2-16-1584/55 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. november 2018. a, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-1584

Tsiviilasi

Osaühing Portlif Grupp hagi Jõelähtme Naftabaas OÜ

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja viiviste saamiseks/

Jõelähtme Naftabaas OÜ vastuhagi Osaühing Portlif

Grupp vastu kahju väljamõistmiseks ja viiviste saamiseks

Tsiviilasja hind

Hagihind 73 006, 79 eurot/vastuhagihind 254 191, 95 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja

(vastuhagis

kostja):

Osaühing

Portlif

Grupp

(registrikood 10856512)

Hageja

(vastuhagis

kostja)

lepinguline

esindaja:

vandeadvokaadi

vanemabi

Margus

Kiir,

e-post:

margus.kiir@jewelex.ee

Kostja (vastuhagis hageja): Jõelähtme Naftabaas OÜ

(registrikood 12562631)

Kostja (vastuhagis hageja) lepinguline esindaja: advokaat

Daniil Savitski, e-post: daniil@lauspartners.ee

kohtuistungil 31.08.2018, kohtuistungil osalesid: hageja

seaduslik ja lepinguline esindaja ning kostja lepinguline

esindaja

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühing Portlif Grupp hagi Jõelähtme Naftabaas OÜ vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks ja viiviste saamiseks.

2. Välja mõista Jõelähtme Naftabaas OÜ-lt Osaühing Portlif Grupp kasuks

põhivõlgnevus 68 039, 88 eurot.

3. Välja mõista Jõelähtme Naftabaas OÜ-lt Osaühing Portlif Grupp kasuks viivis

põhivõlgnevuselt (68 039,88 eurolt) alates 29.01.2016 kuni 12.11.2018 summas

15 196,74 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt (68 039,88 eurolt) alates 13.11.2018 kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta Jõelähtme Naftabaas OÜ vastuhagi Osaühing Portlif Grupp vastu kahju

väljamõistmiseks ja viiviste saamiseks rahuldamata.

5. Menetluskulud jätta Jõelähtme Naftabaas OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Osaühing Portlif Grupp esitas 29.01.2016 Harju Maakohtusse hagi Jõelähtme Naftabaas OÜ

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja viiviste saamiseks (tl 1-5 I kd), mida täpsustas

02.05.2018 (tl 154-155 II kd). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.05.2015. a ostu-

müügilepingu nr 1505, mille kohaselt hageja kohustus müüma ja kostja ostma naftatooteid,

sealhulgas õlisid ja nende segusid. 2015. aasta maikuus müüs hageja oma asukohas kostjale

kaupa, so naftatoodet, millisega kostja eelnevalt tutvus ja soovis seda omandada. Kauba

kvaliteet oli eelnevalt kontrollitud, millest oli koostatud katseprotokoll nr E19283. Ostu-

müügilepingu nr 1505 projekti koostas kostja. Müüdav toode lepiti kokku lepingu p-s 1.1.

Toode oli olemas kokkuleppe sõlmimise ajal, selle kohta oli tehtud katseprotokoll ning

kostja võttis sellest ka proovid ning oli lepingu sõlmimisel nõus selle omaduste ja

kvaliteediga. Hageja rõhutab, et tehingu ajal ta ei saanud uut toodet valmistada (tegevusloa

lõppemine ja toimus uue loa väljastamise protsess) ning oli õigustatud müüma sellel ajal

olemasolevat valmistoodangut. 29.05.2015. a esitas hageja kostjale tasumiseks arve nr 15-

2905/03 summas 68 039,88 eurot müüdud naftatoote eest. Kauba tasumiseks andis hageja

kostjale mõistliku aja, s.o kolm nädalat, märkides arves tasumise kuupäevaks 19.06.2015. a.

Ostu-müügilepingu punktis 4.5 on pooled kokku leppinud kauba kvaliteedi kohta

pretensioonide esitamise tähtajas, milleks on 7 päeva peale kauba vastuvõtmist. Kostja ei

ole esitanud hagejale pretensiooni 7 päeva peale kauba vastuvõtmist. Kostja ei ole esitanud

hagejale pretensiooni ka muu mõistliku aja jooksul. 19.06.2015. a seisuga ei ole kostja

hageja arvet tasunud ning ei ole esitanud mõjuvaid põhjendusi arve tasumata jätmise kohta.

Hageja on korduvalt kostjale esitanud suuliselt ja kirjalikult pretensioone arve tasumata

jätmise kohta, kuid kostja ei ole võlgnevust kustutanud.

2. Hageja nõudeks on mõista kostjalt välja põhivõlgnevus summas 68 039,88 eurot ning alates

hagi esitamisest viivis põhinõudelt (68 039,88 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kuni põhinõude täitmiseni.

Kostja vastuväited hagile ja vastuhagi

3. Kostja esitas 17.03.2016 vastuse hagile ja vastuhagi kahju hüvitamiseks ja viiviste saamiseks

(tl 25-38 I kd), mida täpsustas 02.05.2018 (tl 158-162 II kd). Hageja poolset tasunõuet kostja

ei tunnista ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu, sest hageja ei ole täitnud oma 01.05.2015

ostu-müügilepingu nr. 1505 tulenevat kohustust, müüa kaup, mis vastab Eesti Vabariigis

kehtivatele vedelkütuste kvaliteedinõuetele, mistõttu puudub kostjal ka vastusoorituse, ehk

tasu maksmise kohustus.

Kostja avaldab, et võttes arvesse, et kostja esitab hageja suhtes vastuhagi, siis palub kostja

käsitelda kostja vastuhagiks olevaid asjaolusid ja õiguslike põhjendusi ühtlasi ka kostja

vastuväideteks hageja nõude osas, sest poolte nõuded välistavad üksteist.

Vastuhagi kohaselt Portlif Grupp OÜ (edaspidi hageja) ja Jõelähtme Naftabaas OÜ (edaspidi

kostja) sõlmisid 01.05.2015. a ostu-müügilepingu nr 1505, mille kohaselt hageja kohustus

müüma ja kostja ostma naftatooteid, sealhulgas õlisid ja nende segusid. Vastavalt lepingu

punktile 4.2. pidi müüdav kaup vastama Eesti Vabariigis kehtivatele vedelkütuste

kvaliteedinõuetele. Vastavalt lepingu lisale, leppisid pooled kokku, et iga kauba partii peab

olema varustatud laborianalüüsiga, mis muuhulgas kinnitab vastavust Eestis kehtestatud

keskkonnanormidele. 2015. aasta maikuus tarnis hageja kostjale kaupa, mida vastavalt

lisatud dokumentidele nimetati tööstusõlide seguks. Kaup soetati eesmärgiga segada

tööstuslikud õlid diislikütusega ja valmistada raske kütteõli edasimüügi eesmärgil.

Küttesegu valmistamiseks transporditi kaup edasi aktsiisiladudesse, milleks olid xxx ja xxx.

Peale nimetatud aktsiisiladudes küttesegude valmistamist teostati küttesegu katseprotokollid

selleks, et sertifitseerida valmistatud kütus. Nimetatud katseprotokollidest selgus, et hageja

tarnitud õlis oli kõrgendatud polüklooritud bifenüülide (PCB) sisaldus, mille sisaldus Eesti

Vabariigi normide järgi ei ole lubatud. Valmistatud küttesegude partiid osutusid rikutuks,

sest PCB-de sisaldus xxx aktsiisilao mahutis oli 300 mg/kg ja xxx aktsiisilao mahutis oli 402

mg/kg. Sealjuures on oluline märkida, et hageja poolt koos kaubaga esitatud protokollis ei

ole tehtud PCB analüüse, mistõttu nende alusel ei saanudki hinnata kauba vastavust

kehtestatud nõuetele. Kostja on teinud ainuvõimaliku järelduse, st, et hageja ajavahemikul

22.-26. mai 2015. a tarnitud õlisegude partiides oli väga kõrge PCB-de sisaldus,

hinnanguliselt enam kui 2000 mg/kg, sest isegi väike kogus tarnitud õlisegu rikkus

kaubapartiisid, mille maht oli üle kütteseguna 100 000 kg. Kostja täpsustab, et kogu kostja

poolt toodetud kaup sisaldas endas PCB-ühendeid, vaatamata sellele, et hageja tarned 1-3

neid ei sisaldanud. Kostja selgitab, et jagas viimase tarne oma mõlema mahuti vahel ära ja

sellega riknes nii kostja mahutis nr. 1 paiknenud kaup kui ka kostja mahutis nr. 3 paiknenud

kaup. Võttes arvesse, et kostja mahutitest seejärel pumbati hageja kaup xxx mahutisse ning

xxx mahutisse nr. 2, siis sellega riknes ka seal asuv/sinna suunduv kaup. Seetõttu on kostja

kandnud kahju. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu punkt 2.8. sätestas, et

mittekvaliteetse ja Eestis kehtivatele normidele mittevastava kütuse tarnimisel on hageja

kohustatud 10 tööpäeva jooksul alates pretensiooni esitamisest tasuma leppetrahvi 10%

kauba maksumusest ja vahetama oma kulul mittevastava kauba, normidele vastavaks

kaubaks kostja poolt määratud tähtaja jooksul. Tulenevalt eelnevast teatas kostja

11.09.2015, et keeldub tasumast hageja arvet nr. 15-2905/03 ja nõuab vastavalt poolte vahel

sõlmitud lepingu punktile 2.8., arvel näidatud koguses Eesti kvaliteedinõuetele vastava

kauba tarnimist, mitte hiljem kui 30.09.2015, misjärel oleks võimalik olnud tasuda ka

kvaliteetse ja tarnitud kauba eest esitatud arve. Kostja nõudis hagejalt vastavalt poolte vahel

sõlmitud lepingu punktile 2.8. leppetrahvi tasumist 10% summa ulatuses tarnitud

ebakvaliteetse kauba maksumusest.

Kostja kahjunõue hageja vastu on 226 158,05 eurot, millest 86 065,57 eurot on otsene

varaline kahju, 133 288,50 eurot on saamata jäänud tulu ja 6 803,98 eurot on leppetrahv.

Lisaks esitatud põhinõudele, nõuab kostja hagejalt ka viivist alates vastuhagi esitamisest

kuni kohtuotsuse täitmiseni.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki

tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi kuulub

rahuldamisele ning vastuhagi rahuldamisele ei kuulu.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas

hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne

ka poole muudest avaldustest.

6. Käesolevas asjas on esitanud OÜ Portlif Grupp (edaspidi hageja, tl 8 I kd) hagi Jõelähtme

Naftabaas OÜ (edaspidi kostja, tl 9 I kd) vastu poolte vahel 01.05.2015 sõlmitud ostu-

müügilepingust nr 1505 (tl 10-11 I kd) tulenevalt esitatud arve nr 15-2905/03 (tl 17 I kd)

tasumiseks. Seega, hageja nõue tugineb asjaolul, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud kehtiv

leping, hageja on kostjale tarninud naftatoodet/õlisegu (edaspidi kaup), millega on enda

lepingulise kohustuse täitnud, kuid kostja on jätnud tarnitud kauba eest tasumata, so kostja

on jätnud enda lepingulise põhikohustuse täitmata. Selliselt on hageja rajanud oma nõude

lepingule ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg-le 1, koosmõjus VÕS § 108 lg-ga 1.

VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma

ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning

tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja

ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

Kostja ei tunnista hageja poolset tasunõuet, leides esmalt, et kostjal puudub vastusoorituse

ehk tasu maksmise kohustus, kuna hageja ei ole täitnud oma lepingulist kohustust, müüa

kaup, mis vastab Eesti Vabariigis kehtivatele vedelkütuste kvaliteedinõuetele. Lisaks on

kostja esitanud hageja vastu ka vastuhagi kahju väljamõistmiseks, mis koosneb kostja

otsesest varalisest kahjust, saamata jäänud tulust ja leppetrahvi nõudest. Kostja kahjunõue

tugines asjaolul, et hageja on lepingut rikkunud sellega, et kaup ei vastanud

lepingutingimustele, nimelt hageja kõigis tarnitud õlisegude partiides oli kõrgendatud

polüklooritud bifenüülide (PCB) sisaldus, mille sisaldus Eesti Vabariigi normide järgi ei ole

lubatud ning mistõttu kostja valmistatud küttesegude partiid osutusid rikutuks. Menetluses

on kostja loobunud vastuväitest, et hageja 22.05.2015 ja 25.05.2015 kaubapartiid ei vastanud

lepingutingimustele (kinnitus kohtuistungil, tl 149p II kd, kostja menetlusdokument, tl 159

II kd) ja jäänud selle juurde, et kuna hageja 26.05.2015 kaup ei vastanud

lepingutingimustele, so selles oli kõrgendatud polüklooritud bifenüülide (PCB) sisaldus,

siis on kostja kandnud ikkagi kahju, kuna jagas hageja viimase tarne oma mõlema mahuti

vahel ära ja sellega riknes nii kostja mahutis nr. 1 paiknenud kaup kui ka kostja mahutis nr.

3 paiknenud kaup. Võttes arvesse, et kostja mahutitest seejärel pumbati hageja kaup xxx

mahutisse ning xxx mahutisse nr. 2, siis sellega riknes ka seal asuv/sinna suunduv kaup.

Kostja on oma nõude rajanud samuti lepingule ning VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128 ja §

158.

VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju

ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju

hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane

olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei

oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 ja 2 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline

ning varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 158 lg

1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus

maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Hageja on seisukohal, et ta ei ole müügilepingut rikkunud ning ei ole rikkunud ka

lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevaid kohustusi.

VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige

koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka

asja juurde kuuluvad dokumendid. Kui müüja annab ostjale üle asja, mis ei vasta

lepingutingimustele, ei ole ta müügilepingust tulenevat kohustust kohaselt täitnud ning on

VÕS § 100 tähenduses müügilepingut rikkunud. VÕS § 218 lg 1 esimese lause järgi vastutab

müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku

hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb

hiljem. Sellisel juhul saab ostja kasutada lepingutingimustele mittevastava asja üleandmise

puhuks sätestatud õiguskaitsevahendeid. Eelkõige saab ostja nõuda müüjalt lepingu kohast

täitmist VÕS § 222 järgi, kuid lepingu olulise rikkumise või täitmise tähtaja möödumise

korral saab ostja nõuda täitmise asemel ka kahju hüvitamist VÕS §-de 115 ja 225 alusel,

arvestades VÕS §-s 127 sätestatut. Sellise kahju hüvitamise nõude peamiseks eesmärgiks on

hüvitada ostjale puudusteta asja väärtuse ja lepingutingimustele mittevastavusest tingitud

puudustega asja väärtuse vahe. Arvestades ülalmärgitut, saab ostja esitada müüja vastu kahju

hüvitamise nõude, kui müüdud asi ei vasta lepingutingimustele.

7. Vaidlustamata asjaolu kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.05.2015. a ostu-müügilepingu

nr. 1505, mille kohaselt hageja kohustus müüma naftatoodet, sealhulgas õlisid ja nende

segusid (kaup) ning kostja kohustus kauba eest hageja poolt esitatud arve alusel tasuma

(lepingu p 1.1, 3.1, tl 10 I kd). Vaidlust ei ole selles, et hageja tarnis kostjale kaupa kokku 4

tarnega, so 22.05.2015 saatelehe nr 2205/01 alusel koguses 26300 kg; 22.05.2015 saatelehe

nr 2205/02 alusel koguses 26200 kg; 25.05.2015 saatelehe nr 2505/01 alusel koguses 26260

kg ja 26.05.2015 saatelehe nr 2605/01 alusel koguses 19900 kg (saatelehed, tl 12-15 I kd),

kaup on kostja poolt kätte saadud ning kauba koguse ja hinna osas kostjal pretensioonid

puuduvad. Kostjal on kauba eest tasumata müügihind 68039,88 eurot (arve, tl 17 I kd).

Vaidlust ei ole ka selle üle, et arvel on viide kvaliteedisertifikaadile E19283, milleks on

hageja poolt esitatud katseprotokoll nr E19283 (tl 16 I kd, poolte kinnitus kohtuistungil, tl

150 II kd).

Kostja on avaldanud, et kostja ise võttis hageja kaubast näidise, tegi selle osas endale

vajalikud ekspertiisid, veendus kauba kvaliteedi sobivuses (sh PCB puudumises) ja seejärel

tellis esimese partii (kostja 02.05.2018 menetlusdokument, tl 159p II kd). Seega kostja

teadis, millist toodet ta ostab ning millistele parameetritele see vastab. Kostja on

lepingueelsete läbirääkimiste pidamise kontekstis märkinud, et kostja avaldas hagejale

kauba soetamise eesmärgi, so kütteõli tootmine, mis pidi vastama sel hetkel Eestis

kehtestatud kütuse kvaliteedi nõuetele (Keskkonnaministri 21. juuni 2013. a määrus nr 45

„Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid,

vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja

vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise

määramise metoodika”). Kuigi poolte lepingueelsed läbirääkimised eelnimetatud avalduse

osas ei ole täiendavalt tõendatud, leiab kohus, et käesoleval juhul saab lähtuda

vaidlusküsimuse lahendamisel poolte vahelisest lepingust tõlgendades lepingupunkte VÕS

§ 29 alusel.

VÕS § 29 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust

tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav

lepingupoolte ühine tahe. Lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või

väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu. Lepingutingimust tuleb

tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui

terviku olemusest ja eesmärgist. Lepingu punktis 1.1. on pooled kokku leppinud, et kaup

(naftatoode/õlisegu) peab vastama kehtivatele kvaliteedinõuetele. Lepingu punktis 4.2 on

reklamatsioonina kirjas, et kauba kvaliteet peab vastama Eesti Vabariigis kehtivatele

vedelkütuste kvaliteedinõuetele ning tellimuses fikseeritud kvaliteedinäitajatele. Menetluses

on tuvastatud, et poolte vahelise lepingu koostas kostja oma tüüplepingu alusel. Hageja on

selgitanud, et hageja ei tooda vedelkütust vaid naftatoodet, mis ei ole kütus ning hagejal

puudub kütuse tootmiseks ja müümiseks luba. Kostja hageja poolt avaldatut vaidlustanud ei

ole. Seega, leiab kohus sarnaselt hagejaga, et lepingu p 4.2 on eksitav, kuna see ei käi hageja

kohta, kuna hageja ei tooda vedelkütust, mistõttu ei saa hageja toode vastata ka vedelkütuse

kvaliteedinõuetele Keskkonnaministri 21. juuni 2013. a määruse nr 45 mõttes, st nimetatud

määrus hageja tootele ei kohaldunud (kehtiv määrus on Keskkonnaministri 20.12.2016

määrus nr 73 „Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse

kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning

biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste

vähenemise määramise metoodika”). Kostja on menetluses avaldanud, et hagejalt osteti

kaup eesmärgiga segada tööstuslikud õlid diislikütusega ja valmistada raske kütteõli

edasimüügi eesmärgil. Seega kehtivad kostja tootele vedelkütuse kvaliteedinõuded. Kuna

aga hageja toode on kostja toote üks komponente, mis iseseisvalt ei saa olla vedelkütuseks,

siis ei saa see ka alluda vedelkütuse kvaliteedinõuetele. Seoses asjaoluga, et pooled kasutasid

lepinguna kostja vedelkütuse müügi tüüplepingut, on see kvaliteedi nõuete osas

vastuoluline. Kohtu hinnangul ei saa naftatoode (lepingu punkt 1.1) oma olemuselt olla

vastav vedelkütuse kvaliteedinõuetele (lepingu punkt 4.2). Kuna lepingu p 4.2 ei ole

kohaldatav hageja suhtes, tuleb lähtuda lepingu p-st 1.1. Kohtu hinnangul on pooled selles

punktis kokku leppinud, et kaup peab vastama kvaliteedile, mis on kaubale lisatud

katseprotokollis. Vaidlustamata asjaolu kohaselt oli kaubale lisatud sertifitseeritud labori

xxx katseprotokoll (kauba sertifikaat lepingu p 2.3 mõttes), so sertifikaat toote omadustele

(katseprotokoll nr E19283, tl 16 I kd, kinnitus kohtuistungil, tl 150 ja 181 II kd). Viidatud

katseprotokollis on välja toodud analüüsi tulemusel kauba keemilised ja füüsikalised

kvaliteediosised, milles ei ole tuvastatud ebakvaliteetseid osi. Kostja võttis sellest ka proovid

ning oli lepingu sõlmimisel nõus selle omaduste ja kvaliteediga. Kostja ei ole vaidlustanud

ka seda, et hageja toode ei vastaks viidatud katseprotokollile. Kostja on pidanud 4 tarnet

üheks kaubaks. Toote nimetus, kvaliteedi nõuded ning nendele vastavus on märgitud lisaks

ka toote saatelehtedes (KN kood, tl 12-15 I kd). Kohtu hinnangul, müüs hageja naftatoodet,

mille omadused olid kostja poolt eelnevalt kindlakstehtud ning vastasid toote

katseprotokollile, so kauba kvaliteet vastas poolte vahel kokkulepitud lepingu punktile 1.1.

Vaatamata sellele, et kostja on ise kinnitanud, et võttis hageja kaubast näidise, tegi selle osas

endale vajalikud ekspertiisid, veendus kauba kvaliteedi sobivuses, sh PCB puudumises

(kostja 02.05.2018 menetlusdokument, tl 159p II kd), on kostja siiski seisukohal, et kuna

hageja kauba katseprotokollis ei mõõdetud PCB-d, siis selle alusel ei saanudki hinnata kauba

vastavust kehtestatud nõuetele. Kohtule jääb kostja lähenemine arusaamatuks, st kostja on

esitanud enda seisukohti vastuoluliselt. Kui kostja enne kauba ostmist ise tuvastas, et hageja

tootes PCB puudus, siis asuda seisukohale, et nõuetele vastavust hageja toote katseprotokolli

alusel tuvastada ei ole võimalik, on asjakohatu. Täiendavalt märgib kohus, et kuna hageja

toode ei ole vedelkütus, ei olnudki hagejal vajalik oma tootele teha PCB analüüsi ning kuna

kostja on avaldanud, et tema ise enne kauba ostmist veendus kauba kvaliteedi sobivuses, sh

PCB puudumises, siis on võimalik asuda ka seisukohale, et hageja kaubas ei sisaldunud

PCB-d. Siinkohal võiks kohus lõpetada vaidluse analüüsimise, kuid kuna poolte vahel on

peamine vaidlus selles, et siiski mingis osas hageja tootest on PCB sisaldusega

(konkreetsemalt 26.05.2015 tarnitud toode saatelehe nr 2605/01 alusel, tl 15 I kd), mis

väidetavalt rikkus kostja toote ja tekitas kostjale kahju, analüüsib kohus poolte seisukohti ka

nimetatu valguses.

