2-18-985/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

2-18-985

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Iko Nõmm

Määruse tegemise aeg ja koht

12. november 2018, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-985

Kohtuasi

Dieselland-Equipment OÜ hagi Klick Eesti AS vastu

telefoni parandamiseks või asendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 3. oktoobri 2018. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Dieselland-Equipment OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Dieselland-Equipment OÜ (registrikood

12700412), lepinguline esindaja Eno Menov

Kostja Klick Eesti AS (registrikood 11199045), volitatud

esindaja Annika Tedremäe

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Dieselland-Equipment OÜ 2. novembri 2018. a apellatsioonkaebus Harju

Maakohtu 3. oktoobri 2018. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-18-985 Tallinna

Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Dieselland-Equipment OÜ kanda. Klick

Eesti AS-il ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Kohtu selgitused:

Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule

määruskaebuse.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb

ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse

2-18-985

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Dieselland-Equipment OÜ (hageja) esitas 20. jaanuaril 2018 Harju Maakohtule Klick Eesti

AS-i (kostja) vastu hagi ja 21. veebruaril 2018 täpsustatud hagi, milles palus kohustada kostjat

parandama hageja ostetud telefoni Samsung Galaxy S7 edge (SM-G935BLACK) või

asendama selle uue samasuguse telefoniga. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt ostis hageja kostja kauplusest 10. augustil 2017

ülalnimetatud telefoni. 14. augustil 2017 ostis hageja telefonile SIM-kaardi ja hakkas telefoni

kasutama. 17. augustil 2017 muutis hageja telefoni tarkvara selliselt, et see võimaldas

kasutada telefoni juurkasutaja õigustes (rootis

telefoni, s.o muutis telefoni

operatsioonisüsteemi nii, et telefoni kasutaja sai selle üle täieliku kontrolli). 31. augustil 2017

ilmnes telefonil viga – ekraan hakkas värelema ja laadija ühendamisel läks telefon ülalt

kuumaks. Hageja installeeris telefoni tagasi tootja originaaltarkvara, kuid probleemid ei

kadunud. Hageja viis telefoni 1. septembril 2017 kostja juurde garantiiremonti. Kostja saatis

15. septembril 2017 hagejale tehnilise ekspertiisi akti, milles teatas, et müügigarantii on

kehtivuse kaotanud, kuna hageja on muutnud telefoni tarkvara ning telefoni kahjustus on

tingitud tootja ohutus- ja garantiinõuete järgimata jätmisest. Hageja ei nõustunud selle

järeldusega, sest telefonil on ilmnenud telefoni tootmisel tekkinud riistvaraline viga, mille eest

tootja peab vastutama. Kostja kinnitas, et telefoni tootja garanteerib seadme toimimise ainult

originaaltarkvaraga ning telefoni võib parandada hageja kulul. Hoolimata hageja palvetest ei

ole kostja telefoni parandanud ega asendanud ning on sellega rikkunud müügigarantiiga

võetud kohustusi.

Kuna puudused ilmnesid juba teisel nädalal pärast telefoni ostmist, võib suure tõenäosusega

eeldada, et puudused olid tootel juba enne selle hagejale üleandmist. Samuti on selliseid

puudusi sarnastel asjaoludel kirjeldatud internetifoorumites. On väga ebatõenäoline, et

juurkasutaja õiguste rakendamine põhjustas selliseid riistvaravigu. Samuti ei kadunud

puudused, kui hageja paigaldas tagasi tootja originaaltarkvara.

Kasutusjuhendit tuleb USA õiguse ja EL tarbijaõiguste kaitse direktiivi 1999/44/CE valguses

mõista nii, et toode kaotab garantii üksnes juhul, kui operatsioonisüsteemi muutmine või

tarkvara laadimine võib kaasa tuua rikkeid, st puudused on sellega põhjuslikus seoses.

Rootimine ei põhjustanud praegu puudusi.

Hageja on tekkinud puuduste ja uue tarkvara paigaldamise vahel põhjusliku seose puudumise

või tuvastamise väljaselgitamiseks nõus sõltumatu eksperdi poolt katse läbiviimisega, mille

käigus muudetakse telefoni tarkvara ja saadakse juurkasutaja õigused samal viisil, nagu

hageja seda tegi, ning vaadeldakse, kas telefonil ilmnevad samasugused riistvaralised vead

(hageja telefoni või uue telefoni peal). Hageja soovitab kostjal tehnilise ekspertiisi teha.

2-18-985

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta

poolte enda kanda.

Kostja väitel ei pidanud hageja kinni toote kasutusjuhendist, kui rootis telefoni. Tootja

garanteeris telefoni töö seadmesse paigaldatud tarkvaraga. Garantii kehtivus eeldas

garantiitingimustest ja kasutusjuhendist kinnipidamist. Telefoni kasutusjuhendis (lk 4) oli

kirjas, et seadme operatsioonisüsteemi muutmine või mitteametlikest allikatest tarkvara

laadimine võib kaasa tuua rikkeid, andmete riknemist või kadu. Sellised tegevused on

Samsungi litsentsilepingu rikkumised ja need tühistavad garantii. Kuna hageja ei pidanud

sellest kinni, on telefoni garantii lõpetatud. Kuna hageja esitas ise kohtule garantiitingimused,

siis pidi ta sellest teadlik olema. Samuti on internetis rootimisega seotud artiklites hoiatus, et

rootimine lõpetab toote garantii. Kuna hageja rikkus müügigarantii tingimusi, ei saa ta nõuda

kostjalt telefoni puuduste kõrvaldamist või telefoni asendamist.

Hageja viited USA ja EL tarbijaõigusele ei ole asjakohased.

Hageja taotletud viisidel ei saa ekspertiisi teha. Hageja telefoni peal ei saa seda teha, sest tema

telefoni emaplaadilt on „süütuse bitt“ läbi põlenud, st riistvara ei ole enam müügieelses

seisundis ja hageja oli juba algse tarkvara tagasi installeerinud. Uue telefoni peal ei saa katset

teha, sest ei ole teada, millist tarkvara millises järjekorras hageja telefoni installeeris.

Esimese astme kohtu otsus

3. Harju Maakohus jättis 3. oktoobri 2018. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

3.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

hageja ei ole tarbija;

-

pooled sõlmisid 10. augustil 2017 müügilepingu, millega hageja ostis kostjalt telefoni, sh

oli telefoniga kaasas kasutusjuhend, mille kohaselt andis tootja sellele 2-aastase garantii

ning garantii kehtivus eeldas garantiitingimustest ja toote kasutusjuhendist kinnipidamist;

-

hageja ostis 14. augustil 2017 SIM-kaardi ja hakkas telefoni kasutama;

-

hageja muutis 17. augustil 2017 telefoni tarkvara selliselt, et see võimaldas kasutada

telefoni juurkasutaja õigustes (rootis telefoni);

-

31. augustil 2017 (müügigarantii ajal) ilmnesid telefonil järgmised puudused: ekraan

hakkas värelema ja laadijaga ühendamisel läks telefon ülalt kuumaks.

3.2. Hageja esiletoodud puudused ei ole hõlmatud VÕS § 230 lg-st 1 ja 3 tuleneva ostja

õigusega nõuda müüjalt garantii korras puuduste tasuta kõrvaldamist või telefoni asendamist,

sest hageja rikkus telefoni rootides müügigarantii tingimusi. Telefoni kasutusjuhendi järgi

loeti operatsioonisüsteemi muutmine või mitteametlikest allikatest tarkvara laadimine

Samsungi litsentsilepingu rikkumiseks ja rikkumine tühistas seadme garantii. Telefoni

puudused ilmnesid pärast seda, kui hageja rootis telefoni, mitte enne seda.

3.3. Hageja ei ole tõendanud, et puudused on tingitud muudest asjaoludest ega ole seotud

telefoni rootimisega. Seega ei ole hageja nõue põhjendatud ka VÕS § 218 lg 1 ja § 222 lg 1

alusel.

2-18-985

3.4. Poolte viited internetimaterjalidele ei kinnita kostja kohustust kõrvaldada telefoni

puudused või telefon asendada. Hageja viited USA regulatsioonile ja EL tarbijaõigustele ei

ole praegusel juhul asjakohased, sest hageja ei ole tarbija ning USA õigus ei kohaldu.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue

otsuse, millega hagi rahuldada.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt põhineb maakohtu otsus suures osas kostja esitatud

eksperdiarvamusel, mis ei selgita veenvalt telefoni riistvara puuduste põhjust.

Hageja palub kohtul määrata ekspertiisi, et selgitada välja, kas telefoni tarkvara muutmine

(rootimine) põhjustas telefoni puudused. Maakohtus jäi taotlus esitamata, sest eksperditasu

oleks oluliselt suurendanud menetluskulu, mis oleks märgatavalt suurem hagihinnast ja

seetõttu majanduslikult ebaotstarbekas.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia

kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus

TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast

põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste

kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise

üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel

ülemääraseid menetluskulusid.

6. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa

summat, mis vastab 2000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi

oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus).

Praeguses asjas on hagihind 569 eurot 99 senti, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga

TsMS § 405 lg 1 mõttes.

7. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

Maakohus ei ole otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et annab loa otsuse

edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale

edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine

TsMS § 637 lg 21 tähenduses, nagu on korduvalt leidnud ka Riigikohus. Seega ei ole

maakohus andnud asjas edasikaebamiseks luba.

8. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse

väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti kohaldanud

2-18-985

materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa

ebaõige otsuse.

8.1. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et hageja rikkus garantii tingimusi,

mistõttu ei saa ta nõuda VÕS § 230 lg 1 järgi telefoni parandamist või asendamist

müügigarantii alusel. Sõltumata müügigarantii olemasolust või selle lõppemisest võis aga

hageja kui ostja nõuda kostjalt kui müüjalt VÕS § 222 lg 1 järgi müügilepingu nõuetekohast

täitmist, s.o müüdud asja parandamist või asendamist, kui asi ei vastanud lepingutingimustele.

Asjas tuvastatud asjaolude kohaselt võiks telefoni parandamiseks või asendamiseks anda

praegusel juhul alust see, et müüdud telefon ei vastanud lepingutingimustele. VÕS § 217 lg 1

järgi peab ostjale üle antav asi vastama lepingutingimustele ning see ei vasta VÕS § 217 lg 2

p-de 1 ja 2 järgi lepingutingimustele mh juhul, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi või

kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks

ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis

mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks,

milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Maakohus tuvastas praeguses asjas, et telefonil

olid puudused, mistõttu see ei vastanud lepingutingimustele.

Seejuures vastutab müüja VÕS § 218 lg 1 I lause järgi asja lepingutingimustele

mittevastavuse eest üksnes juhul, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja

kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Kuigi

tarbijalemüügi puhul eeldatakse VÕS § 218 lg 2 II lause järgi, et kuue kuu jooksul asja ostjale

üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise

ajal, ei kehti see muudel juhtudel, ning sellest tulenevalt peab ostja lisaks puudustele

tõendama ka seda, et see puudus oli müüdud asjal juba asja talle üleandmise ajal.

Seda arvestades leidis maakohus õigesti, et kuna hageja ei ole tõendanud, et telefoni puudused

tekkisid muudest asjaoludest kui telefoni rootimine, ei ole alust hagi rahuldada.

8.2. Hageja hinnangul jättis maakohus hagi rahuldamata, tuginedes peamiselt kostja esitatud

asjatundja arvamusele. Kolleegiumi hinnangul see nii ei ole. Maakohtu otsuse põhjendustest

nähtub, et hagi jäi rahuldamata hagi aluseks olevate asjaolude tõendamata jätmise tõttu.

Seejuures on maakohus viinud asjas läbi korrektse eelmenetluse ning selgitanud hagejale

3. aprilli 2018. a kirjas, et hagejal tuleb täiendavalt tõendada, et telefonil esinenud puudused

ei tekkinud seoses telefoni rootimisega, st seda, et tarkvara muutmine 17. augustil 2017 ei

põhjustanud telefoni puudusi. Maakohus andis hagejale täiendavate selgituste, taotluste ja

tõendite esitamiseks aega kuni 24. aprillini 2017. Hageja esitas maakohtule küll 23. aprillil

2017 vastuse, milles märkis, et tehnilise ekspertiisiga saaks kas hageja telefoni või uue

telefoni peal välja selgitada, kas rootimine põhjustas puudused, ning soovitas kostjale

tehnilise ekspertiisi läbiviimist, kuid ei esitanud taotlust ekspertiisi määramiseks. Kostja leidis

24. mai 2017. a vastuses, et ekspertiisi ei saaks sellisel kujul usaldusväärselt teha. Harju

Maakohus andis hagejale 24. mail 2017 võimaluse vastata kostja seisukohale ning esitada

taotlused hiljemalt 15. augustil 2018. Sellest hoolimata ei esitanud hageja ekspertiisitaotlust

ning maakohus lahendas kohtuvaidluse kirjalikus menetluses.

8.3. Hageja esitas ekspertiisitaotluse esimest korda alles ringkonnakohtule esitatud

apellatsioonkaebuses.

2-18-985

Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et menetlusosalised peavad TsMS § 329 lg 1 esimese

lause järgi esitama kohtumenetluses oma tõendid nii varakult, kui menetluse seisund seda

võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Selleks annab ka

kohus TsMS § 237 lg 1 järgi menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks või

nende kogumise taotlemiseks. Kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud või tõendite

kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes juhul, kui tõendi vastuvõtmine ei

põhjusta kohtu arvates asja lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et

hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Seejuures võib pärast eelmenetluse lõppemist esitada uusi

tõendeid TsMS § 329 lg 1 teise lause järgi üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel

võimalik varem esitada. Kui tõend esitatakse hilinenult, võib kohus TsMS § 238 lg 3 p 3 järgi

keelduda tõendit vastu võtmast ja selle tagastada. Sellest tulenevalt ei võta ringkonnakohus

üldjuhul uusi tõendeid asja materjalide juurde ja tagastab need menetlusosalisele.

Erandjuhul võib ringkonnakohus siiski uusi tõendeid vastu võtta. Ringkonnakohus tuvastab

TsMS § 652 lg 3 järgi esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab

kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis

esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta, või asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada

kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, mh

põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja

lahendamist esimese astme kohtus. Seejuures peab pool uue asjaolu ja tõendi esitamise

lubatavust TsMS § 652 lg 4 järgi oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel

põhistama ning seda tegemata jätab kohus tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend

on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus.

Praegusel juhul põhistas hageja tõenditaotluse maakohtule esitamata jätmist majandusliku

ebaotstarbekusega. Kolleegiumi hinnangul ei oleks see mõjuv põhjus tõendi kogumise

taotluse maakohtule esitamata jätmiseks, mistõttu ei saaks ringkonnakohus hageja

ekspertiisitaotlust rahuldada. Seda arvestades oleks hageja apellatsioonkaebus ka õiguslikult

perspektiivitu TsMS § 637 lg lg 1 p 6 tähenduses.

9. Eeltoodut arvestades jätab kolleegium apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse võtmata. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad

apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid

tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. Lisaks on

apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse

jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv

(125 eurot).

10. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus

tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega

paberkandjal ei tagasta. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada

ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust

ei ole esitatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Liis Arrak

Kaija Kaijanen Iko Nõmm