2-18-12978/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista R.X-ilt BB Finance OÜ kasuks välja 881 (kaheksasada kaheksakümmend üks) eurot ja 71 senti kostja ja BB Finance OÜ vahel 12.12.2016. a sõlmitud laenulepingust
Legislator headnote
AI generated2-18-12978/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: a sõlmitud laenulepingust
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
T a g a s e l j a o t s u s
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavaks-
tegemise aeg ja koht
13. november 2018. a, Kalevi 1, Tartu
Tsiviilasja number
2-18-12978
Tsiviilasi
BB Finance OÜ hagi R.X vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1052,27 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: BB Finance OÜ, registrikood 11306564, asukoht
Pronksi 19, 10124 Tallinn
Hageja esindaja: Marilin Palts, OÜ Julianuse Õigusbüroo,
registrikood 11930038, asukoht: A. Weizenbergi 20, 10150
Tallinn; E-post:
Kostja: R.X , isikukood XXX, elukoht hagiavalduses XXX,
Tartu, 50705
E-post:
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada BB Finance OÜ hagi R.X vastu tagaseljaotsusega.
2. Mõista R.X-ilt BB Finance OÜ kasuks välja 881 (kaheksasada kaheksakümmend üks)
eurot ja 71 senti kostja ja BB Finance OÜ vahel 12.12.2016. a sõlmitud laenulepingust
nr 2101683560 tuleneva võlgnevuse katteks, sealhulgas:
2.1. põhivõlgnevus 499,21 eurot;
2.2. intress 53,85 eurot;
2.3. sissenõutavaks muutunud viivis kuni hagiavalduse esitamiseni 328,65 eurot;
3. Mõista R.X-ilt BB Finance OÜ kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt alates 31.08.2018
kuni põhinõude tasumiseni lepingujärgses intressimääras 0,12% iga tasumisega viivitatud
päeva eest, kuid mitte rohkem kui 170,56 eurot.
4. Jätta menetluskulud R.X kanda.
5. Määrata kindlaks R.X poolt BB Finance OÜ-le hüvitatavate menetluskulude
suuruseks 500 (viissada) eurot.
6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva lahendi
jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.
8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kaja esitamine
Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates
tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse
tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse
olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale
toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)
kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale
kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei
võinud seaduse kohaselt teha.
Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule
poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS §
415, § 142 lg-d 1 ja 2).
Apellatsioonkaebuse esitamine
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu
tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse
peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda
apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega
kirjalikus menetluses.
Selgitus menetlusabi taotlejale
Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta
seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega
rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,
kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud.
Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta
ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas
asjas on hageja hagiavalduses soovinud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele
määratud tähtajaks ei vasta.
Hagimaterjalid ja Tartu Maakohtu 04.09.2018. a määrus, millega kohus võttis hagiavalduse
menetlusse, on kostjale kätte toimetatud avaliku e-toimiku (AET) vahendusel 23.09.2018. Tartu
Maakohtu 04.09.2018. a määrusega kohustati kostjat hagiavaldusele vastama 30 päeva jooksul
hagi kättetoimetamisest alates. Vastuse esitamise tähtpäev oli 23.10.2018. Käesoleva otsuse
tegemiseni ei ole kostja hagiavaldusele vastanud.
TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
Kohus peab vajalikuks selgitada, et hageja nõue tuleneb BB Finance OÜ ja kostja vahel
12.12.2016. a sõlmitud laenulepingust nr 2101683560, mille alusel väljastati kostjale laenu
summas 499,21 eurot. Kostja kohustus laenusumma tagastama vastavalt lepingu tingimustele ja
maksegraafikule. Kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi tähtaegselt ning BB Finance OÜ
ütles 14.03.2017. a teatisega kostjaga sõlmitud lepingu üles alates 29.03.2017.
Hageja taotleb põhivõlgnevuse 499,21 eurot, intressi tasumata osamaksetelt alates esimesest
tasumata osamaksest 11.01.2017 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni 12.03.2017
summas 53,85 eurot ning lepingujärgsel intressimääral 0,12% päevas põhineva viivise summas
328,65 eurot väljamõistmist. Lisaks taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist alates hagi
esitamisele järgnevast päevast 31.08.2018 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses
intressimääras 0,12% päevas iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 170,56 eurot.
Kohus leiab, et hageja nõuded põhivõla, intressi ja viivise osas on tervikuna õiguslikult
põhjendatud.
Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1, mis sätestab, et
kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, VÕS § 82 lg 2, milles on öeldud, et kui
kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb
kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva
võib määrata võlausaldaja.
VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu
laenulepingu puhul tuleb maksta intressi üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt
lepingule on kokku lepitud intressimäär 46,3% aastas.
Tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral
nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni
kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub
kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne
viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse
viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult
mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude
täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana
kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
Kohus leiab, et hageja viivisenõue alates 31.08.2018 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni on
põhjendatud ja seda vastavalt lepingulisele intressimäärale 0,12% päevas. Viivise arvestust on
hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja on kogu hagiavalduses esitatud
viivisenõuet vähendanud põhinõude suuruseni s.o lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele
328,65 taotleb hageja lisanduva viivise väljamõistmist kuni 170,56 euro täitumiseni. Käesoleva
kohtuotsuse tegemise aja seisuga (s.o perioodil 31.08.2018 – 13.11.2018) on sissenõutavaks
muutunud lisanduva viivise suuruseks 44,93 eurot.
Menetluskulude jaotus
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude
jaotuse menetlusosaliste vahel.
TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega
tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda.
TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus.
Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud,
osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja
läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate
ja nõustajate kulud.
Hageja taotleb kostjalt menetluskulude kogusummas 1150 eurot väljamõistmist, s.h riigilõiv
summas 200 eurot ja hageja õigusabikulud 950 eurot. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud
riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.
TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava
kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus
esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga
määratud esindaja.
OÜ Julianuse Õigusbüroo poolt osaühingule BB Finance OÜ esitatud arvest nr 2582918 nähtub,
et esindustasu võlglase R.X kohtumenetluses on 950,00 eurot. Kohus leiab, et käesoleva
tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude
kostjalt väljamõistmist taotletud ulatuses. Hageja sõlmib laenulepinguid oma majandus- ja
kutsetegevuses ning neist tulenevate hagide koostamine ei nõua märkimisväärset ajakulu. Kulu
põhjendatuse hindamisel ei saa lähtuda menetlusdokumendi pikkusest, vaid arvestada tuleb ka
seda, kas hagejal on võimalik esitada standardseid menetlusdokumente ja korduvaid väiteid.
Arvestades õigusabi mahtu, mis seisnes suhteliselt standardse hagiavalduse koostamises ja
kohtule esitamises, peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 300 eurot.
Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 500 eurot
(200+300).
Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist TsMS § 177
lg 2 alusel. Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud
isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest
alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine
Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.
TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta
viivitamata täidetavaks.
/allkirjastatud digitaalselt/
Epp Tombak
Kohtunik