2-17-9739/33 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.november 2018. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-9739

Tsiviilasi

M T hagi AS Eesti Meedia, J V ja R B vastu ebaõigete

andmete ümberlükkamise, mittevaralise kahju hüvitamise

ja kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõudes

Tsiviilasja hind

10 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M T (isikukood xxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Diana Minumets Kostja I: AS Eesti

Meedia (registrikood 10184643)

Kostja II: J V (isikukood xxx)

Kostja III: R B (isikukood xxx)

Kostjate ühine lepinguline esindaja: vandeadvokaat Paul

Keres

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 17.04.2018, edasi kirjalikus menetluses.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Kohustada kostjaid AS-i Eesti Meedia (registrikood 10184643), J V`i (isikukood xxx)

ja R Bi (isikukood xxx) avaldama viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest

arvates ajalehe “Postimees” onlineversiooni veebilehel pluss.postimees.ee teate

järgmistel tingimustel:

- teade

tuleb

avaldada

ajalehe

„Postimees“

online-versiooni

veebilehel

pluss.postimees.ee esiuudisena ja püsima esiuudisena tööpäeval vähemalt 8 tunni

jooksul järjest ajavahemikul 8.00-18.00;

- teade peab sisaldama sama fotot M Test samas suuruses, kui mis oli avaldatud

Postimees

online-versiooni

veebilehel

08.06.2017.

a

artiklis

pealkirjaga

„Bordelliärika kautsjoni korraldas S väimees“;

2-17-9739

2 (14)

- teade on valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta või kolmanda isiku

kommentaarideta vms lisamaterjalita, välja arvatud eelmises punktis nimetatud

foto M Test, tähesuurusega vähemalt 18 ning järgmise tekstiga:

„POSTIMEES AVALDAS M TE KOHTA VALEANDMEID

AS Eesti Meedia, J V ja R B avaldasid ajalehe Postimees online-versiooni veebilehel

08.06.2017. a ilmunud artiklis pealkirjaga „Bordelliärika kautsjoni korraldas S

väimees“ M Te kohta ebaõige väite, et M T organiseeris bordelliäris kahtlustuse

saanud T Au kautsjoni tasumise. Nimetatud väide ei vasta tegelikkusele ja me

lükkame selle käesolevaga ümber.“

3. Kohustada kostjaid AS-i Eesti Meedia (registrikood 10184643), J V`i (isikukood xxx)

ja R Bi (isikukood xxx) avaldama viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest

arvates ajalehe “Postimees” paberlehes teate järgmistel tingimustel:

- teade tuleb avaldada samal päeval hagi taotluste punktis 1 nimetatud teate

avaldamisega ajalehe „Postimees“ online-versiooni veebilehel pluss.postimees.ee;

- teade tuleb avaldada ajalehe „Postimees” paberlehes neljandal leheküljel 12 x 21

cm suurusel pinnal;

- teade peab sisaldama sama fotot M Test samas suuruses, kui mis oli avaldatud

Postimehes 09.06.2017. a ilmunud artiklis pealkirjaga „Bordelliärika kautsjoni

taga S väimees“;

- teade on valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta, kommentaarideta vms

lisamaterjalita, välja arvatud eelmises punktis nimetatud foto M Test,

tähesuurusega vähemalt 18 ning järgmise tekstiga:

„POSTIMEES AVALDAS M TE KOHTA VALEANDMEID

AS Eesti Meedia, J V ja R B avaldasid ajalehe Postimees online-versiooni veebilehel

08.06.2017. a ilmunud artiklis pealkirjaga „Bordelliärika kautsjoni korraldas S

väimees“ M Te kohta ebaõige väite, et M T organiseeris bordelliäris kahtlustuse

saanud T Au kautsjoni tasumise. Nimetatud väide ei vasta tegelikkusele ja me

lükkame selle käesolevaga ümber.“

4. Mõista AS-ilt Eesti Meedia (registrikood 10184643) M T (isikukood xxx) kasuks välja

mittevaralise kahju hüvitis 3 000 eurot.

5. Mõista J V`ilt (isikukood xxx) M T (isikukood

xxx) kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot.

6. Mõista R Bilt (isikukood xxx) M T (isikukood

xxx) kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot.

7. Kohustada AS-i Eesti Meedia (registrikood 10184643) eemaldama ajalehe Postimees

online-versiooni veebilehelt 08.06.2017. a avaldatud artikkel pealkirjaga

„Bordelliärika kautsjoni korraldas S väimees“.

8. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

8.1.

Menetluskulud jätta kostjate kanda.

8.2.

Rahuldada

osaliselt

hageja

taotlus

menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks ja määrata hageja menetluskuludena kindlaks 3 637,2

eurot.

8.3.

Mõista AS-ilt Eesti Meedia (registrikood 10184643), J V`ilt (isikukood xxx) ja

R Bilt (isikukood xxx) solidaarselt M T (isikukood xxx) kasuks välja

menetluskulu 3 637,2 eurot.

2-17-9739

3 (14)

8.4.

Kohustada AS-i Eesti Meedia (registrikood 10184643), J V`i (isikukood xxx) ja

R Bi (isikukood xxx) resolutsiooni punktis 8.3 väljamõistetud menetluskuludelt

tasuma M T (isikukood xxx) kasuks viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

Hageja nõuded ja seisukohad

1. M T (hageja) esitas Harju Maakohtule hagiavalduse AS Eesti Meedia (kostja I), J V (kostja

II) ja R B (kostja III) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise, mittevaralise kahju hüvitamise

ja kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõudes. 2. 11.09.2018. a jättis kohus hageja taotlusel läbi

vaatamata hagi kostjate II ja III vastu nõudes kohustada kostjaid II ja III eemaldama ajalehe

Postimees online-versiooni veebilehelt 08.06.2017 avaldatud artikkel.

3. Hageja nõuded: - Kohustada kostjaid avaldama viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest arvates ajalehe “Postimees” online-versiooni veebilehel pluss.postimees.ee

teate järgmistel tingimustel:

• Teade tuleb avaldada ajalehe „Postimees“ online-versiooni veebilehel

pluss.postimees.ee esiuudisena ja püsima esiuudisena tööpäeval vähemalt 8

tunni jooksul järjest ajavahemikul 8.00-18.00; ja

• Teade peab sisaldama sama fotot M Test samas suuruses, kui mis oli avaldatud

Postimees online-versiooni veebilehel 08.06.2017. a artiklis pealkirjaga

„Bordelliärika kautsjoni korraldas S väimees“; ja

• Teade on valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta või kolmanda isiku

kommentaarideta vms lisamaterjalita, välja arvatud eelmises punktis nimetatud

foto M Test, tähesuurusega vähemalt 18 ning järgmise tekstiga:

„POSTIMEES

AVALDAS

M

TE

KOHTA

VALEANDMEID.

AS Eesti Meedia, J V ja R B avaldasid ajalehe Postimees online-versiooni

veebilehel 08.06.2017. a ilmunud artiklis pealkirjaga

„Bordelliärika kautsjoni korraldas S väimees“ M Te kohta ebaõige väite, et M T

organiseeris bordelliäris kahtlustuse saanud T Au kautsjoni tasumise.

Nimetatud väide ei vasta tegelikkusele ja me lükkame selle käesolevaga ümber.“

ja

-

Kohustada kostjaid avaldama viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates

ajalehe “Postimees” paberlehes teate järgmistel tingimustel:

2-17-9739

4 (14)

• Teade tuleb avaldada samal päeval hagi taotluste punktis 1 nimetatud teate

avaldamisega ajalehe

„Postimees“ online-versiooni

veebilehel

pluss.postimees.ee; ja

• Teade tuleb avaldada ajalehe „Postimees” paberlehes neljandal leheküljel 12 x

21 cm suurusel pinnal; ja

• Teade peab sisaldama sama fotot M Test samas suuruses, kui mis oli avaldatud

Postimehes 09.06.2017. a ilmunud artiklis pealkirjaga „Bordelliärika kautsjoni

taga S väimees“; ja

• Teade on valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta, kommentaarideta vms

lisamaterjalita, välja arvatud eelmises punktis nimetatud foto M Test,

tähesuurusega vähemalt 18 ning järgmise tekstiga:

„POSTIMEES

AVALDAS

M

TE

KOHTA

VALEANDMEID.

AS Eesti Meedia, J V ja R B avaldasid ajalehe Postimees online-versiooni

veebilehel 08.06.2017. a ilmunud artiklis pealkirjaga

„Bordelliärika kautsjoni korraldas S väimees“ M Te kohta ebaõige väite, et M T

organiseeris bordelliäris kahtlustuse saanud T Au kautsjoni tasumise.

Nimetatud väide ei vasta tegelikkusele ja me lükkame selle käesolevaga ümber.“

ja

-

Mõista kostjatelt hageja kasuks õiglane rahasumma hagejale tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks.

-

Kohustada kostjat I eemaldama ajalehe Postimees online-versiooni veebilehelt

08.06.2017. a avaldatud artikkel pealkirjaga „Bordelliärika kautsjoni korraldas S

väimees“.

4. 08.06.2017. a avaldati ajalehe Postimees online-väljaandes veebilehel pluss.postimees.ee

artikkel pealkirjaga „Bordelliärika kautsjoni korraldas S väimees“, mis sisaldas lisaks

pealkirjas esitatud väitele ka järgmiseid tekstilõike:

- „xxx juhtkonda kuulunud ja bordelliäris kahtlustatava T Au eeluurimisvanglast vabanemise

tingimuseks olnud rekordkautsjoni kiire äramaksmise organiseeris nüüd juba endise xxx A S

väimees M T.“ - „Muljet avaldavalt kiiresti ajas raha väidetavalt kokku endise xxx väimees ja

bussifirma xxx juhatusse kuuluv M T (49)“.

5. 09.06.2017. a avaldati ajalehe Postimees paberväljaande neljandal lehel artikkel

„Bordelliärika kautsjoni taga S väimees“, mis sisaldas lisaks pealkirjas esitatud väitele ka

järgmiseid tekstilõike:

-

„xxx juhtkonda kuulunud ja bordelliäris kahtlustatava T Au (ülemisel pildil)

eeluurimisvanglast vabanemise tingimuseks olnud kautsjoni kiire äramaksmise organiseeris

nüüd juba endise xxx A S väimees M T (alumisel pildil).“

-

„Muljet avaldavalt kiiresti ajas raha väidetavalt kokku endise xxx väimees ja bussifirma

xxx juhatusse kuuluv M T (49)“.

6. Ajalehes Postimees (nii paber kui ka online-versioonis) ilmunud artiklite väljaandjaks on

kostja I ja autoriteks on ajakirjanikud kostja II ja kostja III.

7. Mõlemas artiklis on avaldatud hageja kohta ebaõige väide, justkui oleks hageja korraldanud

bordelliäris kahtlustuse saanud T Au kautsjoni tasumise. Tõele mittevastava ja negatiivse

2-17-9739

5 (14)

sisuga väite avaldamine rikub hageja au ja head nime. Hageja ei ole T Au kautsjoni tasumist

organiseerinud ega teinud ühtegi muud tegu, millele tuginedes võiks sellist fakti hagejale

omistada.

8. Kostjad ei ole artiklite pealkirjas esitatud ja artiklite põhisõnumiks olevat väidet enne

artiklite avaldamist mitte ühelgi viisil kontrollinud.

9. Õige ei ole kostja I väide, et hageja keeldus ise võimalusest ajakirjaniku poolt hagejale

avaldatud väiteid kummutada. Ka artiklitest endast nähtub, et hageja ütles ajakirjanikule

kohe, et “Ärge kirjutage asjadest, millest te mitte midagi ei tea”.

10. Hageja nime seostamine T Au kautsjoni tasumisega on täiesti alusetu. Artiklitest jääb

keskmisele lugejale mulje, justkui oleks hageja kuidagi seotud bordelliäriga või omab

mistahes isiklikku huvi kahtlustuse esemeks olevate tegude või kuritegeliku ühendusega.

