2-18-14698/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Margo Klaar ja Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

13. november 2018. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-14698

Tsiviilasi

XX avaldus täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas

nr 022/2012/4646. Avalduse menetlusse võtmisest

keeldumine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 3. oktoobri 2018. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

(määruskaebuse

esitaja)

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Anastasia

Nezgovorova

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 3. oktoobri 2018. a määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta XX kanda. Hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid ei ole.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. XX (avaldaja) esitas 01.10.2018 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse ajatamiseks

täiteasjas nr 022/2012/4646. Avaldaja suhtes on täitmisel kohtuotsus kriminaalasjas nr X-XX-

XXXX, millega mõisteti avaldajalt ning veel kahelt isikult solidaarselt välja 16 182,67 eurot.

Kohtutäitur ja sissenõudja on keeldunud sõlmimast kokkulepet võlgnevuse tasumiseks ositi.

Ajatamisel tuleks arvestada asjaoludega, et avaldaja on alates 19.04.2018 töötuna arvele võetud

2 (4)

ning 21.11.2015 on tal sündinud tütar. Avaldaja palub nõude ajatada 24 kuuks, kuna ei ole

võimeline oma väikese sissetuleku tõttu korraga nõuet rahuldama.

Täitemenetluse käigus on sundenampakkumisel 1/3 võlgnikule kuuluvast kinnistust, millel

asuvas suvilas elab võlgniku eakas ema. Sundtäitmine tooks endaga kaasa nii võlgniku

eluaseme kui ka tema ema eluaseme müügi ja elukoha kaotuse. Praegusel juhul esinevad

asjaolud, mis kaaluvad üles sissenõudja huvi täita nõue põhjendamatu viivituseta.

Täitemenetluse ajatamine ei kahjusta ülemäära sissenõudja huve.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2. Maakohus keeldus 03.10.2018 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse menetlusse

võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ja § 371 lg 2 p 2 alusel, kuivõrd

avaldusega ei ole avaldajal võimalik taotletavat eesmärki saavutada.

Maakohus tugines täitemenetluse seadustiku (TMS) §-le 45 ja Riigikohtu praktikale ning leidis,

et avaldaja ei esitanud erandlikke asjaolusid, mis annaks aluse täitemenetluse peatamiseks.

Üksnes raske majanduslik olukord ei ole erandlik asjaolu, mille alusel võiks täitemenetluse

peatada. Ka asjaolu, et võlgnikul on väike laps, ei saa olla aluseks täitemenetluse ajatamiseks

niivõrd pikaks perioodiks juhul, kui nõude ajatamine tulemust ei anna. Samuti ei ole võimalik

peatada täitemenetlust aastatepikkuseks ajavahemikuks.

Kui lähtuda ainuüksi võlgnevuse jäägist (millele lisanduvad tegelikult ka täitekulud, mille

ajatamine on võimalik kokkuleppel kohtutäituriga), siis teeb 24 kuu peale ajatamine igakuise

makse suuruseks 674,28 eurot (= 16 182,67 ÷ 24). Täitemenetluse ajatamiseks peab olema

kohtul mõistlik võimalus veenduda, et ajatamine ka reaalset tulemust annab. Arvestades, et

nõue on täitmisel alates 28.06.2012, nõude jääk ei ole täitemenetluse registri järgi selle aja

jooksul vähenenud ning et taotleja on arvele võetud töötuna (töötasu ei saa), ei ole võimalik

sellise nõude täitmine 24 kuu jooksul. Ka juhul, kui avaldaja on tasunud kohtutäiturile siiski

7 567,25 eurot (register seda ei kajasta), on 24 kuu ajatamise korral 1 kuu makse 359 eurot,

mille täitmine ei ole esitatud asjaolude pinnalt samuti võimalik.

Avaldaja nõudel oleks perspektiivi juhul, kui ta leiaks töö, mis võimaldab tal lisaks enda ja

lapse ülalpidamisele tasuda ka mingis summas võlgnevust ning püüda seejärel kokku leppida

sissenõudjaga. Kokkuleppe saavutamata jätmisel saab avaldaja uuesti pöörduda kohtusse,

taotledes nõude ajatamist.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada. Ühtlasi esitas

avaldaja taotluse määruskaebuse tagamiseks. Menetluskulud palub avaldaja panna kohtutäituri

kanda.

Avaldaja leiab, et maakohus keeldus ennatlikult tema avalduse menetlusse võtmisest. Juhul, kui

kohtu hinnangul avalduse terviktekst oli puudulik, siis tuli kohtul võimaldada avaldajale

täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mitte aga lahendada menetlusse võtmisel nõudega

seonduvaid sisulisi küsimusi ja hinnata tõendeid.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, kuid seda ei rahuldanud ja edastas kaebuse

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 01.11.2018.

Maakohus täpsustas 29.10.2018 määruses, et kuigi kohus on lähtunud ekslikult nõude jäägist

16 182,67 eurot ja tegelik jääk on 10 330,86 eurot, siis see asjaolu ei muuda kohtu varasemat

seisukohta ega anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Ühtlasi jättis maakohus rahuldamata

avaldaja taotluse määruskaebuse tagamiseks.

3 (4)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta

määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

6. Avaldaja esitas koos määruskaebusega taotluse täiendavate tõendite (15.10.2018

kordusenampakkumise akt ja tulemi jaotuskava) vastuvõtmiseks. Tulenevalt TsMS § 662 lg-st

3 võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Maakohus on

täiendavalt esitatud tõendid vastu võtnud ja need jäävad asja juurde.

7. Avaldaja on esitanud nõude TMS § 45 alusel ja taotlenud täitemenetluse ajatamist.

Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi kohus võib jätta

hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega

huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Maakohus on kohaldanud TsMS § 371 lg 2 p 2 sätet ja jätnud avalduse menetlusse võtmata.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et tegemist on perspektiivitu

avaldusega, sest sellega on taotletava eesmärgi saavutamine võimatu. Maakohus on oma

seisukohta põhjalikult argumenteerinud ning ringkonnakohus nõustub sellega (TsMS § 654 lg

6 koosmõjus §-ga 659).

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Õige on määruskaebuses esitatud seisukoht, et kui avaldus jäetakse TsMS § 371 lg 2 p 1

või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus

ning menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis või avalduses esitatud

asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Muu hulgas ei

saa kohtud viidatud sätte kohaldamisel hinnata tõendeid (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-177-

16, p 10; nr 3-2-1-139-13, p-d 14 ja 21; nr 3-2-1-193-13, p 12).

Ringkonnakohus selgitab, et kohtupraktikas on TsMS § 371 lg 2 kohaldamisel esikohale seatud

menetlusökonoomia ja menetlusosalistele kulutuste tekitamise vältimine. Erialakirjanduses on

leitud, et kohus peab perspektiivitu nõude menetlusest kõrvaldama nii vara kui võimalik,

sõltumata sellest, kas nõude sisuline lahendamine võiks menetluslikult lubatud olla või mitte

(Tsiviilkohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne II, Tallinn, Juura, 2017, lk 459).

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus TsMS § 465 lg 2 nõuetele vastavalt

põhjendatud ja välja on toodud põhjendused, mille alusel kohus otsustas avalduse menetlusse

võtmata jätta. Maakohus lähtus avaldaja poolt esitatud faktikogumist ja leidis, et kuna tegemist

ei ole erandlike asjaoludega TMS § 45 mõttes, siis taotletava eesmärgi saavutamine on

objektiivselt võimatu. Sellisel viisil on maakohus kohaldanud seadust, mitte hinnanud tõendeid

ega lahendanud asja sisuliselt.

Avaldaja nõue võiks olla õiguslikult perspektiivikas juhul, kui avalduses esitatud asjaolude

tõendatuse korral on nõude rahuldamine võimalik. Avaldaja ei ole selliseid asjaolusid esile

toonud.

9. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses toodud väitega, et maakohus oleks pidanud

kaaluma avalduse käiguta jätmist TsMS §-st 340¹ tulenevalt. Ringkonnakohus selgitab, et

maakohus ei lugenud avaldust lubamatuks selle ebaselguse või sisuliste puuduste tõttu. Avaldus

vastas seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele ja seega ei pidanud maakohus jätma seda

käiguta.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et TMS § 45 alusel esitatud avaldusega ei

ole esialgset õiguskaitset võimalik kohaldada (TsMS § 477¹ lg 1).

4 (4)

11. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel

avaldaja kanda. Sarnaselt maakohtuga ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida puudutatud

isikute seisukohti. Seega ei ole teistel menetlusosalistel kulusid tekkinud ja nende

kindlaksmääramiseks puudub vajadus. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus

kulude jaotuse mõlemas kohtuastmes.

12. TsMS § 477 lg 1 ja § 372 lg 5 võimaldavad esitada määruskaebuse käesoleva määruse

peale.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Meeli Kaur

Margo Klaar

Indrek Parrest