2-18-14365/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtutoimik 2-18-14365

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV KOHTULAHEND)

Kohus

Harju Maakohus,Tallinna kohtumaja

(Lubja tänav 4, 10115 Tallinn, Eesti Vabariik)

Kohtunik

Istungisekretär

Tõlk

Raivo Einula

Aileli Masing

Ülle Kasemaa

Otsuse kuupäev

08. november 2018

Kohtuistungi toimumise aeg

08. november 2018

Menetlustoiming

Lõpplahend

Kohtuasjas esitatud nõue

W.R vs Q.J

abielulahutuse nõudes

Menetlusosalised

Hageja:

W.R, sündinud XXX, Eesti Vabariigi kodanik, isikukood

XXX ; registrijärgne elukoht XXX, tegelik elukoht XXX,

e-post XXX

Kostja:

Q.J, sündinud XXX, Vene Föderatsiooni kodanik, Eesti

Vabariigi isikukood XXX ; Vene Föderatsiooni pass P RUS

Nr XXX; elukoht XXX, e-post XXX

R E S O L U T S I O O N

1. Rahuldada W.R’ i hagi Q.J vastu abielulahutuse nõudes.

Kohtutoimik 2-18-14365

2. Lahutada W.R’ i ja Q.J abielu, milline on registreeritud 19. aprillil 2014 Eesti

Vabariigis Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne nr XXX.

3. Taastada Q.J lahutatava abielu eel viimati kantud perenimi

„K “, mis on ühtlasi hageja sünnijärgne perenimi.

Menetluskulude jaotus

Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg

1).

Tagastada hagejale pool abielulahutuse hagilt tasutud riigilõivust, so 50 (viiskümmnend) eurot.

Riigilõiv tuleb tagastada W.R-i arveldusarvele XXX .

Poolte muud menetluskulud abielulahutuse nõude läbivaatamisega seonduvalt jäävad kulusid

kandnud poole enda kanda.

Otsuse vaidlustamine ja jõustumine

Kohtuotsuse peale ei saa edasi kaevata. Pooled (hageja ja kostja) on loobunud apellatsioonkaebuse

esitamise õiguse kasutamisest (TsMS § 64 lg 2; § 630 lg 2; § 632 lg 4). Kohtuotsus jõustub selle

koopia allkirja vastu kätteandmisega või e-toimikus kättetoimetamisega hagejale ja kostjale.

Nõue. Kirjeldav ja põhjendav osa

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 alusel võib kohus jätta otsusest välja

kirjeldava ja põhjendava osa, kuna tegemist on õigeksvõtul põhineva otsusega. Sama paragrahvi lg

3 p 3 kohaselt ei kohaldata nimetatud sätet, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja

täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki.

Abielulahutuse nõuet menetleb kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) hagimenetluse

sätete kohaselt.

W.R esitas Harju Maakohtusse 25.09.2018 hagi Q.J vastu abielulahutuse nõudes. Kohus võttis hagi

menetlusse 28.09.2018 ja määras kuulata pooled ära. Kohus kutsus hageja ja kostja isiklikult

kohtusse kohtuistungile 08.11.2018.

Hagiavalduse kohaselt W.R palub lahutada abielu, milline on sõlmitud tema ja kostja vahel

19.04.2014 Eesti Vabariigis Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja kinnitusel lõppesid poolte

abielusuhted 2018. a juunis. Kostja lahkus poolte ühisest elukohast Venemaale ega ole väljendanud

soovi Eestisse tagasi tulla. Seega pooled elavad eraldi ja eri riikides. Abielu taastada ei ole enam

võimalik, kuna hageja selle on välistanud ning hageja soovib abielu lahutada kohtus, sest kostja Q.J

elukoht on Venemaal. Seetõttu ei ole võimalik abielu lahutada perekonnaseisuosakonnas. Hageja

kinnitab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Hagiavalduse koopia on kostjale kätte toimetatud.

Kostja võttis 01.11.2018 kohtule e-kirjaga saadetud vastuses abielulahutuse nõude õigeks,

kinnitades, et ta on lahutusega nõus.

Hagiavalduse juurde lisatud abielu tõendi nr XXX, väljastatud 19.04.2014, kohaselt on W.R-i ja

Q.J K abielu sõlmitud Tallinna Perekonnaseisuametis 19.04.2014, kande number XXX.

Q.J on Vene Föderatsiooni kodanik, kes elab XXX.

W.R kinnitas 08.11.2018 ärakuulamisel kohtuistungil, et tema abielusuhted kostjaga lõppesid

jaanuaris 2018. Kostja Q.J kinnitas 08.11.2018 kohtuistungil, et poolte abielusuhted lõppesid

jaanuaris 2018 ning kostja on nõus abielulahutusega. Pooled kinnitasid ärakuulamisel, et

Kohtutoimik 2-18-14365

abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning välistatud oleks abielusuhete jätkamine. Seega ei

soovi pooled leppida.

Kostja palus, et kohus taastaks tema abielueelse perenime „K“, mis on ühtlasi tema sünnijärgne

perenimi.

Pooled avaldasid, et kumbki ei soovi kohtuotsust, millega kohus poolte abielu lahutab,

apellatsioonikohtus vaidlustada. Hageja soovis, et temale tagastataks pool hagilt tasutud riigilõivust.

Kohtuotsuse põhistus

Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja

lahendada, kui:

1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal;

2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis;

3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt

üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on.

TsMS § 102 lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise

elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis,

esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja

elukoha järgi.

Lähtudes PKS § 67 lg 1 ja lg 2 sätetest saab kohus asuda käesolevas haginõuet menetledes

seisukohale, et poolte abielusuhted on juba ammu ja pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole

mingit soovi neid taastada. Pooled elavad teineteisest lahus ja erinevates riikides. Hageja palub

kindlasti abielu lahutada ega soovi leppida. Kostja on nõus abielu lahutama ega soovi leppida.

Seepärast kohus ei saa ega pea võimalikuks võtta tarvitusele PKS § 67 lg 3 toodud abinõusid

abikaasade lepitamiseks, kuna lähtudes ülaltoodud asjaoludest ei oleks see võimalik ega mõistlik.

Kostja on menetluses esitatud nõude omaks ja õigeks võtnud. Pooled on kohtuistungil isiklikult ära

kuulatud.

Hageja palub PKS § 65 lg 2 alusel lahutada abielu, milline on sõlmitud tema ja kostja vahel.

Abielulahutuse nõuet läbi vaadates juhindub kohus Eesti Vabariigi Perekonnaseadusest (PKS) ja

Eesti Vabariigi Tsiviilkohtumenetluse seadustikust (TsMS).

Peale selle juhindub kohus Eesti Vabariigi Riigikogus 26.01.1993 vastu võetud ja 19.03.1995

jõustunud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingust õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-,

perekonna- ja kriminaalasjades, mille artikli 28 kohaselt abielu lahutamise asjades kohaldatakse

selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud

abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole

territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused. Kui abielulahutuse avalduse esitamise

hetkel on üks abikaasa ühe lepingupoole kodanik, teine aga teise lepingupoole kodanik ning üks

neist elab ühe, teine aga teise lepingupoole territooriumil, on pädevad mõlema lepingupoole

asutused. Seejuures kohaldavad nad oma riigi seadusandlust.

Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2

kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67

lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et

abikaasad kooselu ei taasta. Hagiavaldusega ja poolte seletustega kohtus on leidnud kinnitust, et

poolte kooselu jätkamine ja võimalik abikaasade vaheline leppimine on võimatu, sest poolte

abielusidemed on katkenud juba kümme kuud tagasi, mis välistab kohtu arvates suhete jätkamise,

seda ka seepärast, et kostja tegelik elukoht on välisriigis, pooled elavad teineteisest lahus ega suhtle

omavahel.

Kohtutoimik 2-18-14365

Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada. Hageja ei soovi kostjaga leppida. Kostja on hagi õigeks

võtnud ja nõustunud abielulahutusega.

Kohtus on poolte ärakuulamise tulemusel leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine on

võimatu, kuna pooled elavad eri riikides teineteisest lahus ja kumbki pool ei soovi leppida või

katkenud abielusuhet taastada. Seega on nende abielusuhted võimalik lugeda pöördumatult

lõppenuks. Lähtudes PKS § 67 lg 1 ja lg 2 sätetest saab kohus asuda käesolevas haginõuet

menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole

mingit soovi või kavatsust neid taastada. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu

tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Hageja ja kostja on avaldanud, et nende abielusuhted on

lõppenud pöördumatult ja kumbki pool ei pea võimalikuks leppida ja abielus olemist jätkata ega

soovi seda. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit. Sama

vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahtiütlemine abieluleppest. Kedagi ei saa sundida

abielusuhet jätkama ning igaühel on õigus teha oma vabad valikud.

Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 kohaselt, abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus

taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal

kantud perekonnanimi. NS § 11 lg 2 kohaselt, taastatav perekonnanimi võib olla: 1) lahutatava

abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.

Pooled avaldasid kohtule, et nad ei soovi kohtuotsust, millega lahutatakse abielu,

apellatsioonikorras vaidlustada. See on lubatud vastavalt TsMS § 64 lg 2 ja TsMS § 630 lg 2,

samuti TsMS § 632 lg 4).

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud abielulahutuse nõudega kaasnevalt

poolte enda kanda.

TsMS § 150 lg 2 p 3 kehtestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled

loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist

apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja W.R on 23.09.2018 tasunud ükssada eurot riigilõivu

menetlusse esitatud haginõude eest maksekorraldusega nr XX.

Vastavalt Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 2 on abielulahutuse riigilõivu suuruseks 100 eurot. Seega

on riigilõivu maksnud isik õigustatud tagasi saama 50 eurot, mis hageja esindaja soovil tuleb temale

tagastada.

/digitaalselt allkirjastatud/

Raivo Einula

Kohtunik