8. Kostja leiab, et hageja arve ei kuulu tasumisele, sest hageja tarnis kostjale

lepingutingimustele mittevastavuses olevat kaupa, so hageja 26.05.2015 tarnes oli

kõrgendatud polüklooritud bifenüülide (PCB) sisaldus, mille sisaldus Eesti Vabariigi

normide järgi ei ole lubatud. Kostja leiab ka, et seonduvalt lepingutingimustele mittevastava

kauba tarnimisega, on kostjal tekkinud kahju. Eksperdiarvamusest nähtub, et vastavalt

Keskkonnaministri 20.12.2016 määrusele nr 73 loetakse kerge ja raske kütteõli PCB sisaldus

nõuetele vastavaks, kui EN 12766 katsemeetodit kasutades saadakse analüüsi tulemuseks

„väiksem kui 1 mg/kg“ (09.03.2017 ekspertiisiakt, tl 43 II kd). Kohtuliku ekspertiisiga on

tuvastatud, et hageja tarned 1-3 (2 tarnet 22.05.2015 ja üks tarne 25.05.2015) PCB-d ei

sisaldanud, kostja on selles osas enda vastuväitest menetluse kestel loobunud ja jäänud selle

juurde, et hageja 4-s ehk viimane tarne, so 26.05.2015, oli reostatud PCB ühendiga, mille

olemasolu tarnitud kaubas rikkus kostja jaoks kogu tarnitud kaubast toodetud kütusesegu.

Seega, seisneb poolte vaidlus selles, kas PCB ühendid olid olemas hageja kaubas (viimases

tarnes) selle tarnimise hetkel või sattusid sinna hiljem muul põhjusel. Kostja on seisukohal,

et lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmisel hagejalt kostjale, ehk

hetkel kui hageja tarnis kauba kostjale. Kostja on väitnud, et küttesegu valmistamiseks

transporditi kaup edasi aktsiisiladudesse, milleks olid xxx ja xxx. Peale nimetatud

aktsiisiladudes küttesegude valmistamist teostati küttesegu katseprotokollid selleks, et

sertifitseerida valmistatud kütus. Nimetatud katseprotokollidest selgus, et hageja tarnitud

õlis oli kõrgendatud PCB sisaldus. Kostja on esitanud eelnimetatud väidete osas ka tõendid.

Kohtu hinnangul on kostja tõendid ebausaldusväärsed selles osas, mis viidatud väidet

tõendavad, kuna asjas on kohtuliku ekspertiisiga ümber lükatud asjaolu, et hageja kaubas,

so kolmes esimeses tarnes oli PCB sisaldus. Kohus peab seda asjaolu oluliseks hindamaks

kostja poolt teisi esitatud tõendeid. Peale kohtulike ekspertiiside tegemist (09.03.2017

ekspertiisiakt, tl 39-51 II kd ja 16.11.2017 ekspertiisiakt, tl 119-123 II kd) tugineb kostja

sellele, et ekspertiisiga on tuvastatud, et PCB-ga reostatud tarne oli teostatud 26.05.2015

tarnega. Hageja väidab, et tema tootes puudus PCB sisaldus. Pooled on esitanud oma

02.05.2018 menetlusdokumentide lisadena toimingute koondtabeli/kauba liikumise skeemi

(tl 156-157, 163-164 II kd), milles sisalduvat on vastastikku aktsepteeritud (kinnitus

kohtuistungil, tl 180-180p II kd). Seega saab kohus eelviidatu alusel koostoimes

tabelis/skeemis viidatud tõenditega ning tunnistajate ütlustega, tuvastada asjaolud, mis

vaidluse lahendamiseks on olulised. Kohus alustab sellest, et hageja on tõendanud, et hagejal

oli pädevus vastaval alal tegutseda, kuid kostjaga tehingu toimumise ajal, ei saanud hageja

uut toodet valmistada, kuna vastav tegevusluba oli lõppenud ja kestis uue loa väljastamise

protsess (tl 55-57, 58-74 II kd). Seega, on oluline, et hageja tootmine vaidlusaluste tehingute

ajal seisis seoses tegevusloa pikendamise menetlusega, st tootmine seisis 25.03.2015-

10.07.2015.a. Hageja on selgitanud, et hageja tegevus on Keskkonnaameti järelevalve all

ning antud ajal sai hageja müüa ainult valmistoodangut. Kostja hageja väidet ümber lükanud

ei ole. Asjakohased ei ole selles osas kostja tõendid, millega kostja soovib tõendada, et

hageja on litsentsi tühistanud ning nimetatud tõenditest ei nähtu ka, et hageja tarnis kostjale

kokkulepitud kauba asemel midagi muud, so jäätmeid (kostja tõendid, tl 109 I kd, tl 37 II

kd).

9. Kostja tugineb enda vastuväidetes sellele, et 09.03.2017.a ekspertiisiakti nr. 1-9/38-1

kohaselt oli proovis, mis kandis laborinumbrit EE17000347, tuvastatud PCB sisaldus 3800

mg/kg (ekspertiisiakt, tl 42 II kd). Kostja avaldab, et nimetatud kaubaproov on pärit kostja

poolt võetud proovist, milline kandis plommi numbrit 0296305. Nimetatud proov oli võetud

01.06.2015. a xxx mahutist nr 2 (tl 118-119 I kd). Kostja on ka avaldanud, et hageja kaup

jõudis xxx mahutisse nr 2 hageja laost kostja lattu ja sealt edasi xxx lattu. Kostja selgitab, et

PCB reostusega proov võeti kauba tarnimise ja liikumise järgselt xxx mahutist nr 2

kuupäeval 01.06.2015. Teine suure arvulise PCB reostusega proov vastavalt 09.03.2017.a

ekspertiisiaktile oli proov laborinumbriga EE17000348 (akt, tl 42 II kd). Nimetatud

kaubaproov on pärit kostja poolt võetud proovist, milline kandis plommi numbrit 0296301.

Nimetatud proov oli võetud 02.06.2015. a xxx mahutist nr 3 (tl 116-117 I kd). Kostja on

avaldanud, et hageja kaup jõudis xxx mahutisse nr 3 hageja laost kostja lattu ja sealt edasi

xxx lattu. PCB reostusega proov võeti kauba tarnimise ja liikumise järgselt xxx mahutist nr

3 kuupäeval 02.06.2015. Kostja väidab, et kostja mahutitest ei olnud varasemalt muud kaupa

kui hageja enda poolt varem tarnitud kaup, mis nähtub kostja hinnangul hagile lisatud

saatelehtedelt (tl 12-15 I kd). Kohtu hinnangul viidatud saatelehtedelt kostja väide ei nähtu.

Viidatud saatelehtedelt nähtub üksnes, et kogu kaup laaditi maha kostja asukohas. Muus

osas analüüsib kohus väiteid allpool.

Kostja on ka väitnud, et arvesse võttes, et kõik hageja poolt 4 tarnega veetud kaup jagunes

pidevalt kostja mahuti 1 ja 3, xxx mahuti 2 ja xx mahuti 3 vahel, kuhu tarniti ka hageja poolt

viimane 26.05.2015 kaup, siis sellega riknes sisuliselt kogu hageja tellitud ja varasemalt

tarnitud partii. Seega, kuivõrd kohtuliku ekspertiisiga (09.03.2017 ekspertiisiakt) on

tuvastatud, et hageja kolm tarnet olid PCB reostuseta, siis on oluline tuvastada vastav asjaolu

hageja 26.05.2015 tarne osas.

Tuvastatud on, et küttesegu valmistamiseks transporditi kostja ja hageja kaupa edasi

aktsiisiladudesse, milleks olid xxx ja xxx. Pooled nimetatu üle ei vaidle. Vastavalt hageja

poolt esitatud koondtabelile ja kostja poolt esitatud kauba liikumise skeemile, milles on

viited asjas olemasolevatele asjakohastele tõenditele (tl 156-157, 163-164 II kd), on

tuvastatav hageja, kostja ja kolmandate isikute toodete saabumine xxx terminali/lattu ja

toodete müük terminalist, kostja ja kolmandate isikute toodete saabumine xxx terminali/lattu

ja toodete müük terminalist. Tuvastatav on, et 22.05.2015.a vedas kostja hageja toote hageja

mahutist nr 3 xxx mahutisse koguses 26300 kg ja mahutisse nr 2 (nähtub järgnevast tõendist,

so akt nr 14, tl 39 I kd) koguses 26200 kg (katseprotokoll, millest nähtub, et kütusepartii oli

mahutis nr 3, tl 16 I kd, saatelehed, tl 12, 13 I kd, kusjuures saatelehelt nr 2205/01 ei nähtu

mahuti numbrit, kuhu hageja kaup läks). Etteruttavalt märgib kohus, et ka hageja 25.05.2015

ja 26.05.2015 tarnete liikumist kostja mahutisse nr 1 ja jagunemist mahutite 1 ja 3 vahel

kostja poolt viidatud saatelehed (tl 14 ja 15 I kd) ei näita. Muid tõendeid enda väite

tõendamiseks kostja esitanud ei ole. 22.05.2015.a akti nr 14 (tl 39 I kd) alusel on tuvastatav

ka, et hageja kaup on hoiule võetud xxx laos koguses 26215 kg. Eelnevast nähtub, et mahuti

jäägiks on märgitud 26215 kg, st eelduslikult võisid mahutis olla eelnevate toodete jäägid ca

15 kg ulatuses. Tulenevalt kohtulikust ekspertiisist kostja esitatud toote proovis PCB

sisaldus tootes puudus. Järgnevalt 27.05.2015.a akti nr 15 (tl 41 I kd) alusel on tuvastatav,

et kostja tõi oma laost kaupa koguses 11526 kg (viide katseprotokollile QAR 27 15-0501/

27.05.2015, väljaandja ISOTECH OÜ 27.05.2015, tl 160 I kd). Viidatud tõendist nähtub, et

kostja tellitud katseprotokoll QAR 27 15-0501/27.05.2015 nõuetele mittevastavust ei

tuvastanud. 30.05.2015.a akti nr 16 (tl 42 I kd) alusel on tuvastatav, et kostja tõi oma laost

kaupa koguses 13899 kg (viide katseprotokollile QAR 27 15-0501/ 27.05.2015, väljaandja

ISOTECH OÜ 27.05.2015). Vaidlust ei ole, et kokku sissetulnud kauba kogus moodustas

250 571 kg (tl 156 II kd). Aktsiisilao käitlemise aktist nr 7 nähtub, et 30.06.2015.a toimus

xxx laos toodete segamine, segati 3 komponenti, st hageja toodet, kostja toodet ja

suvediislikütust (tl 43 I kd). Peale toimingut on kostja tootele (raske kütteõli) väljastatud

vastavussertifikaat ja katseprotokoll nr. OT250615-1 (tl 161-162 I kd), misjärel kostja

tegeles selle müügiga (tl 175-177 II kd). Kohtu hinnangul, on eelnimetatud tõendite alusel

võimalik järeldada, et hageja toote osas ei tuvastatud mittevastavust.

Kostja väide, et xxx aktsiisilattu laekus kostja uus kaup 19.06.2015, ei ole samuti tõendatud.

Eelnevalt viidatud tõenditest nähtub, et 19.06.2015.a ei saanud laekuda uut kaupa kuna

mahutis oli juba 245897 kg segatud kaupa (aktsiisilao käitlemise akt nr 7, segamine

30.06.2015), mis oli võõrandatud 06.07.2015-08.07.2015 (tl 175-177 II kd). Väidetav uus

kaup segati 17.07.2015.a (aktsiisilao käitlemise akt nr 8, tl 82 I kd). Segati diislikütus ja

industriaalõli (SN-150). PCB sisaldust ei tuvastatud. Saadud segu kohta väljastati

vastavussertifikaat nr VSRK08151 ja katseprotokoll nr QAR1715-P0701 (tl 178-179 I kd).

Analüüsid tehti mahutist nr 8 ning PCB sisaldust ei olnud. Antud sertifikaadi alusel müüs

kostja PCB vabat toodet/kütteõli 17.07.2015 – 31.12.2015. Seega, PCB sisalduse puudumine

viitab üheselt asjaolule, et mahutis eelnevalt olnud hageja tootel ei saanud seda samuti olla.

Seega, seisuga 17.07.2015.a xxx mahutis nr 8 PCB sisaldus puudus. Seega ei saanud reostust

olla ka eelnevalt hoitud segudes. xxx mahutist võetud proov (09.03.2017. a ekspertiisiakti

nr. 1-9/38-1 kohaselt oli proov EE17000347, tuvastatud PCB sisaldus 3800 mg/kg, proov

oli võetud 01.06.2015. a xxx mahutist nr. 2) ei ole võetud hageja tootest ja viimasest tarnest.

Tuvastatud on, et proov võeti oluliselt hiljem ja peale seda, hageja tehingute väljavõttest on

näha, et vastavasse mahutisse oli kuni proovivõtuni toodud korduvalt tooteid (sh kahel korral

teise sertifikaadi alusel ja teiste omadustega toodet).

Järgnevalt, 29.05.2015.a xxx lattu saabus kostja õlitoode koguses 39078 kg mahutisse nr 3

(mõõteprotokoll nr RN 150530993, kauba-saatelehed 769 ja 770, tl 40, 47, 48, 163-165 I

kd), mis on identifitseeritav kostja tellitud katseprotokolliga QAR 27 15-0501/ 27.05.2015,

väljaandja ISOTECH OÜ (tl 160 I kd). Viidatud tõenditest nähtub, et kauba omanikuks on

kostja ja täiendavalt nähtub katseprotokollist, et akte proovide võtmise kohta ei koostatud.

Samas ei nähtu ühestki eelviidatud tõendist seost hagejaga ja/või hageja tootega. Järgnevalt,

oli 09.06.2015.a tootele lisatud diislikütus 149954 kg mahutisse nr 11 (mõõteprotokoll nr

RN 150609998, tl 166 I kd). Eeltoodust võib järeldada, et kostja tõi xxx mahutisse nr 3 oma

kauba, peale seda mingil moel on kaup sattunud mahutisse nr 11, peale seda valati mahutisse

nr 11 xxx OÜ diislikütus koguses 149954 kg (üleandmises-vastuvõtmise akt 04.06.2015, tl

167 I kd), misjärel tehti Analiit-AA OÜ labori poolt analüüs ja analüüsi tulemiks saadi PCB

sisaldus 402 mg/kg (analüüsiakt EE15004884, katseprotokoll nr SD290602, 09.06.2015, tl

168-169 I kd). Samas väljastati 19.06.2015.a tootele kvaliteedisertifikaat QC 1915-0602

ning kaubale omistati nimetuseks raske kütteõli „JNB500“ (tl 170 I kd), mis läks müüki.

Käesoleva vaidluse kontekstis on oluline, et kostja poolt toodete segamiste tulemusel,

tuvastati kostja tootes PCB sisaldus, kuid eelviidatud tõenditest ei saa teha järeldust, et xxx

laos toimunud tehingud seostuvad hagejaga, sh hageja sertifikaatide või katseprotokollidega

ja/või hageja tootega. Siinkohal kordab kohus, et hageja on tõendanud, et hageja tootmine

vaidlusaluste tehingute ajal seisis seoses tegevusloa pikendamise menetlusega, st tootmine

seisis 25.03.2015- 10.07.2015.a. Hageja tegevus on Keskkonnaameti järelevalve all ning

antud ajal hageja sai müüa ainult valmistoodangut. Hageja on avaldanud, et seoses asjaoluga,

et valmistoodang on hagejal ainult ühes mahutis, so mahutis nr 3 ning toodangut juurde ei

tehtud, ei saanud toote omadused 22, 25 ja 26.05.2015 tarnete puhul erineda, mis nähtub

kaubapartii väljamineku aruandest (tl 75 II kd). Kostja on seisukohal, et kostjale tarnitud

viimane kauba partii oli segu hageja mahutis M3 asunud kaubast ja 1-kuupmeetri suurustest

plastanumatest pärit jääkidest ning esitanud väite, et hageja 1-kuupmeetristest anumatest

pärit aine oli reostunud PCB-ga. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et asjas kogutud tõenditest

on tuvastatav, et hageja mahutist M3 on pärit üksnes 3 tarnet, kuid viimane tarne on osaliselt

pärit tuvastamata mahutitest, mille sisuks tõenäoliselt oligi PCB-ga reostunud aine. Lisaks

viidatud kaubapartii väljamineku aruandele, nähtub ka katseprotokollist, et kogu hageja

tarnitud kütusepartii oli mahutis nr 3 (tl 16 I kd). Seega, saab asuda seisukohale, et kostjale

müüdud kaup oli ühest ja samast partiist ning 4 tarne puhul ei olnud tegemist muu toote, kui

3 esimese tarne tootega, so naftaoode/õlisegu. Täiendavalt on tunnistajad selgitanud, et

valmistoodangut ei ole võimalik laadida erinevatest mahutitest ning seda ka kostja puhul

(tunnistaja A O ütlused, tl 173-174 II kd, tunnistaja A A ütlused, tl 176-178 II kd). Seega ei

saanud hageja toote omadused 22.05, 25.05 ja 26.05 tarnete puhul erineda. Tunnistaja A.A

ütlustest tuleneb, et valmistoodet on hagejalt võimalik saada 1 mahutist ning väited toodete

muudest anumatest saamise kohta on valed. Müüakse ainult valmistoodangut, milline on

läbinud katsed ja sertifitseeritud. Tunnistaja A.O kinnitas, et hageja toodangut müüakse

ainult ühest mahutist. Kõik oli tavapärane ka kostja sõiduki laadimisel. Seega, on eelnevate

tunnistajate ütlused sarnased ning arvestatavad. Tunnistaja A.G (tl 169-171 II kd) väited, et

ta võttis toodet erinevatest mahutitest, ei ole usaldusväärsed. Nimelt tunnistaja kirjeldab

väga täpselt 2015. a hagejaga toimunut, kuid muid asjaolusid ei mäleta.

Kostja on mh väitnud, et kostja on aktsiisiladudesse segamiseks viinud hageja toote, milleks

ta tegi uue katseprotokolli (QAR2715-P0501, 27.05.2015, tl 160 I kd). Asjas tehtud

kohtuliku ekspertiisiga on tuvastatud, et kõik proovid, millised on võetud otseselt hageja

tootest on eksperdi hinnangul PCB vabad (st toode, millist kostja oma mahutitesse ei

vedanud, so sõiduki mahutist võetud 2 proovi ja aktsiisilao mahutist võetud proov). PCB

sisaldus on avastatud toote proovidest, millised on võetud peale hageja tarnet ning toodetelt,

millised saabusid aktsiisiladudesse kostja enda mahutitest. Lisaks on ekspert sedastanud, et

hageja toote omadused on kardinaalselt erinevad kostja esitatud toote proovi omadustega,

millistel on reostuse tunnused. Ka on ekspert asunud seisukohale, et kostja esitatud

tooteproovid ei vasta toote omadustelt katseprotokollile QAR2715-P0501, 27.05.2015.a

(16.11.2017 ekspertiisiakt, tl 119-123 II kd). Seega, võib ka kohtu hinnangul sarnaselt

hagejaga asuda seisukohale, et väidetavad proovid ei ole võetud kostja poolt hageja tootest

ning reostunud proovid on võetud mahutitest osaliselt segudest ning ülejäänud osas

mahutitest märgatavalt hiljem peale tarnet. Seega arvestades proovide võtmise kohta ja aega

ei ole need hagejaga seostatavad. Seega esiteks kostja poolt hageja tootena esitletud toode

ei vasta hageja toote omadustele, teiseks ei samastu väidetavad proovid isegi kostja enda

poolt tellitud katseprotokollile (QAR2715-P0501, 27.05.2015) ja kolmandaks tunnistaja A

Gi väitel veeti hageja toodet hoopis xxx mahutitesse (tl 169 II kd), mis on vastuolus kostja

väidetega tema mahutite reostamisest ja reostuse tekkimisest just kostja mahutites.

Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja väide, et 26.05.2015. a väidetavalt saastatud tarnet

on kostja asunud jagama oma mahutitesse ning just sellega rikkus erinevaid tooteid on

paljasõnaline ja tõendamata.

10. Eeltoodu alusel, asub kohus seisukohale, et hageja poolt tarnitud toote mittevastavus

lepingu- ja seadusenõuetele, ei ole tuvastamist leidnud, so hageja ei ole oma lepingulist

kohustust rikkunud, mistõttu ei ole kostja õigustatud arve tasumisest keelduma ja kahjunõuet

esitama. Müügilepingu kohaselt on müüja põhikohustusteks müüdud asja üleandmise

kohustus ja kohustus tegema enda poolt kõik vajalikku müüdud asja omandiõiguse

üleminekuks ostjale. Hageja täitis oma kohustuse, kaup ja omandiõigus kaubale on kostjale

üle antud. Ostja põhikohustusteks on ostuhinna tasumise ja kauba vastuvõtmise kohustus.

Pärast kauba üleandmist kostjale esitas hageja kostjale tasumiseks arve nr 15-2905/03

summas 68 039,88 eurot. Kostja ei ole hageja poolt esitatud arvet tasunud. Seega kostja ei

ole oma põhikohustust, s.o ostuhinna tasumist, täitnud. Eelnevaga on tuvastatud, et hageja

ei ole oma lepingulist kohustust rikkunud, mis annaks kostjale õiguse tasu maksmisest

keelduda ja/või nõuda kahju hüvitamist, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

tasumata arvest tulenev põhivõlgnevus summas 68 039,88 eurot.

11. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või

koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Vastavalt VÕS § 101

lg 1 p-le 6 võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 järgi võib

viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on esitanud viivise nõude alates

hagi esitamisest, so alates 29.01.2016 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Viivise nõudele kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Ka kohtu hinnangul

on hageja viivise nõue põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka viivis

põhivõlgnevuselt (68 039,88 eurolt) alates 29.01.2016 kuni 12.11.2018 (viivitatud päevi

1019) summas 15 196,74 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt (68 039,88 eurolt) alates

13.11.2018 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kuivõrd kohus ei ole kahjunõude esmast eeldust tuvastanud, ei analüüsi kohus muid kahju

nõude eeldusi ning sellega seonduvalt poolte seisukohti ja tõendeid, mh ka lepingu punktiga

4.5 seonduvaid seisukohti. Lepingu p 4.5 kohaselt on pooled kokku leppinud, et juhul, kui

ostjal on pretensioone vastu võetud kauba kvaliteedi ja/või koguse osas, kohustub ostja

sellest teatama müüjale hiljemalt 7 (seitse) kalendripäeva jooksul peale kauba vastuvõttu.

Kokkuvõtvalt, kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse 68 039, 88 eurot ja viivised ning jätab vastuhagi rahuldamata.

12. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud

menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette,

millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise

suuruse. Kohus rahuldab hagi ja jätab vastuhagi rahuldamata, seega jäävad menetluskulud

käesolevas asjas OÜ Jõelähtme Naftabaas kanda.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 174 lg 4

sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid

kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku

§ 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja

lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema

astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pullerits

Kohtunik