Legislator Case Law & Legislation
4-09-21961/1 AI generated

4-09-21961/1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 4-09-21961/1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

novembril 2009.a. Tallinn Väärteoasja number 4-09-21961 Kohtunik ,sekretär, tõlk Leili Raedla, sekretär Jane Põldoja, tõlk Katrin-Jana Vaab Väärteoasi G.M-i väärteoasi Liiklusseaduse § 74¹ lg.2 järgi Menetlusalune isik G.M (ik xxx,elukoht xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja PP korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud

Legislator headnote

AI generated

4-09-21961/1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: Süüdi tunnistada G.M Liiklusseaduse § 74¹ lg.2 järgi ja mõista talle karistuseks 4(nelja) päevane arest.

Keywords

AI generated
driving whilst disqualified gross traffic violation vehicle keeper use of motor vehicle aggravated drunk driving accident insurance matter
AI generated
1-19-2373/2
märts 2019. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Alar Häidberg Süüdistatav G.B, IK XXX XXX XXX; elukoht: XXX ; ; XXX ; töökoht: ; kontaktandmed: telefon , e-post: ; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 XXX XXX korral, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud
1-12-3381/4
, IK 3281177E029PB6, elukoht: XXXX XX, kriminaalja väärteokorras karistamata, tõkendit kohaldatud ei ole, süüdistuses KarS § 424 järgi.
1-10-5870/3
05.mail 2010.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Elen Heidok juuresolekul prokurör Ruti Kilg kaitsja adv. Aivar Kello osavõtul süüdistatav S.G, IK XXX, elukoht XXXXX, kriminaalkorras varem karistatud 3 korral, väärteokorras varem karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole, süüdistuses KarS § 424 järgi.
4-08-7736\5
juuli 2008. aasta Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna otsusega nr 2700,08,003878 karistati Marek Järvelahte liiklusseaduse § 7418 alusel rahatrahviga 9000 krooni. Otsuse kohaselt andis menetlusalune isik 22. juunil 2008 kell 15:00 xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxx juures juhtimise üle isikule, kes on alkoholijoobes ja ei oma mootorsõiduki juhtimise õigus, olles ise mootorsõiduki omanikuna samuti alkoholijoobes.
4-13-5480/8
K.U selles, et xxx aleviku suunas, juhtis tema xxx reg.nr.xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust olles varem juhtimiselt kõrvaldatud, millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 3 nõuet.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

4-09-21961

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

05. novembril 2009.a. Tallinn Väärteoasja number 4-09-21961 Kohtunik ,sekretär, tõlk Leili Raedla, sekretär Jane Põldoja, tõlk Katrin-Jana Vaab Väärteoasi G.M-i väärteoasi Liiklusseaduse § 74¹ lg.2 järgi Menetlusalune isik G.M (ik xxx,elukoht xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja PP korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud

05. november 2009.a. Kohtuväline menetleja , menetlusalune isik

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada G.M Liiklusseaduse § 74¹ lg.2 järgi ja mõista talle karistuseks 4(nelja) päevane arest.

Arest kuulub kandmisele Tallinna Arestimajas Tallinn, Rahumäe tee 6. Arest kuulub kandmisele kohtuotsuse jõustumisel .

Edasikaebamise kord.

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast kui kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav, teatades apellatsioonikaebuse esitamisest Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajale 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud

14.septembril.2009.a. koostatud väärteoprotokolli nr. AB 1112851 kohaselt G.M juhtis 14.09.2009.a. kell 14.15 Tallinnas Narva maanteel mootorsõidukit Buick Park Avenue

,reg. Nr-ga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust kui juhtimisõigus oli peatatud ., millega rikkus Liiklusseaduse § 20 lg.1 sätteid ning väärtegu on kvalifitseeritud LS § 74¹ lg.2 järgi .

Kohtuotsuse põhjendused G.M-i ütluste kohaselt ei olnud ta 14. septembril 2009.a. sõidukit juhtima asudes teadlik, et tal puudub juhtimisõigus, kuna polnud teadlik 07. augusti 2009.a. karistamisotsusest, millega võeti talt 3-ks kuuks juhtimisõigus., sams tunnistab, et see oli tema enda viga, et ei läinud karistamisotsusele järele .

Kohus leiab, et väärteo toimepanemine 14. septembril 2009.a. on tõendatud isiku enda kirjalike ütlustega kohtuvälises menetluses ja kohtuistungil ning väärteoasjas kogutud teiste tõenditega s.o. väärteoprotokolliga nr. AB 1112851 14.09.2009.a. , sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, G.M-i täiendava kirjaliku seletusega 16.septembrist 2009.a. ,

07.08.2009.a. otsusega väärteoasjas nr. 2316,09.010953 , millega mõisteti G.M süüdi LS § 74-22 lg.2 alusel ja määrati rahatrahv 70 trahviühikut s.o. 4200 krooni ning sama § lg.4 alusel võeti lisakaristusena juhtimisõigus 3-ks kuuks. /t.l. 9/ .

Kohtuväline menetleja taotleb G.M-i karistamist 4-päevase arestiga., kuna isikul on osaliselt tasumata varem määratud rahatrahvid , samas on G.M asunud ikkagi rahatrahve tasuma, kuid uue suure rahatrahvi määramine paneks isiku raskesse majandusliku olukorda.

Eelnevalt on politsei karistanud G.M-i korduvalt Liiklusseaduse erinevate §-de alusel rahatrahvidega ja ka arestidega, muuhulgas 2008.aastal kokku 4 korda , nendest 3-l korral rahatrahviga , millest üks rahatrahv on täielikult tasumata, ühel korral 3-päevase arestiga. 2009.a. on G.M-i karistatud enne arutatavat episoodi 2-l korral rahatrahviga. Väärteo eest karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, isiku süüd . Kohus leiab, et G.M-i isiku näol on tegemist süstemaatilise liikluseeskirja erinevate nõuete rikkujaga, kes paneb vaatamata väärteo korras korduvatele varasematele karistamistele, uuesti toime samalaadilised väärteod . Varasemad isikule mõistetud rahatrahve oli õigusrikkumise materjalide saabumisel kohtusse isik asunud tasuma . G.M on vabakutseline kunstnik, kelle sissetulek sõltub tuludest, mida ta saab oma tööde müügist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süü ületunnistust.

Õigusnormid, millest kohus juhindub on karistusseadustiku § 56 , väärteomenetluse seadustiku §-d 107, 108 - 111.

Kohtunik