3-18-2135/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-18-2135

Määruse kuupäev

13. november 2018

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

SPORDIKLUBI ROVESNIK kaebus Kohtla-Järve linna

vastu seoses üürilepingu muutmisega

Menetlusosalised

Kaebaja SPORDIKLUBI ROVESNIK

Vastustaja Kohtla-Järve linn

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus läbi

vaatamata.

3. Tagastada pärast määruse jõustumist tasutud riigilõiv

30 eurot. Kaebajal tuleb teatada kohtule, millisele isikule

ja kontole ta riigilõivu tagastamist soovib.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest.

5. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1. Kohtla-Järve Noortekeskuse ja SPORDIKLUBI ROVESNIK vahel kehtib 19.12.2016

sõlmitud üürileping nr 34 Kohtla-Järvel Maleva 49 asuvas hoones paiknevate ruumide

üürimiseks (tl 7-9).

Kohtla-Järve Noortekeskus teatas 07.11.2018 kaebajale, et kaebaja on üürilepingut rikkunud

ja seda arvestades teeb üürileandja lepingus muudatuse (tl 5). Kaebaja vastas 08.11.2018, et ta

ei ole tehtud etteheidetega ja lepingu muutmisega nõus (tl 6).

2. SPORDIKLUBI ROVESNIK esitas 12.11.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse üürilepingu

muutmise vaidlustamiseks.

3. Kaebaja esitas koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse, milles ta palus külmutada

üürilepingu tingimused kohtumenetluse ajaks.

Kohtu seisukoht

4. Äriregistri andmetel on Kohtla-Järve Noortekeskus, registrikood 75030823 kohaliku

omavalitsuse asutus. Tegemist ei ole iseseisva juriidilise isikuga. Seega on kaebajal üürisuhe

Kohtla-Järve linnaga.

5. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel,

kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

HKMS § 4 lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

Kaebaja vaidlustab üürilepingu tingimuste ühepoolset muutmist üürileandja poolt. Üürileping

on võlaõiguslik leping ning selle sõlmimisega tekkis Kohtla-Järve linna ja kaebaja vahel

eraõiguslik suhe. Vaidlus üürilepingu muutmise või täitmise (rikkumise) üle on eraõiguslik

vaidlus ka siis, kui üürileandja on kohaliku omavalitsuse üksus. Eraõigussuhtest tulenev

kohtuasi ehk tsiviilasi lahendatakse maakohtus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1, § 9 lg

1). Kaebajal tuleb esitada hagi maakohtule.

6. Kui põhivaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, siis ei saa halduskohus

kohaldada ka esialgset õiguskaitset. Tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega. Kohus jätab

HKMS § 55 lg 2 alusel esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

7. Kaebuse tagastamisel tuleb riigilõiv HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel tagastada. Esialgse

õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise korral tuleb riigilõiv HKMS § 104 lg 5 p 3 alusel

tagastada. Kohus tagastab riigilõivu pärast määruse jõustumist.

Riigilõivu 30 eurot tasus kaebaja eest Jevgeni Saltõkov (tl 10). Kaebajal tuleb teatada kohtule,

millisele isikule ja kontole ta riigilõivu tagastamist soovib.

8. Kohus selgitab kaebajale, et maakohus lahendab hagimenetluses asju mitte

uurimispõhimõtte alusel, vaid võistlevas menetluses. Maakohus ei selgita hagimenetluses ise

välja asjaolusid ja ei kogu tõendeid, vaid hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 5). Seetõttu on maakohtule hagi esitamisel

ja hagi tagamise taotlemisel soovitav kasutada advokaadi abi.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks

kohtunik