2-18-12445/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

9. november 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-12445

Tsiviilasi

XX kaebus Tallinna kohtutäituri Toomas Saarma

8. augusti 2018 otsuse peale täiteasjas

nr 194/2016/1263. Avalduse menetlusse võtmisest

keeldumine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 4. septembri 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood

XXXXXXXXXXX, lepinguline esindaja vandeadvokaat

Rivo Kaldvee

Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma

Puudutatud isik II: OÜ A-Investment (registrikood

12084901), lepingulised esindajad vandeadvokaadid

Margo Lemetti ja Alo Noormets

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 4. septembri 2018 määrus tühistada ja saata asi menetlusse

võtmise otsustamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. OÜ A-Investment (sissenõudja, kohtumenetluses puudutatud isik II) avalduse ning

täitedokumendiks olevate 15. augusti 2013 notariaalse dokumendi nr 2226 ja 15. augusti 2013

laenulepingu alusel algatas Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma (kohtutäitur, kohtumenetluses

puudutatud isik I) täitemenetluse XX (võlgnik, kohtumenetluses avaldaja) suhtes täiteasjas

nr 194/2016/1263 (vaidlusalune täiteasi) 227 935 euro sissenõudmiseks.

2. Kohtutäitur saatis 19. juulil 2018 võlgnikule täitmisteate kinnisasja arestimise akti

koostamise kohta, milles märgitu kohaselt oli sissenõude summaks 261 984,56 eurot, millest

hüpoteegiga tagatud nõude võlgnevus oli 242 025 eurot (seisuga 15. juuli 2016) ja lisanduv

viivis, kohtutäituri tasu 19 940,40 eurot ja alustamise tasu 19,16 eurot.

2 (3)

3. Võlgnik esitas 25. juulil 2018 kohtutäiturile kaebuse, et tühistada vaidlusaluses täiteasjas

19. juuli 2018 dokument „Täitetoimingust teatamine“. Kaebuse kohaselt on kohtutäitur asunud

asja täitma ülemäärases suuruses ja seetõttu on ebaõige ka kohtutäituri tasu suurus. Tallinna

Ringkonnakohtu 28. veebruari 2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-12941 tunnistati vaidlusaluses

täiteasjas lubamatuks viivisenõude sundtäitmise suuremas summas kui 148 000 eurot. Kohus

asus seisukohale, et täidetava nõude suuruseks kokku saab olla maksimaalselt 227 935 eurot.

Ebaõige sissenõude summa tõttu on ebaõige ka määratud kohtutäituri tasu suurus.

4. Kohtutäitur jättis 8. augusti 2018 otsusega (edaspidi „kohtutäituri otsus“) kaebuse

rahuldamata, kuid märkis, et täitetoimingust teatamise teates on sissenõude summa suurus

tehnilise vea tõttu ekslik. Hüpoteegiga tagatud nõude võlgnevus on 227 935 eurot. Tasu osas

tugines kohtutäitur kuni 9. juunini 2018 kehtinud kohtutäituri seaduse (KTS) § 35 lg 2 p-le 13

ja märkis, et kohtutäituri põhitasu on 7,25% põhinõudest, st 19 830,34 eurot.

5. Võlgnik esitas 21. augustil 2018 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri otsusele. Kaebuse

kohaselt ei ole sissenõudjal nõudeid täitetoimingust teatamise teates märgitud suuruses.

Kohtutäitur asus täitma nõuet, mida osaliselt või üldse ei eksisteeri ja sellest tulenevalt on

ebaõige ka kohtutäituri tasu suurus. Sundtäitmine on lubamatu suuremas ulatuses, kui on

hüpoteegiga tagatud nõude maht.

MAAKOHTU MÄÄRUS

6. Maakohus keeldus 4. septembri 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) kaebuse menetlusse

võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ja § 371 lg 2 p 2 alusel, kuivõrd

kaebusega kohtutäituri otsuse peale ei ole võlgnikul võimalik taotletavat eesmärki saavutada.

Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda.

Maakohus märkis, et kui võlgnik leiab, et täitemenetluste läbiviimine on kõrvalnõuete osas

lubamatu, siis tuleb pöörduda kohtusse hagiga sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

MÄÄRUSKAEBUS

7. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada. Menetluskulud

palub võlgnik panna kohtutäituri kanda.

Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

maakohus mõistis ebaõigesti kaebuse eesmärki. Kaebus oli suunatud kohtutäituri

tegevuse vaidlustamisele. Kohtutäitur tegi otsuse, mille alusel nõuab võlgnikult

võlgnevuse tasumist ulatuses, mida realiseeritav hüpoteek ei taga. Kohtutäituri poolt

sundtäidetav on üksnes hüpoteegiga tagatud nõue, kuid kohtutäitur nõuab võlgnikult

kogu võlgnevuse tasumist. Kohtutäitur oleks pidanud lähtuma täitemenetluse

seadustiku § 2 lg 1 p-st 19 ja rakendama asjaõigusseaduse (AÕS) § 346 lg 1 ning

pankrotiseaduse § 35 lg 1 p 6 ja tegema otsuse, millega nõuab võlgnikult põhivõlgniku

võlgnevust sisse vaid hüpoteegiga tagatud nõude ulatuses;

-

maakohus ei käsitlenud kohtutäituri tasu suurust. Eelkõige jättis maakohus

tähelepanuta, et 10. juunil 2018 jõustunud KTS § 35 lg 2¹ sätestab, et kui hüpoteegiga

tagatud sissenõude summa on suurem kui 150 000 eurot, siis on kohtutäituri põhitasu

määr 5 000 eurot.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kohtutäiturile ja sissenõudjale tähtaja

vastamiseks. Kohtutäitur ja sissenõudja vaidlesid kaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 15. oktoobril 2018.

3 (3)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 2 ning

§ 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks samale

maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.

10. Võlgnik tugines nii 25. juulil 2018 kohtutäiturile esitatud kaebuses kui ka 21. augustil 2018

maakohtule esitatud kaebuses sellele, et kohtutäitur määras 19. juulil 2018 täitetoimingust

teatades kohtutäituri tasu suuruse ebaõigesti. Maakohus sellele asjaolule vaidlustatud määruses

tähelepanu ei pööranud ja keeldus ennatlikult kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 477 lg 1

ja § 371 lg 2 p 2 alusel.

KTS muudatused, millega kehtestati mh uued kohtutäituri tasu määrad, jõustusid

10. juunil 2018. Rakendussätteid seadusandja ei kehtestanud. Kuna kohtutäitur lähtus

praeguses asjas tasu määramisel sätetest, mis on tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevateks,

ja nende asemel on seadusandja kehtestanud teistsugused tasumäärad, ei saa väita, et võlgniku

kaebusega pole võimalik taotletud eesmärki saavutada (vt Riigikohtu 21. septembri 2018 otsus

tsiviilasjas nr 2-15-17249, p 10).

Kuivõrd maakohus kohtutäituri tasu osas otsustust ei teinud, tuleb maakohtu määrus tühistada

ja asi saata tervikuna menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule.

11. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul põhjendatud osaline kaebuse menetlusse

võtmisest keeldumine või menetlusse võtmine. Nimelt võib olla kaebuse lahendamisel vaja

sisuliselt analüüsida võlgniku väiteid selle kohta, et temalt kui kinnisasja omanikult on

hüpoteegi realiseerimise käigus asutud sisse nõudma hüpoteegisummast suuremat summat.

Hüpoteegiga tagatud nõuete maksmapanek täitemenetluses on piiratud hüpoteegi ulatusega.

Tulenevalt AÕS §-st 327 ja § 346 lg-st 1 on tagatud nõuete realiseerimise võimalus eelkõige

piiratud hüpoteegisummaga (vt nt Riigikohtu 29. mai 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12,

p 21). Sellest tuleneb, et hüpoteegisumma määrab kinnisasja omanikule hüpoteegist tuleneva

rahalise koormise maksimumsumma, mille ulatuses on võimalik tagatud nõudeid koormatud

kinnisasja arvel rahuldada (Riigikohtu 25. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-8579, p 25).

Vastavate asjaolude tuvastamine ei ole võimalik kaebuse menetlusse võtmise käigus.

12. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

13. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale

kaevata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm