3-18-1336/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(11)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.november 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1336

Haldusasi

AS Maardu Terminal kaebus Maksu- ja Tolliameti

18.04.2018

maksuotsuse

nr

12.2-3/040579-5

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – AS Maardu Terminal, esindaja vandeadvokaat Sven

Veltmann

Vastustaja - Maksu- ja Tolliamet, esindaja Andreas Aas

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Maardu Terminal kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arva-

tes otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 07.12.2018.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA või vastustaja) kontrollis 17.02.2017 korralduse nr 12.2-3/039533-1

alusel Maardu Terminal AS (kaebaja) kauba ajutise ladustamise koha (nr YT/0106/EE100EE),

tollilao (nr CT/0216/EE100EE) ja aktsiisilao nr (EE1K000900201) tollieeskirjadele vastavust.

Kontrolli raames viis MTA 21.02.2017 läbi vaatluse kaebaja tegevuskohas aadressil Nõlva 13 Tal-

linn. Ladustatud kauba mõõtmisi teostas Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK) töötajad

ja mahtkauba kogus mõõdeti kõikides laopidaja valduses olevatest kütusemahutitest.

2. 21.02.2017 esitas kaebaja MTA-le ajutise ladustamise koha ja tollilao laoarvestuse, mille järgi

pidanuks mahutis 101 olema liiduvälise tollistaatusega kaup nimetusega „Gasoil“ (KN kood 2710

19 47) 91,780 tonni ja mahutis 103 pidanuks olema liiduvälise tollistaatusega kaup nimetusega

„kütteõli RMD-80“ (KN kood 2710 19 62) 1318,939 tonni. 23.02.2017 esitas kaebaja MTA-le

korrigeeritud laoarvestuse, mille järgi pidanuks mahutis 101 olema liiduvälise tollistaatusega kaup

nimetusega „Gasoil“ (KN kood 2710 19 47) 84,126 tonni ja mahutis 103 pidanuks olema liiduväli-

se tollistaatusega kaup nimetusega „kütteõli RMD-80“ (KN kood 2710 19 62) 1412,340 tonni.

3. EKUK mahumõõtmiste tulemuse kohaselt oli mahuti 101 tühi ja mahutis 103 oli ladustatud

kauba koguseks 1432,421 tonni. Kaebaja poolt esitatud korrigeeritud laoarvestuse kohaselt oli

2(11)

mahuti 101 puudujääk 84,126 tonni ja mahuti 103 ülejääk 20,081 tonni. Vaatluse käigus selgunud

asjaolud on kajastatud 21.04.2017 kontrollaktis nr 12.2-3/039533-7.

4. Eeltoodud asjaolude pinnalt koostas MTA 13.02.2018 kontrollakti nr 12.2-3/040579-4 (kontrol-

lakt), milles jõudis järeldusele, et kaebajale kuuluvast mahutist 101 on puudu 61,248 tonni kütust,

mille asukoht ei ole tuvastatav ning MTA loeb selle tollijärelevalve alt väljaviiduks. Selle alusel

leidis MTA, et tasumisele kuulub 66 167,29 euro ulatuses makse, millest kütuseaktsiis 35 378,16

eurot ja käibemaks 30 789,12 eurot. 19.03.2018 esitas kaebaja kontrollaktile eriarvamuse.

5. 18.04.2018 väljastas MTA kaebajale maksuotsuse nr 12.2-3/040579-5 (maksuotsus), milles

kaebaja vastuväidetega ei arvestatud ning määrati täiendavalt tasumisele kuuluv maksusumma

66 167,29 eurot, millest kütuseaktsiisi summas 35 378,16 eurot ja käibemaksu summas 30 789,12

eurot.

6. 16.05.2018 esitas kaebaja MTA-le vaide, millega taotles maksuotsuse kehtetuks tunnistamist.

MTA jättis 08.06.2018 vaideotsusega kaebaja poolt esitatud vaide rahuldamata.

7. 06.07.2018 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks. Tallinna

Halduskohus võttis 25.07.2018 määrusega kaebuse menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

8. Tuvastatud asjaolud, kogutud tõendid, õiguslik alus ning maksuotsuses esitatud järeldused si-

saldavad olulisi vastuolusid ja puuduseid. Kaebaja on nendele korduvalt tähelepanu juhtinud.

Maksuhaldur ei ole teinud kõiki vajalikke toiminguid kaebaja viidatud vastuväidete ja MTA käsit-

luse lahknevuse vastuolude kõrvaldamiseks. Aktsiisikauba maksukohustus on seotud maksuobjek-

tiga, mitte arvestusega laoarvestuse dokumentatsiooni kohta, millega selle on sidunud MTA.

9. Maksuotsus on formaalselt õigusvastane. MTA on puudulikult kohaldanud uurimispõhimõtet.

Maksumenetlusest ja selles antud maksuotsusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks üldse sisuliselt

püüdnud ammendavalt välja selgitada maksukohustuse mitte määramiseks olulisi asjaolusid või

neid analüüsinud. Vastatud ei ole kaebaja 19.03.2018 eriarvamuse väidetele. MTA on puudulikult

täitnud põhjendamiskohustust. Menetlusnormide rikkumine on viinud ebaõige haldusaktini.

9.1 Mahuti 101 osas ei ole MTA sisuliselt põhjendanud, et arvestades taatlustunnistust nr

ES/2013/110 oli tabeli järgi 0 mõõdu juures allpool mõõteplaati kütust koguses 34 365 liitrit, mis

Gasoili erikaalu arvestades on 29 667 kg. MTA on aga tuvastanud, et tegelikkuses sai alla 0 mõõ-

du olla üksnes 22,878 tonni. Võrdlusmeetmed, millest MTA lähtus ja Inspectorate Estonia AS

mõõtetulemused ei võimalda väita, et 0 mõõdu juures oli üksnes 22,878 tonni. Kui ebaselgus on

mahuti 101 laoarvestuses ja mõõtetulemustes olemas juba varasemalt, siis tuleb lähtuda, et alla 0

sai Gasoili erikaalu arvestades olla ikkagi 29 667 kg.

9.2 MTA käsitlus mahuti 103 osas on selgelt vastuoluline. MTA on tuvastanud, et nimetatud ma-

hutis on reaalne ülejääk (20,081 tonni), st on tuvastanud, et nimetatud kütus on reaalselt olemas.

Kui maksuhaldur soovib eirata maksukohustuslase selgitusi selles osas, siis tuleb viia 21.02.2017

seisuga läbi kaebaja kogu laoarvestuse võrdlus, et välistada, et ülejääk ei saanud tekkida mõnest

muust mahutist tulnud liikumise tulemusel. Täiendava maksustamise saab kaasa tuua üksnes tolli

järelevalve alt välja läinud kaup. Käesoleval juhul on MTA aga tuvastanud, et on olemas ülejääk.

9.3 Maksukohustuslase poolt on tähelepanu juhitud, mis on tinginud kütuse Gasoil liigutamise

mahutite 101, 105 ja 103 vahel. MTA ei ole teostanud mahutis 103 oleva kauba keemilist analüüsi,

et välistada nimetatud kujul kütuse segunemine. Tekkinud kütuse ülejäägi osas ei ole MTA-l ma-

huti 103 osas mistahes põhjendusi. Seejuures ei ole maksuhaldur analüüsinud võimalust, et kütuste

segunemise tulemusel on kaup lakanud olemast, ehk hävinud. Seega on ilmne, et maksusumma on

3(11)

määratud valesti osas, mis ei arvesta kauba ülejäägiga mahutis 103 ja tegelikkuses ei ole mahuti

101 puudujääk tollijärelevalve alt väljunud. MTA käsitlus mahutite 101, 103 ja 105 võrdluses ei

ole ühesugune ja järjekindel. Kaebaja on selgitanud, et kõik nimetatud mahutid on varustatud

mõõteplaatidega, mille alla jäävad surnud jäägid. 101 mahuti osas on vaidlus, mis saab olla selle

surnud jäägi suuruseks. Samasugust teavet ja analüüsi ei ole maksuhaldur maksuotsuses esitanud

mahutite 103 ja 105 kohta ehkki liitmisel lakkaks puudujääk sisuliselt eksisteerimast. Välistatud ei

ole ka see, et Gasoil hävis mahutis 103 oleva kütteõliga RMD-80 segunemisel ümberpumpamise

tulemusel. Kuna ühes mahutis oli miinus ja teises pluss, siis terminali jaoks tasandus see kogus

ära. Muutusi terminal eraldi arvesse ei võtnud, sest mahutis olnud kütus läks pärast mahutitest väl-

ja ekspordiks laevale. Ümberpumpamise kohta eraldi dokumentatsiooni ei ole ja seda esitada ei

saa.

9.4 20.02.2017 teostatud mõõtmine ei võimalda väita, et 21.02.2017 ei saanud torustikus üldse

kütust olla. Ka Inspectorate Estonia AS ei saa seda väita, sest nad ei kontrollinud seda. Ei ole vä-

listatud, et osa kütust võis mahutist torustikku tagasi valguda näiteks siibri ebakorrapärane sulge-

mine mahutist kütuse väljastamise järel. EKUK on teostanud mõõtmised üksnes mahutitest, kuid

ei ole kontrollinud, kas mahuti siibrid olid kontrolli hetkel tervikuna suletud ning torustikus kütust

ei olnud. MTA-l puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et kütust torustikus ei olnud. Seda, et kü-

tust torustikus ei olnud, peab tõendama MTA. Tegelikkuses ei ole laeva peal kilo pealt sama ko-

gust, mis mahutist välja pumbatakse. Torustikus kajastatakse kogust „0“ seetõttu, et reaalset ko-

gust torustikus on võimatu tuvastada.

10. Maksuotsus on materiaalselt õigusvastane, kuna see on nõuetekohaselt põhjendamata, MTA ei

ole sisuliselt rakendanud uurimisprintsiipi, on asjas kogutud tõendeid ebaõigesti hinnanud ning

rakendanud ebaõigesti materiaalõigust. MTA on jätnud kaebaja esitatud selgitused ja tõendid ana-

lüüsimata. Praegusel juhul on oluliseks tõendiks see, et mahutis 103 on ülejääk, laoarvestuses ei

saa see ülejääk tekkida niisama. Samuti ei saa MTA jätta kõrvale väidet torustikus olevast kütu-

sest, mis on sinna tagasi valgunud.

11. Kaebaja vaidlustab ka maksusumma suuruse. Kuna kaup on jätkuvalt terminalis, siis ei kuulu

juurde määramisele ka mistahes makse. Olukorras, kus MTA teadlikult eirab 08.06.2018 vaideot-

suse punktis 15 tollilaos oleva aktsiisikauba ülejääki ega vähenda sellega objektiivselt juurde mää-

ramisele kuuluvat maksusummat, siis ei saa rääkida, et maksumenetluses oleks maksusumma mää-

ratud õigesti. MTA väide, et kaebaja on tahtlikult tekitanud ülejäägi erinevate kütuste segamisel, et

sellega vähendada laoarvestuslikku puudujääki, on paljasõnaline ja tõendamata.

12. Maksuhalduri poolt viidatud kohtupraktikast ei saa teha selliseid järeldusi, nagu teeb mak-

suhaldur.

MTA seisukoht

13. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata.

14. Kauba puudujäägi tuvastamise ajal (so 21.02.2017) kehtinud tolliseaduse (TS) § 13 lg 2 sätes-

tab, et kui tollil on kahtlusi kauba tollijärelevalve alt ebaseadusliku väljaviimise suhtes, lasub

võlgnikul kohustus tõendada, et kaup ei ole ebaseaduslikult tollijärelevalve alt välja viidud. Nime-

tatud norm sätestas selgelt kaebajale kohustuse kauba puudujäägi mitte esinemise tõendamiseks.

Kaebaja esitab mitmeid teoreetilisi seisukohti puudu oleva kauba selgitamiseks, kuid need ei ole

kontrollitavad.

15. Kaebaja selgitab kütuse puudujääki mahutis 101 sellega, et osa kütust on pumbatud mahutisse

103, kus on tuvastatud kütuse ülejääk 20,081 tonni. Vaatamata maksuhalduri vastavasisulistele

järelepärimistele ei ole kaebaja esitanud maksumenetluses ega kohtumenetluses dokumente, mil-

lest nähtuks kütuse ümberpumpamine mahutist 105 mahutisse 101, samuti ei ole informeeritud

maksuhaldurit sellest, millisel kuupäeval ja millise kandega võeti mahutis 105 oleva kütuse Gasoil

4(11)

jääk mahuti nr 101 laoarvestuses arvele. Maksumenetluses ei olnud võimalik usaldusväärselt tu-

vastada kütuse liikumist mahutist 105 mahutisse 103. Mahuti mõõtmisakti alusel on küll näha, et

mahutisse 105 jäi Gasoil jääk aga kuhu see enne mahuti remonti pumbati, ei ole esitatud dokumen-

tide põhjal tuvastatav. Isegi kui see pumbati mahutisse 103, oleks kaebaja pidanud oma laoarves-

tuse tegelikule olukorrale vastavusse viima. Eeltoodust nähtuvalt on kaebaja väited mahutist 105

Gasoili ümberpumpamise kohta mahutisse 103 ja selle kajastamine laoarvestuses kui Gasoili üm-

berpumpamine mahutist 105 mahutisse 101 paljasõnalised ega ole ühegi dokumentaalse tõendiga

kinnitatavad. Kaebaja selgituste kohaselt läks enne puudujäägi tuvastamist viimane partii kaupa

laeva. Mahuti pool asus kompressor. Taolisel juhul oleks olnud võimalik torustik tühjaks pumbata

laeva suunal. Siibri võimalik poolavatud olek peale kauba laevale pumpamist ei ole kaebaja poolt

tõendatud. Maksuhaldur on maksuotsuses selgitanud, kuidas on mõõtja tuvastanud, et torustik on

tühi. Seetõttu on ebaõige kaebaja väide, et torustiku nullpunkti märkimine toimub kokkuleppe alu-

sel terminali, kliendi ja labori vahel. Arvestades asjaolu, et kaebaja on tolliterminali- ja laopidaja-

na kohustatud pidama laoarvestust korrektselt, siis on olukord, kus mahutis 101 tuvastatud puudu-

jäägi tekkimise põhjused ei ole kontrollitavad, tekkinud kaebaja aruandekohustuse rikkumise tõttu.

Seega tuleb lugeda, et tõendamiskoormus kauba puudujäägi tõendamiseks lasub kaebajal ning

kaebaja ei ole seda täitnud ega ümber lükanud maksuhalduri järeldust. Maksuhaldur ei ole rikku-

nud uurimispõhimõtet.

16. Kaebaja ei ole tõendanud, et kaup on täielikult hävinenud või pöördumatult kahjustunud. Pole

tõendatud, milline kaup on lekke tõttu kaotsi läinud ja millal see juhtus. Tõendatud ei ole kaebaja

väide, et puuduolev kaup võib asuda hoopis teistes mahutites. Kaebaja väiteid ei ole võimalik

kontrollida objektiivsete tõenditega ning tegemist on paljasõnaliste väidetega.

17. 21.02.2017 teostatud vaatlusel kinnitas kaebaja esindaja, et kõik kaubad, mis kuuluvad mõõt-

misele ja proovide võtmisele, on vaatlusel osalevatele ametnikele esitatud. Enne vaatluse läbi vii-

mist ei teavitanud kaebaja maksuhaldurit, et mingi osa kütusest võib olla torustikus, on toimunud

leke või kaup on sattunud teise mahutisse. Vahetult enne vaatlust toimunud mahuti 101 mõõtmiste

kohta koostatud aktis nr 17000360 on märge, et torustik on tühi. Sellises olukorras puudus mak-

suhalduril põhjendatud vajadus torustiku kontrollimiseks. Kaebaja teavitas maksuhaldurit alles

peale mahumõõtmise tulemuste teada saamist, et osa mahutis 101 puuduolevast kütusest on torus-

tikus. Maksuhaldur kontrollis kogu kaebaja mahutiparki. Kõik mahutid on ühendatud torustikega.

Kaebaja seletus torustikus oleva kütuse osas on eluliselt ebausutav ainuüksi seetõttu, et nende ma-

hutite osas, kus tuvastati puudujääk, oli kütus torustikus, kus puudujääki aga ei tuvastatud, kütust

torustikus kaebaja väidetel ei ole. Ometi toimub laoarvestus ja tööprotsess ühtemoodi kõigi mahu-

tite osas.

18. 21.02.2017 vaatluse teostamise momendil puudus maksuhalduril teave mahuti 105 erakorralise

remondi kohta. Maksuhalduril puudub teave täpsetest põhjustest, miks erakorraline remont toimus

ja milline oli lekke suurus. Kaebaja ei teavitanud maksuhaldurit, et osa kaupa hävis väidetava lek-

ke tõttu, ehkki oleks pidanud seda koheselt tegema. Lekkega kaasnevast keskkonnareostusest

oleks kaebaja pidanud teavitama ka vastavaid institutsioone. 21.02.2017 vaatluse protokollis ei ole

mainitud mahuti 105 ümber lekkest tingitud visuaalseid jälgi. Puuduvad andmed millal ja kus on

kaebaja täiendava vastuse lisana 2 esitatud pilt tehtud. Samuti ei nähtu pildilt, et maha on voolanud

tonnide kaupa kütust.

19. Kaebaja ladustab kolmanda riigi kaupa, millelt on maksud maksmata. Kaup kuulub tollijärele-

valve alla. Laopidajal on kohustus pidada laoarvestust selliselt, et selle alusel on tuvastatav kauba

asukoht igal aja hetkel. Laoarvestuse järgi peaks kolmandast riigist toodud kütus nimetusega

„Gasoil“ (KN kood 2710 19 47) olema mahutis 101. Vaatluse tulemusel tuvastati, et mahutis 101

ei ole kütust nimetusega „Gasoil“ (KN kood 2010 19 47) koguses 61,248 tonni. Juba ainuüksi see

fakt näitab, et kaebaja ei ole täitnud kohustust pidada laoarvestust selliselt, et selle järgi oleks tu-

vastatav kauba tegelik asukoht. Jättes kauba tegeliku liikumise kohta kanded tegemata, raskendab

5(11)

see tollijärelevalvet. Mahuti 101 puudujäägi osas vastuolusid ei ole, kuna puuduvad tõsikindlad

tõendid selle kohta, kus ajutisele ladustamisele ja tolliladustamisele suunatud kaup „Gasoil“ (KN

kood 2710 19 47 ) on. MTA on maksumenetluses teinud kõik, et tuvastada puuduoleva kütuse

tegelik asukoht.

KOHTU PÕHJENDUSED

20. Hinnanud poolte väiteid ja väidete kinnituseks esitatud tõendeid kogumis on kohus seisukohal,

et kaebus ei ole põhjendatud ning 18.04.2018 maksuotsus on õiguspärane ja puuduvad alused selle

tühistamiseks. Kohus nõustub seejuures 13.02.2018 kontrollaktis ja 18.04.2018 maksuotsuses too-

dud põhjendustega ega korda neid käesolevas otsuses kogu ulatuses üle (HKMS § 165 lg 2). Vas-

tuseks kaebuse põhjendustele märgib kohus järgmist.

21. Kaebaja omab ajutise ladustamise luba nr YT/0106/EE100EE ja tollilao pidamise luba nr

CT/0216/EE1000EE. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 09.10.2013 nr 952/2013, mil-

lega on kehtestatud liidu tolliseadustiku (LTS) art 147 lg 3 ja art 242 lg 1 kohaselt vastutab loa

omanik ajutisel ladustamisel oleva ja tolliprotseduurile suunatud kauba eest, et seda ei viidaks tol-

lijärelevalve alt välja. Samuti vastutab loa omanik ajutisel ladustamisel oleva ja tolliladustamis-

protseduuriga hõlmatud kauba ladustamisest tulenevate kohustuste täitmise eest. Loa omanikul on

kohustus pidada asjakohast arvestust tolli poolt heaks kiidetud kujul. Arvestuse pidamine hõlmab

teavet ja üksikasju, mis võimaldavad tollil kontrollida ajutise ladustamise kohtade toimimist ja

tolliladustamisprotseduuri, pidades eelkõige silmas ladustatud kauba identifitseerimist, tollistaatust

ja liikumist (LTS § 148 lg 4 , art 214 lg 1). Kuni 30.06.2017 kehtinud Rahandusministri

29.03.2015 määrusega nr 5 kehtestatud „Nõuded tollilaole, tolliterminalile ja hoiukohale, tolliter-

minali ja hoiukoha pidamise loa väljastamise, loa kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise

ning kauba hoidmise kord (RM määrus nr 4) § 13 lg 5 sätestas, et kõik tollilattu ja tolliterminali

toimetatud kütuseaktsiisiga maksustatavad pakendamata vedelikud tuleb mõõta üle tolliterminali

või tollilao statsionaarses mahutis kauba vastuvõtmisel, § 14 kohaselt peab tollilao, tolliterminali

ja hoiukoha pidaja pidama laoarvestust ning laoarvestuses peab igal ajal kajastuma ladustatava

kauba tegelik laoseis. Euroopa Kohtu otsuses C-75/13 punktis 32 on kohus asunud seisukohale, et

tollijärelevalve alt välja viimise realiseerumiseks piisab sellest, et objektiivselt võttes on välistatud

kauba võimalik kontrollimine, sõltumata sellest, kas pädev asutus tegelikult kaupa kontrollib või

mitte (kohtuotsus British American Tobacco, EU:C:2004:250, punkt 55).

22. Seega pidi kaebaja tagama eelpool viidatud normidest tulenevate kohustuste täitmise viisil, et

oleks võimalik pidada arvestust kauba koguse ja liikumise üle selliselt, et oleks võimalik tuvastada

kauba kogus ja asukoht.

23. Puudub vaidlus selles, et: a) 17.02.2017 korralduse alusel alustatud kontrolli raames viis vas-

tustaja 21.02.2017 läbi vaatluse kaebaja tegevuskohas aadressil Nõlva 13 Tallinn. Ladustatud

mahtkauba mõõtmisi teostas EKUK, kes koostas vaatluse läbiviimise kohta 21.02.2017 vaatlus-

protokolli nr 12.2-3/039533. EKUK mahumõõtmise tulemuste kohaselt oli mahuti 101 tühi ja ma-

hutis 103 oli ladustatud kauba koguseks 1432,421 tonni; b) 21.02.2017 esitas kaebaja vastustajale

ajutise ladustamise kohta tollilao laoarvestuse, mille järgi pidanuks mahutis 101 olema liiduvälise

tollistaatusega kaup nimetusega „Gasoil“ (KN kood 2710 19 47) 91,780 tonni ja mahutis 103 pi-

danuks olema liiduvälise tollistaatusega kaup nimetusega „kütteõli RMD-80“ (KN kood 2710 19

62) 1318,939 tonni. 23.02.2017 vastustajale esitatud korrigeeritud laoarvestuse kohaselt pidanuks

mahutis nr 101 olema liiduvälise tollistaatusega kaup nimetusega „Gasoil“ (KN kood 2710 19 47)

84,126 tonni ja mahutis 103 pidanuks olema liiduvälise tollistaatusega kaup nimetusega „kütteõli

RMD-80“ (KN kood 2710 19 62) 1412,340 tonni; c) MTA on kontrollakti punktis 3.2.1 ja mak-

suotsuse punktis 2.2.1 aktsepteerinud, et mahutis 101 oli vaatluse toimumise päeval kütust 0 mõõ-

du juures allpool mõõteplaati koguses 22,878 tonni; d) kaebaja poolt esitatud laoarvestuse ja

EKUK mahumõõtmiste võrdluses on mahutis 103 kauba ülejääk 20,081 tonni; e) mahutis 101 on

laoarvestuse ja faktilise mõõtmise tagajärjel arvestuslik puudujääk 61,248 tonni; f) mahuti 105

6(11)

osas teostati remonti, mille vastustaja luges tõendatuks asjaoluga, et kuni 27.01.2017 oli mahuti

105 baaskõrgus 19.09.2013 taatlustunnistusel 12475 mm, uuel 03.02.2017 taatlustunnistusel on

baaskõrgus 12535 mm; g) kütus nimetusega „Gasoil“ on ATKEAS § 19 lg 1 kohaselt kütus, mis

kuulub maksustamisele kütuse aktsiisiga. Vaidlus on selles, kas MTA poolt on õigesti tuvastatud

mahutis 101 puudu olev kütus 61,248 tonni ulatuses ja kas saab lugeda, et nimetatud kaup on tolli-

järelevalve alt välja läinud ning esineb alus selle maksustamiseks. Samuti on vaidlus selles, kas

maksuhaldur on maksumenetluses täitnud piisavalt uurimis- ja põhjendamiskohustust ning kogu-

nud ja hinnanud nõuetekohaselt asjas tähtsust omavaid tõendeid.

24. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja mahutis 101 puuduoleva kütuse koguses 61,248 tonni olema-

solu tõendanud ega põhjendanud kütuse kadumist, mistõttu on MTA lugenud selle põhjendatult

tollijärelevalve alt väljaviiduks ning määranud tasumisele kuuluvad maksud.

25. Kaebaja leiab, et MTA on põhjendamatult lugenud tuvastatuks, et mahuti 101 osas oli mahutis

0 mõõdu juures allpool mõõteplaati kütust 22,878 tonni. Kaebaja leiab, et arvestades Gasoil eri-

kaalu, oleks MTA pidanud tuvastama, et vastav kogus oli 29,667 tonni, st vahe on 6,789 tonni.

Kaebaja hinnangul ei võimalda seda tuvastada ka Inspectorate Estonia AS-i mõõtetulemused. Ko-

hus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Kaebaja väide põhineb taatlustunnistusel nr ES/2013/110 ka-

jastatul, mille kohaselt on mahuti 101 mittemõõdetava, ehk allapoole mõõteplaati jääva kütuse

kogus 34 365 liitrit. Kohtu hinnangul tähendab taatlustunnistusel märgitud kogus seda, et allapoole

mõõteplaati võib jääda kütust kuni 34 365 liitrit, kuid see ei tähenda seda, et vastav kogus kütust

mahutisse alati ka jääb. Taatlustunnistusel võimaliku mahuti mittemõõdetava, ehk allapoole mõõ-

teplaati jääva mahu näitamine ei tõenda, kui palju tegelikult mahutis mingil konkreetsel ajahetkel

kütust on. Kütuse konkreetse koguse saamiseks on vajalik teostada mahumõõtmine, mida praegu-

sel juhul on teinud akrediteeritud mahumõõtja Inspectorate Estonia AS. Ka kaebaja ei väida, et

alati, kui kütuse väljastamisel on mahuti 0 mm juures tühi, siis allapoole mõõteplaati jääb alati

kütus muutumatus koguses 34 365 liitrit. Enne ja pärast kütuse väljastamist mahutist 101 teostas

mahumõõtmisi Inspectorate Estonia AS ja selle kohta on koostatud mõõtmisakt nr 1700360. Sel-

lelt on näha, et enne kütuse mahutist väljastamist oli mahutis kütust 622 mm koguses 180,532 ton-

ni ning väljastatud kütuse kogus 157,654 tonni. Ka kaebaja enda poolt esitatud tollideklaratsioonilt

17EE1210EE90448647 on näha, et deklareeritud kauba koguseks on 157,654 tonni. AS Marine

Bunker poolt punkerlaevale Viimsi vastuvõetud kütuse koguseks on samuti 157,654 tonni. Mõõt-

misakti nr 1700360 kohaselt on mahuti peale kütuse väljastamist 20.02.2017 0 mm juures tühi.

Mõõtmisaktis märgitud mahutisse jäänud kütuse koguseks on 22,878 tonni. Seega on maksuhaldur

kontrollakti punktis 3.2.1 ja maksuotsuse punktis 2.2.1 õigesti leidnud, et kui mahuti 101 mõõtmis-

te järgi oli mahutis enne kütuse väljastamist kütust koguses 180,532 tonni ja sellest 157,654 tonni

saadeti punkerlaevale Viimsi, siis pidi mahutisse 101 alles jääma kütust koguses 22,878 tonni.

Seega on ka õige maksuhalduri järeldus, mille kohaselt oli seega mahutis 101 vaatluse toimumise

päeval kütust 0 mõõdu juures allpool mõõteplaati koguses 22,878 tonni ning maksuhaldur lähtus

põhjendatult akrediteeritud mõõtetulemustest, mitte taatlustunnistusel toodud võimalikust maksi-

maalsest mõõteplaadi alla jääda võivast kogusest. Vastustaja on maksuotsuse punktis 3.2 nõuete-

kohaselt põhjendanud, miks ta lähtub konkreetsetest mõõtetulemustest ega arvesta taatlustunnistu-

sel toodud näitajatega ega ole rikkunud põhjendamiskohustust.

26. Kaebaja on viidanud kaebuses ja maksu- ja vaidemenetluses ka asjaolule, et mahutis 101 puu-

du olev kaup nimetusega „Gasoil“ (KN kood 2710 19 47) on osaliselt mahutis 103. Samuti leiab

kaebaja, et vastustaja käsitlus mahuti 103 osas on selgelt vastuoluline. Kaebaja seisukoht ei ole

põhjendatud.

26.1 Puudub vaidlus selles, et mahutis 101 pidi olema kaup nimetusega „Gasoil“ (KN kood 2710

19 47). Mahutis 103 ladustatakse teist kaupa nimetusega „kütteõli RMD-80“ (KN kood 2710 19

62). Isegi kui vastab tõele kaebaja väide, mille kohaselt pumbati kaup nimetusega „Gasoil“ (KN

kood 2710 19 47) mahutisse 103, siis kaebaja ei esitanud maksuhaldurile kontrollimenetluses kau-

7(11)

pa nimetusega „Gasoil“ (KN kood 2710 19 47). Seega esineb viidatud kauba puudujääk ka juhul,

kui kaebaja väited ümberpumpamise kohta vastaksid tõele. Mahutites 101 ja 103 ladustatakse eri-

nevaid kütuseid. Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et kui tegemist oleks ühe ja sama kütusega,

siis vaidlust puudujäägi osas ei oleks tekkinud. Seega ei ole õige kaebaja käsitlus, et olukorras, kus

mahutis 101 on puudujääk ja mahutis 103 ülejääk tuleks mahutis 103 olev kauba ülejääk auto-

maatselt arvata mahutis 101 oleva puudujäägi katteks. Olukorras, kus maksuhaldur tuvastas, et

mahutis 101 esineb „Gasoil“ puudujääk, ei muuda seda iseenesest olematuks asjaolu, et mahutis

103 on mõne muu koostisega kütuse ülejääk. Maksuhalduri seisukoht ei ole nimetatud küsimuses

vastuoluline ning maksuhalduri põhjendused on arusaadavalt välja toodud kontrollakti punktis

3.2.2 ja maksuotsuse punktides 3.3.3 ja 3.4. Kohus nõustub maksuhalduri järeldustega ega korda

neid siinjuures üle. Maksuhaldur ei ole seejuures jätnud arvestamata kaebaja selgitustega, vaid on

neid analüüsinud ning väidete tegelikkusele vastavust kontrollinud. MTA põhjendused laoarvestu-

se puudujääkide kohta ei muuda tõepoolest iseenesest aktsiisikauba olemasolu tollilaos olematuks,

kuid antud juhul ei tuvastanud maksuhaldur aktsiisikauba olemasolu tollilaos. Samas oleks aktsii-

sikauba olemasolu tollilaos olnud võimalik tuvastada mh nõuetekohase laoarvestuse kaudu, kuid

praegusel juhul kaebaja laoarvestus seda ei võimaldanud.

26.2 Maksuhaldur ei pidanud kaebaja väidete kontrollimiseks viima läbi kaebaja kogu laoarvestuse

võrdlust seisuga 21.02.2017. Kaebaja on väitnud, et detsembris 2015 oli põhjendatud kahtlus, et

mahutis 105 võib olla toimunud produkti leke, millest tulenevalt tuli viivitamatult ja koheselt rea-

geerida. Seega pumbati kaebaja selgituste kohaselt mahutis 105 olnud „Gasoil“ jääk mahutisse

103, kuid samas kajastati terminali laoarvestuses „Gasoil“ liikumine mahutist 105 mahutisse 101.

Seega pidi maksuhaldur kaebaja väidete tegelikkusele vastavuseks kontrollima üksnes mahutite

101, 103, 105 mõõtmisakte ja laoarvestust. Maksuhaldur on seda teinud, nõudes seejuures kaeba-

jalt vastavate tõendite esitamist ning on tõendeid analüüsinud. Maksuhalduri poolt teostatud põh-

jalikud analüüsid on toodud kontrollakti punktis 3.2.2 ja maksuotsuse punktis 3.3.3, millega kohus

nõustub.

26.3 Asjaolu, et kaebaja väidete kohaselt on toimunud kütuse liigutamine mahutite 101, 105 ja 103

vahel, mille toimumist maksuhaldur ei ole ka välistanud, ei tähenda veel seda, et kaebaja väited

puudujäägi puudumise kohta tuleks lugeda tõesteks. Kaebajal oli kuni 30.06.2017 kehtinud TS §

13 lg 1 ja 2 kohaselt kohustus tõendada, et mahutis 101 olema pidanud kütust ei ole tollijäreleval-

ve alt välja viidud. Viidatud kohustus tuleneb ka maksukorralduse seaduse (MKS) §-is 56 sätesta-

tud kaasaaitamiskohustusest. Kaebaja ei ole maksumenetluses tõendanud ega selgitanud, millisel

kuupäeval toimus kütuse ümberpumpamine mahutist 105 mahutisse 103 ega selgitanud, millal

võeti mahutis 105 olev kütuse „Gasoil“ jääk mahuti 101 laoarvestuses arvele. Ehkki maksumenet-

luses esitatud mõõtmisaktide põhjal ei ole maksuhalduril olnud kahtlust selles, et mahutisse 105 jäi

„Gasoil“ jääk, ei ole maksumenetluses esitatud tõendeid selle kohta, millisesse mahutisse see kütus

edasi liikus. Kaebaja ise on maksumenetluses tunnistanud, et mahutisse nr 105 jäänud „Gasoil“

jääk ei ole laoarvestuses õigesti kajastatud. Olukorras, kus maksumenetluses ei olnud maksuhaldu-

ril võimalik tuvastada kütuse liikumist mahutist 105 mahutisse 103 ning polnud võimalik tuvasta-

da, kuhu see pumbati, on maksuhaldur jätnud õigesti aktsepteerimata kaebaja väite, mille kohaselt

mahutis 101 puudu olev kütus asub osaliselt mahutis nr 103. Peale kaebaja enda väidete, ei ole

maksuasja materjalide juures mitte ühtegi tõendit, millest nähtuks kauba liikumine mahutist 103

mahutisse 105. Kaebajale sai asjaolu, et maksuhaldur kaebaja käsitlusega ei nõustu, teatavaks juba

hiljemalt kontrollaktiga tutvumisel. Sellele vaatamata ei ole kaebaja esitanud oma väite kinnitami-

seks täiendavaid tõendeid, vaid on piirdunud formaalsete etteheidete esitamisega maksuhalduri

käsitlusele. Vastavaid tõendeid ei ole esitatud ka kohtumenetluses. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub

maksukohustuslasel maksuotsuse vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati

valesti. Kohtupraktikas (nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-27-15 p 20) on rõhutatud, et tõendamis-

koormus läheb maksukohustuslasele üle vaid siis, kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud.

Vaidlustatud maksuotsuses on maksuhaldur kajastanud põhjaliku analüüsi talle kättesaadavaks

8(11)

tehtud tõenditest ning toonud välja oma järeldused. Maksuhalduri seisukohad pidid kaebajale see-

ga olema üheselt selged. Seega oleks kaebaja pidanud hiljemalt kohtumenetluses esitama tõendid,

mis tõendavad, et mahutis 101 puudu olev kütus asub osaliselt mahutis 103. Kaebaja seda teinud ei

ole, vaid on ka kohtumenetluses piirdunud formaalsete etteheidetega maksuhalduri tegevusele

maksumenetluse läbi viimisel. Seega on kaebaja väited tõendamata.

26.4. Kohus on käesolevas otsuses põhjendanud, miks ei saa arvestada mahutite nö surnud jäägi

suuruseks taatlustunnistusel toodud võimaliku jäägi suurust. Tegemist ei ole alati ja muutumatuna

mõõteplaadi alla jääva jäägiga, vaid võimaliku maksimaalse jäägiga. Seega ei pidanud maksuhal-

dur mahutite 101, 103, ja 105 puhul igal juhul arvestama taatlustunnistustel olnud näitajatega.

Maksuhaldur on põhjendatult arvestanud konkreetsete mahumõõtmiste tulemustega.

26.5 Õige ei ole ka kaebaja väide, mille kohaselt oleks maksuhaldur pidanud teostama mahutis 103

oleva kauba keemilise analüüsi tuvastamaks, et välistatud on nimetatud kujul kütuse segunemine

või et segunemist ei ole toimunud. Maksuhalduril ei ole maksukorralduse seaduses toodud uuri-

mispõhimõttest ega LTS-ist tulenevalt kohustust teha mistahes toiminguid kõikvõimalike väidete

kontrollimiseks, vaid üksnes selliseid toiminguid, mis võimaldavad selgitada välja tegelikud as-

jaolud. Praegusel juhul puudub vaidlus selles, et mahutis 103 ladustatakse erinevat kaupa võrreldes

mahutis 101 puudu oleva kaubaga. See tähendab, et kui ka oleks viidud läbi ekspertiis, siis oleks

tuvastatud, et mahutis 103 oleva kauba keemiline koostis ei vasta mahutis 101 olema pidanud

Gasoil keemilisele koostisele. Olukorras, kus maksuhaldur tuvastas, et mahutis 101 esineb Gasoil

puudujääk, ei muuda seda iseenesest olematuks asjaolu, et mahutis 103 on mõne muu koostisega

kütus, mille osas esineb ülejääk. Mahutis 103 oleva kauba keemiline koostis ei tõenda kuidagi se-

da, et tegemist on osaga mahuti 101 puudujäägist. Seejuures ei muuda asjaolu, et kütuste segune-

mise tulemusel lakkab olemasolev kaup hävimise tulemusel olemast, puudu oleva kütuse maksus-

tamist. Olukord võiks erinevate pettusevõimaluste välistamiseks olla aktsepteeritav juhul, kui

maksuhaldurile on esitatud korrektne laoarvestus, millelt nähtub üheselt erinevate kütuste liikumi-

ne ja segunemine. Praegusel juhul vastavat dokumentatsiooni maksuhaldurile esitatud ei ole, mil-

lest tulenevalt on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et kaebaja paljasõnalised väited erinevate

kütuste võimaliku segunemise ja „Gasoil“ puudujäägi mahutis 103 ladustamise osas, ei tõenda

Gasoil puudujäägi puudumist mahutis 101. Seega ei ole maksusumma määratud ebaõigesti osas,

mis ei arvesta ülejäägiga mahutis 103.

27. Järgnevalt analüüsib kohus kaebaja väiteid, mille kohaselt võib osa puudu olevast kütusest

asuda torustikes.

27.1 21.02.2017 teostatud vaatluse protokollis puudub märge, et vaatluse käigus oleks torustikke

kontrollitud. Kaebaja seadusjärgne esindaja on vaatlusprotokollis kinnitanud, et kõik kaubad, mis

kuuluvad mõõtmisele ja proovide võtmisele, on vaatlusel osalevatele ametnikele esitatud. Vaatlus-

protokollis on märge, et „21.02.2017 on aktsiisilao, ajutise ladustamise koha ja tollilao lubadega

seotud mahutid nr: 101, 103, 104, 105, 211, 407, 408 ja 409. Nimetatud mahutites ladustatud kau-

ba mõõtis ja kaubast võttis proovid Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. Mõõtmise ja proovivõ-

tu juures viibis laopidaja esindajana Analiit- AA OÜ inspektor. Laoarvestuse ning kauba vastavus

tuvastatakse pärast mõõtmis- ja analüüsitulemuste MTA-le esitamist“. Kaebaja seadusjärgne esin-

daja on vaatlusel osalenud, kuid ei juhtinud tähelepanu asjaoludele, et osa kütusest võib olla torus-

tikes, võis olla toimunud leke või et kontrollida tuleks ka siibrite korrasolekut. Seega leidis kaeba-

ja, et vaatlusega olid hõlmatud kontrolli teostamise seisukohalt olulised objektid ning torustike

kontrollimine ei ole kontrolli tulemuste seisukohalt oluline. Sellises olukorras puudus maksuhaldu-

ril vajadus torustiku kontrollimiseks. Kohus leiab, et eluliselt ei ole usutav, et kaebaja esindaja ei

oleks juhtinud maksuhalduri tähelepanu vajadusele torustikke kontrollida, kui õige oleks kaebuses

esitatud väide, mille kohaselt võib transporditorustik olulises ulatuses oma mahu tõttu Gasoili si-

saldada. Samas on kaebaja ise oma 04.10.2017 ja 29.09.2017 kirjas selgitanud, et peale torustiku

tühjenemist ei saa sinna jääva produkti kogust üldse kontrollida. Seega on ka asjakohatu etteheide,

9(11)

mille kohaselt ei teostanud maksuhaldur torustiku kontrolli. Kaebaja teavitas maksuhaldurit alles

peale vaatluse toimumist ja mahumõõtmise tulemuste teada saamist asjaolust, et osa mahutis 101

puudu olevast kütusest võib olla torustikus. Nimetatu viitab asjaolule, et kaebaja on alles peale

puudujäägi avastamisest teada saamist asunud otsima põhjendusi, et seada kahtluse alla puudujäägi

esinemist. Maksuhaldur kontrollis kogu kaebaja mahutiparki. Kõik mahutid on ühendatud torusti-

kega. Kaebaja seletus torustikus oleva kütuse osas on eluliselt ebausutav ka seetõttu, et nende ma-

hutite osas, kus tuvastati puudujääk, oli kütus torustikus, kus puudujääki aga ei tuvastatud, kütust

torustikus kaebaja väidetel ei ole. Ometi toimub laoarvestus ja tööprotsess ühtemoodi kõigi mahu-

tite osas.

27.2 Maksuhaldur on kontrollakti punktis 3.2.3 ja maksuotsuse punktides 2.2.3 ja 3.5 analüüsinud

kaebaja väiteid seonduvalt torustikus oleva kütuse kogusega. Vastuseks kaebaja väidetele märgib

kohus, et Inspectorate Estonia AS on oma 06.12.2017 kirjas selgitanud, kuidas määratakse mõõt-

mise käigus see, kui palju kaupa võib konkreetse väljastamise puhul jääda torustikku. Inspectorate

Estonia AS ei ole väitnud, et nad kütuse kogust torustikus ei kontrolli, vaid on kinnitanud vastupi-

dist. Kirjas selgitatakse, et pärast laeva lastimist määratakse, kui palju kaupa oli pardal ja kui palju

läks mahutist välja ning nende numbrite võrreldes võib määrata kui palju kaupa on jäänud torus-

tikku. 20.02.2017 mahuti mõõtmisaktil nr 17000360 on mahutist 101 välja viidud ja punkerlaevale

Viimsi vastu võetud kütuse kogused samad, mistõttu kütust torustikku mõõtmise hetkel jääda ei

saanud. Ka mõõtmisaktil on märge, mille kohaselt on torustik tühi. Seetõttu on ebaõige kaebaja

väide, et torustiku nullpunkti märkimine toimub kokkuleppe alusel terminali, kliendi ja labori va-

hel. Kaebaja väide, mille kohaselt võib hüpoteetiliselt esineda olukord, kus siibri ebakorrapärase

sulgemise tõttu võib osa kütusest torustikku tagasi valguda, võib küll olla teoreetiliselt õige, kuid

tegemist on oletusliku käsitlusega, mis ei tähenda, et see vaidlusalusel juhul aset leidis. Maksusta-

misel saab lähtuda üksnes tegelikust olukorrast, mitte hüpoteetilistest võimalustest. Kaebaja ei ole

tõendanud väidet, mille kohaselt siiber 20.02.2017 pumpamise järgselt nõuetekohaselt ei sulgunud

ning osa kütusest valgus torustikku tagasi. Kaebaja ei ole ka välja toonud, millises mahus kütust

torustikku tagasi valgus ja millises ulatuses oleks tulnud maksusummat korrigeerida. Seega ei lük-

ka kaebaja praegusel juhul ümber Inspectorate Estonia AS mõõtmisaktil nr 17000360 toodud jä-

reldust, mille kohaselt oli torustik tühi. Maksuhaldur ei saa maksuotsuse tegemisel arvestada kae-

baja hüpoteetiliste väidetega, vaid konkreetsete ja kontrollitavate mõõtetulemustega.

28. Kaebaja on lisaks väitnud ka seda, et osa kütusest võis hävineda mahuti 105 remondi tagajär-

jel. Ka viidatud väide on äärmiselt teoreetiline. Kui kaebaja soovis viidatud väitele kui maksuko-

hustust vähendavale asjaolule tugineda, oleks ta pidanud seda tõendama, esitades samas väited, kui

palju mahutis 105 olnud kütust lekke tagajärjel hävis ja kui palju alles jäi. Maksuhaldur ei saa

maksukohustuse määramisel arvestada oletustega. Samuti loeb kohus usutavaks, et olukorras, kus

mahuti lekke tagajärjel oleks voolanud maha tonnide viisi kütust, oleks kaebaja pidanud viivitama-

tult teavitama keskkonnaohust ning võtma tarvitusele abinõud tagajärgede likvideerimiseks. Kui-

võrd viidatud asjaolude kohta tõendid puuduvad, siis ei saanud maksuhaldur viidatud asjaoluga

maksustamisel ka arvestada. Maksuhaldurile ei esitatud ka teavet põhjustest, miks mahuti erakor-

raline remont toimus ja kas ning millises ulatuses leke toimus. Ka kaebaja poolt 24.09.2018 me-

netlusdokumendi lisaks olevate fotodega ei ole võimalik tõendada ei lekke toimumist ega ka lekke

tagajärjel tekkinud puudujääki.

29. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 1 lõike 1 kohaselt maksusta-

takse kütus aktsiisiga. Kaebaja ei vaidlusta asjaolu, et kütus nimetusega „Gasoil“ on ATKEAS §

19 lg 1 kohaselt kütus, mis kuulub maksustamisele kütuse aktsiisiga. ATKEAS § 24 lõige 7 sätes-

tab, et võlgnikul tekib maksukohustus aktsiisikauba impordi ja muudel juhtudel, millega kaasneb

aktsiisikauba sisseveol tollivõla tekkimine tolliseadustiku mõistes. Kauba impordiks käibemaksu-

seaduse (KMS) § 6 lõike 1 punkti 3 kohaselt on ka muud juhtumid, millega kaasneb tollivõla tek-

kimine tolliseadustiku tähenduses, § 13 lg 1 alusel moodustavad imporditava kauba maksustatava

väärtuse tolliseadustiku kohane kauba tolliväärtus ja kõik importimisel tasumisele kuuluvad mak-

10(11)

sud ning muud kauba sihtkohta toimetamisega kaasnevad kulud, sealhulgas tolliväärtusesse arva-

mata vahendustasu, pakkimis-, veo- ja kindlustuskulud kuni esimese sihtkohani Eesti territooriu-

mil.

Kohus on käesoleva eelmistes alapunktides kontrollinud kaebaja väiteid puudujäägi puudumise

kohta. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja mahutis 101 puuduoleva kütuse koguses 61,248 tonni ole-

masolu tõendanud ei maksumenetluses ega ka kohtumenetluses. Seetõttu on MTA lugenud selle

põhjendatult tollijärelevalve alt väljaviiduks ning määranud tasumisele kuuluvad maksud.

30. Kaebaja on vaidlustanud maksuotsuse ka põhjusel, et see ei ole nõuetekohaselt põhjendatud

ning et maksumenetluses on rikutud menetlusnorme. Kohus kaebaja käsitlusega ei nõustu.

MKS § 46 lg 2 kohaselt peavad olema maksuhalduri kohustusi panevad haldusaktid kirjalikud ja

põhjendatud. HMS § 55 lg 1 kohaselt peab maksuhalduri haldusakt olema selge ja üheselt arusaa-

dav. MKS § 11 lg 1 kohaselt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel kohustatud

arvestama kõiki asjas tähtsust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähen-

davaid asjaolusid. Kohus leiab, et maksuhaldur on maksumenetluse läbi viinud õiguspäraselt, välja

on selgitatud asjas tähtsust omavad asjaolud ning kontrollitud on kaebaja väiteid, mis nende tõesu-

se korral oleksid võinud maksukohustust vähendada. Viidatud on asjakohastele õigusaktide sätete-

le ja Euroopa Kohtu praktikale. Maksuhaldur on kontrollaktis ja maksuotsuses põhjalikult selgita-

nud, miks ta ei nõustu kaebaja väitega, mille kohaselt võib mahutis 101 puudu olev kütus asuda

mahutis 103, miks ei ole usutav, et mahutis 101 puudu olev kütus asub torustikus ning miks ei ole

asja lahendamisel vajalik teostada kogu terminalisüsteemi vaatlust ega analüüsida mahutis 103

oleva kütuse keemilist koostist. Seejuures ei ole maksuhaldur maksumenetluses piirdunud õigusli-

ku analüüsiga, vaid on kontrollinud kaebaja väiteid sisuliselt, pöördudes selgituste saamiseks as-

jaomaste isikute poole ning analüüsinud dokumente mahus, mis oli vajalik kaebaja väidete kont-

rollimiseks. Maksuhaldur on arvestanud maksukohustust vähendavate asjaoludega ulatuses, milles

ta pidas kaebaja väited põhjendatuks. Maksuhaldur on nõustunud kaebaja laoarvestuse korrigeeri-

misega 23.02.2017 ning lugenud tuvastatuks, et mahutis 101 pidi olema kaupa nimetusega Gasoil

84,126 tonni, ehkki esialgse laoarvestuse kohaselt pidi mahutis olema kaupa 91,780 tonni. Samuti

on maksuhaldur vähendanud maksukohustust seeläbi, et on aktsepteerinud, et mahutis 101 oli

vaatluse toimumise päeval kütust 0 mõõdu juures koguses 22,878 tonni. Seega on maksuhaldur

oma esialgset seisukohta korrigeerinud 30,532 tonni ja sellega kaasneva maksukohustuse ulatuses.

Seega on asjakohatu kaebaja väide, mille kohaselt ei ole maksuhaldur arvestanud maksukohustust

vähendavaid asjaolusid. Vastates kaebaja põhjendustele ei ole maksuhaldur ka tuginenud ainuüksi

kaebaja poolt esitatud laoarvestusele, vaid on kontrollinud kaebaja poolt esitatud väidete alusel

asjaolu, kas mahutis 101 puudu olev kaup on tollikontrolli alt välja viidud, st kontrollitud on mak-

suobjekti, mitte üksnes dokumente. Maksuhaldur ei ole rajanud oma järeldusi üksnes kahtlustele,

vaid maksumenetluses tuvastatud asjaoludele. Seejuures on vaideotsuses vastatud kaebaja kõigile

sisulistele argumentidele. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu maksuhalduri järeldustega, ei tähenda, et

maksuhaldur oleks rikkunud põhjendamis- ja uurimiskohustust. Nimetatust tulenevalt ei ole mak-

suotsus õigusvastane ka põhjusel, et selle andmisel ei ole järgitud menetlusnorme.

31. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et 18.04.2018 maksuotsus on õiguspärane ning selle

andmisel ei ole rikutud menetlusnorme. Kaebus jääb rahuldamata.

MENETLUSKULUD

32. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehak-

se kaebaja kahjuks, millest tulenevalt jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja menetlus-

kulude hüvitamise taotlust esitanud ei ole, millest tulenevalt jäävad ka vastustaja menetluskulud

tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

11(11)

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm