3-18-1275/7 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Enno Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

09. november 2018, Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-18-1275

Haldusasi

X.X kaebus Saaremaa Vallavalitsuse 22.03.2018

otsuse nr 10-2/356-2 ja 29.05.2018 korralduse nr

2-3/560 tühistamise nõudes

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

1. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult;

2. Saata käesoleva määruse ärakiri kaebajale

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse

Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Y.Y esitas 01.03.2018 Saaremaa Vallavalitsusele taotluse, millega soovis hooldekodu

kohamaksu osalist hüvitamist (vt vaidlustatud otsustus tl 11).

2. Saaremaa Vallavalitsus teatas 22.03.2018 otsustuses nr 10-2/356-2 Y.Yile, et taotlus

jäeti rahuldamata.

3. X.X esitas 20.04.2018 Saaremaa Vallavalitsuse 22.03.2018 otsusele nr 10-2/356-2

vaide, mis jäeti vallavalitsuse 29.05.2018 korraldusega nr 2-3/560 rahuldamata.

4. X.X esitas 28.06.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Saaremaa Vallavalitsuse

29.05.2018 korralduse nr 2-3/560 „Vaide lahendamine“ tühistamiseks.

5. Tallinna Halduskohus jättis 27.08.2018 määrusega kaebuse käiguta. Kaebajal tuli

teatada, kas ta jääb vaideotsuse vaidlustamise juurde kindlaks või on kaebuse eesmärgiks

siiski 22.03.2018 keeldumise nr 10-2/356-2 tühistamine. Samuti tuli täpsustada, miks on

märgitud kaebajaks X.X kui 22.03.2018 otsusega jäeti rahuldamata Y.Yi taotlus ehk siis,

kas kaebajaks on Y.Y ja kas X.X oli märgitud kaebajaks ekslikult. Kohus selgitas, et

juhul kui kaebajaks on X.X, siis tuleb kaaluda kaebuse lubatavuse küsimust (tl 26).

6. X.X vastas esindaja kaudu kohtumäärusele 07.09.2018 ja jäi seisukohale, et kaebajaks

on X.X , sest vald on vaidlustatud haldusaktidega pannud rahalise kohustuse X.X-ile .

Kaebaja palus tühistada nii Saaremaa Vallavalitsuse 22.03.2018 otsuse nr 10-2/356-2 kui

ka Saaremaa Vallavalitsuse 29.05.2018 vaideotsuse nr 2-3/560.

7. Tallinna Halduskohus küsis 11.09.2018 kohtunõudega kaebuse lubatavuse hindamiseks

Saaremaa Vallavalitsuselt kas vald on soovinud kohustada X.X-i tasuma hoolekodu

kohamaksust puudolevat summat või oli tegemist pigem taustsituatsiooni selgitamisega ja

põhjendustega selles mõttes miks valla hinnangul ei saanud Y.Yi taotlust rahuldada.

8. Saaremaa Vallavalitsus teatas 21.09.2018 vastuses, et vallavalitsus ei pannud X.X-ile

otseselt rahalisi kohustusi, tegemist oli taustsituatsiooni selgitamisega ja põhjendusega

selles mõttes miks vallavalitsuse hinnangul ei saanud Y.Yi taotlust rahuldada.

Vallavalitsus lisas täiendavalt, et X.X on ise rahalise kohustuse endale võtnud, sõlmides

SA-ga Muhu Hooldekeskus lepingu Y.Yi hooldekulude tasumiseks.

9. Kaebaja teatas 27.09.2018 seisukohas, et ei nõustu vallaga, et tema kaebus ei ole

lubatav (39-40). Saaremaa Vallavalitsus lahendas kaebaja vaide 29.05.2018 korraldusega

nr 2-3/560. X.X kutsuti vallavalitsusse 14.05.2018 vaide lahendamise arutelule. Seega on

vallavalitsus haldusmenetluses olnud seisukohal, et X.X on isik, kellel on õigus esitada

vaie vallavalitsuse 22.03.2018 otsusele nr 10-2356-2. Samuti on vallavalitsus 29.05.2018

korralduses nr 2-3/560 märkinud haldusakti vaidlustamisviite. Kuna Saaremaa

Vallavalitsus on asunud seisukohale, et X.X-il puudub kaebeõigus, on vallavalitsus

käitunud kaebaja suhtes eksitavalt. Vallavalitsusel ei ole õigust tõlgendada kahe

eraõigusliku isiku vahel sõlmitud lepingut. Pooltevahelise vaidluse korral tõlgendab

lepingut kohus. Vallavalitsus on ületanud oma võimupiire, mille tulemusel on tehtud

ebaõiged järeldused, mis on ilmselgelt mõjutanud menetluse lõpptulemust ja on viinud

vallavalitsuse ebaõige lõppotsustuseni ja ebaõigete haldusaktide andmiseni. Kaebaja

õiguste riive on ilmne. HKMS § 121 lg 2 p 1 puhul on tegemist diskretsioonilise alusega,

mis võimaldab tagastada kaebuse juhul, kui kohtu arvates puudub kaebajal, eeldades tema

faktiliste väidete tõendatust, ilmselgelt kaebeõigus. Nimetatud alusel kaebuse tagastamine

on võimalik vaid juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta.

10. Tallinna Halduskohus küsis 25.10.2018 kohtunõudega kaebajalt kokkuvõtvalt seda kas

kaebaja soovib olukorras kus vald on käitunud väidetavalt eksitavalt viia kaebaja osas veel

praegu vastavat täpsustust sisse (tl 41).

11. X.X-i 31.01.2018 vastusest järeldub uuesti, et kaebaja märkimisel ei ole eksitud (tl

42-44).

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lõigete 1 ja 2 kohaselt võib isik

kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil,

sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid

seaduses sätestatud juhul. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt, kui kaebajal puudub asjas

ilmselgelt kaebeõigus, võib kohus kaebuse selle esitajale tagastada.

13. X.X taotleb Saaremaa Vallavalitsuse 22.03.2018 otsuse nr 10-2/356-2 kui ka

Saaremaa Vallavalitsuse 29.05.2018 vaideotsuse nr 2-3/560 tühistamist. Kaebaja on

kinnitanud, et on esitanud kaebuse enda nimel ning jäänud kindlaks seisukohale, et

vaidlustatud haldusaktid rikuvad tema õigusi, kuivõrd talle on pandud rahalisis kohustusi

ning eeltoodust tulenevalt on tal ka kaebeõigus. Saaremaa Vallavalituse otsusega nr 10-

2/356-2 lahendati aga Y.Yi 01.03.2018 taotlust, millega oli soovitud hooldekodu

kohamaksu osalist hüvitamist ning see jäeti rahuldamata. Vaideotsusega lahendati otsuse

nr 10-2/356-2 peale esitatud vaiet, mis tähendab seda, et eesmärkidest lähtuvalt oli oluline

vaidlustada nimelt otsust nr 10-2/356-2. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et lisaks

põhinõudele võib vaideotsuse tühistada mõnikord pigem õigusselguse huvides. Seega ei

ole antud juhul väga oluline miks vald ei nõudnud Y.Yi märkimist vaide esitajaks, sest

vald võis tõlgendada seda ka selliselt, et vaie oli esitatud Y.Yi huvides. Samas oli tehtud

keelduv otsustus Y.Yi suhtes, mis tähendab seda, et tema peaks olema ka kaebaja.

14. Asjaolu, et keelduva otsustuse tekstis on viitega konkreetsele isikule toodud välja

erinevaid põhjendusi mille tõttu võis vallavalitsuse arvates taotluse rahuldamata jätta,

vastavale isikule (X.X) kohustusi ei tekita ning ühtlasi tähendab see seda, et tal ei ole ka

kaebeõigust. Seda, et X.X-ile ei ole soovitud kohustusi panna on vald oma vastuses ka

kinnitanud. Siinkohal tuleb arvestada ka seda, et tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 60

lõikest 2 saab olla täitmiseks kohustuslik vaid haldusakti resolutiivosa. Kohus on jätnud

seonduvalt kaebeõiguse küsimusega kaebuse ühel korral käiguta ning 25.10.2018

kohtunõudega veel ka üle küsinud, kas kaebaja soovib viia sisse täpsustust, mille kohaselt

oleks kaebajaks Y.Y, kuid seda ei ole tahetud. Kaebaja teatas 31.10.2018 vastuses, et

Y.Yil puudus/puudub huvi kaebuse esitamise vastu. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus

kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuivõrd kaebajal puudub ilmselgelt

kaebeõigus.

15. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda seaduses ettenähtud korras ja tähtaegadel

uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud

(HKMS § 43 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm

Kohtunik