3-18-1050/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

9. november 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1050

Haldusasi

D.B. kaebus Eesti Töötukassa 27.04.2018 otsuse nr

218001935

tühistamiseks

ja

Eesti

Töötukassa

04.05.2018 otsuse nr 318000070 tühistamiseks ja Eesti

Töötukassa

kohustamiseks

taotluste

uuesti

lahendamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: D.B., volitatud esindajad: Ivar Stukolkin ja

Irina Bušujeva

Vastustaja: Eesti Töötukassa, esindajad: Meelis

Paavel, Helle Rebane ja Raido Rink

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 10.oktoobril 2018, Tallinnas

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 2. aprillil 2018.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 22.02.2018 laekus Eesti Töötukassale pankrotihaldur Andres Hermeti avaldus tööandja

maksejõuetuse hüvitise taotlemiseks OÜ Progress Service (likvideerimisel) endistele

töötajatele, nende hulgas ka kaebuse esitajale D.B.ele.

2. 09.03.2018 laekus Eesti Töötukassale OÜ Progress Service (likvideerimisel) avaldus

kindlustushüvitise taotlemiseks koondamise korral D.B.ele.

3. Eesti Töötukassa 04.05.2018 otsusega nr 318000070 jäeti D.B.ele tööandja maksejõuetuse

hüvitis määramata. Eesti Töötukassa 27.04.2018 otsusega nr 218001935 jäeti D.B.ele

kindlustushüvitis koondamise korral määramata.

4. 28.05.2018 saabus Tallinna Halduskohtule D.B.e kaebus Eesti Töötukassa 27.04.2018 otsuse

nr 218001935 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa 04.05.2018 otsuse nr 318000070 tühistamiseks

ja Eesti Töötukassa kohustamiseks taotluste uuesti lahendamiseks.

5. 31.05.2018 võttis Tallinna Halduskohus D.B.e kaebuse Eesti Töötukassa 27.04.2018 otsuse

nr 218001935 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa 04.05.2018 otsuse nr 318000070 tühistamiseks

ja Eesti Töötukassa kohustamiseks taotluste uuesti lahendamiseks menetlusse. Asjas toimus

kohtuistung 10.10.2018.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

6. Kaebaja palub tühistada Eesti Töötukassa 27.04.2018 otsus nr 218001935 ja kohustada Eesti

Töötukassat vaadata OÜ Progress Service (likvideerimisel) poolt 09.03.2018 esitatud avaldus

D.B.e osas uuesti läbi ning tühistada Eesti Töötukassa 04.05.2018 otsus nr 318000070 ja

kohustada Eesti Töötukassat vaadata pankrotihaldur Andres Hermeti poolt 22.02.2018 esitatud

avaldus D.B.e osas uuesti läbi.

Kaebaja leiab, et otsused on põhjendamata ja kehtiva õigusega vastuolus järgnevatel põhjustel:

6.1. Kaebaja leiab, et esimeses otsuses toodud viide äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 4, mille

kohaselt, kui osaühingul on nõukogu, peab juhatus juhtimisel kinni pidama nõukogu

seaduslikest korraldustest ja tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest,

võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul, on kohatu, kuna nimetatud lõige puudutab

juhatuse tegevust osaühingutes milles on nõukogu olemas. Kaebaja tööandja osaühingus

nõukogu, kui juhtimisorgan puudus.

ÄS § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Seega

osaühingu juhtimine ei võrdu tegevjuhi kohustustega.

Kaebaja töölepingu punkt 2.1. ja lepingu lisas toodud tegevjuhi ametiülesanded on seotud nii

osaühingu juhtimisega, kui ka osaühingu töö korraldamisega. Kaebaja toob siinkohal välja

näiteks tegevjuhi ametiülesanded: ettevõtte majandustegevuse korraldamine ja vastav

dokumentaalne asjaajamine, töötehnika ja –vahendite õige ekspluatatsiooni ning otstarbeka

kasutamise kindlustamine, tööks vajalike põhivahendite hankimise korraldamine, lahkhelide

lahendamine ja alluvate nõustamine.

6.2 Kaebaja leiab, et Töötukassa lähenemise kohaselt võrdub iga tööleping sisuliselt juhatuse

liikme kohustusega, kuna juhatuse liige korraldab kogu majandustegevust. Kuid see ei tähenda,

et isik täites tegevjuhi kohustust täidab samas ka juhatuse liikme kohustust. Veelgi enam, et OÜ

Progress Service deklareeris ja tasus töötuskindlustus makseid just nimelt töölepingust

tulenevalt, mitte juhatuse liikme lepingust tulenevalt. Lisaks sellele oli tööregistris D.B.

registreeritud töötajana, mitte juhatuse liikmena ning tema tööülesanded olid laiemad ja

sügavamad, kui juhatuse liikme ülesanded.

Kaebaja väidab, et ta täitis muid juhatuse liikme ülesandeid, kui tegevjuhi valdkonnast. Ta

selgitab, et täitis juhatuse liikme ülesandeid, mille eest ta tasu ei nõudnud, kuid tegevjuhi

ülesannete täitmise eest sai ta töötasu.

6.3. Kaebaja märgib, et Riigikohtu lahendi 3-2-1-108-05 p. 25 kohaselt „ TLS § 7 p-st 10 ei

tulene, et osaühingu juhatuse liige ei saaks samaaegselt olla osaühinguga ka töösuhetes. TLS

§ 7 p 10 järgi ei rakendata töölepingu seadust üksnes juhul, kui töö, mida juhatuse liige teeb

töölepingu alusel, kujutab endast tegelikult juhatuse liikme kohustuste täitmist. Igal konkreetsel

juhul tuleb kohtul hinnata, kas juhatuse liikme kohustused ja töö, mida juhatuse liige teeb

töölepingu alusel, langevad kokku. Kolleegium on oma varasemas lahendis tsiviilasjas nr 3-2-

1-134-02 (RT III 2002, 35, 385) leidnud, et kui töö, mida juhatuse liige teeb töölepingu alusel,

ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist, tuleb rakendada töölepingu seadust.. Seega

oli kohtul oluline selgeks teha, milliseid ülesandeid kostjad osaühingus täitsid.“

Riigikohtu lahendi 3-2-1-108-05 p. 25 kohaselt „Hageja märgib kassatsioonkaebuses, et

juhatuse liikme kohustused on ÄS §-des 180 ja 181 nimetatud suhteliselt laialt ning neid sätteid

sisustatakse igas kaasuses individuaalselt….. Kolleegium on 8. aprilli 2004. a otsuses

tsiviilasjas nr 3-2-1-39-04 (RT III 2004, 11, 138) märkinud, et seadus ei keela äriühingu

juhatuse või nõukogu liikmel täita samas äriühingus töölepingu alusel talle pandud kohustusi.“

Kaebaja leiab, et vastutaja ei ole piisava hoolega tuvastanud töösuhte olemasolu kaebaja ja

tööandja vahel. Ning otsuste vastuvõtmisel suhtus asjasse pealiskaudselt.

6.4. Kaebaja teatab, et osaühing, milles ta töötas, tegeles raudteeveeremitele varuosade

hankimisega ja müügiga ning tööstusettevõttetele seadmetele varuosade hankimisega ja

müügiga, seadmete remondiga ning tarninvate toodete ja varuosade kvaliteedi ja seisundi

kontrolliga.

Kaebaja selgitab, et ta tuli OÜ-sse Progress Service tööle töölepingu alusel tegevdirektori

ametikohale 01.11.2011 (tl 12-14). See, et hiljem kaebaja sai juhatusse, ei muutnud töölepingus

kokkulepitud tööülesanded, vaid temale lisati juurde lisaks töölepingus olnud tööülesannetele

ka seadusest tulenevaid juhtimise ja esinduse funktsioone.

Kaebaja töö sisu oli kirjeldatud töölepingu punktis 2.2. ning lisaks lepinguga ettenähtule

osales kaebaja pidevalt kauba vastuvõtmistel ja üleandmistel, laadis isiklikult kauba peale ja

maha, vormistas kauba dokumente, valmistas ette enampakkumisetel osalemiseks dokumentide

pakette, teostas kauba ja teenuste hankeid, kohtus klientidega, tegi ettevõtte kontoritöid ja

teostas kontoritarvete oste ning korraldas ja koristas kontorit. Nimetatud ülesannete kirjeldus ei

ole lõplik ning juba nimetatud ülesanded viitavad asjaolule, et need ei kuulu juhatuse liikme

ülesannete hulka.

Kaebajal oli töösuhe osaühinguga olemas ning seega kaebaja tegevuse hindamisel tuleb

lähtuda töölepingu alusel talle pandud kohustustest.

6.5. Kaebaja on seisukohal, et juhatuse liikme amet ja töölepinguline töötaja on ühes isikus, ei

eelda, et õigussuhete valik peab langema just juhatuse liikme suhte peale. Tööleping eeldab

mitte töötasu tasumist, vaid tööandja töötajale töötasu maksmise kohustust. See kohustus oli

tööandjal kaebaja arvates olemas. Töötasu väljamaksmine on seotud mingite põhjustega, kuid

töötasu mingi aja eest välja maksmata jätmine iseenesest ei tõenda töösuhete puudumist.

6.6. Kaebaja märgib, et töötas OÜ Progress Service ( registrikood 12175213, likvideerimisel)

tegevjuhi ametikohal töölepingu alusel alates 01.11.2011.a mitte alates 01.11.2016.a. nagu on

märgitud otsuses. Seoses töötasu muudatusega vormistati töötajale töölepingu lisa asemel

töölepingu terviktekst, mis on kahjuks otsuse aluseks. Antud asjaolu viitab dokumentide

ebapiisavale analüüsile otsuse vastuvõtmisel. Kaebaja on seisukohal, et töölepingust tulenevalt

oli töötaja tööstaaž tööandja juures 6 aastad ja 4 kuud. Juhatuse liikmeks sai töötaja hiljem -

alates 22.10.2013. aastast.

Kaebaja toob välja, et Riigikohus tegi lahendis nr 3-3-1-25-15 (p 11) järelduse, et „Töösuhte

jätkumisele viitab ka töölepingute tingimus, mille kohaselt kehtivad need lepingud edasi ka

pärast töötaja juhatuse liikmeks valimist. .. ei ole lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt

pooltel ka keelatud samaaegselt juhtorgani liikme staatusega olla sama juriidilise isikuga

töösuhtes. Muu hulgas võib see olla tingitud töötaja soovist saada suuremaid sotsiaalseid

tagatisi.“

Kaebaja leiab, et tema ja osaühingu vahel sõlmitud tööleping jäi kehtima ka juhatuse liikmeks

olemise ajal, töölepingut ei ole poolte vahel lõpetatud, töölepingus toodud tööülesanded jäid

muutmata. Kaebaja on seisukohal, et seetõttu tulenesid kaebaja juhatuse liikmete kohustused

ainult seadusest ning hõlmasid ainult esindamist. Kaebaja kui töötajast tegevjuhi kohustused ei

kujuta endast ainult juhatuse liikme kohustuste täitmist.

Seega on väär vastustaja väide, et kaebajaga vormistatud tööleping vastab oma sisult juhatuse

liikme lepingule.

Kaebaja leiab, et võttes arvesse kõike ülaltoodut, on tõendatud töösuhte olemasolu kaebaja ja

OÜ Progress Service vahel ning talle tuleb tööandja maksejõuetusest tulenev hüvitist määrata.

6.7. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 710,40 eurot (tl 132-

133).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

7. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses. Vastustaja põhjendab

oma seisukohti alljärgnevalt.

7.1. Vastustaja jättis kaebuse esitajale maksejõuetuse hüvitise määramata, sest kaebaja ja OÜ

Progress Service (likvideerimisel) vahel ei ole olnud töösuhet. Vastustaja hinnangul täitis

kaebaja 22.10.2013-27.02.2018 OÜ-s Progress Service juhatuse liikme ülesandeid.

7.2. Vastustaja on seisukohal, et äriühingu juhatuse liige võib samas äriühingus samal ajal

töötada ka töölepingu alusel, kuid seda ainult juhul, kui tehtav töö ei kujuta endast juhatuse

liikme kohustuste täitmist. Teisisõnu, juhatuse liikmel saab olla töölepinguline suhe

äriühinguga ainult siis, kui ta täidab lisaks juhatuse liikme ametikohustustele ka muid

ülesandeid peale juhatuse liikme kohustuste.

Kuigi seadus ei keela äriühingu juhatuse või nõukogu liikmel täita samas äriühingus töölepingu

alusel talle pandud kohustusi, millistele seisukohtadele on oma lahendites nr 3-2-1-39-04 ja nr

3-2-1-134-02 asunud ka Riigikohus, tuleb vaidluse lahendamisel kindlaks teha milline on

selliste lepingute õiguslik iseloom ja nende suhtes kohaldatav seadus. Osundatud Riigikohtu

lahendites on asutud seisukohale, et äriühingu juhatuse liige võib samas äriühingus töötada ka

töölepingu alusel, kui tehtav töö ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist. Riigikohus

märgib lahendis nr 3-2-1-39-04 ka seda, et TLS § 7 p 10 sätestab, et töölepingu seaduse sätted

ei laiene juriidilise isiku organi liikme suhetele juriidilise isikuga. Tulenevalt tsiviilõiguse

dispositiivsusest võivad juriidiline isik ja selle organi liige viimase poolt juriidilise isiku organi

liikme kohustuste täitmiseks sõlmitavas lepingus kokku leppida nende töölepingu seaduse

sätete kohaldamises, mis pole ainuomased töölepingule ja vastuolus juriidilise isiku tegevust

sätestava seadusega.

Seega selleks, et otsustada kas poolte vahel oli tegemist töösuhtega või täitis kaebaja pärast

22.10.2013 juhtorgani liikme ülesandeid, tuleb tuvastada kas kaebaja ja OÜ Progress Service

suhetes esinesid töölepingut iseloomustavad tunnused või mitte.

7.3. Vastustaja toob välja, et töölepingu mõiste sätestab töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 1.

Selle seadusesätte kohaselt teeb füüsiline isik (töötaja) töölepingu alusel tööd teisele isikule

(tööandjale), alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.

Sama paragrahvi lg 4 kohaselt ei kohaldata töölepinguseadust lepingule, mille kohaselt töö

tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev

ning lg 5 kohaselt ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut juriidilise isiku juhtorgani liikme ega

välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule.

Seega töölepingu tunnused on järgmised:

- töötaja annab tööandja käsutusse oma tööjõu ja ta on kohustatud tööandjale kokkulepitud tööd

tegema;

- lepingu esemeks on kokkulepitud töö tegemine tähtaega määramata või teatud tähtaja jooksul;

- töö tegemisel on töötaja ja tööandja alluvusvahekorras, töötaja kohustub alluma tööandja

juhtimisele ja kontrollile;

- töölepingu alusel tehtav töö on tasuline;

- töötingimused lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel.

Osaühingu juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi äriühingu osanike poolt äriseadustiku

(edaspidi ÄS) § 184 lg 1 kohaselt ning osaühingu juhatuse ülesanded ja juhatuse valimise korra

sätestab ÄS § 180. Kuigi ÄS § 1801 kohaselt võib osaühingu juhatuse liikmele maksta ka tasu,

ei ole see töötasu töölepingu seaduse mõttes.

7.3.1. Vastustaja märgib, et vaidlust ei ole, et kaebaja asus alates 01.11.2011 tööle OÜ-s

Progress Service tegevjuhi ametikohale poolte vahel 01.11.2011 sõlmitud töölepingu alusel

ning vastavalt poolte vahel sõlmitud töölepingule oli töötaja töö sisuks ettevõtte

majandustegevuse korraldamine, üldjuhtimise teostamine, alluvate nõustamine ja nende töö

korraldamine ja kontrollimine. 01.11.2016 vormistati 01.11.2011 sõlmitud töölepingu

muudatus seoses töötasu muutumisega ning täpsustati kaebaja tööülesandeid. Muudetud

lepingu punkti 2.1 järgi oli tegevjuhi ülesanneteks firma juhtimine ja muude ülesannete

täitmine, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust ja on seotud tööandja eesmärkide

saavutamisega. Lepingu lisaks oleva ametijuhendi kohaselt olid tegevjuhil järgmised

ülesanded: ettevõtte majandustegevuse korraldamine ja vastav dokumentaalne asjaajamine,

alluvate töö organiseerimine, hea ja katkematu töö korraldamine ning nõutavate töö- ja

olmetingimuste tagamine, töötehnika ja -vahendite õige ekspluatatsiooni ning otstarbeka

kasutamise kindlustamine, tööks vajalike põhivahendite hankimise korraldamine, ettevõtte

üldjuhtimise teostamine, lahkhelide lahendamine ja alluvate nõustamine.

Võttes arvesse kõik kaebuse esitaja esitatud dokumendid ning selgitused, on vastustaja

hinnangul

kaebaja

töölepingus

toodud

ülesanded

seotud

äriühingu

igapäevase

majandustegevusega ning äriühingu juhtimisega. Vastustaja hindas hüvitise taotlemise

avaldusele lisatud ja täiendavalt esitatud dokumente kogumis ning leiab, et tegevjuhi ülesanded

on ÄS kohaselt juhatuse liikme ülesanded. Vastavalt ÄS § 180 lg 1 on juhatus osaühingu

juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. ÄS §-d 179, 183, 185 ja 186 sätestavad juhatuse

liikmete täiendavad kohustused, mille järgi tuleb juhatusel näiteks koostada raamatupidamise

aastaaruanne

ja

tegevusaruanne,

korraldada

osaühingu

raamatupidamist,

vältida

konkurentsikeelu rikkumist ning hoida osaühingu ärisaladust.

Vastustaja hinnangul ei välju kaebaja ametijuhendis loetletud ülesanded tavapärase äriühingu

majandustegevuse juhtimise ja korraldamise raamidest. Kaebaja tegeles osaühingu igapäevase

majandustegevuse juhtimise ja korraldamise ning esindamisega. Asja materjalist ei järeldu, et

kaebaja oleks täitnud mingit peamist ja juhtimisest ning esindamisest lahusseisvat funktsiooni,

mille täitmist ei võiks nõuda ega eeldada äriühingu juhatuse liikmelt. Ka kaebaja ise on

kaebuses välja toonud, et tegevjuhi ametiülesanded on seotud juhtimisega ja osaühingu töö

korraldamisega. Seega on kirjeldatud tööülesanded seotud ettevõtte juhtimise, esindamise ja

igapäevase majandustegevuse korraldamisega, mis on omased juhatuse liikme ülesannetele.

7.3.2. Vastustaja peab oluliseks asjaolu, et vastustaja andis haldusmenetluses 12.04.2018

kaebajale võimaluse esitada tõendeid, mis tõendaks tema töötamise asjaolusid ja tehtud tööd

ning ka täiendava võimaluse vastavate tõendite esitamiseks. Kaebaja selliseid tõendeid ei

esitanud.

7.3.3. Arvestades asjaoluga, et kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et ta oli töötaja, kes allus

tööandja korraldustele ning ta tegeles tööülesannetega, mis väljuvad tavapärase äriühingu

majandustegevuse juhtimise ja korraldamise raamidest, asub vastustaja seisukohale, et kaebaja

ja OÜ Progress Service vahel ei olnud pärast kaebaja OÜ Progress Service juhatuse liikmeks

valimist mitte tööõiguslikku suhet, vaid kaebaja täitis OÜ Progress Service juures juhtorgani

liikme ülesandeid. Sisuliselt kaebuse esitajal töötaja ja tööandja alluvusvahekord puudus, mis

on omane töösuhtele.

7.3.4. Vastustaja toob välja, et töösuhtele on iseloomulik, et töölepingu alusel tehtav töö on

tasuline. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt on kaebajale viimane töötuskindlustusmaksega

maksustatav väljamakse toimunud 2014. aasta maikuus. Asjaolu, et ligi 4 aastat ei ole kaebajale

väljamakseid tehtud, viitab vastustaja arvates samuti asjaolule, et pooltevahelist suhet ei saa

käsitleda töölepingulise suhtena. Kuigi ÄS § 1801 kohaselt võib osaühingu juhatuse liikmele

juhtimise eest küll maksta tasu, kuid ÄS-ist ei tulene sellist kohustust. Juhatuse liikmele

makstav tasu ei ole ka töötasu töölepingu seaduse mõttes.

Vastustaja märgib täiendavalt, et TKindlS § 3 lg 2 p 3 kohaselt ei ole kindlustatu isik, kes on

juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kellele ei

laiene töölepingu seadus. Tulumaksuseaduse § 9 lg 1 järgi juriidilise isiku juhtimis- või

kontrollorgan on igasugune volitatud organ või isik, kellel on tulenevalt vastava juriidilise isiku

kohta käivast seadusest, ühingulepingust, põhikirjast või muust juriidilise isiku tegevust

reguleerivast õigusaktist õigus osaleda juriidilise isiku tegevuse juhtimisel või juhtorgani

tegevuse kontrollimisel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on juhtimis- või kontrollorganiks

muuhulgas juhatus.

See tähendab, et juhatuse eest makstud tasudelt ei peeta kinni töötuskindlustusmakset ja talle ei

laiene töötuks jäämisel TKindlS-s sätestatud õigused kindlustushüvitiste saamiseks. Kui

juhatuse liikme eest makstud tasudelt on töötuskindlustusmakse ekslikult kinni peetud, ei tekita

see isikule kindlustuskaitset, kuna juhatuse liige ei ole kindlustatu TKindlS mõttes. Samuti ei

tõenda töötuskindlustusmakse tasumine kuni maini 2014, et tegemist on töösuhtega. Vastustaja

hinnangul on kaebajale makstud tasudelt alates 22.10.2013 töötuskindlustusmakse alusetult

kinni peetud arvestades, et kaebaja täitis alates 22.10.2013 juhatuse liikme ülesandeid.

Enammakstud töötuskindlustusmakseid on aga võimalik maksukorralduse seaduses sätestatud

korras maksuhaldurilt tagasi taotleda või tasaarvestada.

7.4. Vastustaja leiab, et kuna kaebaja töölepingujärgsed tööülesanded on hõlmatud juhatuse

liikme kohustustega, puudus kaebaja ja OÜ Progress Service vahel töösuhe ja seega on

vastustaja otsus kaebajale tööandja maksejõuetuse hüvitise määramata jätmise osas

õiguspärane.

7.5. Vastustaja leiab, et ka kanne töötamise registris, mille kohaselt töötas kaebaja OÜ-s

Progress Service ajavahemikul 01.11.2011-08.02.2018, ei tõenda töösuhte olemasolu kaebaja

ja OÜ Progress Service vahel. Vastustaja hinnangul ei ole töötamise registri kanne vastustajale

siduv TKindlS § 20 kohase hüvitise määramise otsustamisel. TKindlS sätetest ega ka muudest

õigusaktide sätetest ei tulene, et TKindlS § 20 kohase hüvitise määramise otsustamisel oleks

töötamise registrisse tehtud kannetele antud õiguslik tähendus. Seega ei saa kaebaja käesoleval

juhul töösuhte tuvastamisel võtta aluseks töötamise registrisse märgitud kandeid. Töösuhte

olemasolu või selle puudumise peab tegema kindlaks hinnates kõiki esitatud tõendeid kogumis.

7.6. Vastustaja leiab, et ekslik on kaebaja seisukoht, mille kohaselt pärast 22.10.2013, mil

kaebaja nimetati OÜ Progress Service juhatuse liikmeks, jätkus tema töösuhe OÜ-ga Progress

Service ning sõlmitud tööleping jäi kehtima ka juhatuse liikmeks valimise ajaks.

Vaidlust ei ole selle üle, et alates 22.10.2013 valiti kaebaja äriregistri andmetel OÜ Progress

Service juhatuse liikmeks ja tema ülesandeks jäi ettevõtte juhtimine ja esindamine. Seega oli

kaebaja juriidilise isiku organi liige.

Vastustaja märgib, et kuivõrd osanike 18.10.2013 (äriregistri järgi 22.10.2013) otsusega valiti

kaebaja juhatuse liikmeks, mida tõendab OÜ Progress Service osanike koosoleku protokoll,

lõppesid kaebaja töösuhted OÜ-ga Progress Service tegelikult juba 18.10.2013, sest töölepingu

alusel juhtimisülesandeid täitva isiku nõusoleku andmist valida ta äriühingu juhatuse liikmeks,

tuleb käsitleda nõusoleku andmisena töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel. Sellisele

seisukohale on asunud oma lahendis nr 3-2-1-96-00 Riigikohus. Vastustaja märgib, et kaebaja

töölepingu jäeti ilmselt vormiliselt korrektselt lõpetamata. Eeltoodust tulenevalt on ekslik

kaebaja väide, et pooltevaheline tööleping jätkus pärast tema OÜ Progress Service juhatuse

liikmeks valimist.

Eelnevast tulenevalt on ebaõige ka kaebaja seisukoht, et otsuste tegemisel ei ole arvestatud

01.11.2011 sõlmitud töölepinguga, kuivõrd nimetatud leping lõppes vastustaja arvates

22.10.2013 OÜ Progress Service juhatuse liikmeks asumise nõusoleku andmisega. Kuivõrd

01.11.2016 sõlmiti kaebajaga uus leping (kaebaja väitel muudeti 01.11.2011 sõlmitud lepingut),

siis tuli vastustajal nimetatud lepingust otsuse tegemisel ka lähtuda.

7.7. Kuna kaebajaga sõlmitud lepingust tulenevad ülesanded on otseselt seotud osaühingu

juhtimise ja esindamisega, siis ei saa sõlmitud lepingut lugeda töölepinguks, vaid kokkuleppeks

juhatuse liikme ülesannete täitmiseks, mistõttu on õiguspäraselt jäetud kaebajale

kindlustushüvitis koondamise korral määramata, sest kaebajal puudus töösuhe (vt TKindlS §-

le 14¹).

7.8. Kohtuistungil jäi vastustaja oma seisukohtade juurde.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Käesolevas asjas seisneb vaidlus selles, kas vastustaja on oma 04.05.2018 otsusega nr

318000070 õiguspäraselt keeldunud kaebajale määramast tööandja OÜ Progress Service

(pankrotis) maksejõuetuse hüvitist ja 27.04.2018 otsusega nr 218001935 koondamise

kindlustushüvitist.

Kaebaja väidab kaebuses, et tema suhteid OÜ-ga Progress Service tuleb käsitleda mh

töösuhtena alates 01.11.2011 kuni 08.02.2018, mil töösuhe lõppes TLS § 89 lg 2 p 2 alusel

vaatamata sellele, et kaebaja oli ka OÜ Progress Service juhatuse liige ajavahemikul

22.10.2013-27.02.2018. Sellest tulenevalt oli tal õigus ka taotletud hüvitistele. Kaebaja leiab,

et ta täitis lisaks esindamise funktsioonile, mis tulenes juhatuse liikme staatusest ka teisi

täiendavaid tööülesandeid, mis tulenesid töölepingust ja ka 01.11.2016 sõlmitud töölepingust,

mis oli tegelikult algse 01.11.2011 sõlmitud töölepingu muutmine, mitte uue töölepingu

sõlmimine. Kaebaja on seisukohal, et töölepingu alusel töötamist tõendab muuhulgas see, et

tema eest maksti töötuskindlustuse maksu ning ta oli registreeritud töötamise registris.

Vastustaja kaebajaga ei nõustu ning leiab, et kaebajal puudub töösuhtest tulenev nõue OÜ

Progress Service vastu, millest tulenevalt on vaidlustatud otsused õiguspärased. Vastustaja

leiab, et kaebaja väited töösuhte olemasolu kohta on tõendamata. Vastustajale esitatud tõendid

viitavad sellele, et poolte vahel 01.11.2016 sõlmitud leping oli tegelikult juhatuse liikmega

sõlmitud leping ning mingeid muid ülesandeid ei ole kaebaja täitnud. 01.11.2011 tööleping

lõppes aga kaebuse esitaja juhatuse liikmeks valimisel (poolte kokkuleppel) vaatamata sellele,

et korrektselt lepingu lõpetamist ei vormistatud. Töötamise registril on informatiivne tähendus.

Juhul kui kaebaja eest tasuti ebaõigesti teatav periood töötuskindlustuse makseid, siis on õigus

taotleda nende tagastamist või tasaarvestamist maksuseadustes sätestatud korras. Lisaks ei ole

makstud kaebajale töötasu juba ligi 4 aastat.

9. TKindlS § 141 sätestab, et õigus saada kindlustushüvitist koondamise korral on töötajal, kelle

töösuhe selle tööandjaga on kestnud vähemalt viis aastat ja kelle tööleping on üles öeldud

koondamise tõttu või kes on töölepingu üles öelnud töölepingu seaduse § 37 lõike 5 alusel, või

ametnikul, kelle teenistusstaaž on vähemalt viis aastat ja kelle teenistussuhe on lõpetatud

avaliku teenistuse seaduse § 90 alusel.

Seega on isikul õigus kindlustushüvitisele koondamise korral üksnes juhul, kui isik on töötanud

töölepingu alusel või ametnikul. Järelikult tuli otsuse vastuvõtmisel vastustajal kontrollida

töösuhte olemasolu.

Hüvitised tööandja maksejõuetuse korral sätestab TKindlS § 20, mille kohaselt tööandja

maksejõuetuse korral hüvitatakse töötajale järgmised tasud: 1) enne tööandja maksujõuetuks

tunnistamist saamata jäänud töötasu; 2) enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata

jäänud puhkusetasu; 3) enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist töölepingu

ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses.

TKindlS § 22 lg-st 1 (nii vaidlusaluste otsuste tegemise ajal kehtinud redaktsioonis kui ka hetkel

kehtivas redaktsioonis) tulenevalt on töötukassa pankrotihalduri avalduse saamisel kohustatud

kontrollima taotluse põhjendatust. Muu hulgas tuleb töötukassal lisaks tööandja

maksejõuetusele kontrollida, kas nõue tuleneb töölepingulisest suhtest ja kas taotletav summa

on põhjendatud. TKindlS § 1 lg 3 järgi kohaldatakse selles seaduses sätestatud

haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades TKindlS erisusi. Üheks

erisuseks tööandja maksejõuetuse hüvitise määramise ja kindlustushüvitise määramisel

koondamise korral avalduse menetluses on see, et avaldusele lisatavad dokumendid peavad

üldjuhul võimaldama töötukassal vajaliku otsuse tegemist ning tuleb eeldada, et töötukassale

esitatakse avalduse lahendamiseks piisavad usaldusväärsed ja tegelikkusele vastavad andmed.

Kohus märgib, et see ei tähenda siiski HMS §-s 6 sätestatud uurimisprintsiibi mittekohaldumist,

vaid üksnes andmete esitamisel teatud hoolsuskohustuse olemasolu. Töötukassa peab taotluse

õigeks lahendamiseks selgitama välja kõik asjas tähendust omavad asjaolud ega saa piirduda

üksnes pankrotihalduri esitatuga, kui see on ebapiisav.

