2-18-5493/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei ja avaliku e-

toimiku kaudu 14. november 2018

Tsiviilasja number

2-18-5493

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi A Si vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagihind

422,91 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479,

asukoht A.Weizenbergi 20 10150 Tallinn), lepinguline

esindaja Marilin Palts (jurist@julianus.ee)

Kostja: A S (isikukood xxx, elukoht xxx)

Menetluse liik

lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada Osaühing Aktiva Finants hagi A S vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista A Silt põhivõlgnevus 296,92 eurot

(kakssada üheksakümmend kuus eurot ja 92 senti),

intress 27,27 eurot (kakskümmend seitse eurot ja 27

senti),

võla

sissenõudmiskulud

eurot

(kolmkümmend eurot) ja sissenõutavaks muutunud

viivised 12,82 eurot (kaksteist eurot ja 82 senti), kokku

367,01 eurot (kolmsada kuuskümmend seitse eurot ja

01 senti) Osaühing Aktiva Finants kasuks.

3. Välja mõista A Silt Osaühing Aktiva Finants kasuks

kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras põhinõudelt 296,92 eurot alates 11.04.2018

kuni põhinõude kohase täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta 86% ulatuses A Si kanda ja 14%

ulatuses Osaühing Aktiva Finants kanda.

2. Mõista A Silt välja Osaühing Aktiva Finants kasuks

menetluskulud 163,40 eurot (ükssada kuuskümmend

kolm eurot ja 40 senti).

3. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb A

Sil tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(163,40 eurot) Osaühingule Aktiva Finants viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel.

Hagiavalduse asjaolud

1. Kostja ja PLACET GROUP OÜ sõlmisid 26.03.2017 laenulepingu nr Sr588032, mille

kohaselt anti kostjale üle laenusumma 350 eurot. Kostja kohustus laenusummad tagastama

vastavalt lepingu tingimustele ja maksegraafikutele. Kostja on laenu taotlemisel kinnitanud,

et nõustub lepingu lahutamatuks osaks olevate üldtingimustega. Leping nr Sr588032 lõppes

25.09.2017.

2. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse summas 296,92 eurot, intressi 27,27

eurot, võla sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 72,24 eurot ja

viivised alates 11.04.2018 kuni põhinõude summas 296,92 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja tasutud

riigilõivu 100 eurot, õigusabikulud 425 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

3. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega kätte 14.06.2018 Ametlike Teadaannete

kaudu. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja

samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui

see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel

viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 82 lg-

st 7 tuleneb, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda

kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja

möödumisel.

5. Lepingu sisust ja olemusest nähtuvalt on kostja sõlminud PLACET GROUP OÜ-ga

laenulepingu, mida tõendavad laenutaotlus ja laenulepingu tingimuste muutmise kokkulepe

koos üldtingimuste ning ülesütlemise teatisega. Laenulepingute alusel on kostjale kokku

antud laenu 350 eurot. Kuivõrd kostja ei ole laenu osamakseid osaliselt tagastanud, siis tuleb

võlgnevus temalt hageja kasuks välja mõista summas 296,92 eurot.

6. Laenulepingu nr Sr588032 lisa 26.03.2017 kohaselt on intressimäär 45,08% ja intressi tuli

maksta osamaksetena alates esimesest osamaksest kuni lepingu ülesütlemiseni. Tasumata

on järgmised maksed: 11.06.2017 summas 6,96 eurot, 11.07.2017 summas 11,19 eurot ja

10.08.2017 summas 9,12 eurot. Seega on kostjal tasumata intress kokku 27,27

(6,96+11,19+9,12) eurot. Kuna kostja ei ole intressimakseid korrektselt tasunud, siis tuleb

see talt hageja kasuks välja mõista.

7. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. Hagiavalduses on hageja märkinud, et poolte vahelistes lepingutes

on kokku lepitud intressimääras, kuid mitte kohalduvas viivisemääras, mistõttu tuleb

viivised arvutada kokkulepitud intressimääras. Kohus sellega ei nõustu. Hagiavaldusele

lisatud laenulepingu laenu tagastamise ja intresside tasumise graafikus on märgitud, et

krediidiandjal on tasumata kohustuselt õigus nõuda viivist 0,13% päevas, s.o 47,45% aastas

iga laenu tagastamise viivitatud päeva eest. Seega on hageja hagiavalduses arvestanud

sissenõutavaks muutunud viivised vähendatud viivisemääras, milleks on 45,08% aastas.

8. Kohtu hinnangul on viivise määra puhul tegemist VÕS § 35 järgse tüüptingimusega. Kostja

on sõlminud lepingu tarbijana. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu

olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades

kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust

tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.

Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse

olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest

tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub

küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu

sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige

tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise

korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline

tüüptingimus tühine. Riigikohus on selgitanud, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt

nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras

viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse

korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa

„ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11)

9. Mõlemas lepingus kokkulepitud viivise päevamäär on 0,13% päevas, mis teeb 47,45%

aastas. Hindamaks viivisemäära mõistlikkust tuleb kaaluda lepingulise viivisemäära ja

seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1

teine lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub

8% aastas. Arvestades vaidlusalusel ajal kehtestatud referentsimäärasid, kohaldunuks asjas

seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8% aastas.

10. Riigikohus on selgitanud, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi

tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud

viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul

kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse

viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Samuti

ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise

nõudmist

võimaldav

tüüptingimus

muutuks

mõistlikuks

tüüptingimuseks,

kui

tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p 13). Lepingus kokkulepitu ületab seaduslikku viivisemäära üle

viie korra. Maakohus leiab, et selline selgelt ülemäärane ja tarbijat ebamõistlikult kahjustav

viivisemäär on tühine.

11. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping

muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu

osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse

seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Viivisekokkuleppe tühisuse korral on hagejal

võimalik nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (Riigikohtu 14.06.2005

otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 p 24). Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Sissenõutavaks muutunud viivis on kokku

12,82 eurot:

Võlaperiood

% aastas

Võla summa

eurodes

Viivitatud päevade

arv

viivise summa

eurodes

26.09.2017-31.12.2017

296,92

6,31

01.01.2018-10.04.2018

296,92

6,51

12. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista põhivõlg 296,92 eurot, intress 27,27 eurot, võla

sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 12,82 eurot, kokku 367,01

eurot ning alates 11.04.2018 viivis seadusjärgses määras põhinõudelt (296,92 eurot) kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

13. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus

rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 86% ja hageja kanda 14% ulatuses.

14. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 425 eurot, kokku 525 eurot.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus

lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on

õigusabikulu summas 425 eurot selgelt põhjendamatu. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud

esindaja poolt hagimaterjalide tutvumiseks, hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks on

põhjendatud mahus 1,5 tundi. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu

määraks käesolevas asjas 60 eurot (käibemaksuta). Hageja esindaja pole kohtule esitanud

TsMS § 174 lg-s 10 nimetatud kinnitust, mistõttu määrab kohus hüvitatavad menetluskulud

kindlaks ilma käibemaksuta. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja

põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot (1,5 x 60 eurot). Kokku on kohtu hinnangul hageja

põhjendatud menetluskulu 190 eurot (100+90). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja

kasuks menetluskuludena välja mõista 163,40 eurot (s.o 190-st eurost 86%).

15. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas

avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Rõuk

Kohtunik