2-17-126157/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista kostjalt H L (isikukood xxxx) hageja Elisa Teleteenused AS (registrikood Mõista kostjalt H L hageja Elisa Teleteenused AS kasuks välja viivis määraga 0,05%
Legislator headnote
AI generated2-17-126157/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista kostjalt H L (isikukood xxxx) hageja Elisa Teleteenused AS (registrikood Mõista kostjalt H L hageja Elisa Teleteenused AS kasuks välja viivis määraga 0,05%
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(TAGASELJAOTSUS)
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Vallo Kariler
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. november 2018. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-126157
Tsiviilasi
Elisa Teleteenused AS hagi H L vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
821,14 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Elisa Teleteenused AS (registrikood 10069659),
lepinguline esindaja Marilin Palts
Kostja: H L (isikukood xxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2. Mõista kostjalt H L (isikukood xxxx) hageja Elisa Teleteenused AS (registrikood
10069659) kasuks välja 331,68 eurot (põhivõlg 209,17 eurot ja 19.04.2018 seisuga
viivis 122,51 eurot).
3. Mõista kostjalt H L hageja Elisa Teleteenused AS kasuks välja viivis määraga 0,05%
päevas põhivõlasummalt 209,17 eurot alates 20.04.2018 kuni põhivõla tasumiseni,
kuid kokku mitte enam kui 86,66 eurot.
4. Jätta hagi rahuldamata leppetrahvide 342 euro, sissenõudmiskulu 40 euro ja
19.04.2018 seisuga 122,51 eurot ületava viivise väljamõistmiseks.
5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
5.1.
Jätta menetluskulud 45% ulatuses kostja ja 55% ulatuses hageja kanda.
5.2.
Määrata kindlaks hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas
275 eurot (riigilõiv 175 eurot ja põhjendatud õigusabikulu 100 eurot).
5.3.
Mõista kostjalt H L hageja Elisa Teleteenused AS kasuks menetluskuluna
välja 45% punktis 5.2. kindlaks määratud summast, s.o 123,75 eurot.
5.4.
Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni
menetluskulude hüvitamiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1
teises lauses sätestatud määras.
6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
2-17-126157
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule
30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,
mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule
30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele
vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte
avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest
või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis
vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1
500 eurot. Kautsjon tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr
EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või
nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada
tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.
Kohtu selgitused
Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti
asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a
juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises
ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja
ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.
Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3
sätestatud aluse esinemise korral.
Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise
korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte
nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib
eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi
või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.
Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja
kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud elektrooniliselt,
ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse
hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku
põhjendatust. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg
3). Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §
468 lg 1 p 2).
Hageja nõuab kostjalt 720,55 euro (põhivõlg 551,17 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja
19.04.2018 seisuga viivis 129,38 eurot) ja edasiulatuva viivise (alates 20.04.2018 kuni põhivõla
tasumiseni 0,05% päevas) väljamõistmist tulenevalt hageja ja kostja vahel
30.08.2013 sõlmitud lepingust nr L-715989. Põhivõlgnevus koosneb tasumata arvetest
perioodil oktoober 2014 – veebruar 2015, seadmete maksumusest ning leppetrahvidest.
Kohtul on tsiviilasja lahendamisel TsMS § 436 lg 7 ja TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohustus
kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud, sh
tagaseljaotsuse tegemisel. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral
õiguslikult põhjendatud, v.a leppetrahvide (150 + 90 + 90 + 12 eurot), sissenõudmiskulude (40
eurot) ja osaliselt viivise osas (rahuldamata osa 6,87 eurot). Osas, milles hagi ei ole õiguslikult
põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata (vt Riigikohtu 03.05.2017. a määrus
tsiviilasjas nr 3-2-1-21-17, p 16 jj).
Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada
võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu
26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju esile toonud,
mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, s.o mitte
üle põhivõla summa. Kuivõrd 19.04.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summa on
122,51 eurot, siis saab hageja nõuda kostjalt edasiulatuvat viivist mitte rohkem kui 86,66 eurot.
Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või
menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 45%
ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 55%
ulatuses hageja ja 45% ulatuses kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab
menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus
samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise
suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise
taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
Kohus, tutvunud hageja menetluskuludega (riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 950 eurot),
leiab, et need kuuluvad rahuldamisele osaliselt (riigilõiv 175 eurot ja põhjendatud õigusabikulu
100 eurot). Tegemist on nn masshagiga, kus hageja kasutab hagiavaldusena väljatöötatud
standardset vormi, milles esinevad tüüp-puudused. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude
väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja kvalifikatsiooni, seisukohtade
põhjendatust, tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid.
Kuna kostja kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, puuduvad
kostjal menetluskulud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista
123,75 eurot (s.o 275-st eurost 45%).
TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude
kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Vallo Kariler kohtunik