2-18-909/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei ja avaliku e-

toimiku kaudu 14. november 2018

Tsiviilasja number

2-18-909

Tsiviilasi

Rävala Õigusbüroo OÜ hagi S P vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagihind

737,49 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Rävala Õigusbüroo OÜ (registrikood 14042462,

asukoht Rävala pst 8 10143 Tallinn); lepinguline esindaja

Alla Žulinskaja (info@ravalaburoo.ee)

Kostja: S P (isikukood xxx, elukoht xxx; e-post xxx)

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada Rävala Õigusbüroo OÜ hagi S P vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista S P põhivõlgnevus 278 (kakssada

seitsekümmend kaheksa) eurot, intress 12,60 eurot

(kaksteist eurot ja 60 senti), võla sissenõudmiskulude

hüvitis

eurot

(kolmkümmend

eurot)

ja

sissenõutavaks

muutunud

viivis

42,34

eurot

(nelikümmend kaks eurot ja 34 senti), kokku 362,94

(kolmsada kuuskümmend kaks eurot ja 94 senti)

Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks.

3. Välja mõista S P Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt 278 eurot alates 19.01.2018 kuni

põhinõude kohase täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta 60% ulatuses S P kanda ja 40%

ulatuses Rävala Õigusbüroo OÜ kanda.

2. Mõista S P välja Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks

menetluskulud 129 eurot (ükssada kakskümmend

üheksa eurot).

3. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb S P

tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (129

eurot) Rävala Õigusbüroo OÜ-le viivist VÕS § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud ulatuses

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel.

Hagiavalduse asjaolud

1. 23.01.2016.a sõlmis kostja E C AS-iga laenulepingu nr 20160123023 summa 300 euro

saamiseks (laenuperiood 1 kuu). Laenutaotluse esitati E C AS-i internetikeskkonnas

www.ekspressraha.ee. Kostja isikusamasus on tuvastatud 20.01.2014 ID-kaardi alusel

Tallinna postkontoris. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama

hiljemalt 23.02.2016 summas 312,60 eurot, s.h laenu põhiosa 300,00 eurot ja intressid 12,60

eurot. Peale laenulepingu sõlmimist on kostja tasunud 22 eurot, mis läks tervikuna põhivõla

katteks. E C AS ütles laenulepingu erakorraliselt üles 07.06.2017. E C AS loovutas

18.07.2017 talle kuuluva nõude kostja vastu Rävala Õigusbüroo OÜ-le. Nõude loovutamise

kohta edastas E C AS kostjale 18.07.2017 teatise.

2. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 278 eurot, intressi 12,60 eurot, võla

sissenõudmisega seotud kulud 40 eurot, seisuga 18.01.2018 sissenõutavaks muutunud

lepingujärgne viivise 266,79 eurot ning viivise alates 19.01.2018.a põhinõudelt 278 eurot

kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 50,4% aastas. Hageja palub välja mõista

menetluskulud 775 eurot, mis koosnevad riigilõivust 175 eurot ja õigusabikulust 600 eurot.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses

hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

3. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega kätte 09.05.2018 Ametlike Teadaannete

kaudu. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja

samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui

see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel

viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 82 lg-

st 7 tuleneb, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda

kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja

möödumisel.

5. Lepingu sisust ja olemusest nähtuvalt on kostjaga sõlmitud 23.01.2016 laenuleping, mida

tõendavad leping nr 20160123023 ja laenulepingu üldtingimused. Laen tuli tagastada

maksegraafiku alusel ühe osamaksega hiljemalt 23.02.2016. Tulenevalt laenulepingust

moodustavad intressid 12,60 eurot. Laenuleping öeldi üles 07.06.2017 laenumaksete

tasumata jätmise tõttu. Laenulepingu järgi on aastane intressimäär 50,4% ja

krediidikulukuse määr 63,86%. Võrdluseks krediidi andmise ajal oli Eesti Panga viimati

avaldatud keskmine krediidiasutuste antud tarbimislaenude kulukuse määr 21,65%. Seega

krediidi kulukuse määr ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda.

6. Riigikohtu kolleegium on lahendi 3-2-1-141-12 punktis 10 märkinud, et leppides kokku

intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu

kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab

laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise

kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi

arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest

tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega

viivitamise eest). Eeltoodust järeldub, et intressi saab nõuda kuni laenu tagastamise

kohustuse sissenõutavaks muutumiseni, s.o kuni 23.02.2016. Seega tuli kostjal intressi

maksta 12,60 eurot. Kuna kostja ei ole intressi tasunud, siis tuleb see talt hageja kasuks välja

mõista.

7. Hageja nõuab hagiavalduses võla sissenõudmiskulude hüvitist summas 40 eurot. VÕS §

1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku

või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures

võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning

kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Sama paragrahvi lg 4 sätestab kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud võla

sissenõudmisega seotud kahju suurus ületab sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud

hüvitise määra, sealhulgas kohtutäituri seaduse §-s 48 sätestatud juhul, võib võlausaldaja

nõuda viivist ja sissenõudmiskulude hüvitise määra ületava kahju hüvitamist üksnes

erandlikel asjaoludel, eelkõige kui sissenõudmistoimingud on olnud erakordselt keerukad.

Sama paragrahvi lg 6 kohaselt on samas paragrahvis sätestatust tarbija kahjuks

kõrvalekalduv kokkulepe tühine.

8. Hageja sissenõudmiskulu ületab VÕS § 1132 lg-s 2 p-s 1 märgitud ülempiiri. Ülempiiri

ületava täiendava kahju hüvitamine on võimalik ainult VÕS-i kahju hüvitamise

regulatsiooni alusel ning siis tuleb tõendada, et kahju on tegelikult tekkinud. Hageja

nimetatud kahju tõendanud ei ole, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

sissenõudmiskulude hüvitise VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel summas 30 eurot.

9. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. Tulenevalt laenulepingust on pooled leppinud kokku 0,14% päevas

iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest, seega aastas 50,4%.

10. Kohtu hinnangul on viivise määra puhul tegemist VÕS § 35 järgse tüüptingimusega. Kostja

on sõlminud lepingu tarbijana. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu

olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades

kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust

tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.

Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse

olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest

tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub

küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu

sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige

tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise

korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline

tüüptingimus tühine. Riigikohus on selgitanud, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt

nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras

viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse

korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa

„ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (RKL

tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11)

11. Hindamaks viivisemäära mõistlikkust tuleb kaaluda lepingulise viivisemäära ja seaduses

sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 teine

lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub 8%

aastas. Arvestades vaidlusalusel ajal kehtestatud referentsimäärasid, kohaldunuks asjas

seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8% aastas.

12. Riigikohus on selgitanud, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi

tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud

viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul

kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse

viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Samuti

ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise

nõudmist

võimaldav

tüüptingimus

muutuks

mõistlikuks

tüüptingimuseks,

kui

tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p 13). Lepingus kokkulepitu ületab seaduslikku viivisemäära

ligikaudu kuus korda. Maakohus leiab, et selline selgelt ülemäärane ja tarbijat

ebamõistlikult kahjustav viivisemäär on tühine.

13. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping

muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu

osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse

seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Viivisekokkuleppe tühisuse korral on hagejal

võimalik nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (Riigikohtu 14.06.2005

otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 p 24). Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt

278 eurot on kokku 42,34 eurot:

Võlaperiood

% aastas Võla summa

Viivitatud päevade

arv

viivise summa

24.02.2016-30.06.2016

8,05

7,83

01.07.2016 - 31.12.2016

11,18

01.01.2017 - 30.06.2017

11,03

01.07.2017 - 31.12.2017

11,21

01.01.2018 - 18.01.2018

1,09

14. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista põhivõlg 278 eurot, intressid 12,60 eurot, võla sissenõudmisega

seotud kulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised seisuga 18.01.2018 summas

42,34 eurot, kokku 362,94 eurot ning alates 19.01.2018 viivis seadusjärgses määras

põhinõudelt (278 eurot) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

15. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus

rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 60% ja hageja kanda 40% ulatuses.

16. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 600 eurot, kokku 775 eurot.

Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 175 eurot, kuid hagihinnalt 737,49 eurot kuulub

tasumisele RLS § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 kohaselt riigilõiv summas 125 eurot, mistõttu on

hageja riigilõivu 50 eurot enam tasunud. Kohus selgitab, et hagejal on õigus taotleda

enamtasutud riigilõivu (50 euro) tagastamist. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-

st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 125 eurot.

17. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud esindaja poolt hagimaterjalide

tutvumiseks, hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks on põhjendatud mahus 1,5 tundi.

Kohus leiab, et hagi tuleks professionaalse esindaja poolt eelduslikult esitada ilma

puudusteta ja hagiavalduse puuduste kõrvaldamisega/täiendamisega seotud kulusid ei pea

vastaspool hüvitama, s.t puuduste kõrvaldamiseks kulunud 2 tundi on põhjendamatu

ajakulu. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot/h (käibemaksuta), mida kohus

antud juhul mõistlikuks ei pea. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu

määraks käesolevas asjas 60 eurot (käibemaksuta). Hageja esindaja taotleb menetluskulude

hüvitamist ilma käibemaksuta. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja

põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot (1,5 x 60 eurot). Kokku on kohtu hinnangul hageja

põhjendatud menetluskulu 215 eurot (125+90). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja

kasuks menetluskuludena välja mõista 129 eurot (s.o 215-st eurost 60%).

18. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas

avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Rõuk

kohtunik