2-18-108932/22 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. november 2018. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas

Tsiviilasja number

2-18-108932

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi Artur Pink vastu

telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingust ja

seadmete kasutuslepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise

ning võla sissenõudmiskulude väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

417,61 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing Aktiva Finants, registrikood 10746479,

asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja Marilin Palts, OÜ Julianuse

Õigusbüroo, e-post jurist@julianus.ee

Kostja Artur Pink, isikukood *, rahvastikuregistrijärgne

elukoht *; elukoht PPA andmetel *, tegelik elu- ja

viibimiskoht teadmata, e-post *; *

Menetluse staatus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja Osaühing Aktiva Finants hagi Artur Pink vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt Artur Pink (isikukood *) hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks

Elion Ettevõtted Aktsiaseltsi (käesoleva ajal Telia Eesti AS) ja Artur Pink vahel 13.08.2018. a

sõlmitud kliendilepingu nr * ja 13.08.2018. a sõlmitud seadmete kasutuslepingu nr * alusel (nõue

on 16.03.2018. a loovutatud Osaühingule Aktiva Finants):

2.1. põhivõlgnevus summas 333,01 (kolmsada kolmkümmend kolm eurot 1 sent) eurot;

2.2. sissenõutavaks

muutunud

viivis

seisuga

27.08.2018.

a

summas

27,96

(kakskümmend seitse eurot 96 senti) eurot;

2.3. viivis põhivõlgnevuselt (27.08.2018. a seisuga 333,01 eurot) võlaõigusseaduse § 113

lõige

teises

lauses

ettenähtud

ulatuses

(s.o

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) alates 28.08.2018. a kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud

põhivõlgnevus, sh arvestades p-s 2.2. väljamõistetud viivist;

2.4. võla sissenõudmiskulud summas 30 eurot.

3. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada kostjale Artur Pink TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel käesolev kohtuotsus

kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda

kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

5. Edastada otsus menetlusosalistele ja kostja teadaolevatele e-posti aadressidele.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

1. Jätta hageja Osaühing Aktiva Finants menetluskulud kostja Artur Pink kanda.

2. Välja mõista kostjalt Artur Pink hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks hageja

põhjendatud menetluskulud summas 300 (kolmsada) eurot, s.o riigilõiv summas 100 eurot

ja hageja õigusabikulu summas 200 eurot.

3. Menetluskuludelt tuleb kostjal Artur Pink tasuda hagejale Osaühing Aktiva Finants

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

4. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja

menetlemisega menetluskulusid kandnud.

Edasikaebamise kord

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1).

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja

võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik

(TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2).

Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

SEB

Pank

–

a/a

EE571010220229377229;

Swedbank

–

a/a

EE062200221059223099 või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse

selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

Kirjeldav ja põhjendav osa

1.

30.04.2018. a esitas Osaühing Aktiva Finants Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult Artur Pink 545,92 euro saamiseks. Kohus tegi 04.05.2018. a

võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

06.07.2018. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et

asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. Maakohus tegi hagejale

ettepaneku seaduses sätestatud hagiavalduse esitamiseks.

2.

27.08.2018. a esitas hageja Osaühing Aktiva Finants lepingulise esindaja vahendusel

Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Artur Pink vastu põhivõlgnevuse

nõudes summas 333,01 eurot, viivise nõudes summas 27,96 eurot, jooksva viivise nõudes alates

28.08.2018. a kuni põhinõude summas 333,01 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras ning võla sissenõudmiskulude nõudes summas 30 eurot. Nõude aluseks on

Elion Ettevõtted Aktsiaseltsi ja Artur Pink vahel 13.08.2018. a sõlmitud kliendileping nr * ja

13.08.2018. a sõlmitud seadmete kasutusleping nr *. Elion Ettevõtted Aktsiaselts ütles

võlgnikuga sõlmitud seadmete kasutuslepingu üles 31.05.2015. a. Elion Ettevõtted Aktsiaselts

(käesoleva ajal Telia Eesti AS) loovutas 16.03.2018. a nõude kostja vastu Osaühingule Aktiva

Finants. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja kantud menetluskulud, s.o riigilõivu

summas 100 eurot ja hageja õigusabikulud summas 575 eurot ning viivis menetluskuludelt

VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. 06.09.2018. a hageja täiendas hagiavalduses esitatud

nõude aluseks olevaid asjaolusid ning esitas detailse menetluskulude nimekirja.

3. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus

hagiavaldusele. Käesolevas tsiviilasjas ei ole kohtul õnnestunud kostjale hagimaterjale

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt kätte toimetada, kuna kostja ei ela

kohtule teadaolevates kostja elu- või viibimiskohtades ning kostja ei vasta kohtule

teadaolevatelt telefoninumbritelt ega e-posti aadressidelt. Eeltoodust tulenevalt toimetas kohus

hagiavalduse koos menetlusse võtmisega määrusega kostjale kätte avalikult hagiavalduse ja

kohtumääruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 08.10.2018. a.

Menetlusdokumendid loeti kostjale kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5) ja kohus määras kostjale

vastamiseks tähtaja 14 päeva. Seega kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 06.11.2018.

a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja

faktiväited kostja poolt omaks võetuks TsMS § 407 lg 1 alusel.

4. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma

põhjendava osata.

Kohus märgib, et kohus piirab viivise väljamõistmist kostjalt hageja kasuks selliselt, et

väljamõistetav viivis ei või olla suurem kui välja mõistetud põhinõue, kuna üldise kohtupraktika

ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue.

