4-18-5389/6 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-18-5389

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

8. november 2018, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-18-5389 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23. oktoobri 2018. a , millega määrus

rahuldati menetlusaluse isiku kaitsja advokaat TK

Indrek Sirgi

taotlus menetluskulude hüvitamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.

Tühistada Harju Maakohtu 23. oktoobri 2018. a määrus.

2. Rahuldada k

ohtuvälise menetleja määruskaebus.

3. (ik VTMS § 23 alusel mõista õigusabikulude katteks Eesti Vabariigilt TK

XXXXXXXXXXX) kolm) eurot ja 96 kasuks välja (kakssada nelikümmend (üheksakümmend kuus) senti, sh käibemaks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesolev määrus on lõplik, lähtuvalt § VTMS -st 198 edasikaebamisele mittekuuluv.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus koostas 10. septembril menetlusaluse isiku 2018 väärteoprotokolli väärteoasjas nr 2302,18,009555

TK suhtes, mille kohaselt

TK rikkus liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 2, § 38 lg 1 ja § 33 lg 11 p 1, pannes toime vasta

valt LS § 227 lg 2, § 234 lg 1 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

2.

26. septembril 2018 esitas menetlusaluse isiku valitud kaitsja advokaat Indrek Sirk kohtuv tseeritud älisele menetlejale vastulause, milles palus arvestada LS § 227 lg 2 järgi kvalifi väärteos karistamisel kergendava asjaoluga ning LS § 234 lg 1 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavates väärtegudes menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

3. -le liiklusseaduse

Põhja prefektuuri 9. oktoobri 2018 otsusega määrati § 227 lg 2 ja § TK LS

242 lg 1 ning karistusseadustiku (KarS) § 63 lg 1 alusel karistuseks LS § 227 lg 2 järgi rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot. Sama otsusega lõpetati väärteomenetlus osaliselt LS § 234 lg 1 tunnustel süüteokoosseisu puuduse tõttu väärt § 29 lg 1 p 1 alusel. eomenetluse seadustiku

4-18-5389

4.

17. oktoobril 2018 esitas menetlusaluse isiku kaitsja I. Sirk VTMS § 23 alusel Harju

Maakohtule taotluse väärteomenetluses tekkinud õigusabikulude hüvitamiseks TK-le. Taotluse kohaselt on menetlusalune isik kandnud väärteomenetlusega seoses õigusabikulusid summas 552 eurot, mille hüvitamist kaitsja taotleb terves ulatuses. Õigusabiteenust osutati ulatuses, milles väärteomenetlus lõpetati.

5. Harju Maakohtu 23. oktoobri 2018. a määrusega rahuldati kaitsja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks ning hüvitati VTMS § 23 alusel menetlusalusele isikule kulud summas 552 eurot. Oma otsustust põhjendas maakohus järgmiselt.

Põhja prefektuur lõpetas 9. oktoobril 2018 väärteomenetluse asjas VTMS § 29 lg nr 2302,18,009555

1 p 1 alusel, s.o seoses väärteokoosseisu puudumisega. Taotluse kohaselt on

TK tasunud väärteoasjas

osutatud õigusabi eest . Taotlusele on lisatud koopia Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli

552 eurot 17.

oktoobri 2018. a kuluarvestusest. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 p 1

6 sätestatud alusel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud -3 ja 5- kaitsjale

makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi või kohaliku eelarve vahenditest. -

- TK l tekkinud kulu kuulub eeltoodust tulenevalt hüvitamisele. Taotletava hüvitise suurus on samuti mõistlik, arvestades väärteoasja materjale.

MÄÄRUSKAEBUS

6. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses taotleb kohtuväline menetleja, s.o Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

vanemväärteomenetleja määruse tühistamist ja menetlusa TR, luse isiku valitud kaitsja taotluse rahuldamist õigusabikulude hüvitamiseks osaliselt, s.o jättes kulud summas 276 eurot menetlusaluse isiku kanda.

Oma taotlust põhjendab kohtuväline menetleja kokkuvõtlikult järgmiselt.

6.1. kaitsja esitas kohtuv 2018.a vastulause, milles palus LS TK älisele menetlejale 26. septembril § 234 lg 1 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud süüdistustes väärteoasi lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud õigusrikkumist kaitsja ei vaidlustanud. Vastulausele on kaitsja lisanud CD-plaadi videosalvestusega, mille on filminud menetlusalune isik ning mis kajastab LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemist. Seega osutas kaitsja õigusteenust ulatuses, mis sisaldas nii LS § 242 lg1 kui ka LS § 234 lg järgi kvalifitseeritud süüdistust.

6.2. Väärteoasjas nr 2302,18,009555 tegi kohtuväline menetleja otsuse 9. oktoobril 2018.a, milles LS § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteomenetlus lõpetati süüteokoosseisu puudumisel VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Samas otsuses asus menetleja ka seisukohale, et

TK süüline käitumine LS § 15 lg 1 p

2 ja § 33 lg 11 p 1 rikkumised on tõendatud ning väärteod on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 ja

§ 242 lg 1 järgi. u lõpetati väärteomenetlus tervikuna. Maakohus arvestas ekslikult nag

6.3. - VTMS §

23 tulenevalt hüvitatakse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamise st

korral menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtumääruse alusel riigi või kohaliku eelarve vahenditest. Riigikohtu kiriminaalkolleegiumi asjas nr

3-1-1-77-16 punktist 18.2 tulenevalt jäävad kohtupraktika kohaselt süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse. Olukorras, kus arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav tuleb õigeks mõista või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt. Kolleegiumi hinnangul on toodud mõttekäik ülekantav ka väärteomenetlusele. Seega tuleb riigil VTMS § 23 alusel

4-18-5389

hüvitada üksnes need menetlusalusel isikul väärteomenetluses tekkinud kulud, mis on seotud LS §

234 lg 1 järgi kvalifitseeritud süüdistuse väärteomenetluse lõpetamisega. s

6.4. VTMS § 23 näeb küll ette kohtul kaitsja tasu hüvitamise väärteomenetluses, kuid seda vaid juhul, kui väärteomenetluse lõpetatakse VTMS § 29 lõike 1 punktides 1– –6 sätestatud alustel.

3 ja 5

Üksnes sellisel juhul hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigivõi kohaliku eelarve vahenditest. Olukorras, kus kohtuvälise menetleja otsusega lõpetatakse menetlus vaatamata kaitsja taotlusele ühe süüdistuse osas ehk käesoleval juhul LS § 234 lg 1 kvalifitseeritud rikkumise osas, VTMS kaitsja tasude täies ulatuses hü tamise võimalust ette ei näe. vi

6.5. Maakohus ei tutvunud kaitsja esitatud 17. oktoobri 2018.a kuluarvestusega. Vastasel juhul pidanuks id, millised on seotud

kohus märkama, et kuluarvestus kajastab ka selliseid kulus LS § TK

33 lg 11 p 1 õigusrikkumisega. Kohtuväline menetleja leiab viitega kuluarvestusele, et kuna nii arutelu büroos (0,5 h) väärteotoimikuga tutvumine (0,5 h), kliendile materjalide tutvustamine sh ,

kliendisalvestuse analüüs (1,2 h), vastulause koostamine (1,4 h) ning õigusabukulude hüvitamise taotlus (0,5 h) sisaldavad osaliselt ka LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritud õigusrikkumist, tuleb nendele toimingutele kulutatud aja maksumus jagada kahega ning hüvitada osaliselt. 0,25 h kestnud toimingu maksumus, mis on seotud sõiduki vaatlusega ja fotode tegemisega seoses mobiiltelefoni võimaliku paiknemise kindlakstegemisega tuleb jätta täies ulatuses TK kanda. nes kuluarvestuse nimekirjas Üks

märgitud aja maksumus (0,25 h), mis kulus väärteotoimikus olevale videosalvestuse analüüsile ja kajastab LS § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritud õigusrikkumist, tuleb VTMS § 23 tulenevalt hüvitada TK

le täies ulatuses.

6.6. Kokkuvõtlikult leiab kohtuväline menetleja, et le tuleb seoses LS § 234 lg 1 järgi TK- kvalifitseeritud õigusrikkumise lõpetamisega VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel hüvitada valitud kaitsjale makstud tasu kokku 2,3 tunni osas tunnihinnaga 100 eurot s.o 230 eurot, millele lisandub käibemaks

20%, s.o kokku 276 eurot. Apellandi sellist seisukohta toetab ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse nr 3-1-1-77-16 p 18.2.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohtu hinnangul väärivad kohtuvälise menetleja määruskaebuse väited tähelepanu.

8. asjas nr Maakohtu määruse lugejale võib jääda mulje nagu lõpetati väärteomenetlus 2302,18,009555 tervikuna, mistõttu pidas kohus põhjendatuks hüvitada menetlusalusele isikule VTMS § 23 alusel menetluses tekkinud kulud õigusteenusele täielikult. Kohtuväline menetleja viitab määruskaebuses õigesti, et

9. oktoobri 2018 väärteootsusega lõpetati tegelikkuses see nii ei olnud.

väärteomenetlus osaliselt, s.o LS § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritud teo osas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel

.

Sama otsusega aga karistati

TK LS § 227 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavates tegudes rahatrahviga. Maakohus kulude hüvitamise kohta otsustust tehes sellega ei arvestanud. Seetõttu nõustub ringkonnakohus kohtuvälise menetlejaga, et maakohus määras ekslikult õigusabikulud hüvitamisele VTMS § 23 alusel terves ulatuses.

9. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 p – –6 sätestatud alustel valitud kaitsjale makstud mõistliku -des 1 3 ja 5

suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi või kohaliku eelarve vahen - ditest. Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi praktika kohaselt jäävad väärteomenetluse osalisel lõpetamisel riigi kanda väärteomenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, mille suhtes väärteomenetlus lõpetatakse (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. oktoobri 2017. a otsus asjas nr

4-18-5389

4-16-7649, p 22; 5. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-77-16, p 18.2). Seega tuleb järgnevalt otsustada nende menetluskulude hüvitamine, mis on seotud väärteomenetluse osalise lõpetamisega.

10. Kaitsja esitatud kuluarvestuse alusel ei ole võimalik kohtul üheselt eristada, mis toiminguid tegi kaitsja üksnes seoses väärteosüüdistuse selle osa menetlemisega, milles menetlus lõpetati.

Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav tuleb õigeks mõista või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt. Nimetatud seisukoht on ülekantav väärteomenetlusele (RKKKm 4-16-7649, p 22; RKKKm 3-1-1- -16, p 18.2).

11. Taotluse kohaselt osutati õigusteenust menetlusalusele isikule üksnes osas, milles väärteomenetlus lõpetati. See väide on vastuolus kaitsja vastulausest ning advokaadibüroo koostatud kuluarvestusest nähtuvaga. Nimelt sisaldab kaitsja vastulause kohtuvälisele menetlejale taotlusi kõigi kolme väärteo osas: taotlust arvestada LS § järgi kvalifitseeritava väärteo eest karistamisel

227 lg 2

kergendava asjaoluna k

ahetsust ning taotlust väärteomenetlus LS § 242 lg 1 ja § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritavates väärtegudes lõpetada. Kuluarvestuses järgmised on nimetatud toimingud: arutelu

büroos, materjalidega tutvumine, videosalvestuse analüüs, vastulause koostamine, materjalide tutvustamine kliendile, salvestuse analüüs, sõiduki vaatlus, vastulause koostamine, õigusabikulude hüvitamise taotluse koostamine. Kohtuväline menetleja määruskaebuses, et väärteotoimikus selgitab

oleva videosalvestuse analüüsi kulu on seotud üksnes LS § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritud õigusrikkumisega. Ringkonnakohtul pole alust väita vastupidist. Lisaks märgib ringkonnakohus, et õigusabikulude hüvitamise taotluse koostamise vajaduse tingis ainult see, et väärteomenetlus lõpetati osaliselt. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et väärteotoimikus oleva videosalvestuse analüüsi (0,25 tundi) ning õigusabikulude hüvitamise taotluse koostamisega (0,5 tund tekkinud kulu i)

tuleb - TK le hüvitada terves ulatuses. Ülejäänud toimingute tegemisest tekkinud kulu tuleb hüvitada 1/3 ulatuses.

12. Maakohtule esitatud taotluse ja sellele lisatud kuluarvestuse kohaselt osutas kaitsja menetlusalusele isikule väärteomenetluses õigusabiteenust 4,60 tundi kokku summas 460 eurot (ilma käibemaksuta). Kaitsja ühe töötunni keskmiseks hinnaks on 100 eurot, mis on ringkonnakohtu hinnangul mõistliku suurusega. Õigusabi osutamiseks kulunud aega peab ringkonnakohus samuti põhje Arvestades eeltoodut tuleb hüvitada kulu 1/3 osas summas ndatuks.

128 eurot ja 30 senti ning

kahelt alles v kogusumma koos jäänud toimingult tervenisti summas 75 eurot. Hüvitamisele kuulu käibemaksuga on 243 eurot ja 96 senti.

13. Juhindudes VTMS § § 196 lg , § 150 lg tühistab rin -st 194, -st 3 -st 2 gkonnakohus maakohtu

määruse, määruskaebuse ning määrab VTMS § 23 alusel le riigieelarvest hüvitamisele rahuldab TK- kuuluvaks summaks 243 eurot ja 96 senti.

/allkirjastatud digitaalselt/