2-18-9131/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei ja avaliku e-

toimiku kaudu 15. november 2018

Tsiviilasja number

2-18-9131

Tsiviilasi

BB Finance OÜ hagi M Pi vastu põhivõla ja kõrvalnõuete

summas

538,68

euro

ning

lisanduva

viivise

väljamõistmiseks

Hagihind

626,28 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja BB Finance OÜ (registrikood 11306564, asukoht

Pronksi tn 19, 10124 Tallinn); lepinguline esindaja Marilin

Palts (jurist@julianus.ee)

Kostja: M P (isikukood xxx, elukoht xxx; e-post xxx)

Menetluse liik

lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada BB Finance OÜ hagi M P vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista M Pilt põhivõlgnevus 400 eurot (nelisada

eurot) ja sissenõutavaks muutunud viivis 47,78 eurot

(nelikümmend seitse eurot ja 78 senti), kokku 447,78

eurot (nelisada nelikümmend seitse eurot ja 78 senti)

BB Finance OÜ kasuks.

3. Välja mõista M Pilt BB Finance OÜ kasuks viivis VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt

400 eurot alates 14.06.2018 kuni põhinõude kohase

täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta 83% ulatuses M Pi kanda ja 17%

ulatuses BB Finance OÜ kanda.

2. Mõista M Pilt välja BB Finance OÜ kasuks

menetluskulud 178,45 eurot (ükssada seitsekümmend

kaheksa eurot ja 45 senti).

3. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb M

Pil tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(178,45 eurot) BB Finance OÜ viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel.

Hagiavalduse asjaolud

1. Kostja ja BB Finance OÜ (endine ärinimi Raha24 OÜ) sõlmisid 27.11.2016 laenulepingud

nr 920110618, 920110617, 920110616 ja 02.12.2016 laenulepingu nr 920111316, mille

kohaselt anti kostjale üle laenusumma kokku 400 eurot. Kostja kohustus laenusummad

tagastama vastavalt lepingute tingimustele ja maksegraafikutele ühe osamaksega

15.12.2016. Kostja on laenu taotlemisel kinnitanud, et nõustub lepingute lahutamatuks

osaks olevate üldtingimustega. Kostja ei tasunud maksegraafikute järgset makset. Kõik

lepingud lõppesid 15.12.2016.

2. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse summas 400 eurot, intressi 7,32 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivised 131,36 eurot ja viivised alates 14.06.2018 kuni

põhinõude summas 400 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Samuti palub hageja mõista kostjalt välja tasutud riigilõivu 125 eurot, õigusabikulud 575

eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

3. Kostjale toimetati menetlusse võtmise määrus ja hagiavaldus koos lisadega kätte

18.08.2018 e-posti aadressil xxx. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja

samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui

see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel

viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 82 lg-

st 7 tuleneb, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda

kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja

möödumisel.

5. Lepingute sisust ja olemusest nähtuvalt on kostja sõlminud BB Finance OÜ-ga

laenulepingud, mida tõendavad 27.11.2016 ja 02.12.2016 laenulepingute põhitingimused ja

laenulepingute üldtingimused. Laenulepingute alusel on kostjale kokku antud laenu 400

eurot, sellest 8 eurot läks lepingute sõlmimise tasu katteks ja 392 eurot on kantud kostja

pangakontole

nelja

ülekandega.

Laenulepingute

põhitingimustest

ja

Euroopa

Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehelt nähtuvalt on kostjale antud laenude

intressimääraks aastas 21,998% ja krediidi kulukuse määr aastas 58,47%.

6. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab

kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-

122-08, p 19; otsus nr 3-2-1-116-10, p 40; otsus nr 3-2-1-106-13, p 24; otsus nr 3-2-1-32-

06, p 14). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest,

kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte.

7. Vastavalt VÕS § 406 lg 1 on krediidi kulukuse määr krediidi kogukulu tarbijale, mis on

väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi

ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et

krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud

tingimustel ja tähtaegadel. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui

tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal

Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

8. Eelnimetatud krediidi kulukuse määr 58,47% aastas, mis on krediidi kogukulu tarbijale

(VÕS § 406), ületab enam kui kolm korda Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra, mis oli laenude väljastamise ajal

(2016. aasta november ja detsember) 18,95%.

9. Seega on hageja ja kostja vahel 27.11.2016 sõlmitud laenulepingud nr 920110618,

920110617, 920110616 ja 02.12.2016 sõlmitud laenuleping nr 920111316 tühised VÕS §

4062 lg 1 alusel, mistõttu on hagejal lisaks laenusummadele VÕS § 4062 lg 3 järgi õigus

nõuda kostjalt intressi kokkulepitud aja eest VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses ja viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgses määras. Muid tühistest

laenulepingutest tulenevaid nõudeid hageja kostja vastu esitada ei saa.

10. Lepingute järgi üleantu tagastamist saab laenuandja nõuda tühiste lepingute puhul

alternatiivse õigusliku kvalifikatsiooni alusel. TsÜS § 84 lg 1 alusel tühisel tehingul ei ole

algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt

alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1 alusel

kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase

kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas,

kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

11. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tagastamata laenusummad kokku

summas 400 eurot.

12. Hageja nõuab laenude kasutamise aja eest intressi kokku summas 7,32 eurot

(1,83+1,83+1,83+1,83). Lepingu järgi on aastane intressimäär 21,998%. Laenulepingute

tühisuse tõttu ei ole hagejal õigus nõuda intressi lepingutes sätestatud määras. Hagejal on

õigus kostjalt nõuda raha kasutamise eest intressi VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras. VÕS §

94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

13. Kohtu arvutuste kohaselt on intress laenude kasutamise aja eest VÕS § 94 lg 1 sätestatud

suuruses järgmine:

‒ laenulepingu nr 920111316 laenusummalt 100 eurot ajavahemiku 02.12.2016 –

15.12.2016 eest 0 eurot;

‒ laenulepingu nr 920110618 laenusummalt 100 eurot ajavahemiku 27.11.2016 –

15.12.2016 eest 0 eurot;

‒ laenulepingu nr 920110617 laenusummalt 100 eurot ajavahemiku 27.11.2016 –

15.12.2016 eest 0 eurot;

‒ laenulepingu nr 920110616 laenusummalt 100 eurot ajavahemiku 27.11.2016 –

15.12.2016 eest 0 eurot.

14. Eeltoodust tulenevalt on seadusjärgse intressi summa 0 eurot ehk intress puudub ja kohus

jätab nimetatud summa kostjalt välja mõistmata.

15. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist kokku 131,36 eurot. Lepingute järgi

on aastane viivisemäär 182,50%. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingute tühisuse tõttu ei ole hagejal

õigus nõuda viivist lepingutes sätestatud määras, vaid hageja on õigustatud nõudma kostjalt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Sissenõutavaks muutunud viivis on

kokku 47,78 eurot:

Võlaperiood

% aastas

Võla summa

eurodes

Viivitatud päevade

arv

viivise summa

eurodes

16.12.2016-31.12.2016

1,40

01.01.2017-30.06.2017

15,87

01.07.2017-31.12.2017

16,13

01.01.2018-13.06.2018

14,38

16. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista põhivõlg 400 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 47,78

eurot, kokku 447,78 eurot ning alates 14.06.2018 viivis seadusjärgses määras põhinõudelt

(400 eurot) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

17. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus

rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 83% ja hageja kanda 17% ulatuses.

18. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 575 eurot, kokku 700 eurot.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 125 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus

lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on

õigusabikulu summas 4575 eurot selgelt põhjendamatu. Kohus leiab, et hageja

õigusabikulud esindaja poolt hagimaterjalide tutvumiseks, hagiavalduse koostamiseks ja

esitamiseks on põhjendatud mahus 1,5 tundi. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks

tunnitasu määraks käesolevas asjas 60 eurot (käibemaksuta). Hageja esindaja pole kohtule

esitanud TsMS § 174 lg-s 10 nimetatud kinnitust, mistõttu määrab kohus hüvitatavad

menetluskulud kindlaks ilma käibemaksuta. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja

lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot (1,5 x 60 eurot). Kokku on

kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 215 eurot (125+90). Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 178,45 eurot (s.o 215-

st eurost 86%).

19. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas

avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Rõuk

Kohtunik