sõiduteel. J. D vastupanu murti talle sõidukiga otsa sõites, kõrvaldades seega

viimase takistuse, mis võimaldanuks E. Seljandil asja omavoliliselt kasutada. Kokkupõrke

tulemusel tekkis J. D mitmeid tervise kahjustusi. Kiirabikaardi (nr XXX) kohaselt tekkis J. D

autoga kokkupõrke tagajärjel pindmine säärevigastus, sääre muud pindmised vigastused, lahtine

säärehaav ning põlve lahtine haav. Kaasuva haigustena randme- ja käevigastused (I kd tl 35-36).

Kannatanu lisas kohtuistungil, et vigastada saanud põlv annab talle siiani aeg-ajalt tunda ning käte

puhul tundis valu veel 3 nädalat peale juhtunut. Seega kohus leiab, et omavolilisel ajutisel

kasutamisel rakendatud vägivald KarS § 215 lg 3 mõttes seisnebki antud kuriteo puhul J. D

mootorsõidukiga otsasõidus väljendunud kehalises väärkohtlemises, s.o kannatanule nii

tervisekahjustuste kui ka valu põhjustamises.

Kohus leiab, et kriminaalasja materjalidega on täielikult tõendatud, et E. Seljand pani

toime KarS § 215 lg 3 kvalifitseeritud kuriteo, s.o võõra vallasasja omavoliline ajutine

kasutamine, kui see on toime pandud vägivallaga. Seega vastab E. Seljandi tegu KarS § 215

lg 3 sätestatud objektiivsetele tunnustele.

3.2.3 Subjektiivne koosseis

KarS § 215 lg 3 kuritegu eeldab subjektiivse koosseisuna vähemalt kaudset tahtlust koosseisu

kõigi asjaolude suhtes. Kaitsja hinnangul ei soovinud E. Seljand J. D vigastusi ega valu põhjustada

ning tegutses seega otsasõidul ettevaatamatusest, pannes teo toime hooletusest. Kohus kaitsja

seisukohaga ei nõustu.

1-18-5850

Karistusõigusdogmaatika kohaselt seisneb otsene tahtlus toimepanija süüteokoosseisule vastava

asjaolu esinemise kindlas teadmises ning vähemalt selle möönmises. Isik võib otsese tahtluse

puhul oma teo tagajärgi soovida, kuid ka nendesse ükskõikselt suhtuda, nende saabumisega

leppides. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib kohtuotsuses 3-1-1-31-07 p 9.2 järgmist: „

Otsese tahtluse tuvastamine eeldab seda, et isik teab asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda,

kaudse tahtluse kriteeriumiks on see, et isik peab asjaolu vähemalt võimalikuks ning möönab seda.

" Silmas tuleb pidada, et otsese tahtluse konstitueerivaks tunnuseks pole siiski see, et isik on

tagajärje saabumise suhtes absoluutselt kindel. Määravaks on pigem asjaolu, kui tihedalt on

kõrvaltagajärje saabumine seotud toimepanija poolt püütava põhitagajärje realiseerumisega.

Kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt märkas E. Seljand, et auto ette tuli naisterahvas kes

karjus ja vehkis kätega. Ütluste kohaselt E. Seljand arvas, et ta oleks jõudnud pidurdada, kuid jättis

pidurdamata, kuna arvas, et naisterahvas tuleb eest ära. Otsasõidu järgselt sõitis E. Seljand

pidurdamata edasi sõiduteele. (I kd tl 94). Ka asitõendi vaaltusprotokolli (I kd tl 42-50) kohaselt

on kaamera salvestiselt näha, et J. D jookseb hoonega risti teele ja sirutab käed ette välja. Seejärel

tuleb nurga tagant välja pruuni värvi sõiduk ja sõidab naisterahvale otsa. Auto liigub samal kiirusel

edasi ning naisterahvas saades sõidukilt löögi, paiskub pikali maha. Sõiduk sõidab parklast välja

ning keerab vasakule. Kohtu hinnangul oli E. Seljand'ile märgatav isiku teele ilmumine ning tal

oli ka võimalus pidurada, et otsasõitu vältida või vähemalt kokkupõrke tugevust vähendada. E.

Seljand aga ei võtnud kasutusele ühtegi meedet, et auto kiirust vähendada või kokkupõrget vältida,

vaid jätkas teadlikult sama sõidukiirusega liikumist sõiduteele. E. Seljand pidi teadma, et mitte

pidurdades sõidab ta isikule otsa. Kui isik midagi teab, kuid sellest olenemata midagi ette ei võta,

siis ta paratamatult tahab seda. Otsese tahtlusega on tegemist ka siis, kui isik püüab saavutada

põhitagajärge, millega on kindlasti seotud kõrvaltagajärg. J. D tegevus (teele jooksmine, karjumine

ja kätega vehkimine) oli suunatud auto takistamisele, et E. Seljand'i poolne omavoliline asja

kasutamine lõpetada. Seega pidi E. Seljand langetama autoroolis otsuse, kas jätkata autoga

liikumist ja auto ärandamine viia lõpuni või sõiduk peatada ja omavoliline kasutamine lõpetada.

E. Seljand aga jätkas otsusekindlalt autoga sõitmist.

Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et E. Seljand pani KarS § 215 lg 3 sätestatud kuriteo toime

otsese tahtlusega.

3.2.4 Õigusvastasus ja süü

Edgar Seljand'i teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud.

Edgar Seljand oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja

materjalidest ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid ning E. Seljand on sündinud 1991. aastal

(I kd tl 27). Samuti puuduvad E. Seljand'i puhul süüd välistavad asjaolud.

Seega on E. Seljand'i tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus

seisukohal, et E. Seljand on pannud toime talle etteheidetava kuriteo KarS § 215 lg 3 järgi, st võõra

vallasasja ajutise omavolilise kasutamise, kui see on toime pandud vägivallaga.

3.3 Karistus

KarS § 215 lg 3 näeb karistusena ette kahe- kuni kümneaastase vangistuse.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Samas tuleb karistuse mõistmisel

arvestada ka teiste asjaoludega, s.h võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskon-a kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb seega arvestada ka

1-18-5850

karistuse kohaldamise eesmärke. Kellegi karistusõiguslik mõjutamine saab toimuda ainult

inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Sellepärast

peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2004.a otsus kiiminaalasjas nr 3-1-1-40-04, p 7).

Riigikohtu kiiminaalkolleegiumi 20.03.2017.a otsuses nr 3-1-1-617 on sedastatud, et karistuse

mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr.

Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud,

mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS

§ 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo nr 3-

1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).

Süüdistatava süü suurust mõjutavad eelkõige tagajärje raskus, samuti rikutud normide maht ja teo

subjektiivne koosseis. KarS § 215 lg 3 koosseis näeb süüdistatava poolt võõra vallasasja

omavolilise ajutise kahjustamise eest, kui see on toime pandud vägivallaga tagajärjena ette nii

tervise kahjustamise, valu tekitava kehalise väärkohtlemise kui ka raske tervisekahjustamise.

Praegusel juhul on kohus tuvastanud, et E. Seljand põhjustas kannatanule kergeid vigastusi ja

valu, seega saabus kergem tagajärg kui kuriteokoosseis võimalikuks peab. Samuti ei ole

kannatanu esitanud moraalse ega materiaalse kahju nõuet. Lisaks tuleb arvesse võtta, et E. Seljand

antakse kohtu alla ühes kuriteo episoodis. Seega põhjustatud tagajärge arvestades leiab kohus, et

E. Seljand'i süü on keskmisest väiksem ja tema karistus peaks olema alla keskmise karistusmäära.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Kergendava asjaoluna arvestab kohus E. Seljandi puhtsüdamliku kahetsust ja kannatanu ees

vabandamist. Raskendavad asjaolud puuduvad.

Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus ei pea

vajalikuks eripreventsiooni eesmärgil suurendada süüdistatava karistust sest põhikaristus vastab

isiku süü suurusele ning avaldab piisavalt eripreventiivset mõju. Karistuse määra valikul peab

kohus hindama ka õiguskorra kaitsmise vajadust ehk karistuse üldpreventiivseid eesmärke.

Isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid

väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja

eripreventiivse vajadusega. Vastasel korral võib liiga range karistus, mis on mõistetud peamiselt

üldpreventiivsetest kaalutlustest ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes, olla isiku jaoks

hoopis negatiivse eripreventsiooniga, sest isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt, mistõttu

kaotab ta ka usalduse õiguskorra vastu. Käesoleval juhul ei pea kohus üldpreventiivsetest

kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista E. Seljand'iie rangemat karistust võrreldes sellega, mis

vastab tema süü suurusele.

Eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et Edgar Seljand tuleb süüdi mõista KarS § 215

lg 3 järgi ning karistada vangistusega 3 (kolm) aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka

eelvangistuses viibitud aeg ning seega karistuse alguseks lugeda E. Seljand'i kinnipidamise päev,

s.o 07.06.2018.

3.4 Asitõendid

Käesolevas kriminaalasjas on esitatud asitõendina 1 CD plaat salvestusega ja DNA proovid 10

karbis, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite laos Rahumäe tee 6.

1-18-5850

KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud

jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite

hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.

Eelpool toodud seisukohtadest lähtudes leiab kohus, et 1 CD plaat, mis asub kriminaalasja

materjalide juures tuleb peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja materjalide juurde.

KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt väheväärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse.

Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et sõiduki vaatluse käigus võetud DNA proovid 10 karbis kuulub

hävitamisele KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

3.5 Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Kulud, mis võivad olla menetluskuludeks, on välja toodud &MS §-s 175.

Järgnevalt analüüsibki kohus seda, millised menetluskulud on kriminaalasjas tekkinud ning

millises mahus kuuluvad need väljamõistmisele süüdistatavalt ning kannatanult.

3.5.1 Sundraha

Süüdistatav on käesoleval hetkel vahi all ja hakkab kandma kohtu poolt mõistetud vangistust ning

on alus eeldada, et süüdistatav ei pruugi olla igapäevaselt töiselt hõivatud ning tal ei ole alalist

sissetulekut. Samas ei ole kohtu arvates selline asjaolu menetluskulude vähendamise aluseks. Ka

Riigikohus (3-1-1-120-12) on väljendanud seisukohta, et kuigi vangistuse ajal ei ole

kinnipeetavale igakord tagatud võimalus töötada, ei saa menetluskulude hüvitamise otsust tegev

kohus juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta.

Süüdistatav ei ole esitanud ka tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu

maksevõimeline. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada

mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka

süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb

menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku

positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi

ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku

seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. E. Seljand on aga eelnevalt korduvalt

kriminaalkorras karistatud ja ta on teadlik sellest, et iga järgmise kriminaalmenetlusega kaasnevad

tema kanda jäävad menetluskulud. Inkrimineeritud süüteo toimepanemine on olnud süüdistatava

vaba ja teadlik valik.

Seega leiab kohus, et sundraha tuleb süüdistatavalt välja mõista täies ulatuses.

KarS § 4 lg 3 kohaselt on käesoleval juhul KarS § 215 lg 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu esimese

astme kuritegu, kuivõrd antud kuriteo eest on sanktsioonina ette nähtud kahe- kuni kümneaastane

vangistus. KrMS § 179 lg 1 p 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus

esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on 2,5 kuupalga alammäära. Kohtuotsuse tegemise

ajal ehk 08.03.2018. a kehtib Vabariigi Valitsuse 21.12.2017. a määrus nr 189 „Töötasu alammäära

kehtestamine", mille § 1 kohaselt kehtestati alates 01.01.2018. a kuutasu alammääraks täistööajaga

töötamise korral 500 eurot. Seega tuleb E. Seljand'il KrMS § 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 1 ja alusel

tasuda riigituludesse menetluskuluna sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest summas

1250 eurot.

1-18-5850

3.5.2 Määratud kaitsjale makstud tasu

Praeguses kriminaalasjas on menetluskuluks ka KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes määratud kaitsjale

määratud tasuja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohtueelses menetluses on süüdistatavale E. Seljand'ile määratud korras õigusabi osutanud

vandeadvokaadi vanemabi Merike Allikmäe (I kd tl 114 ja 117). Kohtueelses menetluses on

kaitsjale riigi õigusabi osutamise eest tasuks määratud kokku 150 eurot (I kd tl 113-115, 117-

118). Kohtumenetluses on kaitsjale riigi õigusabi osutamise eest tasuks määratud 660 eurot (I kd

tl 127-128).

Seega kokku on määratud kaitsjale makstud tasu kokku 810 euro suuruses summas, mis E.

Seljandil tuleb tasuda riigituludesse menetluskuluna KrMS § 180 lg 1 ning KrMS § 175 lg 1 p 4

alusel.

3.5.3. Sõiduki teisalduskulud

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on käesoleva kriminaalasja esemeks olev sõiduk Honda

CR-V (reg. nr XXX) teisaldatud Rahumäe tee 6/1, Tallinn Politsei-ja Piirivalveameti parklasse (I

kd tl 51). Antud pukseerimise kulu on olnud 36 eurot. Sõiduk, mis teisaldati, oli E. Seljand'i poolt

ärandatud sõiduk. Kohus on seisukohal, et nimetatud mootorsõiduk on asitõendiks praeguses

kriminaalasjas. Nimelt näeb KrMS § 124 lg 1 ette, et asitõend on kuriteo objektiks olnud asi,

kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või

kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude

selgitamisel. Praegusel juhul on tegemist kuriteo toimepanemise vahendiga. Seetõttu leiab kohus,

et mootorsõiduki teisaldamiskulud tuleb lugeda KrMS § 175 lg 1 p 10 mõttes muuks

menetluskuluks.

Seega tuleb E. Seljand'il KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 10 alusel tasuda riigituludesse muu

menetluskuluna ka 36 eurot.

3.5.4 Kokkuvõte

Arvestades E. Seljand'i varalist seisundit, asjaolu et talle mõisteti reaalne vangistus, tema

resotsialiseerumisväljavaateid, leiab kohus, et menetluskulude tasumist tuleb maksimaalselt

ajatada, väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist)

kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda igal

kuul vähemalt 174 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb tasuda 182 eurot.

Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg

saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

Violetta Kõvask

MerikeLepik

Kohtunik

Rahvakohtunik

Rahvakohtunik