2-18-6083/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

(TAGASELJAOTSUS)

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Vallo Kariler

09. november 2018. a, Tallinn

2-18-6083

OÜ Aktiva Finants hagi A S vastu võla, intressi,

viivise ja sissenõudmiskulude nõudes

1 505,97 eurot

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Marilin Palts

Kostja: A S (isikukood xxx), elukoht xxx

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista kostjalt A S (isikukood xxx) hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood

10746479) kasuks välja 1 191,08 eurot (põhivõlg 996,66 eurot, intress 103,66,

sissenõudmiskulu 40 eurot ja seisuga 19.04.2018 viivis 50,76 eurot).

3. Mõista kostjalt A S hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks välja viivis

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlasummalt

996,66 eurot alates 20.04.2018 kuni põhivõla tasumiseni.

4. Jätta hagi rahuldamata osas, milles 19.04.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivise nõue ületab 50,76 eurot.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1.

Jätta menetluskulud 84% ulatuses kostja ja 16% ulatuses hageja kanda.

5.2.

Määrata kindlaks hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas

325 eurot (riigilõiv 225 eurot ja põhjendatud õigusabikulu 100 eurot).

5.3.

Mõista kostjalt A S hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskuluna

välja 84% punktis 5.2. kindlaks määratud summast, s.o 273 eurot.

Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates lahendi jõustumisest kuni

menetluskulude hüvitamiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-18-6083

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot.

Kautsjon

tuleb

kostjal

tasuda

Rahandusministeeriumi

arvelduskontole

nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või

nr EE221700017003 510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida

tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.

Kohtu selgitused

- Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1-3

sätestatud aluse esinemise korral.

- Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.

- Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

- Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3) ning

tunnistab selle omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud tähitud kirjaga, ei

vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse

hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku

põhjendatust.

Hageja nõuab kostjalt 1 426,24 euro (põhivõlg 996,66 eurot, intress 103,66 eurot ,

sissenõudmiskulu 40 eurot ja 19.04.2018 seisuga viivis 285,92 eurot) ja edasiulatuva viivise

(võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlasummalt

996,66 eurot kuni põhivõla tasumiseni) väljamõistmist tulenevalt P G OÜ ja kostja vahel

13.01.2017 sõlmitud laenulepingust nr Sr570171, 16.05.2017 sõlmitud väikelaenulepingust nr

Sr3129191 ja 18.01.2017 sõlmitud väikelaenulepingust nr Sr571448.

2 (3)

2-18-6083

Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud, v.a

osaliselt viivise osas. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg

6 alusel rahuldamata (vt nt Riigikohtu 03.05.2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-17, p 16 jj).

VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 1

esimese lause alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS §

113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

Hageja nõuab kostjalt viivist määraga 45,07 % aastas, s.o 0,1234 % päevas. Viivisemäär ületab

seadusjärgset viivisemäära üle 6 korra. Asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma

majandus- või kutsetegevuses. Seega võib eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu

tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat

ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mida saab pidada tühiseks. Seejuures lähtub kohus

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohast, mille kohaselt on eelduslikult VÕS § 42 lg 3 p 5 ja

VÕS § 42 lg 1 järgi tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab

kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (Riigikohtu 10.05.2016. a määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-25-16, p 13; samuti 16.11.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-16, p 16).

Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe

tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu

14.06.2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24; Riigikohtu 10.05.2016. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13).

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja

kasuks välja seisuga 19.04.2018 sissenõutavaks muutunud viivise summas 50,76 eurot.

Ülejäänud osas tuleb hagi rahuldada, sh edasiulatuva viivise nõudes.

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu

84% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud

16% ulatuses hageja ja 84% ulatuses kostja kanda.

Kohus, tutvunud hageja menetluskuludega (riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 950 eurot),

leiab, et need kuuluvad rahuldamisele osaliselt (sh riigilõiv 225 eurot ja põhjendatud

õigusabikulu 100 eurot). Tegemist on nn masshagiga, kus hageja kasutab hagiavaldusena

väljatöötatud standardset vormi. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel

asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja kvalifikatsiooni, seisukohtade põhjendatust, tehtud

tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kuna kostja kohtule

teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, puuduvad kostjal menetluskulud.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 273 eurot (s.o 325-st eurost

6084 TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler

kohtunik

3 (3)