Seda seisukohta kinnitavad ka näiteks artiklile lisatud kommentaarid.

11. Kahju tekitamise ulatuse määramisel tuleb arvestada, et hageja kohta esitatud ebaõigest

väitest tehti eraldi „uudis“ ebaõiget väidet sisaldava pealkirjaga ja kirjutati terve pikk

leheartikkel, mis on avaldatud üleriigilises kõige populaarsemas päevalehes nii veebi- kui

ka paberväljaandes, mille tiraaž näiteks selle aasta maikuus oli 50 000 ringis. Samuti lisati

artiklitele tähelepanu püüdmiseks ja nö lugemisatraktiivsuse suurendamiseks ka foto

hagejast, olgugi, et igasugune õigustus hageja pildi esitamiseks koos väljendiga

„bordelliärikas“ kostjatel puudus.

12. Hageja ei ole avaliku elu tegelane. Hageja ei ole poliitik ega täida avalikke ülesandeid.

13. Artikkel on jätkuvalt internetis avaldatud, mistõttu on hageja õiguste rikkumine kestev ja

pikaajaline.

14. Hageja on saanud kostjate poolt avaldatud ebaõige väite tõttu halvustava suhtumise

osaliseks ning pidanud tundma piinlikkust. Hagejal on tulnud anda artiklites esitatud

ebaõige väitega seoses selgitusi oma perele, tuttavatele ja sõpradele. Samuti on sellise

ebaõige väite avaldamine mõjutanud negatiivselt tema kodurahu ning põhjustanud

ebamugavustunnet ja piinlikkust tema perele ja lähedastele.

15. Arvestades kostjate poolt toimepandud rikkumise raskust, hoolimatut suhtumist faktidesse

ning asjaolude kontrollimise kohustuse jämedat rikkumist ning kostjate majanduslikku

seisu

(eelkõige kostja 1 puhul), on kohane mõista kostjatelt välja ka preventiivne kahjuhüvitis. Kostja

I 2015. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli kostja I müügitulu 2015. aastal üle 84 miljoni

euro. Samuti teenis kostja I 2015 aastal kasumit ca 2.5 miljonit eurot. Kostja I teenis 2016.

aastal müügitulu üle 90 miljoni euro ning puhaskasumit peaaegu 6 miljonit eurot.

Kostjate vastuväited

16. Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad jätta hagi rahuldamata.

17. Kostjad II ja III ei ole artiklite avaldajad. Kostja II ja kostja III on kostja I töötajad, keda

viimane kasutab oma majandustegevuses. Kostjatel II ja III ei ole iseseisvat võimu uudiste

jms artiklite (ja nendes sisalduvate andmete) avaldamiseks, vaid see on käsitletav nende

tööülesandena.

18. Hageja kohta avaldatu ei ole hageja au teotav. Ei ole mõistlikult võimalik asuda seisukohale,

et väide selle kohta, et hageja korraldas kellegi kautsjoni tasumise, võimaldaks avalikkusel

kujundada hageja suhtes negatiivne hinnang, mis tekitas hagejale ebaproportsionaalselt

suurt hingelist valu ja kannatusi. Äärmisel juhul on artiklitest välja loetav hageja võimalik

2-17-9739

6 (14)

seos T Au isikuga, kuid mitte tema ettevõtetega ega bordelliäriga. Kostja I ei ole sealjuures

aga hageja ja T Au vahelist võimalikku seostest mingilgi moel kommenteerinud.

19. Hageja on avaliku elu tegelane, millisest staatusest lasub hagejal aga teatav kohustus pressi

kõrgendatud tähelepanu taluda. xxx juhatuse liikmena esindas hageja ettevõtet mitmete

avalikku liiniveo teenindamise lepingute sõlmimisel ja täitmisel. xxx täitis seega avalikku

ülesannet ja teenis sellelt tasu avalikest vahenditest (maksumaksja rahast). Avalike registrite

andmetel juhib hageja nüüd xxx, mis koondab enda alla aga mitmeid bussi-ja reisifirmasid,

kes teostavad avalikke liinivedusid tänase päevani. Endise xxx turundusjuhi ja juhatuse

liikmena on hageja olnud avalikkuse huviorbiidis ligi 20 aastat.

20. Vaidlusaluste artiklite avaldamisel oli kostjal I avalikkuse huvist lähtuvalt põhjendatud alus

ja kohustus avaldata avalikkusele informatsiooni hageja ja T Au vahelisest seosest.

Sealjuures ei olnud kindlasti artikli eesmärk tõstatada kahtlust hageja seotusest kõnealuse

bordelliäriga, vaid juhtida tähelepanu kahe ärimehe omavahelistele suhetele andmata

omapoolseid hinnanguid ning viitamata mingisugustelegi ärilistele seostele.

Avalikkuse huvi artiklites avaldatud ja hagejat puudutavate toimingute suhtes on vaieldamatult

märkimisväärne, arvestades hageja seotust ühe ajakirjanduses enim kajastatud kriminaalasjaga,

milles hagejat ning tema äia A Sd süüdistati endisele xxx spetsialistile K Vule altkäemaksu

andmises. Sealjuures tunnistati hageja kõnealuses protsessis kokkuleppemenetluses ka süüdi.

21. Avaldatud artiklites puuduvad otsesed viited sellele, nagu oleks hagejal seos T Au

võimalike bordelliäridega, vaid esineb üksnes (tõele vastav) väide, et hageja T Au kautsjoni

tasumise korraldas. Artikli eesmärk ei olnud kindlasti tõstatada kahtlust hageja seotusest

kõnealuse bordelliäriga, vaid juhtida tähelepanu kahe ärimehe omavahelistele suhetele

andmata omapoolseid hinnanguid ning viitamata mingisugustelegi ärilistele seostele.

22. Kommentaarid ei ole hagejaga seostatavad. Ajakirjandusväljaande veebiartiklis avaldatud

kommentaaride eest ei saa vastutada artikli autoriteks olevad ajakirjanikud, kuna nad ei oma

mitte mingisugust kontrolli kommentaariumi üle.

23. Kostja I kontrollis artiklis avaldatud andmeid vajaliku põhjalikkusega, küsides muuhulgas

ka hageja kommentaari andes nii hagejale võimaluse avaldamisele kuuluvate andmete

ebaõigsusele tugineda. Hageja sealjuures nimetatud võimalust ei kasutanud, andes uurivale

ajakirjandusele veel rohkemgi põhjust avalikkust hagejaga seotud uuest informatsioonist

teavitada. Hageja keeldus ajakirjanikuga suhtlemast asudes ajakirjanikku ähvardama

kohtuga. 24. Hageja ei ole ära näidanud, kuidas oli just konkreetselt see, hageja arvates

ebaõige väide, talle piinlikkust tekitanud, kuivõrd artikkel sisaldas ka muud, hageja kohta

käivat informatsiooni, mis täpselt samamoodi oleks võinud hageja tuttavatel andnud aluse

hageja poole pöördumiseks.

25. Kostjad vaidlevad vastu preventiivse kahju hüvitise väljamõistmisele. Seadusandja eesmärk

nimetatud sätte lisamisel võlaõigusseadusesse ei olnud professionaalselt tegutseva

ajakirjanduse mõjutamine ning ajakirjanike kammitsemine, kes toimetavad Eesti

ajakirjanduseetika koodeksis toodud põhimõtete kohaselt. Kostjate II ja III osas ei ole

hageja põhjendanud preventiivse kahjuhüvitise väljamõistmist.

26. Kostja I majanduslik seisund ja seda kinnitav kostja I majandusaasta aruanne ei saa olla

kaalukaks tõendiks kohase mittevaralise kahju hüvitamise väljamõistmisel, kuivõrd see ei

peegelda kostja I teenitud kasu hageja seotud nõuetega.

KOHTU PÕHJENDUSED

2-17-9739

7 (14)

27. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud

on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

28. Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes:

-

08.06.2017.

a

avaldati

ajalehe

Postimees

online-väljaandes

veebilehel

pluss.postimees.ee artikkel pealkirjaga „Bordelliärika kautsjoni korraldas S väimees“;

-

09.06.2017. a avaldati ajalehe Postimees paberväljaande neljandal lehel artikkel

„Bordelliärika kautsjoni taga S väimees“;

-

artiklite autoriteks on kostjad II ja III, kostja I on artikli väljaandjaks;

-

artiklites avaldati väide selle kohta, et hageja korraldas T Au kautsjoni tasumise.

29. Pooled vaidlevad järgmiste asjas oluliste asjaolude üle:

-

kas väite puhul, et hageja korraldas T Au kautsjoni tasumise, on tegemist ebaõige

faktiväitega ning kas tegemist on hageja au teotava faktiväitega;

-

kas hageja saab nõuda ebaõige faktiväite ümberlükkamist ja mittevaralise kahju

hüvitamist kostjatelt II ja III;

-

kas hageja saab nõuda preventiivse kahju hüvitist;

-

kas hageja on avaliku elu tegelane;

-

kas kostjad on täitnud kontrollikohustust;

-

kas hagejale on tekkinud mittevaraline kahju.

I

Ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõue

30. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete

avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete

ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete

avaldamine oli õigusvastane. Seega on VÕS § 1047 lg 4 eelduseks üksnes ebaõigete

andmete avaldamine ja õigusvastasus ei ole selle nõude puhul oluline.

31. Hageja palub kohustada kõiki kostjaid ebaõige faktiväide ümberlükkamiseks.

Riigikohus on märkinud, et oluline on, kas isik omas kontrolli andmete ajakirjanduses

avaldamise üle (vt Riigikohtu 21.12.2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05). Kohus leiab, et

kostjad II ja III omasid kontrolli avaldatu üle kuna eelkõige oli tegemist nende poolt koostatud

artikliga. Ilma kostjate II ja III tegevuseta ei oleks antud sisuga artiklit avaldatud. Kohus leiab,

et ka olemasolevas kohtupraktikas on peetud artikli autori vastu ebaõige faktiväite

ümberlükkamise nõude esitamist võimalikuks. Seejuures ei välista VÕS § 1054 isiku, keda

kasutatakse pidevalt oma majandustegevuses, eraldi vastutust. Samuti on sellest tulenevalt

võimalik artikli autorite ja artikli väljaandja solidaarne vastutus artiklis avaldatu eest.

32. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või

kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või

faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui

avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest

ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 tähenduses nimetatakse kohtupraktikas andmete

avaldamist ka faktiväite avaldamiseks. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle

2-17-9739

8 (14)

tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-161-05, p

10; nr 32-1-5-07, p 26 ja nr 3-2-1-53-07, p 18). Ebaõigete andmete avaldamise puhul peab

seega andmete avaldaja tõendama, et need andmed vastavad tegelikkusele. Kui tegemist on

neutraalse faktiväitega, pöördub tõendamiskoormis ümber ja hageja peab tõendama, et

faktiväide on ebaõige. Kohus leidis käesolevas asjas, et kostjatel lasub kohustus tõendada,

et faktiväide selle kohta, et hageja korraldas T Au kautsjoni tasumise on õige.

33. Kohus võttis kostja I taotlusel käesoleva asja juurde kriminaalasjas nr 1-16-11340 toimikust

maksekorralduse kautsjoni tasumise kohta. Nimetatud maksekorralduselt nähtub, et

kautsjoni summas 199 800 eurot on 15.05.2017. a kriminaalasjas nr 1-16-11340 tasunud

xxx (I kd tl 108). xxx vastas kohtu nõudele, et käsundi kautsjoni tasumiseks andis xxx xxx

juhatuse liige E V kooskõlastatult T Auga ning xxx poolt kautsjonina tasutud 199 800 eurot

laekus xxx arvelduskontole 180 000 euro ulatuses xxx ning 19 800 euro ulatuses kasutas

xxx kautsjoni tasumiseks oma vahendeid (I kd tl 185). Seega on käesolevas asjas tõendamist

leidnud, et T Au kautsjoni kriminaalasjas nr 1-16-11340 tasus xxx, mitte hageja. Kohtule ei

ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks korraldanud kautsjoni tasumise. Seega

on kohtu hinnangul faktiväide selle kohta, et hageja korraldas T Au kautsjoni tasumise

ebaõige ja tegemist on kostjate poolt ebaõige faktiväite avaldamisega.

34. Teise isiku kohta faktiväite avaldamise korral lasub andmete avaldajal kohustus kontrollida

andmete tegelikkusele vastavust. Tegemist on käibekohustusega, mille sisu on avatud VÕS

§ 1047 lg-s 3. VÕS § 1047 lg 3 kohaselt ei loeta hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1

ja 2 sätestatust, andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul,

kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis

andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Mida

tõsisem on isiku vastu esitatud väidete iseloom, seda tugevam peab olema faktiline aluspõhi

(vt Ziembiński vs Poola, avaldus nr 46712/06, p-d 50-51).

Kostjad ei ole kohtu hinnangul põhjendanud ega tõendanud, et nad oleksid üldse oma

kontrollikohustust täitnud. Kostjate väide, et kostjad kontrollisid infot piisava põhjalikkusega

on üldsõnaline ja põhjendamata. Kostjad põhjendavad kontrollikohustust sellega, et hagejalt

küsiti kommentaari, kuid hageja keeldus sellest. Kohus ei nõustu kostjatega, et olukorras, kus

hageja keeldub kommentaarist, annaks selline asjaolu ajakirjandusele põhjust avalikkust

hagejaga seotud informatsioonist teavitada. Kohus leiab, et andmete avaldaja kontrollikohustust

ei saa välistada see kui isik, kellest artiklis kirjutatakse ise keeldub kommentaarist. Käesolevas

asjas ei ole vaidlust selles, et hageja ei lubanud ajakirjanikel temast kirjutada. Seega tulnuks

ajakirjanikel väga põhjalikult kontrollida avaldatavaid andmeid ja kaaluda, kas avalikkusel on

ikka huvi selliste andmete teadasaamise vastu. Kohus märgib, et avalikkusel ei saa aga olla huvi

ebaõigete andmete teadasaamiseks.

35. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks.

36. Avaldaja kohustamine lükata ümber või parandada ebaõiged andmed on

ajakirjandusvabaduse proportsionaalne riive. Väljendusvabadusele (sõnavabadusele)

vastandub isiku isiklik õigus sellele, et tema kohta ei avaldataks ebaõigeid asjaolusid, sh

õigus aule ja heale nimele (vt Riigikohtu 19.02.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p

14).

Reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja

kus ebaõigeid andmeid avaldati, so kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda

andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes (vt Riigikohtu 13.04.2007 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-5-07, p 29). VÕS § 1047 lg 4 alusel saab hageja nõuda andmete ümberlükkamist või

paranduse avaldamist avaldaja kulul.

2-17-9739

9 (14)

Kohus peab õiguslikult põhjendatuks hageja poolt soovitud teate avaldamise viisi. Antud juhul

on kohane kohustada kostjaid avaldama ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks tekst ajalehe

“Postimees” online-versiooni veebilehel pluss.postimees.ee ja ajalehe “Postimees” paberlehes,

kuna ebaõiget faktiväidet sisaldav tekst ilmus nii veebikeskonnas kui ka paberlehes avaldatud

artiklis. Samuti on põhjendatud hageja poolt soovitud avaldamise tingimused.

II

Mittevaralise kahju hüvitamise nõue

37. Hageja esitas kostjate vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude, mille aluseks on ebaõige

faktiväite avaldamine.

Mittevaralise kahju hüvitamise aluseks saab olla au teotavate ebaõigete faktiväidete avaldamine

(VÕS § 1047 lg 1). Pooled vaidlevad selle üle, kas vaidlusaluse faktiväite näol on tegemist au

teotava faktiväitega või mitte.

38. Kostjate väitel puuduvad avaldatud artiklites otsesed viited sellele, nagu oleks hagejal seos

T Au võimalike bordelliäridega, vaid esineb üksnes väide, et hageja T Au kautsjoni

tasumise korraldas. Hageja leiab, et artiklitest jääb keskmisele lugejale mulje, justkui oleks

hageja kuidagi seotud bordelliäriga või omab mistahes isiklikku huvi kahtlustuse esemeks

olevate tegude või kuritegeliku ühendusega.

Hageja esitas kohtule M A ja T K ekspertarvamuse, milles otsitakse vastust küsimusele, kas

artikli pealkiri „Bordelliärika kautsjoni korraldas S väimees.“ on halvustava tähendusega (I kd

tl 80-92). Kohus nõustub kostjatega, et kohus peab lähtuma keskmise lugeja arusaamast ja

keelteadlase arvamust ei saa samastada keskmise mõistliku lugeja arusaamaga. Seetõttu ei saa

kohus lõppjärelduste osas antud ekspertarvamust täies ulatuses arvestada, kuid kohtu hinnangul

ei saa seda arvamust ka täielikult kõrvale jätta, kuna selles peegeldub kohtu hinnangul osaliselt

ka tavalise lugeja arusaam. Kohus nõustub ekspertarvamuses tooduga, et bordelli pidamist võib

pidada halvustavaks kuna bordelli pidamine on Eestis ebaseaduslik. Ebaseadusliku tegevusega

tegelemine on ühiskonnas vähemal või rohkemal määral taunitav. Kohus leiab, et ka käesoleval

ajal on bordelli pidamist põhjust pidada taunitavaks, kuna antud tegevust ei ole seadustatud.

Halvustavaks ei saa siiski eraldiseisvalt pidada sõna „ärikas“, kuna sellisel kujul antud sõnal

Eesti ühiskonnas halvustavat tähendust käesoleval ajal enam ei ole. Küll aga on halvustavaks

eeltoodust tulenevalt sõna „Bordelliärikas“ kuna see viitab isikule, kes teeb ebaseadusliku

tegevusega äri.

39. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et asjaolu, et justkui oleks hageja kuidagi seotud

bordelliäriga või omab mistahes isiklikku huvi kahtlustuse esemeks olevate tegude või

kuritegeliku ühendusega, kinnitaksid ka artiklile lisatud kommentaarid. Kohtule esitatud

kommentaaride väljavõttest hageja väidetud järeldust teha ei saa. Kommentaarides on

arutletud selle üle, kas lõbuäri võiks Eestis olla seaduslik, samuti on kirjutatud A Sst ja

eelseisvatest valimistest (I kd tl 11).

40. Kohus ei nõustu hagejaga, et kostjad oleksid ebaõige faktiväite avaldamisega andnud

hagejale hinnangu kui isikule, kes on bordelliäriga seotud. Asjaolu, et kuriteos kahtlustatava

isiku eest maksab kautsjoni kolmas isik, ei tee veel sellest kolmandast isikust kuriteo

kaasosalist ega viita isegi mitte sellele, et antud isik oleks mingil määral kuriteo

toimepanemisega seotud. Tavaline mõistlik lugeja ei tee sellisest väljendist järeldust, et ka

kautsjoni maksja ise on bordelliäriga seotud.

41. Küll aga leiab kohus, et artiklite pealkirjad „Bordelliärika kautsjoni korraldas S väimees“

ja „Bordelliärika kautsjoni taga S väimees“ on hagejat halvustavad, kuna avaldatud kujul

on kohtu hinnangul kostjad soovinud sellega hagejat halvustada. Üldjuhul ei ole midagi

2-17-9739

10 (14)

halba selles, kui kuriteos kahtlustatava tuttav tasub tema eest kautsjoni. Küll aga on

võimalik sellest ajakirjanduses kirjutada erineval viisil. Kohtu hinnangul on kostjad

soovinud seda asjaolu negatiivses valguses rõhutada ja sealhulgas kohtu arvates ka selleks,

et artikli müügiedu suurendada. Antud asjaolu oleks olnud kohtu hinnangul võimalik

avaldada ka oluliselt neutraalsemal viisil, hagejat halvustamata.

42. Lisaks leiab kohus, et hageja poolt kautsjoni tasumise kohta ei ole avalikkusel põhjendatud

huvi. Hageja ei ole kohtu hinnangul avaliku elu tegelane, kelle igasuguseid eraelu aspekte

peaks ajakirjanduses kajastama. Samuti ei ole tegemist teemaga, mis vääriks kajastamist.

Riigikohus on selgitanud avaliku elu tegelase mõistet läbi Eesti ajakirjanduseetika koodeksi pi

1.6, mille kohaselt on avaliku elu tegelase mõistet selgitatud järgmiselt: „Poliitilist ja

majanduslikku võimu ning avalikkusele olulist informatsiooni valdavaid isikuid käsitab

ajakirjandus avaliku elu tegelastena, kelle üle on ajakirjanduse tavalisest suurem tähelepanu ja

kriitika õigustatud. Samuti käsitab ajakirjandus avaliku elu tegelastena neid, kes teenivad elatist

enda isiku või loomingu eksponeerimisega." (vt Riigikohtu 26.06.2013. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-18-13, p 15). Riigikohus on oma varasemas praktikas leidnud, et avaliku elu tegelased on

suurema avalikkuse tähelepanu all ning peavad seetõttu arvestama ka suurema kriitikaga (vt

Riigikohtu 13. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-05, p 20). Sõltuvalt oma tegevuse

iseloomust ja ulatusest võivad avaliku elu tegelased olla erinevad ja sellest tulenevalt võib

erinev olla ka avalikkuse põhjendatud huvi määr nende eraelu vastu. (vt Riigikohtu 30. oktoobri

1997. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-97). Hageja näol ei ole tegemist poliitikuga,

loomeinimesega ega mingi muu tegevuse tõttu tuntud isikuga. Asjaolu, et hageja juhib

käesoleval ajal xxx, mis koondab enda alla mitmeid bussi-ja reisifirmasid, ei tee temast avaliku

elu tegelast. Tegemist on erafirma juhiga, kes ei valda olulist majanduslikku võimu, mille tõttu

võiks avalikkuse tähelepanu tema suhtes olla tavapärasest suurem. Samuti ei tee hagejast

avaliku elu tegelast käesoleval hetkel asjaolu, et kunagi ta võis avaliku elu tegelane olla.

Avaliku elu tegelaseks olemist peab ajakirjandus hindama igakordselt antud isiku kohta midagi

avaldades. Avalikku huvi ei saa samastada ajakirjaniku või teiste isikute uudishimu ega

erahuvidega. (vt Riigikohtu 26.06.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 15). Isiku eraelust

kirjutades peab avaldaja igakordselt veenduma selles, et tegemist on põhjendatud huviga.

43. Sõnavabaduse, sealhulgas ajakirjandusliku sõnavabaduse kasutamisel peab PS § 19 lg-st 2

tulenevalt austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust (vt

Riigikohtu 5. detsembri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-02, p 9). Ajakirjanduseetika

koodeksi p 1.5 kohaselt ei tohi ajakirjandus oma tegevusega kellelegi tekitada

põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni

teada ning p 4.9 kohaselt avaldatakse inimese eraelu puutumatust rikkuvaid materjale vaid

juhul, kui avalikkuse huvid kaaluvad üles inimese õiguse privaatsusele. Kohtu hinnangul ei

ole hagejast avaldatud viisil kirjutamine ajakirjanduseetikaga kooskõlas. Hageja ei ole

mingilgi viisil andnud kostjatele põhjust temast kirjutamiseks.

Leidmaks tasakaalu väljendusvabaduse ja eraelu puutumatuse kui võrdsete põhiõiguste vahel,

tuleb hinnata mh andmete panust üldist huvi pakkuvasse debatti, puudutatud isiku tuntust ja

avalikustatud materjali teemat, puudutatud isiku varasemat käitumist, teabe hankimise viisi ja

tõelevastavust, avaldatud materjali sisu, vormi ja tagajärgi. Riigikohus selgitas samas, et avaliku

huvi puudumist võiks sedastada näiteks juhul, kui avaldatakse eraelu detaile, mis kuidagi ei

seostu avaliku huviga ega aita kaasa ühiskondlikule debatile. Samuti on kolleegium osutanud,

et avaliku huvi ülekaalukus tuleb kindlaks teha konkreetse juhu asjaolude põhjal, võrreldes

andmete avaldamise kasuks rääkivaid asjaolusid tagajärgedega, mida isikule põhjustatakse,

ning isiku andmete avaldamist ei õigusta pelk erahuvi ega sensatsioonijanu (vt viidatud

Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-15, p 23). Antud juhul ei ole avalikkuse huvi kaalunud

2-17-9739

11 (14)

üles hageja huvi enda privaatsusele. Tegemist ei ole teemaga, mis aitaks kaasa ka mingile

ühiskondlikule debatile. Sellistel teemadel kirjutamiseks kaalub kohtu hinnangul hageja huvi

enda privaatsusele üles võimaliku avalikkuse huvi. Vaidluse all ei ole, et hageja nõusolekut

kostjatele temast kirjutamiseks andnud ei ole.

44. Kostjate väitel ei olnud artikli eesmärk tõstatada kahtlust hageja seotusest kõnealuse

bordelliäriga, vaid juhtida tähelepanu kahe ärimehe omavahelistele suhetele. Seejuures

väidavad kostjad, et avalikkuse huvi artiklites avaldatud ja hagejat puudutavate toimingute

suhtes on märkimisväärne, arvestades hageja seotust ühe ajakirjanduses enim kajastatud

kriminaalasjaga, milles hagejat ning tema äia A Sd süüdistati endisele xxx spetsialistile K

Vule altkäemaksu andmises. Hageja esitas kohtule süüdistusakti kriminaalasjas nr

13913000011, milles on süüdistus altkäemaksu andmises esitatud hagejale ja K Vule (I kd

tl 93-105). Selles ei ole aga märgitud, et süüdistus oleks esitatud A Sle, mistõttu kostjate

poolt artikli avaldamise põhjendus seoses A S isikuga jääb kohtule arusaamatuks.

Kohtule jääb samuti arusaamatuks kostjate käsitlus selle kohta, et kui hageja soovis artikliga

ainult juhtida avalikkuse tähelepanu kahe ärimehe omavahelistele suhetele, siis miks oleks

seejuures oluline hageja seotus ühe ajakirjanduses enim kajastatud kriminaalasjaga.

Lisaks märgib kohus, et isegi kui isikut on süüdistatud mingis kuriteos (antud juhul hagejat

altkäemaksu andmises), siis temast mingil muul teemal kirjutades ei saa avaldaja eeldada, et

avalikkusel peaks ka selle muu teema vastu olema huvi.

45. Seega on kostjad ebaõige faktiväite avaldamisega rikkunud hageja isiklikke õigusi ning

tegemist on halvustavat hinnangut sisaldava faktiväitega. Kostjad on tahtlikult hagejat

halvustanud, kuna nende eesmärgiks oli hagejat halvas valguses avalikkusele näidata.

46. Seega tuleb kostjatelt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis välja mõista.

47. Mittevaralise kahju tekkimise korral määrab kohus hüvitise VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 366

järgi kindlaks kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi. VÕS § 128 lg 5

kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu

ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule

kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest,

sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb

kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Juhul kui

kostja on hageja isikuõigusi rikkunud, on kostjal põhimõtteliselt alati hagejale mittevaralise

kahju hüvitamise kohustus (vt Riigikohtu 04.10.2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p

18). VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel

rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse

pärast rikkumist. Sama sätte lg-st 6 tuleneb, et isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise

kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks eeltoodud lg-s 5 sätestatule arvestada vajadust

mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse

kahju tekitaja varalist seisundit.

48. Mittevaralise kahju tekkimist eeldatakse, seda tõendada ei saa, küll aga saab seda

põhjendada. Hageja väitel on ta saanud kostjate poolt avaldatud ebaõige väite tõttu

halvustava suhtumise osaliseks ning on pidanud tundma piinlikkust. Samuti on hageja väitel

sellise ebaõige väite avaldamine mõjutanud negatiivselt tema kodurahu ning põhjustanud

ebamugavustunnet ja piinlikkust tema perele ja lähedastele. Kohus leiab, et kostjate poolt

avaldatu võib tavapäraselt põhjustada halvustavat suhtumist ja ebamugavustunnet ning

piinlikkust. Samuti võib sellisel viisil avaldatu tekitada hageja lähikondsetes ja tuttavates

küsimusi selle kohta, millega hageja tegeleb. Seega on põhjendatud alus järeldada, et

2-17-9739

12 (14)

kostjate poolt avaldatu põhjustas hagejale hageja poolt viidatud viisil ebamugavusi ja

negatiivseid tagajärgi.

49. Hageja soovib mittevaralise kahju hüvitise suuruse osas arvestada ka selle preventiivset

toimet ning mõista kostjatelt hageja kasuks välja preventiivne kahjuhüvitis. Majanduslikult

paremas positsioonis olevalt kahju tekitajalt tuleks üldjuhul välja mõista suurem

mittevaralise kahju hüvitis, kuna tagasihoidlik hüvitis ei pruugi antud isikut motiveerida

edaspidi kahju tekitamisest loobuma.

Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega põhjendanud, miks oleks vajalik kostjatelt II ja III

välja mõista preventiivne kahjuhüvitis. Küll aga esitas hageja kostja I osas. Kostja I 2015. aasta

konsolideeritud majandusaasta aruande kohaselt oli kostja I müügitulu 2015. aastal üle 84

miljoni euro. Samuti teenis kostja I 2015 aastal kasumit ca 2.5 miljonit eurot (I kd tl 2141).

Kostja I teenis 2016. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande kohaselt 2016. aastal

müügitulu üle 90,087 miljonit eurot ning puhaskasumit 5,444 miljonit eurot (I kd tl 126-169).

Kohtu hinnangul saab majandusaasta aruannetest nähtuvalt järeldada, et tegemist on VÕS § 134

lg 6 mõttes keskmisest majanduslikult paremas positsioonis oleva kahju tekitajaga.

50. Antud juhul tuleb mittevaralise kahju hüvitise suuruse osas arvestada, et hageja õigusi rikuti

ühe ebaõige faktiväitega ning tegemist ei ole erakordselt halvustava väitega. Tegemist ei

saa olla väga raskeid tagajärgi kaasa toova faktiväitega.

51. Kostja I osas arvestab kohus lisaks paremale majanduslikule olukorrale ka seda, et kostja I

avaldas artikli nii veebikeskonnas kui ka paberlehel, suurendades sellega lugejate hulka

ning ühtlasi ka hageja õiguste rikkumise ulatust.

52. Kohus leiab, et kostja I osas oleks põhjendatud kahjuhüvitise suuruseks 3000 eurot ning

kostjate II ja III osas kummagilt 500 eurot.

III

Artikli eemaldamise nõue

53. Hageja esitas nõude kohustada kostjat I eemaldama ajalehe Postimees online-versiooni

veebilehelt 08.06.2017. a avaldatud artikkel pealkirjaga „Bordelliärika kautsjoni korraldas S

väimees.“

54. VÕS § 1055 lg 1 kohaselt kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju

õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju

tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. VÕS § 1055 lg 1 on

rakendatav isikuõiguste rikkumise, isikuandmete õigustamatu avaldamise korral. Seega saab

kohtu hinnangul VÕS § 1055 lg 1 alusel kostjalt nõuda õigusvastaselt kahju tekitava käitumise

lõpetamist. VÕS § 1055 lg 1 nõude eelduseks on antud juhul vajalik tuvastada hageja isiklike

õiguste rikkumine.

Vaidlust ei ole selles, et vaidlusalune artikkel on endiselt Postimees online-versiooni veebilehel

kättesaadav.

55. Kohus leiab, et kuna tegemist on halvustavat ebaõiget faktiväidet sisaldava artikliga,

tuleb hageja nõue rahuldada. Hageja õiguste rikkumise heastamist ei saa antud juhul saavutada

üksnes ebaõige faktiväite ümberlükkamisega, vaid lisaks tuleb avalikkusele kättesaamatuks

teha ebaõiget faktiväidet sisaldav artikkel. Kohtu hinnangul pole antud juhul võimalik artiklist

eemaldada ebaõiget faktiväidet sisaldavad laused, rikkumata artikli terviklikkust. Artikkel ei

sisalda mingit muud informatsiooni, mis peaks väärima avalikkuse jaoks säilitamist. IV

2-17-9739

13 (14)

Menetluskulude jaotus

56. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Kostja enda menetluskulud jäävad kostja enda

kanda. Kohus ei leia, et sellist menetluskulude jaotust tuleks muuta seoses sellega, et hageja

võttis osaliselt hagi tagasi artikli eemaldamise nõudes kostjate II ja III osas. Tegemist on

marginaalse osaga hageja nõuetest ja menetlusse jäi endiselt hageja nõue kostja I vastu artikli

eemaldamiseks. Seega ei saanud kohtu hinnangul kostjatel eraldivõetuna hageja poolt tagasi

võetud nõude osas kulusid tekkida.

57. Hageja esitas menetluskuludena riigilõivu summas 600 eurot, ekspertarvamuse kulu 900

eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 2 875,61 eurot (käibemaksuta). Seega kokku kandis

hageja menetluskulusid 4 375,61 euro suuruses summas. Kostja vaidleb osaliselt hageja

menetluskuludele vastu.

58. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas

kohtuotsuses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus

ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised

ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja

või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. 59. Kõigepealt kontrollib kohus hageja

lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et hageja poolt 17.10.2018.

a menetlusdokumendis märgitud menetlustoimingud on põhjendatud. Samas ei ole kohtu

hinnangul osaliselt põhjendatud hageja poolt märgitud menetlustoimingutele kulunud aeg.

Kohus nõustub kostjaga, et seisukoha koostamine kostjate hagi vastusele ja eksperthinnangu

läbitöötamisele ei ole põhjendatud kulutada kokku 11 tundi. Seejuures tuleb arvestada, et hageja

lepinguline esindaja tegi antud menetlusdokumendiga

(11.10.2017. a) tööd ka 10.10.2017. a. Kohtu hinnangul on 11.10.2017. a menetlusdokumendi

koostamise põhjendatud ajakuluks 2 tundi ja 49 minutit (toodud hageja poolt kui 10.10.2017.a

toiming). Käesolev vaidlus ei ole ei õiguslikult ega faktiliselt keerukas ega ka mahukas.

Ekspertarvamuse (sisulist osa 19 lk) läbitöötamise põhjendatud ajakuluks oleks kohtu hinnangul

maksimaalselt 4 tundi. Ülejäänud osas nõustub kohus hageja poolt märgitud ajakuluga, mistõttu

hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks on kokku 20 tundi ja 33 minutit.

60. Riigikohus on 13.11.2013. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale,

et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes

sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul

ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis

ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on leidnud

Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas

kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise

eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus.

Hageja lepinguline esindaja on märkinud enda tunnitasumääraks 104 eurot (käibemaksuta).

Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär vastab asja vähesele keerukusele ja

mahukusele. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu

120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja

tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9313),

samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (14. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-

1-98-13), 153 eurot ilma käibemaksuta (11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-115-

14, p 14) ning 156 eurot koos käibemaksuga (26. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-

2-17-9739

14 (14)

17, p 15). Viidatud kohtuasjades oli tegemist õiguslikult keerukate vaidlustega ja osaliselt

mahukate tõendikogumitega. Käesolevas asjas sellist olukorda ei ole.

61. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks on ka ekspertarvamuse kulu 900 eurot ning

asjas tasutud riigilõiv summas 600 eurot.

62. Arvestades eeltoodut ja hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu, määrab kohus

kostja lepingulise esindaja kuludena kindlaks summa 3 637,2 eurot.

63. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

64. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler kohtunik