2-17-7578/77 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Kohtunik

Määruse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetlustoiming

Asja läbivaatamine

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Vallo Kariler

7. november 2018. a, Tallinn

2-17-7578

M M hagi L M ja K M vastu kaasomandi lõpetamise

nõudes ning K M hagi M M ja L M vastu kaasomandi

teisel viisil lõpetamise nõudes

M M hind 3 500 eurot K M hagi hind 3

500 eurot

Hageja: M M (isikukood xxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Merilin Ojasaar

Kostja I: L M (isikukood xxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Merilin Ojasaar

Kostja II: K M (isikukood xxx), lepinguline esindaja

Terje Krais

Kompromissiga endale kohustusi võttev isik: V M

(isikukood xxx)

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ja

riigilõivu tagastamine

12.06.2018 ja 25.10.2018 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

I. Kinnitada hageja M M (isikukood xxx), kostjate L

M (isikukood xxx) ja K M (isikukood xxx) ning kompromissiga endale kohustusi

võtva isiku V M (isikukood xxx) vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

1. Pooled on kokku leppinud, et lõpetavad poolte kaasomandis oleva Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxx kantud

kinnisasja (eelnevalt ja edaspidi ka O kinnistu) kaasomandi kinnistu jagamise teel

selliselt, et:

1.1.

1.2.

Kompromissi lisaks nr 1 oleval plaanil viirutamata maa-ala suurusega ca

25,74 ha jääb M M ja L M kaasomandisse. M M mõttelise osa suurus on

vastavalt 2/3 ja L M vastavalt 1/3;

Kompromissi lisaks nr 1 oleval plaanil viirutatud maa-ala

suurusega ca

2-17-7578

8,9 ha jääb K M ainuomandisse.

2. Kompromissi punktis 1 nimetatud viisil kaasomandi lõpetamise korral on M M ja

L M solidaarne kohustus maksta K M hüvitist summas 25 000 eurot. Hüvitis tuleb

tasuda K M arveldusarvele nr xxx 10 päeva jooksul alates O kinnistu jagamisel

moodustatavate

Kompromissi

punktile

vastavate

kinnistute

kinnistusraamatusse sissekandmisest.

3. Pooled kinnitavad, et punktides 1-2 nimetatud viisil kaasomandi lõpetamise korral

puuduvad neil üksteise suhtes mistahes hüvitamis- või tasaarvestusnõuded seoses

kaasomandi lõpetamisega.

4. O kinnistu jagamisega seotud toimingud, sh kõik toimingud ja tegevused, mis on

seotud asjakohasele asutusele kinnisasjade jagamisega seotud taotluste

esitamisega, piiriprotokollide tellimise ja/või koostamisega, katastriüksuste

moodustamisega jms, teostab ja tellib K M. Pooled on leppinud kokku, et

katastriüksuste moodustamiseks vajalikud maamõõdutööd tellitakse K G

OÜ-lt. Juhul, kui K G OÜ-lt ei ole võimalik töid tellida, tellitakse tööd poolte

kokkuleppel

teiselt

teenusepakkujalt.

Kinnisasjade

jagamiseks

vajalike

toimingute / tegevustega tuleb K M alustada hiljemalt 1 kuu jooksul alates

käesolevat kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest ning toimingud

peavad olema lõpule viidud (s.o jagamiseks vajalik kinnistamisavaldus esitatud) 6

kuu jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest.

5. O kinnistu kaasomandi lõpetamisega ja kinnistu jagamisega kaasnevad mistahes

kulud (sh katastriüksuste moodustamisega seotud maamõõdukulud ning

kompromissi realiseerimiseks vajalikud notarikulud) kannab 2/4 suuruses osas M

M, 1/4 suuruses osas L M ja 1/4 suuruse osas K M.

6. Pooled kohustuvad tegema konstruktiivset koostööd kinnisasja jagamiseks

vajalike toimingute teostamisel ning andma ilma viivituseta vajalikud

tahteavaldused ja nõusolekud.

7. Juhul kui Kompromissi punktis 4 sätestatud kohustuse täitmiseks on vajalikud L

M ja M M poolsed tahteavaldused teavitab K M sellest pooli e-posti teel vähemalt

7 päeva ette. L M ja M M asjakohane tahteavaldus loetakse nõuetekohaselt

antuks, kui selle 7 päevase tähtaja jooksul on vastav tahteavaldus K M poolt

näidatud asutusele esitatud.

8. Kompromissi punktis 7 kokkulepitud tähtaja ületamisel kohustub kohustust

rikkunud pool tasuma K M viimase nõudmisel leppetrahvi summas 50 eurot

päevas iga täitmisega viivitatud päeva eest, välja arvatud juhul, kui tähtaja

ületamine on tingitud asjaoludest, mille eest pool ei vastuta ning mida tal ei olnud

võimalik mõjutada.

9. O kinnistu jagamiseks vajaliku notari aja broneerib K M ning teavitab pooli

tehingu ajast vähemalt 14 päeva ette. Määratud ajal notarisse ilmumata jätnud

poolelt on notarisse ilmunud poolel (pooltel) õigus nõuda leppetrahvi 300 eurot.

10. Kompromissi punktis 4 kokkulepitud tähtaegade ületamisel kohustub K

M tasuma M M ja L M viimaste

nõudmisel leppetrahvi summas 50 eurot päevas iga täitmisega viivitatud päeva

2 (5)

2-17-7578

eest, välja arvatud juhul, kui tähtaja ületamine on tingitud

asjaoludest, mille eest K M ei vastuta ning mida tal ei olnud võimalik mõjutada.

11. Pooled on kokku leppinud, et Kompromissi p 1.2 alusel moodustatavale

kinnistule ja O –E kinnistule (registriosa nr xxx) avalikult kasutatavalt teelt (s.o

xxx P –P tee) juurdepääs hakkab eelduslikult toimuma üle K kinnistu

(registriosa nr xxx). K kinnistu omanikuga vastavasisulise kokkuleppe

sõlmimise kohustus on kostjal II.

12. Kompromissi p 1.2 alusel moodustatavale kinnistule ja O –E kinnistule

(registriosa nr xxx) avalikult kasutatavalt teelt (s.o xxx P –P tee) juurdepääsu

õiguse saamisega ja tee rajamisega seotud kulud (olenemata sellest, kust

juurdepääs lõpuks rajatakse) kannab kostja II.

13. Juhul kui K kinnistu omanik ei anna nõusolekut juurdepääsu rajamiseks üle

temale kuuluva kinnistu (või on K kinnistu omaniku poolt seatavad tingimused

ebamõistlikud), siis on kostjal II õigus taotleda Kompromissi p 1.2 alusel

moodustatavale kinnistule ja O –E kinnistule (registriosa nr xxx) juurdepääsu

üle Kompromissi p 1.1 alusel moodustatava kinnistu, Kompromissi lisaks 2

oleval plaanil punase joonega tähistatud kohast.

14. Juhul kui L –H V , M vm pädev ametiasutus ei luba Kompromissi punktis 13

nimetatud asukohast juurdepääsu rajada, siis on kostjal II õigus taotleda

juurdepääsu määramist Kompromissi lisaks 3 oleval plaanil punase joonega

tähistatud kohast.

15. Juhul kui L –H V , M vm pädev ametiasutus ei luba ka Kompromissi punktis 14

nimetatud asukohast juurdepääsu rajada, siis teevad hageja, kostja I ja kostja II

koostööd, et leida mõni teine juurdepääsuks sobiv alternatiiv.

16. Kostja II poolt O kinnistul asuvate hoonete valduse vabastamise osas on pooled

leppinud kokku järgmiselt:

16.1. elamu osa, mis on käesoleval ajal kostja II valduses, kohustub K M

vabastama ning andma valduse hagejale ja kostjale I üle hiljemalt

01.09.2019;

16.2. aida II korruse, mis on käesoleval ajal kostja II valduses, kohustub K M

vabastama ning andma valduse hagejale ja kostjale I üle hiljemalt

31.12.2019;

16.3. ülejäänud osa kinnistust, mis kompromissi punkti 1 kohaselt jääb hageja ja

kostja I kaasomandisse, ja seal paiknevad ehitised kohustub kostja II oma

isiklikest asjadest vabastama 10 päeva jooksul alates O kinnistu jagamisel

moodustatavate

Kompromissi

punktile

vastavate

kinnistute

kinnistusraamatusse sissekandmisest. Pärast seda ei ole kostjal II enam

õigust Kompromissi punktile 1.1 vastavat osa kinnistust ning seal paiknevaid

kõrvalhooneid/rajatisi enam kasutada ega vallata (välja arvatud p 16.1 ja

16.2 sätestatud ulatuses).

17. Juhul kui seisuga 01.05.2019 ei ole kostjal II osutunud temast olenematutel

põhjustel võimalikuks saada juurdepääsu ühestki Kompromissi punktides 11 ja

13-15 nimetatud asukohast, on kostjal II õigus taotleda Kompromissi punktis

16.1 ja 16.2 kokku lepitud elamu ja aida valduse vabastamise tähtaja

pikendamist.

18. Kostja II poolt Kompromissi punktist 16 tulenevate kohustuste rikkumisel on

kostja II kohustatud maksma hagejale ja kostjale I leppetrahvi iga

kohustuse

3 (5)

2-17-7578

täitmisega viivitatud päeva eest 18,75 eurot päevas (iga punktist 16

tuleneva kohustuse rikkumise kohta eraldi ja kahepeale kokku).

19. Kostja II kohustub mitte halvendama O kinnistul asuvate hoonete seisundit ajal,

mil need on tema valduses, hoolitsema selle aja jooksul hoonete eest ning andma

need hagejale ja kostjale I üle seisundis, millises need olid riiklikult tunnustatud

hindamiseksperdi M M poolt 14.10.2018 toimunud ülevaatuse ajal (v.a

mööbel / sisustusesemed ja isiklikud esemed, mis kostja II on kohustatud

hoonetest ära viima). Hoonete (kostja II valduses olevas osas) juhusliku hävimise

ja kahjustumise riisiko läheb hagejale ja kostjale I üle otsese valduse üleandmisel.

20. Kostja II kannab tema valduses oleva elamu osaga seotud kulud (elekter) kuni

otsese valduse üleandmiseni, tasudes need hiljemalt ühe (1) kuu jooksul arvates

valduse üleandmisest.

21. Iga hoone ja/või selle osa otsese valduse üleandmisel allkirjastavad pooled

lihtkirjaliku üleandmis-vastuvõtmise akti, mis loetakse täitmise kviitungiks ning

milles märgitakse valduse üleandmise kuupäev ning mõõdikute näidud

(mõõdikute olemasolul).

22. V M kohustub kustutama O kinnistut (registriosa nr xxx) koormava L B AS

kasuks seatud I jrk hüpoteegi summas 611 000 krooni hiljemalt 10 päeva jooksul

pärast hageja ja kostja I poolt Kompromissi punktis 2 nimetatud kohustuse

täitmist. Seda juhul, kui O kinnistu jagamisel jääb hüpoteek koormama ka

hagejale ja kostjale I kuuluvat Kompromissi punktis 1.1 nimetatud kinnistut.

23. Juhul kui hageja ja kostja I on O kinnistu jagamise notariaalse tehingu

toimumise ajaks hoiustanud Kompromissi punktile 2 vastava summa notari

deposiitkontol, kohustub V M kustutama hüpoteegi kinnistu jagamisega

samaaegselt. Pooled teavitavad sellisel juhul V M notari ajast ette vähemalt 14

päeva ette.

24. Pooled kinnitavad, et neil puuduvad teineteise suhtes mistahes nõudmised ja

pretensioonid seoses O kinnistu kasutamise, valdamise ja parendamisega, välja

arvatud need, mis puudutavad Kompromissi täitmist. Pooled loobuvad

tagasivõtmatult teineteise suhtes O kinnistul asuvate hoonete/rajatiste osas

teostatud ehitustööde ja kantud kulude hüvitamise nõuetest.

II. Lisada kohtumäärusele 06.11.2018 kompromissi lisad 1–3, mis on kohtumääruse

lahutamatuks lisaks.

III. Lõpetada tsiviilasja nr 2-17-7578 menetlus.

IV. Jätta poolte kokkuleppel kõik menetluskulud poolte endi kanda.

V. Rahuldada M M ja K M taotlused riigilõivu tagastamiseks. Tagastada hagejale ja

kostjale II pool hagiavaldustelt tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot M M

arveldusarvele nr xxx ja 150 eurot K M arveldusarvele nr xxx.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib poolte kokkuleppel esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.

4 (5)

2-17-7578

MENETLUSE KÄIK

1. Kohtu menetluses on M M hagi L M ja K M vastu kaasomandi lõpetamise nõudes ning K M

hagi M M ja L M vastu sama kaasomandi teisel viisil lõpetamise nõudes. 25.10.2018

kohtuistungil jõudsid pooled põhimõttelise kokkuleppeni menetluse kompromissiga

lõpetamiseks. Kirjaliku kompromissilepingu ja taotluse menetluse lõpetamiseks esitasid pooled

ja kompromissiga endale kohustusi võttev isik (edaspidi kompromissi pooled) kohtule

06.11.2018.

2. Kompromissi pooled paluvad kohtul kompromissi kinnitada ning tsiviilasja menetluse

lõpetada ilma selleks täiendavat kohtuistungit pidamata. Kompromissi pooled avaldavad, et

nad on teadlikud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgedest. Hageja ja kostja II

taotlevad poole hagiavaldustelt tasutud riigilõivu tagastamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt

TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab

asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus

heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita.

Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete

ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kompromissi

pooled on kinnitanud teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka

kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada

ja menetluse lõpetada.

4. Kompromissi osaks on poolte esitatud plaanid 1–3, mis tuleb lisada ka kohtumäärusele ja

mis moodustab kompromissi lahutamata osa.

5. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 ja poolte kokkuleppest jäävad menetluskulud poolte endi

kanda. Hageja ja kostja II on taotlenud poole hagiavaldustelt tasutud riigilõivu tagastamist.

Kohus leiab, et taotlused riigilõivu osaliseks tagastamiseks on põhjendatud ja tuleb TsMS § 150

lg 2 p 1 alusel rahuldada. Hagejale ja kostjale II kuulub tagastamisele nende poolt tasutud

300-st eurost ½ ehk 150 eurot.

6. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Kuna kompromiss on siduv ka kompromissiga kohustusi võtva isiku suhtes, saab ka tema

määruse soovi korral vaidlustada. Juhindudes TsMS § 661 lg-st 4 on kompromissi pooled

lühendanud määruskaebuse esitamise õigust kolme päevani.

TsMS § 150 lg 8 esimene lause sätestab, et maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja

läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui

summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab riigilõivu

tagastamise taotlused, ei saa selles osas kohtumääruse peale määruskaebust esitada.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler

kohtunik

5 (5)