Arvestades eeltoodud regulatsiooniga oli antud juhul vajalik välja selgitada, kas kaebaja oli

Progress Service OÜ-ga töösuhtes ja kui oli, siis millisel perioodil ja kas kaebajale oleks tulnud

sellest tulenevalt maksta taotletud hüvitisi (kindlustushüvitist koondamise korral ja tööandja

maksejõuetuse hüvitisi).

10. Kohus leiab, et käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et Progress Service OÜ ja D.B.e

vahel sõlmiti 01.01.2011 tööleping nr 01-11, mille kohaselt alustas D.B. tööandja juures tööd

alates 01.11.2011 osaühingu tegevjuhi ametikohal.

Vaidlust ei ole, et OÜ Progress Service 18.10.2013 osanike otsusega valiti D.B. juhatuse

liikmeks. Vastav kanne on äriregistrisse tehtud 22.10.2013.

Küll aga on vaidlus selles, kas vastustaja seisukoht, et D.B.e juhatuse liikmeks valimisega

lõppes vaikimisi poolte kokkuleppel ka 01.01.2011 sõlmitud tööleping nr 01-11 või kehtisid

paralleelselt mõlemad õigussuhted.

Kohus leiab tuginedes mh RK lahendile nr 3-2-1-96-00, et kaebaja ja Progress Service OÜ

töölepinguline suhe lõppes kaebaja juhatuse liikmeks valimisega. Viidatud lahendis selgitas

Riigikohus järgmist: „TLS § 7 p 10 kohaselt ei laiene töölepingu seadus osaühingu juhatuse

suhetele osaühinguga. Hageja nõustumine olla ME reorganiseerimisel osaühingu juhatuse

liige tähendas ühtlasi töölepingu lõpetamise ettepanekuga nõustumist. ÄS § 180 järgi on

juhatus osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. OÜ Valgemetsa

Puhkekeskus põhikirja p 28 kohaselt on juhataja ülesandeks osaühingu juhtimine ning p 29

kohaselt on osaühingu juhatus üheliikmeline. Kohtud ei ole tuvastanud, et hageja, olles alates

22. augustist 1997. a juhatuse liige, täitis osaühingu juhtimisel lisaks äriseadustikust ja

põhikirjast tulenevatele ülesannetele muid tööülesandeid. Seega osaühingu juhatuse liikmeks

valimisega tööleping hagejaga lõppes poolte kokkuleppel. Seetõttu ei ole õige ka kaebuse väide,

et vallavolikogu otsusega ME ümberkujundamisel OÜ-ks Valgemetsa Puhkekeskus jäi TLS §-

st 6 tulenevalt temaga sõlmitud tööleping kehtima.“

Kohus nõustub pärast käesolevas asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega tutvumist

vastustajaga ja leiab, et käesoleval juhul puudusid kaebaja ja Progress Service OÜ vahelistes

suhetes pärast tema juhatuse liikmeks valimist töölepingut iseloomustavad tunnused.

Töölepingu mõiste sätestab töölepinguseadus (TLS) § 1. Kohus nõustub vastustajaga selles, et

kaebaja poolt väidetavalt täidetud ülesanded TLS § 1 sätestatud tunnustele ei vasta. Vastustaja

on kohtu arvates põhjendatult välja toonud, et analüüsides kõiki esitatud dokumente ja selgitusi

tuleb asuda seisukohale, et kaebaja töölepingus p.2.2. toodud ülesanded (tl 12) kattuvad

sisuliselt ÄS sätestatud juhatuse liikme ülesannetega. Selliseid töid, mida võiks eraldi

juhtimisest ja esindamisest välja tuua ja mis oleks erilised just tegevjuhi tööle, ei ole. Kohus

märgib, et kaebaja kaebuses väljatoodud tööde hulgas on kohtu arvates tõepoolest kaks tööd –

kauba peale ja mahalaadimine ja kontori koristamine – mis pole seaduse mõttes kindlasti

äriühingu juhataja ülesanded, kuid need tööd ei ole ka tegevdirektori tavapärased tööd. Kohus

on seisukohal, et tegu on vältimatute lisatöödega, mida arvestades, et tegu oli väikeettevõttega,

teevad vastavalt vajadusele sellistes ettevõtetes üpris sageli nii tegevjuhid kui ka juhatuse

liikmed (või nende käsul muud töötajad), sest majanduslikult ei ole mõttekas nende

teostamiseks eraldi töölisi palgata. Kontorikoristamisega seoses märgib kohus siinkohal

täiendavalt, et osa ajast oli kaebaja esindaja väitel tegu ka kodukontoriga, mis tähendab, et selle

korrashoidu ei saa pidada eriliseks täiendavaks tööülesandeks, sest oma kodu hoiavad inimesed

tavaliselt korras ise sõltumata töösuhtest. Kohus peab vaidlustatud haldusaktide õiguspärasuse

hindamisel oluliseks ka seda, et vastustaja teostas oma uurimiskohustust ja andis kaebajale

võimaluse esitada 12.04.2018 haldusmenetluses täiendavaid tõendeid, mis tõendaks tema

töötamise asjaolusid ja tehtud tööd, kuid kaebaja seda ei teinud.

Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et kaebaja ja Progress Service OÜ vaheline

töösuhe lõppes kaebaja juhatuse liikmeks valimisega 22.10.2013.

11. Vaidlust ei ole ka selles, et 01.11.2016 sõlmisid Progress Service OÜ ja D.B. töölepingu nr

02/2016 (tl 106), mille kohaselt D.B. asub tööle tegevjuhi ametikohale.

Töö sisuks on firma juhtimine ja muude ülesannete täitmine, mis tulenevad töö iseloomust või

töö üldisest käigust ja on seotud tööandja eesmärkide saavutamisega. Tööülesannete

üksikasjalik kirjeldus on esitatud töötaja ametijuhendis (tl 91). Ametijuhendist nähtub üheselt,

et tegemist on ettevõtte majandustegevuse korraldamise ja sellega seotud ülesannetega: a)

ettevõtte majandustegevuse korraldamine ja vastav dokumentaalne asjaajamine; b) alluvate töö

organiseerimine ja kontrollimine, sh tööohutuse alal; c) hea ja katkematu töö korraldamine ning

nõuetavate töö- ja olmetingimuste tagamine; d) töötehnika ja –vahendite, kasutada antud

hoonete, platside, rajatiste jne korrasoleku, õige ekspluatatsiooni ning otstarbeka kasutamise

kindlustamine; e) tööks vajalike põhivahendite, tööriistade, kaitsevahendite, seadmete ja

materjalide hankimise korraldamine; f) ettevõtte üldjuhtimise teostamine, lähtudes

sellekohastest õigusaktidest kinnipidamisest; g) ettevõtte töös ettetulevate lahkhelide

lahendamine; h) alluvate nõustamine praktilistes töö jt ettevõte eesmärke elluviivates

küsimustes.

Kohus leiab, et ametijuhendi kohaselt oli kaebajal õigus ja kohustus korraldada oma

äranägemise järgi ettevõtte majandustegevust. Isiku allumist tööandja korraldustele sellest ei

nähtu, mis on üheks peamiseks töölepingu tunnuseks.

Kaebaja poolt kaebuses välja toodud ülesannete – kauba vastuvõtmine ja üleandmine, kauba

peale ja maha laadimine, kauba dokumentide vormistamine, dokumendi pakettide

ettevalmistamine enampakkumistel osalemiseks, kauba ja teenuste hangete teostamine,

klientidega kohtumine, kontori tööde tegemine, kontoritarvete ostmine ja kontori koristamine

ja selle korraldamine ei ole samuti selliseid ülesanded, mis arvestades ettevõtte väiksust võiks

väljuda ettevõtte tavapärase juhtimise raamidest. Seejuures ei olnud selliseid ülesandeid

kaebaja töölepingus märgitud. Kohus leiab, et väikeettevõtte puhul on tavapärane, et ettevõtte

juhatuse liige täidab erinevaid rolle selleks, et tagada ettevõtte majandustegevuse toimimine sh

vajadusel koristab kontorit, muretseb töövahendid jne.

Kohus leiab, et D.B. ei ole esitanud ei haldusmenetluses ega kohtumenetluses tõendeid selle

kohta, et ta oli suhtes osaühinguga töötaja, kes allus tööandja korraldustele ning, et ta oleks

tegelenud tööülesannetega, mis oleks väljunud tavapärase äriühingu majandustegevuse

juhtimise ja korraldamise raamidest.

Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja ja Progress Service OÜ vahel

01.11.2016 sõlmitud lepingut tuleb käsitleda mitte kui töölepingut, vaid kui juhatuse liikme

lepingut. Järelikult ei olnud kaebaja töölepingulistes suhetes ka alates 01.11.2016 kuni

08.02.2018 (mil esitati D.B.ele OÜ Progress Service poolt töölepingu ülesütlemise avaldus

seoses OÜ Progress Service pankroti välja kuulutamata jätmisega raugemise tõttu. Vt tl 108).

12. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja oli kantud töötamise registrisse (TÖR) alates

01.11.2011-08.02.2018 (tl 33). Küll aga on pooled erinevatel seisukohtadel seoses TÖR kande

õigusliku tähendusega.

Kohus nõustub siinkohal vastustajaga ja leiab, et töötamise registri kanne ei ole vastustajale

siduv TKindlS § 20 kohase hüvitise määramise otsustamisel, kuivõrd registrisse kantud

andmetel on vastavalt Vabariigi Valitsuse 30.07.200 määrus nr 240 § 13 lg 1 ainult

informatiivne tähendus.

13. Kohus märgib, et asjas on tõendatud, et D.B.ele maksti viimati Progress Service OÜ poolt

tasu maikuus 2014 aastal (tl 34). Pärast seda ei ole töötasu väljamakseid toimunud. Vastustaja

on kohtu arvates põhjendatult välja toonud, et töösuhtele on iseloomulik, et töölepingu alusel

tehtav töö on tasuline. Asjaolu, et ligi 4 aastat ei ole kaebajale väljamakseid tehtud, viitab samuti

asjaolule, et pooltevahelist suhet ei saa käsitleda töölepingulise suhtena. Küll aga võib ÄS §

1801 kohaselt osaühingu juhatuse liikmele juhtimise eest tasu maksta, kuid sellist kohustust ÄS-

st ei tulene.

Juhatuse liikme D.B.e poolt haldusmenetluses esitatud väited (tl 51), et juhatuse liikmed

otsustasid esimesena tasuda võlgnevused teistele ettevõtetele ja seejärel alles tasuda

palgavõlgnevuse, et hoida ettevõtet toimimas on iseenesest loogiline selgitus juhatuse liikme

poolt, kuid ükski töötaja ei oleks kohtu veendumusel ilmselt tavaolukorras nõus tegema ligi 4

aastat tasuta tööd pankrotiohus ettevõttele. Vastav asjaolu näitab veelkord, et kaebaja, kui üks

ettevõtte juhatuse liikmetest, ei teinud ettevõttes töölepingu alusel tööd, vaid täitis üksnes

juhatuse liikme ülesandeid, mis olid arvestades seda, et osaühingul oli ka teine juhatuse liige

(vt tl 123-124), täpsemalt lahti kirjutatud juhatuse liikme lepingutes, mille pooled olid ekslikult

või tegelikku suhet varjates, vormistanud töölepinguna.

Kaebaja on ise välja toonud, et 01.11.2016 vormistati uus tööleping terviktekstina just nimelt

palga muudatuse tõttu. Kohtuistungil selgitas kaebaja pool, et lepingu sõlmimisel oli tegu

eelkõige sooviga formaalsused täita ja seetõttu ei ole see ka väga läbimõeldud. Kohus leiab, et

arvestades asjaoluga, et viimane palga makse on kaebajale tehtud 2014 mai kuus ning ettevõttel

olid 2016 aastal juba majanduslikud raskused, siis on eluliselt ebausutav, et seoses palga

muudatusega, mida reaalselt polnud juba üle aasta makstud ega hakatud maksma ka uue

lepingu alusel, oli vajalik vormistada uus tööleping, mis väidetavalt oli eelmise töölepingu

muutmine, et saada selge õiguslik alus hüvitiste saamiseks ettevõtte pankroti korral. Arvestades

kaebaja, kui juhatuse liikme teadlikkust osaühingu majanduslikust seisukorrast, on selline

järeldus kohtu arvates ka ilmselgelt eluliselt usutav. Asjaolu, et kaebajale ka pärast väidetava

töölepingu sõlmimist töötasu ei makstud, kinnitab kohtu arvates eelmist järeldust täiendavalt.

14. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kuni 2014 maini saadud tasudelt maksti töötuskindlustuse

maksu. Samas ei tähenda see automaatselt seda, et isikule laieneks töötuks jäämisel TKindlS-s

sätestatud õigused kindlustushüvitise saamiseks. Vastustaja on kohtu arvates siinkohal

põhjendatult

välja

toonud,

et

kui

juhatuse

liikme

eest

makstud

tasudelt

on

töötuskindlustusmakse ekslikult kinni peetud (mitte silmas pidades võimalike riigipoolsete

hüvitiste saamist ettevõtte pankrotistumisel), ei tekita see isikule veel kindlustuskaitset, kuna

juhatuse liige ei ole kindlustatu TKindlS mõttes. Kohus märgib, et vastustaja selgitab siinkohal

õigesti, et valesti tasutud maksud on õigus seaduses sätestatud korras tagasi nõuda. Samuti ei

tõenda töötuskindlustusmakse tasumine kuni 2014 maini, et tegemist oli töösuhtega.

15. Arvestades kõiki eelpool tuvastatud asjaolusid leiab kohus, et vastustaja on õiguspäraselt

jätnud oma 27.04.2018 otsusega nr 218001935 kindlustushüvitise koondamise korral

määramata ja 04.05.2018 otsusega nr 318000070 kaebajale tööandja maksejõuetuse hüvitise

määramata.

Kohus leiab, et kõigepealt on vastustaja uurimiskohustust täites õigesti tuvastanud, et kaebajal

ei olnud vastustajaga sisulist tööõiguslikku suhet ajavahemikus 22.10.2013-08.02.2018 ning

01.11.2016 sõlmitud lepingu näol oli tegelikult tegemist juhatuse liikme kohustuste täitmise

lepinguga. Kohus märgib siinkohal, et eelnevalt on kohus juba nõustunud vastustajaga, et

töölepingu näol oli sisuliselt tegu juhatuse liikme lepinguga ehk näiliku lepinguga. Vastavalt

TSÜS § 89 lg 2 on näilik tehing tühine ja vastavalt selle lg 3 kohaldatakse juhul, kui näiliku

tehinguga varjatakse teist tehingut, varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. Seadusest

tulenevalt on seega võimalik töölepingu (mis sõlmiti 01.11.2016) ümberkvalifitseerimine

juhatuse liikmega sõlmitud lepinguks, mida nähtuvalt vaidlustatud otsusest vastustaja ka tegi.

Kohus peab oluliseks ka asjaolu, et vastustaja andis haldusmenetluses kaebajale võimaluse

esitada tõendeid ja seisukohti, mis tõendaks tema töötamise asjaolusid (tl 84-85). Kaebaja

selliseid tõendeid ei esitanud. Ka kohtumenetluses ei ole kaebaja oma väiteid töötamise kohta

töölepingu alusel tõendanud.

Kaebaja poolt haldusmenetluses esitatud kirjavahetus Irina Bušujevaga ei tõenda seda, et

kaebaja oleks täitnud juhatuse liikme ülesannetest mingeid erinevaid tööülesandeid (45p-46).

Kaebajal tuli ära näidata konkreetselt, milliseid juhatuse liikme ülesannetest erinevaid

ülesandeid, mis vastaks TLS sätestatule, ta täitis. Asjaolu, et isikud vormistasid omavahelised

suhted ekslikult töölepinguna, mitte juhatuse liikme lepinguna, antud asjaolu ei muuda.

Kohus on seisukohal, et arvestades käeoleva asja asjaolusid ja eriti kaebaja väiteid mitmeid

aastaid tehtud tööst, mis ei kattu juhatuse liikme ülesannetega, oleks kaebaja pidanud suutma

esitada või siis vähemalt nimetada nii haldus või ka kohtumenetluses mingeidki tehtud töid ja

täidetud tööülesandeid või vähemalt seda, kust võib tema tehtud tööde kohta tõendeid leida.

Kaebaja seda ei teinud ja oma töötamist töölepingu alusel ei ole tõendanud. Kohus märgib, et

Tallinna Ringkonnakohus on haldusasja nr 3-11-3066 kohta langetatud otsuse punktis 11

muuhulgas märkinud “… taotluse osaline rahuldamine eeldab ka huvitatud isiku poolt

asjakohaste täpsustuste ja tõendite esitamist. Käesoleval juhul on apellant piirdunud üksnes

formaalsete või üldise sisuga dokumentide esitamisega, mille ebapiisavus töösuhte tegeliku

olemasolu tõendamiseks on talle haldusmenetluse käigus üheselt arusaadavalt teatavaks tehtud

(töötukassa on saatnud kõigile asjaomastele töötajatele tutvumiseks haldusakti projekti).

Sellises olukorras pidi olema apellandile teada, et kui ta soovib hüvitise määramist vähemalt

osaliselt, siis tuleb tal töötukassale esitada täiendavaid andmeid ja dokumente, mis tema

töötamist (tööülesannete tegelikku täitmist) tõendaksid.“ ja sama otsuse punktis 15 „ …

Olukorras, kus apellant on kogu haldus- ja kohtumenetluse käigus väitnud, et ta tegi

töölepingus kokkulepitud tööd, tuleb esmajoones temal endal esitada tõendid, mis seda

faktiväidet kinnitaksid. Põhjendamatu oleks nõuda, et töötukassa peaks hüvitise määramiseks

esitatud avalduse tervikuna rahuldamata jätmiseks tõendama ära negatiivse asjaolu esinemise

ehk isiku mittetöötamise fakti (vt nt Riigikohtu 29.05.2012 otsus nr 3-2-1-64-12, p 16;

21.12.2007 otsus nr 3-2-1-123-07, p 15).“. Kohus leiab, et need kõrgemate astmete kohtute

jõustunud otsustes väljendatud seisukohad on asjakohased ka käesoleva asja lahendamisel.

15. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et vastustaja on vaidlustatud otsustes põhiküsimuses

õigesti leidnud, et kaebaja ei ole tõendanud TLS kohase töösuhte olemasolu ja seetõttu tuleb

kindlustushüvitis koondamise korral ja tööandja maksejõuetuse hüvitis tema osas jätta

määramata. Seega jääb kaebus rahuldamata kõigi nõuete osas.

16. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tegi kohus otsuse kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude

väljamõistmist nõudnud ja kohus jätab need menetlusosaliste enda kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik