2-16-19597/83 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

12. november 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-19597

Tsiviilasi

AS Magma hagi AS Haljala Soojus vastu võla saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 19. septembri 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Magma hagi AS Haljala Soojus määruskaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja I: AS Haljala Soojus (kostja), rk

10247300; esindajad vandeadvokaat Jako Laanemägi ja

vandeadvokaat Hannes Toodu

Vastustaja määruskaebusele I: AS Magma (hageja), rk

10168672; esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman

Määruskaebuse esitaja II: AS Magma (hageja), rk 10168672;

esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman

Vastustaja määruskaebusele II: AS Haljala Soojus (kostja), rk

10247300; esindajad vandeadvokaat Jako Laanemägi ja

vandeadvokaat Hannes Toodu

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 19. septembri 2018 määrus

kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude

summa suuruse osas.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista AS-lt

Haljala Soojus välja AS Magma kasuks 2419,95 eurot

menetluskulude katteks.

3. Rahuldada AS Magma määruskaebus osaliselt.

4. Jätta rahuldamata AS Haljala Soojus määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15-

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohus rahuldas 7. augusti 2018 otsusega hagi osaliselt ja jättis 15%

menetluskuludest AS Haljala Soojus (kostja) kanda ja 85% menetluskuludest AS Magma

(hageja) kanda.

Pooled esitasid 11. juunil 2018 taotlused menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja

menetluskulud on kokku 17 050,10 eurot. Õigusabi osutati 41,67 tundi hinnaga 130 eurot

tunnis. Riigilõivud on 1550 eurot, ekspertiisi tasu 5400 eurot ja asjatundja tasu 4683 eurot.

Kostja menetluskulud on kokku 18 912 eurot. Õigusabile kulus 174 tundi hinnaga 108 eurot

tunnis. Sõidukulu oli 120 eurot.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Viru Maakohus rahuldas 19. septembri 2018 määrusega hageja ja kostja avaldused osaliselt.

Kostjalt mõisteti menetluskude katteks välja hageja kasuks 2065,05 eurot. Hagejalt mõisteti

menetluskulude katteks välja kostja kasuks 4707,71 eurot. Määrati, et tasumata

menetluskuludelt tuleb viivist tasuda.

Maakohus jättis TsMS § 169 lg 1 alusel 2. aprilli 2018 istungi kulud hageja kanda, kuna hageja

tegevuse tõttu tuli kohtuistung edasi lükata.

Maakohus märkis, et riigilõivu üle puudub vaidlus.

Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks

professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund,

sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku

positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest.

Lähtudes asjaolust, et menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase asjaga, leidis

kohus, et hageja esindajal kulus menetlusdokumentide koostamiseks kokku 16 tundi ja 50

minutit (25,25 lk x 40 min = 1010 min) ning 26.10.2017 ja 25.01.2018 kohtuistungitel

osalemiseks 1 tund ja 22 min, kokku 18 tundi ja 12 min ehk 18,2 tundi. Maakohtu hinnangul

kulus kostja esindajal menetlusdokumentide koostamiseks kokku 48 tundi ja 10 min (72,25 lk

x 40 min = 2 890 min) ning 25.01.2018 kohtuistungil osalemiseks 1 tund ja 4 min, kokku 49

tundi ja 14 min ehk 49,23 tundi.

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 130 eurot käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas

on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013

määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013

määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-93-13). Riigikohtu üldkogu on 26.06.2014 määrusega kohtuasjas 3-

2-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr. 137 „Lepingulise esindaja

kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseaduse vastaseks ja

kehtetuks. Seega ei sõltu lepingulisele esindajale tehtud kulutused tsiviilasja hinnast.

Maakohus pidas põhjendatuks hageja tunnitasu määraks 120 eurot ilma käibemaksuta. Eeltoodu

põhjal on hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku 2184 eurot (120 x

18,2), millest 15% on 327.60 eurot ning mille kohus mõistab välja kostjalt. Hageja on

14.02.2017 tasunud ekspertiisikulud summas 5400 eurot, millest kohus mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 15%, s.o 810 eurot. TsMS § 143 p 3 tulenevalt on dokumentaalse tõendi saamise

kulud asja läbivaatamise kulud. Hageja on taotlenud asjatundja tasu koos lisanduvate riiklike

maksudega 4 683 eurot väljamõistmist kostjalt. Kohus leidis, et Ilja Jevlanovi koostatud

arvamus on dokumentaalne tõend. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks

dokumentaalse kuluna väljamõistmisele 702.45 eurot (4 683 eurot x 15%).

Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 108 eurot käibemaksuta. Kostja põhjendatud ja

vajalikud lepingulise esindaja kulud on kokku 5316.84 eurot (108 x 49,23), millest 85% on 4

519.31 eurot. Välja mõista tuleb ka 02.04.2018 kohtuistungiga seoses tekkinud kulude katteks

86.40 eurot (48 min : 60 min =0,8 t, 0,8t x 108) ja 85% kostja sõidukuludest 120 eurost, s.o 102

eurot.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada osaliselt

maakohtu määruse ja teha tühistatud osas uue määruse, millega mõista kostjalt välja hageja

kasuks 1183,20 eurot ja mõista hagejalt välja kostja kasuks 18 328,44 eurot ning tasaarvestada

väljamõistetud summad. Alternatiivselt palub kostja saata menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustatud ulatuses maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:

1) rikkus maakohus määruse põhjendamise kohustust (TsMS § 465 lg 2 p 8). Maakohtu

määrusest ei selgu, miks tuleb õigusabikulu kindlaksmääramisel lähtuda 40-minutilisest

ajakulust lehekülje kohta. Kohus lähenes menetluskulude kindlaksmääramisele matemaatiliselt

ja see ei ole menetlusõigusega kooskõlas;

2) pidanuks maakohus lähtuma kulude vajalikkusest ja põhjendatusest (TsMS § 175 lg 1).

Kaalutlusotsus tuleb teha eelkõige õigusabile kulunud ja asja keerukuse kohta;

3) ei lähtunud maakohus uurimisprintsiibist, kuigi menetluskulud määratakse kindlaks hagita

menetluses (TsMS § 174 lg 8);

4) pidanuks maakohus hindama kõiki menetlustoiminguid ja hindama, mis on põhjendatud;

5) pidanuks maakohus jätma hageja 8. augusti 2017 määruskaebusega seotud kulud hageja

kanda, kuna ringkonnakohus jättis hageja määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 169 lg 3);

6) pidanuks maakohus jätma rahuldamata hageja 17.10.2017, 29.12.2017, 26.10.2017 tekkinud

kulud, s.o kokku 1183,20 eurot;

7) on maakohtu määrus ebaõiglane ja vastuoluline, kuna hagi jäi suures osas rahuldamata, kuid

enamik kostja menetluskulusid jäid ka kindlaks määramata.

4. Hageja vaidleb kostja määruskaebusele vastu.

5. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse osas, millega maakohus jättis hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks

rahuldamata ja rahuldas kostja avalduse ja palub teha tühistatud osas uue määruse, millega

määrata hageja menetluskulude suuruseks 2557,52 eurot ja kostja menetluskulude suuruseks

2228,19 eurot ja teha nende vahel tasaarvestus.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:

1) kohaldas maakohus vääralt TsMS § 174 lõiget 1, kuna maakohus väljus

diskretsioonipiiridest. Maakohus pidi kaalutlusotsust põhjendama. Põhjendamiskohustust ei

saa täita lehekülgede mehhaanilise lugemisega. Sellega soodustatakse põhjendamatult pikkade

ja sisutühjade menetlusdokumentide koostamist, mille ainus eesmärk on suurendada võidu

korral menetluskulude hüvitist. Pikk dokument ei pruugi olla vajalik nii osaliselt kui ka

tervikuna;

2) peaks jääma vastaspoole esindajate põhjendatud ajakulu teise menetlusosalisega samasse

suurusjärku, sest vaidluse objekt on sama. Kuna tõendamiskoormis on hagejal, tuleb pigem

eeldada hageja suuremat õigusabikulu. Diskretsioonireeglitega ei ole kooskõlas, et maakohus

luges kostja põhjendatud ajakulu 2,5 korda hageja omast suuremaks;

3) on vastuolus kohtupraktikaga hageja esindaja tunnitasu (130 eurot) lugemine liiga kõrgeks;

4) ei põhjendanud maakohus kostja sõidukulu 120 eurot, kui bussipilet Tallinn-Rakvere liinil

maksab 5-6 eurot.

6. Kostja vaidleb hageja määruskaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et menetlusõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tuleb Viru Maakohtu

19. septembri 2018 määrus tühistada kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude

summa suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab

kostjalt välja hageja kasuks 2419,95 eurot menetluskulude katteks.

8. Õige on nii kostja kui ka hageja väide, et maakohus rikkus menetluskulude

kindlaksmääramisel kaalutlusreegleid. TsMS § 174 lg 1 alusel määratakse menetluskulud

kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kaalutlusnorm (TsMS § 174 lg 1) ei näe ette

menetluskulude kindlaksmääramist lähtuvalt dokumentide lehekülgede arvust. Õige on hageja

väide, et lehekülgede arvu alusel menetluskulude kindlaksmääramine põhjustaks tarbetute ja

liigselt pikkade menetlusdokumentide koostamist. Pikk menetlusdokument näita tegelikku

panust õigusabile. Näiteks ei ole vähemalt üldjuhul vajalik menetlusdokumendis pikalt

kirjeldada asja menetluskäiku ega täies mahus tsiteerida õigusnorme ja korrata sama mõtet

mitmes erinevas versioonis. Üldiselt on võimalik mõte edasi anda lühidalt ja konkreetselt. Muu

hulgas võib selgelt ja lühidalt esitatud seisukoht viia lihtsamalt tulemuseni, kuna see on

paremini mõistetav.

9. Kohus ei pea analüüsima iga nimekirjas oleva menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust

eraldi, vaid peab andma kogumis hinnangu esitatud menetluskuludele suurusele TsMS § 174

lõikes 1 sätestatud reegleid järgides. Lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel tuleb

hinnata asja keerukust ja sellega seotud põhjendatud ajakulu. Maakohus ei ole seda teinud.

10. Ringkonnakohus leiab, et tsiviilasi oli keskmise õigusliku keerukusega. Sellega on

kooskõlas maakohtu seisukoht, et kostja põhjendatud õigusabikulu on 49,23 tundi. Samas ei ole

maakohus põhjendanud hageja õigusabikulu kärpimist suures ulatuses. Toimikust ei nähtu, et

hageja oleks pahatahtlikult menetlust venitanud ja esitanud oluliselt põhjendamatuid

menetlusdokumente. Samuti on ebaõige hageja õigusabi tunnihinna piiramine. Tunnihind 130

eurot on tavapärane ja mõistlik. Arvestades kõrgemat tunnihinda ja asja keskmist keerukust,

peab ringkonnakohus põhjendatuks hageja õigusabile kulunud aega 35 tunni ulatuses. Seega on

hageja põhjendatud õigusabikulu 4550 eurot (130*35). Järelikult on hageja menetluskulud

kokku 16133 eurot (4550+5400+4683+1500), millest kostja peab hüvitama 2419,95 eurot

(15%).

11. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 169 lg 3 ei kohaldu menetluskulude

kindlaksmääramisel. Seda sätet oleks maakohus saanud kohaldada vaid menetluskulude jaotuse

otsustamisel.

Kuna

menetluskulude

jaotust

ei

ole

vaidlustatud

kohtuotsusele

apellatsioonkaebuse

esitamisega,

ei

hinda

ringkonnakohus

väiteid

seoses

edutu

määruskaebusega seotud menetluskulude jätmisega selle esitaja kanda.

12. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi