Legislator Case Law & Legislation
2-18-11950/6 AI generated

2-18-11950/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-18-11950/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, A R (hageja) esitas 09.08.2018 Harju Maakohtule hagi A Ra (kostja) vastu abielu lahutamise

Legislator headnote

AI generated

2-18-11950/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, A R (hageja) esitas 09.08.2018 Harju Maakohtule hagi A Ra (kostja) vastu abielu lahutamise

Keywords

AI generated
prolonged absence asylum application of Ethiopian abandoned child delayed asylum application alibi expired residence permit
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Dina Sõritsa

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. november 2018 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-11950

Tsiviilasi

A R hagi A R vastu abielu lahutamise nõudes

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja A R (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post

xxxx);

Kostja A R (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post

xxxx)

Ärakuulamine

07.11.2018

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Lahutada A Ra (isikukood xxxx) ja A Ra (isikukood xxxx) abielu, mis on

registreeritud xxxx Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud

abieluakt nr xxx.

3. Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud

1. A R (hageja) esitas 09.08.2018 Harju Maakohtule hagi A Ra (kostja) vastu abielu lahutamise

nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt on abielu sõlmitud xxx Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta

on koostatud abieluakt nr xxxx. Hageja soovib abielu kohtus lahutada, kuna kumbki pool

elab erinevas välisriigis ja poolte abielulised suhted on lõppenud juba 2010.a. Alaealisi lapsi

pooltel ei ole. Hageja soovib pärast abielulahutust oma perekonnanimeks jätta xxxx.

3. Kostja kinnitas kohtule dokumentide kättesaamist, kuid oma seisukohta abielu lahutamise

küsimuses ei teatanud ja ära kuulamiseks kohtule kohtu nõudmisel kontaktandmeid ei

esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

5. Kohus kuulas tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 hageja

07.11.2018 ära telefoni teel, kuna hageja elab xxxx. Hageja jäi abielu lahutamise nõude

juurde ega pidanud leppimist võimalikuks. Pooled elavad juba ammu lahus. Hageja sõnul on

nii temal kui kostjal uus pere ja ka kostja soovib abielu lahutada. Hagejal ei ole viimasel ajal

õnnestunud kostjaga kontakteeruda.

6. Kohus on kostjale on dokumendid kätte toimetatud e-postiga, millelt kostja on dokumentide

saamist kinnitanud. Kohus andis korduvalt kostjale tähtaja esitada hagile vastus. Kuna kohtul

ei õnnestunud kostjat telefoni teel kätte saada, palus kohus kostjal esitada ka tema

kontaktnumber. Kostja ei ole kohtu kirjadele reageerinud. Kohus on seisukohal, et kuna

kostjale on korduvalt antud võimalus vastata hagile ja olla kohtu poolt ära kuulatud ning ta

ei ole neid võimalusi kasutanud, on asja võimalik sisuliselt lahendada. Kohtu arvates on hagi

aluseks olevad asjaolud piisavalt välja selgitatud.

7. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 alusel lõpeb abielu, kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg 1

kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata,

et abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt PKS § 67 lg 2 abielusuhete lõppemist eeldatakse,

kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab

tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest

tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

8. Hageja on kohtule kinnitanud, et soovib abielu lahutada. Poolte kooselu on lõppenud ning

hageja elab xxxx ning kostja xxxx. Hageja ei pea abielu taastamist võimalikuks, kuna

mõlemal abikaasal on juba uus suhe. Kohus leiab, et abielu taastamine ei ole võimalik ilma

mõlema poole vastava tahteta. Lisaks ei ole asjaoludest tulenevalt võimalik ega mõistlik anda

pooltele leppimisaega olukorras, kus kumbki pooltest ei ole selleks soovi avaldanud.

9. Kohus asub seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte

kooselu taastamine ei ole võimalik. Seega tuleb poolte abielu lahutada.

10. PKS § 66 p 2 kohaselt abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus

jõustub.

11. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki poolt oma

menetluskulud ise. Sellest tulenevalt jätab kohus kummagi poole kantud menetluskulud

poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Dina Sõritsa

kohtunik