Kohus jätab osaliselt rahuldamata hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmise nõude

kostjalt, mistõttu põhjendab kohus lepingulise esindaja kulude osalist välja mõistmata jätmist.

5. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja

kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses

esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 575 eurot.

Kohus palus TsMS § 176 lg 6 alusel hagejal täpsustada hageja esindajale makstud õigusabi tasu

suurust, sh välja tuua, milliseid toiminguid on hageja esindaja õigusabi osutamisel teinud,

millise ajakuluga ning milline on hageja esindaja tunnitasu suurus ja kas õigusabikulud

sisaldavad käibemaksu.

Hageja esitas 06.09.2018. a kohtule menetluskulude detailse koosseisu, millest nähtuvalt hageja

õigusabikulude koosseis on järgnev: nõude alusdokumentidega tutvumine ja nõude analüüs 1

tund, tasu 120 eurot; maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine, avalduse esitamine

1,292 tundi, tasu 55 eurot; hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule 1 tund, tasu 110 eurot.

Kokku 2,5 tundi, summa 155 eurot (ilma käibemaksuta). Hagiavalduse koostamine ja esitamine

2,5 tundi, 300 eurot. Hageja esindaja tunnitasu on 120 eurot.

5.1.

Kohus leiab, et hageja esindaja tasu summas 575 eurot ei ole põhjendatud. Kohtuväliste

kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Kohus selgitab, et

Riikohtu tsiviilkolleegium on 06.05.2015. a lahendis asjas nr 3-2-1-4-15 märkinud järgmist (p-

s 14): „Riigikohus on 27. veebruaril 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 tehtud määruse p-s 14

leidnud ka seda, et töötaja rahalise nõudega vähekeerukate asjade puhul on kolleegiumi

hinnangul üksnes erandlike asjaolude esinemise korral vajalik ja põhjendatud mõista tööandja

lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses, kui oli hageja nõue (tsiviilasja hind).

Kolleegium leiab, et seda põhimõtet on alust rakendada menetluskulude väljamõistmisel ka

üldisemalt teistes rahaliste nõuetega tsiviilasjades. Kolleegium leiab, et üldjuhul ei tohiks

väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda.

Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise

menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks

piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi

ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi

alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses

menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise

keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu

oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja

kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka

väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades.“

5.2.

Käesolevas asjas on kohus määranud tsiviilasja hinnaks 417,61 senti. Kohus leiab, et

kuna käesoleva tsiviilasja näol ei ole tegemist keeruka menetlusega (nõude aluseks on

telekommunikatsiooniteenuste osutamise leping ja kasutusleping), milles kostja hagiavaldusele

vastuväidet ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud. Kohus leiab, et nõude

alusdokumentidega tutvumiseks ja nõude analüüsiks ei kulu OÜ Julianuse Õigusbüroo töötajal,

kes igapäevaselt samasisuliste nõuetega tegeleb ning hagiavaldusi kohtule koostab ja esitab,

enam kui üks pooltund.

TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuvälised kulud ka maksekäsu kiirmenetluse kulud, kuid

käesolevast tsiviilasjast ei nähtu, et eelnevalt oleks toimunud maksekäsu kiirmenetlust. TsMS

§ 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse

lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks

menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20

eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata.

Seega on seadusandja maksekäsu kiirmenetluses limiteerinud võimalike menetluskulude mahtu

ning maksekäsu kiirmenetluses kantud kuludest on põhjendatud hageja menetluskulud mitte

enam kui 20 euro ulatuses. Kohus märgib, et ka Riigikohus on 08.03.2017. a asjas nr 3-2-1-

165-16 märkinud (p 12.3), et seadusandja eesmärki piirata TsMS §-s 4842 sätestatud 20 euroga

menetluskulusid kogu maksekäsu kiirmenetlusele kinnitab kolleegiumi arvates ka asjakohase

seaduseelnõu seletuskiri, millega põhjendati 1. jaanuaril 2013. a jõustunud TsMS § 1741 lg 2

muudatust (hilisema seadusmuudatusega viidi § 1741 lg 2 tekst üle § 4842 tekstiks). Seletuskirja

kohaselt: "Muudatusega soovitakse kõrvaldada maksekäsu kiirmenetluse senine puudus, nimelt

ei saa erinevalt hagi menetlusest maksekäsu kiirmenetluses kulusid menetluse kuludena

arvestada ja nende hüvitamist taotleda. Eelnõuga nimetatud võimalus luuakse, arvestades

menetluse

formaliseeritust,

kehtestatakse

maksekäsu

kiirmenetluses

menetluskulude

fikseeritud määraks 20 eurot. Nimetatud summa peaks olema piisav menetluskulude

hüvitamiseks, katmaks massavaldaja juristi ja ka füüsilise isiku avalduse täitmisele kulunud aja.

Erinevalt hagimenetlusest hüvitatakse maksekäsu kiirmenetlusega kaasnevad arvestuslikud

kulud nimetatud fikseeritud määras sõltumata sellest, kas maksekäsu kiirmenetluses

kasutatakse lepingulist esindajat."

Seega on hageja menetluskulud seoses maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja

esitamisega põhjendatud 20 euro ulatuses.

Hagiavalduse koostamise ja esitamise ajakulu peab kohus põhjendatuks 1 tunni ulatuses.

5.3.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud 1,5 tunni

ulatuses ja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot, kokku seega 200 eurot (1,5 h*

120 eurot/tund + 20 eurot).

Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 100 eurot ja

õigusabikulu summas 200 eurot, kokku 300 eurot.

6. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik