3-17-2188/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.11.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2188

Haldusasi

XX

kaebus

Viimsi

Vallavalitsuse

12.09.2017

korralduse nr 650 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, esindaja vandeadvokaat Mart Sikut

Vastustaja – Viimsi vald, esindaja Karin Mägi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16.07.2018 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.07.2018 otsus

haldusasjas nr 3-17-2188 muutmata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.12.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-17-2188

2(6)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viimsi Vallavalitsus kohustas 12.09.2017 korralduse nr 650 „Ettekirjutus-hoiatus

ehitise lammutamiseks“ alusel XX lammutama hiljemalt 31.12.2017 temale kuuluval Aiandi

tee 13 kinnistul paiknev kuur (ehitisregistri kood 120830008). Ehitustehnilise auditi kohaselt

on kuur tugevalt amortiseerunud ja varisemisohtlik ning sellega võib kaasneda oluline või

kõrgendatud oht (ehitusseadustiku (EhS) § 132 lg 3 p 1). Kuuri välisilme on samuti

ebakorrektne, ebamäärase kujuga ja amortiseerunud. Kuuri parendamise või asendamise

teemal on omanikuga juba 2015. a-st alates läbirääkimisi peetud, kuid ei ole kokkuleppele

jõutud. Seetõttu ei ole usutav, et omanik asub kuuri korrastama. Tegemist on lihtsa ja odava

ehitisega, mis ei kuulu kaitse alla. Kuuri lammutamise järel saab kaaluda võimalusi uue kuuri

rajamiseks.

2. XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse korralduse nr 650 tühistamiseks.

Korralduses ei ole tuvastatud, et ehitise nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või

kõrgendatud oht. Ehitustehnilise auditi koostaja toetab ehitise renoveerimise asemel selle

lammutamist vaid põhjusel, et tegemist on lihtsa ja odava ehitisega, mis ei kuulu kaitse alla.

Kuigi kaebaja on teatanud, et kavatseb hoone kandekonstruktsioone tugevdada ja katusekatte

välja vahetada, ei ole korralduses sellise võimalusega arvestatud. Kaebaja on juba tugevdanud

ehitise kandetarindeid, sirgestanud katuse räästajoone ning paigaldanud eterniitplaatidest

katuse. Kaebaja teavitas vallavalitsust kuuri korrastamisest 27.08.2017 vastus-taotluses, kuid

vastustaja ei arvestanud sellega. Lagunemisohtlik kuur ei kujuta endast tingimata olulist või

kõrgendatud ohtu korrakaitseseaduse (KorS) § 5 lg-te 3 ja 4 tähenduses. Kuuri vahetus

läheduses ei asu teisi hooneid, ehitis ei piirne vahetult üldkasutatava teega (sh jalgteega) ning

seda ei kasutata elamiseks. Korralduse vastuvõtmise ajal ei ole arvestatud kuuri

hetkeolukorda. Vastustaja pole enne 2017. a suve teinud kaebajale etteheiteid, et kuur on

ohtlik. Kuur registreeriti ehitisregistris alles 2017. a juulis ning enne kuuri seadustamist ei

olnud kaebajal võimalust ega kohustust kuuri renoveerida. Vastustaja tegevus on olnud

vastuoluline – esmalt menetleti ca 3 aastat kuuri ehitisregistrisse kandmist, seejärel anti

korraldus selle lammutamiseks. Vastustaja on teinud kaalutlusvigu ning rikkunud

õiguskindluse põhimõtet.

3. Viimsi vald palus jätta kaebus rahuldamata.

4. Tallinna Halduskohus jättis 16.07.2018 otsusega kaebuse rahuldamata ning

menetluskulud poolte endi kanda.

EhS § 8 järgi peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu

tegevus olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu

tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale. Ehitise ja

ehitamise ohutus hõlmab ka loodus- ja kultuuriväärtuse kaitset. EhS § 11 lg 1 kohaselt peab

ehitis kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olemasolu vältel olema

ohutu. EhS § 16 lg 1 järgi tuleb ehitise olemasolu vältel tagada selle ohutu seisund ja kui

asjakohane, siis ka visuaalne korrasolek. EhS § 19 lg 1 p-s 4 sätestatu kohaselt peab omanik

tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele,

sealhulgas ehitise korrashoiu ja kasutamise ohutuse.

3-17-2188

3(6)

Kaebaja on Aiandi tee 13 kinnistul paikneva kuuri omanik, seega lasus tal kohustus tagada

selle ehitise korrashoid ja ohutu seisund. Pole tähtsust, et kuur kanti ehitisregistrisse alles

2017. a juulis, sest selles osas on ehitisregistri andmetel informatiivne ja statistiline tähendus

(EhS § 61 lg 1). Asjaolust, kas ja millal ehitise andmed ehitisregistrisse kantakse, ei sõltu

omandiõigus ega ka omaniku seadusest tulenev kohustus tagada ehitise korrasolek ja nõuetele

vastavus ning seeläbi selle ohutu seisund. Kaebaja ei saa tugineda ka asjaolule, et vastustaja ei

ole varem ehitise puudustele tähelepanu juhtinud. EhS § 16 lg 1 ega § 19 lg 1 p 4 ei sea ehitise

korrashoiu ja ohutu seisundi tagamise eelduseks kohaliku omavalitsuse üksuse vastavasisulist

ettekirjutust, vaid see tehakse ehitise nõuetega vastavusse viimiseks järelevalvemenetluse

käigus, kui avastatakse, et omanik ei ole seadusest tulenevaid kohustusi omal algatusel

täitnud. Vastustaja on püüdnud kaebajaga juba alates 2015. a-st kuuriga seonduvalt

kompromissi saavutada. Seega pidi kaebaja olema juba aastaid enne vaidlusaluse korralduse

saamist teadlik, et kuuri osas võidakse alustada ehitusjärelevalvet, ning tal oli piisavalt aega

omal algatusel meetmete rakendamiseks. Kuuri amortiseerunud välisilmet arvestades ei

saanud ehitise nõuetele mittevastavus olla kaebajale teadmata ega selguda ootamatult alles

vaidlusaluse ettekirjutuse saamisel.

EhS § 130 lg 2 p 2 kohaselt teostab kohaliku omavalitsuse üksus riiklikku järelevalvet,

kontrollides ehitise või ehitamise nõuetele vastavust. EhS § 132 lg 3 p 1 sätestab, et

korrakaitseorgan otsustab ehitise lammutamise eelkõige, kui ehitis ei vasta ehitisele

esitatavatele nõuetele ja nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht.

Ehitise lammutamise ettekirjutus on kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb arvestada HMS § 4

lg-t 2. Kaalutlusotsuse kohtuliku kontrolli ulatus on sätestatud HKMS § 158 lg-s 3.

Vastustaja ei nõua kuuri lammutamist üksnes põhjusel, et see varjab vaadet Viimsi

mõisakompleksile. Kaebaja on sellise järelduse teinud pelgalt Viimsi valla poolt 11.02.2016

kaebajale esitatud heade kavatsuste kokkuleppest, milles oli ühe punktina toodud kuuri

lammutamise kaudu mõisakompleksi vaadeldavuse tarbeks soodsamate tingimuste loomine.

Viidatud kokkulepe on koostatud enam kui poolteist aastat enne lammutamisettekirjutuse

tegemist ja seega puudub kokkuleppel vaidlustatud haldusaktiga otsene seos. Asja

materjalidest nähtuvalt on aga Aiandi tee 13 kinnistul asuv eluhoone kinnismälestis ning asub

Viimsi mõisakompleksi kinnismälestise läheduses. Sellest võib tuletada omanikule

kõrgendatud hoolsuskohustuse kinnismälestise läheduses asuvate ehitiste visuaalse korrashoiu

ja muude ehitisele ettenähtud nõuetele vastavuse tagamisel. Samuti võib vallal seetõttu olla

suurem huvi seista kinnismälestiste ümbruses asuvate ehitiste nõuetele vastavuse tagamise

eest. Vaidlusaluse korralduse tegemisel ei olnud vallal keelatud ühe asjaoluna arvesse võtta, et

kuuri läheduses asub kinnismälestiseks olev mõisakompleks, millest tulenevalt on tähtis

tagada ka kuuri visuaalne korrasolek.

Lammutamisettekirjutus tehti kaebajale eeskätt põhjusel, et ehitis on tugevalt amortiseerunud

ja varisemisohtlik. Vastustaja on kuuri seisundi ja visuaalse korrasoleku tuvastamiseks

tellinud ehitustehnilise auditi, mille koostas 16.05.2017 riiklikult tunnustatud ekspert MS.

KorS § 2 lg 4 sätestab, et riiklik järelevalve on korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada

ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. KorS § 5 lg 2 kohaselt on

oht olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada

piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine. Korrarikkumine on KorS § 5

lg 1 kohaselt avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse

rikkumine või õigushüve kahjustamine. Oluline oht on oht isiku tervisele, olulise väärtusega

varalisele hüvele, keskkonnale või KorS § 5 lg-s 4 nimetamata kuriteo toimepanemise oht

(KorS § 5 lg 3). Praegusel juhul on ehitustehnilise auditi käigus tuvastatud, et teatud

tingimuste saabumisel (s.o suurema tuule ja/või lumekoormuse tingimustes) on kuur olulises

3-17-2188

4(6)

osas varisemisohtlik. Samuti puudub vaidlus, et kinnistu ei ole aiaga piiratud ning kuur asub

vahetult teemaa kaitsevööndis. Seega võib väljaselgitatud asjaolusid arvestades pidada

piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus võib toimuda kuuri varisemine ja sellega võib kaasneda

oht nii inimestele kui ka varale. Ehitusjärelevalve meetmed peavadki olema ennetavad, mitte

tagajärge konstateerivad. Kaebaja poolt välja toodud asjaolud – kuuri vahetus läheduses ei asu

teisi hooneid, ehitis ei piirne vahetult üldkasutatava teega ja seda ei kasutata elamiseks – ei

viita ohu puudumisele ega lükka ümber järelevalvemenetluse käigus tuvastatut. Kaebaja ei

välista ka ise täielikult kuuri ehitustehnilisest seisukorrast tulenevat ohtu. Kui kindlakstehtud

asjaoludest tulenevalt ei ole võimalik (olulist) ohtu välistada, siis tuleb jaatada ohu olemasolu

ja asuda seda ennetama. Praegusel juhul ongi selliselt toimitud – kuna tuvastatud asjaolude

pinnalt ei saa olla kindel, et kuur ei kujuta endast ohtu inimese tervisele, varale või

keskkonnale, on vastustaja pidanud põhjendatuks selle lammutamist. Eeltoodut arvestades on

põhjendamatu ka kaebaja väide, et vastustaja nõuab kuuri renoveerimise asemel selle

lammutamist põhjusel, et tegemist on lihtsa ja odava ehitisega. Vastustaja on ettekirjutuse

tegemisel teostanud kaalutlusõigust ning võtnud kuuri lammutamise kasuks otsustamisel

arvesse järgmisi asjaolusid: kuur on tugevalt amortiseerunud (mis nähtub selgelt ka fotodelt);

tegemist on kaitse alla mittekuuluva lihtsa ja odava ehitisega; kuuri lammutamine ja uue kuuri

rajamine on omanikule soodsam ja ka ehitustehniliselt mõistlikum. Eeltoodud asjaolusid on

kinnitanud ehitustehnilise auditi koostanud riiklikult tunnustatud ekspert.

Vastustajal ei olnud kohustust kontrollida ehitise seisukorda täpselt lammutusettekirjutuse

tegemise hetkel. Järelevalvemenetlus on kestev protsess, mille käigus hinnatakse esmalt

konkreetse ehitise nõuetelevastavust, seejärel antakse ehitise omanikule võimalus esitada

koostatavale haldusaktile vastuväiteid ja alles seejärel antakse lõplik haldusakt. Vastustaja

teostas 17.11.2017 täiendava paikvaatluse, et kontrollida kuuri seisukorda võrreldes ajaga, mil

teostati kuuri ehitustehniline audit (08.05.2017). Kaebaja on vahepeal teinud kuurile

parendusi, kuid vastustaja märgib õigesti, et ilma nõuetekohast ehitusteatist ja ehitusprojekti

esitamata ei ole võimalik täpselt hinnata, millises osas ja kuidas kaebaja seda tegi.

Paikvaatluse tulemusena ei ole kaebaja poolt tehtud parendusi loetud piisavateks, et välistada

ehitise kasutamise ohtlikkus. Kaebaja poolt esitatud 10.10.2017 kiri (ilma fotodeta)

omanikujärelevalve tulemuste kohta ei asenda vastavat ehitusprojekti, ei anna täielikku

ülevaadet kuuri parenduste kohta ega lükka seetõttu ümber järelevalvemenetluses tuvastatut.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. XX palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus,

millega rahuldada tema kaebus.

Kõnealune kuur kanti ehitisregistrisse alles 2017. a juulis. Kaebajal ei olnud enne ehitise

seadustamist selle korrastamise kohustust ning enne 2017. a juulit kuuri korrastamiseks

kulutuste tegemine ei oleks olnud mõistlik. Ettekirjutuse tegemise ajal oli kuur sellises

seisukorras, et ei kujutanud endast ohtu seal viibivatele inimestele. Kuuri sein asub äärmise

sõidurea teljest enam kui 10 meetri kaugusel ja kõnnitee asub teisel pool teed. Kaalutlusõiguse

nõuetekohasel kasutamisel oleks vastustaja pidanud tegema ettekirjutuse viia kuur ehitisele

kehtestatud nõuetega kooskõlla. Kaebajale ei olnud teada, et kuur ei olnud nõuetele vastav,

sest ehitise välisilme ei pruugi alati anda adekvaatset teavet selle tegeliku seisukorra kohta.

Halduskohtul puudub õigus oletada, kas kuur võib hakata lähitulevikus varisema või mitte.

Kummaline on ka halduskohtu järeldus, et vastustajal ei olnud kohustust kontrollida ehitise

seisukorda lammutamisettekirjutuse tegemise hetkel.

6. Viimsi vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

3-17-2188

5(6)

Kaebaja oli kuuri omanik ja asja lahendamisel ei ole tähtis, et kuur kanti ehitisregistrisse alles

2017. a juulis. Alates 01.04.2016 on õiguslik tähendus ehitisregistrisse kantavatel taotlustel,

projekteerimistingimustel, teatistel, ehitus- ja kasutuslubadel ning ettekirjutustel, ülejäänud

andmeid on informatiivse ja statistilise tähendusega. Ehitise registrisse kandmisel ei ole selle

seisukord tähtis, vaid see selgitatakse vajadusel välja hilisemas järelevalvemenetluses. Ehitise

registrisse kandmine ei võrdu selle seadustamisega. Ehitise seisukorrale saab hinnangu anda

vastav ekspert ja kohalik omavalitsus, mitte omanikujärelevalve. Kõnealuse kuuri puhul ei ole

küsimus üksnes toreduslike paranduste tegemises, sest kuuri karkass on mädanenud, seda ei

ole asendatud ning seetõttu on kuur jätkuvalt ohtlik. Seetõttu pole ka oluline kuuri kaugus tee

teljest. Ehitis võib olla ohtlik selle omanikule, samuti möödujatele, arvestades, et kaebaja

kinnistu ei ole aiaga piiratud. Kuuri ei ole renoveeritud projekti alusel, mida oleks eelnevalt

vastustajaga kooskõlastatud. Lammutamisettekirjutuses ja selle aluseks olnud ekspertiisi

aruandes on selgitatud, miks kuuri renoveerimine ei ole mõistlik. Halduskohus ei teinud

otsuses oletusi, vaid tugines ehitise ekspertiisi aruandele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et

vaidlustatud korralduse tühistamiseks ei ole alust, ega pea vajalikuks kõiki halduskohtu otsuse

põhjendusi korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

8. Ehitisregistri eesmärk on hoida, anda ja avalikustada teavet kavandatavate, ehitatavate ja

olemasolevate ehitiste ning nendega seotud menetluste kohta (EhS § 58 lg 1). Taotlustel,

projekteerimistingimustel, teatistel, ehitus- ja kasutusloal ning ettekirjutustel on õiguslik

tähendus, muudel ehitisregistri andmetel, sh ehitise ja selle omaniku andmetel on

informatiivne ja statistiline tähendus (EhS § 61; vrd ka Riigikohtu 25.11.2015 määrus nr 3-3-

1-52-15, p 11). Seega on halduskohus otsuse p-des 6 ja 7 õigesti selgitanud, et ehitise omaniku

kohustus tagada ehitise ja selle kasutamise ohutus tuleneb EhS § 16 lg-st 1 ja 19 lg 1 p-st 4

ega sõltu sellest, kas ehitis on kantud ehitisregistrisse.

9. Asjas kogutud tõendid ei toeta kaebaja väidet, et Aiandi tee 13 asuv kuur oli enne

lammutamisettekirjutuse

tegemist

piisavalt

ohutu.

Vastustaja

tellitud

08.05.2017

ehitustehnilises auditis (tl 14–18) on märgitud, et kuur on kasutusaja jooksul tugevalt

amortiseerunud, sh on enamik kandekonstruktsioone (aluspalgid, kandepostid, müürilatid,

sarikad) ja kattetarindid (fassaadilaudis, katusekate jms) amortiseerunud määral, mis nõuaksid

kiiret asendamist. Eelneva tõttu leidis auditiaruande koostanud riiklikult tunnustatud ekspert

MS, et kuur on suurema tuule või lumekoormuse tingimustes olulises osas varisemisohtlik (lk

8–9). Varisemisohtlik kuur võib ohustada selles viibivaid isikuid, aga ka kuurist möödujaid ja

nende vara, arvestades, et kuur asub sõidutee läheduses ning kaebaja kinnistu ei ole aiaga

piiratud. Kuigi kaebaja on pärast eespool viidatud auditit ja enne lammutamisettekirjutuse

tegemist kuuri ehitustehnilist seisukorda mõnevõrra parandanud ning kaebaja poolt

kohtumenetluses esitatud VK 03.10.2017 hinnangu (tl 10) kohaselt ei kaasne pärast

paranduste tegemist ehitise kasutamisega enam olulist või kõrgendatud ohtu, ei lükka see

ümber vastustaja väiteid kuuri ohtlikkusest. VK hinnangus on viidatud vaid kolmele

parendusele – kuuril oli olemas eterniitplaatidest katus, tugevdatud oli katusetarindeid ja

sirgestatud katuse räästajoont. Hinnangule väidetavalt lisatud fotosid ei ole kohtule esitatud.

Seega ei nähtu VK hinnangust usaldusväärselt, et ehitustehnilises auditis välja toodud

puudused ning sellega kaasnev ehitise varisemisoht oleks olnud lammutamisettekirjutuse

tegemise ajaks kõrvaldatud. Vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud tõenditest nähtub, et

17.11.2017 seisuga, s.o enam kui kuu aega pärast lammutamisettekirjutuse tegemist, ei olnud

kaebaja endiselt kõrvaldanud ehitustehnilises auditis väljatoodud kandekonstruktsioonide

3-17-2188

6(6)

puudusi ega asendanud amortiseerunud fassaadilaudist (vt paikvaatluse akt, tl 33–38).

Eelnevat arvestades olid EhS § 132 lg 3 p-s 1 sätestatud lammutamisettekirjutuse tegemise

eeldused täidetud – ehitis ei vastanud nõuetele ja sellega kaasnes oluline või kõrgendatud oht.

10. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et haldusakti õiguspärasuse üheks eelduseks on selle

kooskõla haldusakti andmise ajal kehtinud õigusliku ja faktilise olukorraga (HMS § 54).

Seetõttu tuleb ka lammutamisettekirjutuse tegemisel arvestada ehitise tegeliku seisukorraga.

Kui ehitise omanik väidab järelevalvemenetluses toimuva ärakuulamise käigus, et ta on ehitise

nõuetega kooskõlla viinud, tuleb haldusorganil enne lammutamisettekirjutuse tegemist neid

väiteid kontrollida ja nendega arvestada. Käesolevas asjas väitis kaebaja vastustajale

27.08.2017 esitatud vastus-taotluses (tl 1), et on korrastanud kuuri kandekonstruktsioone ja

katust, kuid vaidlustatud korralduses ei ole neid kaebaja väiteid sisuliselt hinnatud. Kuna

ringkonnakohus jõudis aga eespool järeldusele, et tõendid ei kinnita, et kaebaja tehtud

parendused kõrvaldasid ehitise ohtlikkuse, ei mõjutanud see menetlusviga lõpliku otsuse

tegemist ega anna seetõttu alust vaidlustatud korralduse tühistamiseks (HMS § 58).

11. EhS § 132 lg 3 p 1 alusel tehtav ettekirjutus on kaalutlusotsus ja selle tegemisel tuleb

arvestada proportsionaalsuse põhimõttega (KorS § 7). Vastustaja on võtnud lisaks kuuri

varisemisohtlikkusele arvesse, et ka kuuri välisilme on ebakorrektne, ebamäärase kujuga ja

amortiseerunud; tegemist on lihtsa ja odava ehitisega, mis ei kuulu kaitse alla; kaebajaga on

proovitud juba 2015. a-st alates jõuda kokkuleppele kuuri parendamise, asendamise või

lammutamise küsimuses, kuid tulutult. Kaebaja ei ole omalt poolt välja toonud selliseid olulisi

asjaolusid, mis annaks vastustaja esile toodud kaalutlusi arvestades alust pidada vaidlustatud

korralduses sisalduvat ettekirjutust kuuri lammutamiseks ebaproportsionaalseks. Kaebaja

väide, et ta ei olnud enne lammutamisettekirjutuse tegemist kuuri tegelikust olukorrast teadlik,

ei ole usutav olukorras, kus kaebaja ja vastustaja on juba 2015. a-st alates arutanud kuuri

halva seisukorra ja selle ehitisele kehtestatud nõuetega vastavusse viimise üle.

12. Eelnevat arvestades jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)