2-18-104289/48 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-18-104289

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. november 2018.a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Kohtuasi

Olga Reineri hagi Sergei Luist vastu vastu võlgnevuse

nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

03.10.2018

Hagihind

2715 eurot

Menetlusosalised

Hageja:

Olga Reiner Isikukood: 45609122210,

Elukoht: Maleva tn , 31021 Kohtla-Järve

Mobiil: + 372 51980836

Hageja

lepinguline

esindaja:

Advokaat Irina Gromtsev

Kostja:

Sergei Luist Isikukood: 37610302214

Elukoht:Maleva 6-33 Kohtla-Järve

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Olga Reineri hagi Sergei Luist vastu võlgnevuse nõudes.

2. Välja mõista Sergei Luist´ilt Olga Reiner´i kasuks põhivõlgnevus summas 2 715 (kaks

tuhat seitsesada viisteist) eurot 10 senti.

3. Välja mõista Sergei Luist´ilt Olga Reiner´i kasuks sissenõutavaks muutunud viivis

seisuga 06.07.2018.a. summas 2 539 (kaks tuhat viissada kolmkümmend üheksa)

eurot 56 senti.

4. Välja mõista Sergei Luist´ilt Olga Reiner´i kasuks viivis protsendina põhivõlgnevuselt

(2 715,10 eurolt) alates 07.07.2018.a kuni põhinõude täies ulatuses täitmiseni 0,5%

päevas, kuid mitte rohkem kui põhivõlgnevus, so 2 715,10 EUR.

5. Hageja menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista Sergei Luist´ilt Olga Reiner

´i kasuks menetluskulud summas 475 (nelisada seitsekümmend viis) eurot.

6. Kostja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

1(6)

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada

määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD

1. Hageja Olga Reiner esitas 05.mail 2018 Viru Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes.

Viru Maakohtu 10.05.2018.a määrusega jättis kohus hagi käiguta ja määras tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks.

2. 10.05.2018.a esitas hageja kohtule riigi õigusabi taotluse, isiku esindamiseks tsiviilasja

kohtueelses menetluses ja kohtus. Viru Maakohtu 28.05.2018.a määrusega rahuldati Olga Reiner´i

taotlus, talle anti riigi õigusabi, riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustuseta

ning määrati Olga Reiner´ile riigi õigusabi osutajaks advokaat riigi arvel. Viru Maakohtu

28.05.2018.a. määruse võttis vastu täitmisele Riigi Õigusabi Infosüsteemi kaudu vandeadvokaadi

abi Irina Gromtsev.

3. Hagi asjaolude kohaselt leppisid hageja ja kostja 2005.a kevadel kokku korteri, asukohaga:

Maleva 6-33, Kohtla-Järvel, ostu-müügis ja korteri hinnaks lepiti kokku 50 000 krooni. Tehingu

notariaalne vormistamine pidi toimuma 21. juulil 2005.a. Enne notari juurde minekut andis hageja

kostjale üle korteri müügitasu sularahas 50 000 krooni (3195 EUR). Kuid notari juures selgus, et

korter on kohtutäituri poolt arestitud ning seetõttu ei ole võimalik tehingut vormistada. Samuti sai

hageja teada, et korteril lasuvad ka majandamiskulude võlgnevused. Hageja otsustas siiski korteri

osta peale korteri aresti alt vabastamist. Kostja lubas teha kõik selleks, et vabastada korter aresti

alt ja vormistada korter hageja nimele. 25.07.2015.a. sõlmisid pooled üürilepingu. Üürilepingu

kohaselt kehtib üürileping piiramatu tähtajaga ja üüritasu moodustab 0,00 krooni. Üürilepingus oli

märgitud, et S. Luist müüs selle korteri Olga Reiner´ile ja sai selle eest raha 21.07.2005.a.

04.10.2005.a. vormistati notari juures volikiri nr 6588, mille kohaselt volitas kostja Sergei Luist

hageja Olga Reiner´it müüma kostjale kuuluvat korteriomandi, asukohaga: Kohtla-Järve linn

Maleva 6-33, tema oma äranägemisel määratud hinnaga ja tingimustel ning omandi üle andma.

Selles volikirjas avaldas kostja Sergei Luist, et tema sai O.Reiner´ilt korteri, asukohaga: Kohtla-

Järve Maleva 6-33, müügihinna katteks 50 000 krooni. Volikiri oli vaja vormistada seetõttu, et

S.Luist`i suhtes oli menetluses kriminaalasi ja oli võimalus, et talle määratakse reaalne

vanglakaristus. Alates 2005 kuni 2009.a kandis kostja vanglakaristust. Tulenevalt sellest, et hageja

oli kostjale korteri eest juba osaliselt tasunud, ei saanud korterist loobuda. Selle aja jooksul elas

hageja selles korteris ja kandis kõik korteriga seotud kulud. Samuti tasus hageja suurem osa

korteri võlgnevustest. Peale kostja vanglast vabanemist sõlmisid pooled 26.06.2009.a notariaalse

laenulepingu (edaspidi Leping), mille kohaselt andis Olga Reiner Sergei Luist´ile laenu summas

90 000 krooni (5752 EUR). Sergei Luist´i poolt laenusumma täieliku tasumise lõpptähtaeg on

03.10.2009.a. Lepingu punktis 3.1. leppisid pooled kokku leppinud, et kui Laenusaaja ei tasu

laenusummat kooskõlas käesoleva lepinguga ettenähtud lõpptähtajal, võib Laenuandja nõuda

Laenusaajalt viivist 0,5% tasumata makselt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, arvates

tasumise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Laenulepingus arvestati

kõik summad, mida hageja kandis seoses korteriga, asukohaga: Maleva 6-33 Kohtla-Järve. Pärast

2(6)

laenulepingu vormistamist andis hageja kostjale korterivõtmed. Kostja ei tagastanud tähtaegselt

laenusummat. Esimese makse laenu tagastamise katteks tegi kostja 2009.a. detsembris summas

1000 krooni ehk 63,90 EUR. Kostja esitas hagejale ka võla kustutamise graafiku ajavahemikul

2009-2017.a.a, millega hageja nõustus (Lisa 3). Seega pikendati poolte kokkuleppel laenu

tagastamise tähtaega kuni 2017.aastani.

Kostja maksis hagejale laenu kustutamise katteks kokku 3036, 90 EUR, nimelt

2009.a. - 1000 krooni ehk 63,90 EUR

2010.a. - 11000 krooni ehk 703 EUR

2011.a - 259 EUR

2012.a - 703 EUR

2013.a - 723 EUR

2014.a - 325 EUR

2015.a - 260 EUR

Kostjal on jäänud tagastamata laen summas 2 715,10 EUR. Osa maksetest maksis kostja hagejale

sularahas, alates veebruarist 2013.a kuni 10.07.2015.a. andis kostja raha üle Ljudmila Lyude´le,

kes kandis kostjalt saadud raha üle hagejale. Peale 2015.a juulit lõpetas kostja laenu tagastamise

hagejale, hakkas ennast hageja eest varjama. Pärast sai hageja teada, et 2016.a kandis kostja jälle

vanglakaristust. Hageja nägi kostjat 2017.a. märtsis ja küsis võla tagastamise kohta, mille peale

hakkas kostja hagejat ähvardama. Hageja sai aru, et kostja ei kavatse võlga tagastada ja pöördus

kohtu poole võla väljamõistmiseks. Hageja nõuab kostjalt põhivõla maksmist summas 2 715,10

EUR ja viiviseid seisuga 06.07.20178.a summas 2 539,46 EUR. Samuti nõuab hageja kostjalt

viiviseid TsMS § 367 alusel, kuni põhivõla täieliku kustutamiseni, kuid mitte rohkem kui 2 715,10

EUR.

Viivise arvestus

Kuna pooled leppisid kokku, et laenusumma tagastamise tähtajaks on 31.12.2017.a, siis arvestab

hageja viiviseid alates 01.01.2018.a. Viivise arvestus on järgmine:

Arvestamise periood: 01.01.2018 – 06.07.2018 – 187 päeva

Põhivõlg 2 715,10 EUR x 0,5% iga viivitatud päeva eest x 187 päeva = 2 539,46 EUR.

Kokku nõuab hageja kostjalt 5254,56 EUR, millest 2 715,10 EUR on põhivõlg ja 2 539,46 EUR

sissenõutavaks muutunud viivis.

Hageja palus

1. Välja mõista Sergei Luist´ilt Olga Reiner´i kasuks põhivõlgnevus summas 2 715 (kaks

tuhat seitsesada viisteist) eurot 10 senti.

2. Välja mõista Sergei Luist´ilt Olga Reiner´i kasuks sissenõutavaks muutunud viivis seisuga

06.07.2018.a. summas 2 539 (kaks tuhat viissada kolmkümmend üheksa) eurot 56 senti.

3. Välja mõista Sergei Luist´ilt Olga Reiner´i kasuks viivis protsendina põhivõlgnevuselt

(2 715,10 eurolt) alates 07.07.2018.a kuni põhinõude täies ulatuses täitmiseni 0,5% päevas,

kuid mitte rohkem kui põhivõlgnevus, so 2 715,10 EUR.

Kostja Sergei Luist vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt 2005. aastal avaldas Olga Reiner

(Abramova) osta kostja korter aadressil: Maleva 6-33 Kohtla Järvel. Kostja selgitas, et korter on

arestitud kohtutäituri poolt ja ta ei saa seda müüa. Hageja lubas, et suudab vabastada korter aresti

alt. Kostja soovis korteri eest saada 70 000 (seitsmekümne tuhande) krooni. Olga Reiner oli selle

summaga nõus. Enne notariaalset tehingut maksis hageja kostjale 50 000 (viiskümmend tuhat)

krooni ja lubas ülejäänud 20 000 krooni tasuda pärast notariaalse lepingu sõlmimist, kuid ei ole

midagi maksnud. Hageja elas korteris 5 aasta jooksul (alates 2005 kuni 2009 aastani). 2009 aastal

ta ähvardas kostjat ja nõudis, et kostja võtaks korteri tagasi ja maksaks talle 90 000

(üheksakümmend tuhat) krooni. Kostja oli sunnitud sellega nõustuma, sest hageja ähvardas kostjat

ja tema peret. Korterivõtmete saamiseks nägi kostja, et hageja on korteris lammutanud seina,

millega olid seotud koridor ja tuba. Kostja pidi selle seina taastama ja kandma lisakulusid. Korter

oli elamiseks kõlbmatu. Hiljem selgus, et korteriga seoses on tekkinud võlg summas 17754,50

krooni, mis tekkis ajal, mil hageja korterit kasutas.

3(6)

Alates 2009 aastast kuni 2014 aastani maksis kostja igakuiselt 65 eurot vastavalt kokkuleppele.

Hageja ei olnud rahul sellega ja 2012-2013 aastatel hakkas ta nõudma minult kogu jääksummat.

Hageja ähvardas kostjat ning saatis tema juurde tundmatuid inimesi, kes ähvardasid mind

arveteõiendamisega. Kuna kostjal on pere ja väikesed lapsed, hakkas ta oma pere ja oma laste

pärast kartma ning kogus raha. 2014 aastaks kogus kostja 2000 eurot ja andis selle summa

isiklikult üle hagejale. Peale seda pidi kostja veel tasuma hagejale 300 eurot või 400 eurot. 22.

novembril 2014 aastal, peksid tundmatud inimesed kostjat ning murdsid tema jalaluu. Nimetatud

isikud nõudsid, et pean oma võlad õigeaegselt ära andma. Peksmise käigus läks kaotsi kviitung,

2000 euro tasumise kohta. Hiljem tasus kostja hagejale veel mitu korda 65 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on

põhjendatud ja kuulub tervikuna rahuldamisele.

5. Hagi ese: laenulepingust tuleneva kohustuse täitmise nõue summas 2715,10 eurot.

6. Vaidlust ei ole selle üle, et:

6.1 hageja ja kostja leppisid 2005.a kevadel kokku korteri asukohaga: Maleva 6-33 Kohtla-Järvel

ostu-müügilepingu sõlmimises;

6.2 hageja on kostjale korteri omandamiseks tasunud 50 000 krooni ehk 3195,58 eurot;

6.3 21.07.2005 selgus, et korter oli kohtutäituri poolt arestitud ning seetõttu ei ole võimalik ostu-

müügilepingut sõlmida. Samal ajal sai hageja teada korteriga seotud majandamiskulude

võlgnevusest;

6.4 hagejal oli siiski soovi korteri omandamiseks ja 25.07.2005 sõlmisid hageja ja kostja korteri

üürilepingu, mille alusel kostja andis korteri hageja kasutusse;

6.5 04.10.2005.a. vormistasid pooled notari juures volikiri nr 6588, mille kohaselt kostja volitas

hagejat müüma kostjale kuuluvat korteriomandi asukohaga: Kohtla-Järve linn Maleva 6-33, tema

oma äranägemisel määratud hinnaga ja tingimustel ning omandi üle andma. Volikirjas avaldas

kostja, et tema sai hagejalt korteri, asukohaga: Kohtla-Järve Maleva 6-33, müügihinna katteks 50

000 krooni;

6.6 26.06.2009.a vormistasid pooled hageja poolt seoses korteri omandamissooviga kantud kulud

notariaalseks laenulepinguks, mille kohaselt kostjal on hageja ees kohustus summas 90 000 krooni

ehk 5752 EUR. Laenu tasumise lõpptähtaeg oli laenulepingu järgi 03.10.2009.a;

6.7 Laenulepingu punktis 3.1. leppisid pooled kokku leppinud, et kui Laenusaaja ei tasu

laenusummat kooskõlas käesoleva lepinguga ettenähtud lõpptähtajal, võib Laenuandja nõuda

Laenusaajalt viivist 0,5% tasumata makselt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, arvates

tasumise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni;

6.8 Kostja esitas hagejale võla tasumise graafiku ajavahemikul 2009-2017.a.a, millega hageja

nõustus. Nimetaud kokkuleppega pikendati laenu tagastamise tähtaega kuni 2017.aastani

7. Kostja vaidles hagile vastu seoses sellega, et tegelikult lepiti kokku korteri hinnaks 70 000

krooni, millest 50 000 krooni tasus hageja kohe ja 20 000 krooni tuli hagejal kostjale tasuda peale

notariaalse lepingu sõlmimist. Kostja sõlmis 26.06.2009 korteri omandamissooviga seotud kulude

katteks laenulepingu hageja survel ja ähvarduste tõttu. Korteri tagastamisel hagejale selgus, et

hageja tegevuse tõttu oli korter elamiskõlbmatu ja kostja kandis seetõttu lisakulusid.

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 tulenevalt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

TsMS § 230 lg.1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

4(6)

Maakohus ei pea usaldusväärseks kostja vastuväiteid, et 26.06.2009 notar Ülle Mesi poolt

tõestatud laenulepingu sõlmis kostja hageja survel ja ähvarduste tõttu. Tegemist on kehtiva

laenulepinguga.

9. VÕS § 396 lg.1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule

(laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama

rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

Maakohus leiab, et lepingu pooled võivad VÕS § 396 lg.2 alusel kokku leppida, et olemasolev

kohustus võlausaldaja ees vormistatakse laenulepinguks.

Laenusaaja põhikohustuseks on laenu tagasimaksmise kohustus. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja

ei ole laenu tervikuna tagasi maksnud.

Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et kostja on tasunud laenatud 5752 eurost tagasi üksnes

3036, 90 eurot ja põhivõlgnevuse jääks on 2715,10 eurot.

Kostja esitas vastuses vastuväite, et ta on erineval perioodil tasunud hagejale laenu tagasi ja laenu

jääk peaks olema 300-400 eurot. Maakohus andis kostjale 30.10.2018 toimunud kohtuistungil

täiendava aja oma vastuväidete tõendamiseks tõendite esitamiseks, kuid kostja kohtule oma

vastuväidete kohta tõendeid ei esitanud. Väide, et võlgnevuse jääk on kõigest 300-400 eurot on

tõendamata.

10. VÕS § 101 lg-1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

Kostja ei ole esitanud tõendeid, et tema rikkumine oli vabandatav (VÕS § 103).

VÕS § 108 lg.1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist.

11. VÕS § 113 lg.1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni.

Viivise määr lepiti poolte vahel kokku 26.06.2009 notar Ülle Mesi poolt tõestatud laenulepingus ja

kostja ei vaidlustanud hageja poolt esitatud viivise arvestust. Maakohus leiab, et hagi on

põhjendatud ka viise nõude osas.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/.

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus

on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt

on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

5(6)

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hagejale on antud 28.05.2018 määrusega riigi õigusabi , riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude

hüvitamise kohustuseta.

Hageja menetluskuluks on riigilõiv summas 475 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja

kanda.

Kostja ei ole hageja menetluskulude osas vastuväidet esitanud.

Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud summas on 475 eurot.

TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada

määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson

Kohtunik

6(6)