2-17-1568/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Indrek Soots ja Indrek

Parrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.11.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-1568

Tsiviilasi

Tarplani Kaubanduse OÜ hagi OÜ Polven Foods vastu

kõlvatu konkurentsi tuvastamiseks ja OÜ Polven Foods

vastuhagi Tarplani Kaubanduse OÜ vastu leppetrahvi

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.01.2018 otsus

Kaebuse esitajad, kaebuse liik

Tarplani

Kaubanduse

OÜ

ja

OÜ

Polven

Foods

apellatsioonkaebused

Tsiviilasja

hind

apellatsioonimenetluses

Tarplani Kaubanduse OÜ apellatsioonkaebus 3500 eurot

OÜ Polven Foods apellatsioonkaebus 16 236,16 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja/vastuhagis kostja (apellant/vastustaja): Tarplani

Kaubanduse OÜ (registrikood 10349904, asukoht Harku tee

51, Tabasalu alevik, 76901 Harjumaa), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Martin Männik

Kostja/ vastuhagis hageja (apellant/vastustaja): OÜ Polven

Foods (registrikood 11481468, asukoht Altserva 31, Kohtla-

Järve,

31026

Ida-Virumaa),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaat Urmas Ustav, advokaat Rauno Kinkar ja

patendivolinik Raivo Koitel

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta kostja 12.03.2018 taotlus täiendava tõendi vastuvõtmiseks rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 12.01.2018 otsus muutmata ja apellatsioonkaebused

rahuldamata.

3. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tarplani Kaubanduse OÜ (hageja) esitas 31.01.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse

OÜ Polven Foods (kostja) vastu kõlvatu konkurentsi tuvastamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja 1994. a. asutatud ettevõte, mis toodab

majoneesitooteid alates 1994. aastast ning on Eesti kaubaturul majoneesi läbimüügilt

suurima turuosaga majoneesitootja. Kostja on 1998. a. asutatud ettevõte, mis

konkureerib hagejaga Eesti Vabariigis majoneesi kaubaturul.

3. Kostja on 2016. aasta aprillis-mais toonud turule toote „EHTNE“ majonees. Seda

reklaamitakse nii pakendi esi- kui tagaküljel mh kui toodet, millel on „100% EHTNE

KOOSTIS“ ja tagaküljel mh kui „Ehtne majonees – naturaalne koostis“ ja „Ehtne

majonees on valmistatud üksnes naturaalsetest koostisosadest“. Kostja on reklaaminud

„EHTSAT“ majoneesi näiteks Selveris, reklaamides seda järgnevalt: „See on ainuke

naturaalne majonees, mida hakatakse Eestis tootma“.

4. 2016. a detsembris on kostja asendanud oma kaubamärgina kaitstud senise toote

KLASSIKALINE

MAJONEES

PROVANSAAL

uuega

–

„ORIGINAAL“

PROVANSAAL MAJONEES. PROVANSAAL MAJONEESI toodavad, müüvad ja

reklaamivad kaubaturul lisaks hagejale ka teised tootjad nagu näiteks AS Salvest ja OÜ

Maadlex.

5. Hageja leiab, et kostja poolt toodete „EHTNE“ majonees (sh selle reklaamimine

tootena, millel on „100% EHTNE KOOSTIS“) ja „ORIGINAAL“ PROVANSAAL

MAJONEES müügiks pakkumine on käsitatav kõlvatu konkurentsina ehk ebaausa

äritegevusena, heade kommete ja tavadega vastuolus olevate tegudena, mis on

konkurentsiseaduse (KonkS) § 50 lg 2 kohaselt keelatud ja mis tekitavad hagejale kahju.

6. Sõna „EHTNE“ tähendab võltsimata, puhas, loomulik, tõeline, õige, päris. Sõnaline

element EHTNE on toote kvaliteediomadusi ülistav ning ainuõigust selle sõna

kasutamiseks toodetel ei oma Eestis ja Euroopa Liidus registreeritud kaubamärkide

hulgast mitte keegi.

7. Sõna „ORIGINAAL“ tähendab algupärand. Sõnaline element ORIGINAAL on toote

unikaalust ülistav ning ainuõigust selle sõna kasutamiseks toodetel ei oma Eestis ja

Euroopa Liidus registreeritud kaubamärkide hulgast mitte keegi (kaubamärgina saab

sõna „originaal“ registreerida vaid osana geograafilisest kaubamärgist, nagu SAKU

ORIGINAAL,

VÄRSKA

ORIGINAAL).

Vastupidi,

selliste

kaubamärkide

registreerimisest on keeldunud nii Eesti Patendiamet kui Euroopa Liidu

Intellektuaalomandi Amet.

8. Toote iseloomustamine sõnadega „EHTNE“, „100% EHTNE KOOSTIS“ ja

„ORIGINAAL“ toote nimetuse ees, sees või järel on eksitava teabe avaldamine,

konkurendi kauba halvustamine ja seega ebaaus äritegevus ning heade kommete ja

tavadega vastuolus olev tegu KonkS § 50 lg 1 p 1 ja § 51 lg 1 mõttes, kuna kostja avaldab

teadvalt ebatõeseid andmeid, mis võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures tekitada

pakkumisest eksliku mulje, justkui oleksid kostja poolt kaubaturul pakutavad EHTNE

majonees ja ORIGINAAL provansaal majonees ainsad tõelised, võltsimata, päris

majoneesid ning hageja samaliigilised kaubad ei ole „ehtsad“ ning on „originaal“ kauba

tootja (antud juhul kostja) kauba järgi kopeeritud või muul viisil kunstlikult töödeldud

ja halvemate omadustega kui kostja kaup. Selline kaubandusvõte on ebaaus ka seetõttu,

et kaubanduskettides paigutatakse erinevate tootjate sarnased tooted ühes asukohas

samadele kaubariiulitele või lettidele ning need asetsevad kaubariiulitel üksteise kõrval,

peal või all, mistõttu sõnad „EHTNE“ ja „ORIGINAAL“ mõjutavad tarbijaid eelistama

just neid tooteid konkureerivate toodete asemel.

9. Sõna naturaalne tähendab ehtne, looduslik, loodusest pärinev. Veterinaar- ja Toiduamet

on selgitanud, et sõna naturaalne kasutamine toidu märgistusel ja muus toidu kohta

antavas teabes, kaasa arvatud reklaamis, on lubatud vaid juhul, kui selle sõna

kasutamine on kooskõlas seadusega, põhjendatud ning ei eksita tarbijat.

10. Toidualase teabe tarbijatele esitamist reguleerib Eestile otsekohalduv Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu 25.10.2014 määrus (EL) nr 1169/2011 (edaspidi määrus).

Vastavalt määruse art 7 p-le 1 ei tohi toidualane teave olla eksitav, eelkõige toidu selliste

iseloomulike tunnuste osas nagu toidu olemus, määratletus, omadused, koostis /.../

omistades toidule mõju või omadusi, mida toidul ei ole /.../ anda mõista, et toit on

eriomadustega kui selliste omadustega on tegelikult kõik samalaadsed toidud või eriti

rõhutada, et selles sisalduvad või puuduvad teatavad koostisosad ja/või toitained.

Vastavalt määruse art 7 p-le 2 peab toidualane teave olema täpne, selge ja tarbijale

kergesti arusaadav. Vastavalt määruse art 8 p-le 1 vastutab toidualase teabe esitamise

eest toidukäitleja, kelle nime või ärinime all toitu turustatakse, seega antud juhul kostja.

11. Kostja on asunud teadlikult tarbijaid eksitama järgnevalt. Kostja poolt müügiks

pakutava „EHTSA“ majoneesi, millel on „100% EHTNE KOOSTIS“ ja mis on

valmistatud „ainult naturaalsetest koostisosadest“ koostisosadeks on kostja märkinud

muuhulgas: naturaalne puhas kuldne õli ehk rapsiõli, naturaalne munakollane ehk

täismuna- ja munakollasepulber päris munadest, naturaalne sool ehk keedusool,

naturaalne sinep ja naturaalne beetakaroteen.

12. Rapsiõli kohta märgib hageja, et toiduainetetööstuses kasutatavad õlid (toiduõlid) on

rafineeritud, rafineeritud õli ei saa olla aga naturaalne koostisosa. Samuti ei ole

toiduainetetööstuses mõeldav saastunud või mittepuhaste koostisosade kasutamine,

mistõttu on sõna puhas kasutamine koostisaine iseloomustamisel tarbijat eksitav.

Naturaalne munakollane ehk täismuna- ja munakollasepulber päris munadest. Esiteks

esineb täismuna pulbri kasutamisel toote koostises nii munakollast kui ka munavalget

ja teiseks on munapulber termiliselt töödeldud (pastöriseeritud munamassi kuivatamisel

saadud) toode, mistõttu on viide naturaalsele munakollasele tarbijat eksitav. Samuti jääb

arusaamatuks, millised võiksid olla mitte “päris“ s.o mitteehtsad munad, millest oleks

võimalik toota majoneesi. Keedusoola ehk naatriumkloriidi toodetakse kaevandustes

ning looduslikku vett külmutades või aurutades. Et loodusest saadud naatriumkloriid

sisaldab lisaaineid nagu naatriumsulfaati ja magneesiumi soolasid, töödeldakse seda

neist vabanemiseks kaltsiumkloriidi ja -hüdroksiidiga või rakendatakse ioonivahetust.

Seega ei ole tegemist naturaalse ja loodusliku vaid töödeldud koostisosaga. Sinep on

üheaastane kollaste õitega rohttaim, mille eri liike kasvatatakse õli-, ravi ja

maitsetaimena või sinepipulbrist valmistatav pastataoline mass maitseainena.

Sinepipulber omakorda on sinepiseemnete jahvatatud pressimisjääk. Seega ei ole

tegemist naturaalse ja loodusliku vaid töödeldud koostisosaga. Beetakaroteen on kostja

ja samal kaubaturul tegutsevate kõikide teiste majoneesitootjate poolt kasutatav

naturaalsetest ainetest saadud toode (toiduvärv), mistõttu see ei saa olla samuti

mittenaturaalne ning omadussõna naturaalne beetakaroteeni ees eksitab tarbijaid.

Praktikas saadakse karoteene alati looduslikust toorainest: kasutatakse taimi, milles

leidub palju karoteene, näiteks porgandeid, baktereid (stafülokokke), vetikaid ja seeni.

13. Kostja poolt müügiks pakutava „ORIGINAAL“ PROVANSAAL MAJONEES

koostisosadeks on kostja märkinud muuhulgas: kvaliteetne kodumaine rapsiõli, puhas

filtreeritud joogivesi, munakollane ehk munakollasepulber, naturaalne beetakaroteen.

14. Rapsiõli kohta märgib hageja, et kostja on omistanud koostisosale omaduse –

kvaliteetne – samas kui selliste omadustega on tegelikult kõik samalaadsed koostisosad.

Toiduainetetööstuses ei ole mõeldav ebakvaliteetsete koostisosade kasutamine.

Joogivee kohta märgib hageja, et kostja on jällegi omistanud koostisosale omaduse –

puhas – samas kui selliste omadustega peavad olema ja on tegelikult kõik samalaadsed

koostisosad. Toiduainetetööstuses ei ole mõeldav saastunud või mittepuhaste

koostisosade kasutamine. Munakollasepulber on termiliselt töödeldud (pastöriseeritud

munamassi kuivatamisel saadud) toode, mistõttu on viide munakollasele (naturaalsele

koostisosale) tarbijat eksitav. Beetakaroteen ongi kostja ja samal kaubaturul tegutsevate

kõikide teiste majoneesitootjate poolt kasutatav naturaalsetest ainetest saadud toode.

Seega avaldab kostja, et koostisosa on eriomadustega (naturaalne) kui selliste

omadustega on tegelikult kõikide teiste samal kaubaturul tegutsevate majoneesitootjate

sama koostisosa.

15. Kostja nimele ei ole registreeritud ühtegi sõnalist kaubamärki, mis sisaldaks sõna

„EHTNE“ või „ORIGINAAL“. Kaubamärk „EHTNE MAJONEES LEMMIK“ on alles

ekspertiisis. Seega turustab kostja teadlikult ja tahtlikult kaupasid, mille turustamiseks

tal puudub kaitse sõnalise kaubamärgina ning millist kaitset tal ei oleks ka võimalik

saada, kuna üks majonees ei saaks olla „ehtsam“ või „originaalsem“ kui teine majonees.

Kostja poolt sellisel viisil kauba turustamise ainukene eesmärk saab olla hagejale

kõlvatu konkurentsi osutamine ning hagejale tahtlik kahju tekitamine TsÜS § 138 lg 2

mõttes.

16. Hageja palub tuvastada, et kostja osutab hagejale kõlvatut konkurentsi müües ja

reklaamides majoneesi EHTNE ja ORIGINAAL PROVANSAAL MAJONEES ning

palub kostjal keelata majoneesi EHTNE ning ORIGINAAL PROVANSAAL

MAJONEES tootmine, müük ja reklaamimine Eesti Vabariigi kaubaturul.

17. Hageja on seisukohal, et ta ei pea hagi rahuldamiseks KonkS § 50 lg 1 p 1 ja § 51 lg 1

kohaselt tõendama, et kostja poolt vaidlusaluste toodete reklaamimine tekitab hagejale

kahju. Hageja leiab, et KonkS § 51 lg 1 kohaselt on kõlvatu konkurentsi tuvastamiseks

piisav, kui eksitav teave võib kahjustada teise ettevõtja mainet või tema

majandustegevust ja hagejale piisab hagi rahuldamiseks KonkS § 50 lg 3 ja RekS § 4 lg

1 alusel selle tõendamisest, et kostja käitumine tõenäoliselt petab üldsust või võib

kahjustada konkurentsi. Kuivõrd hageja on kostja konkurent, siis on hagejal õigus

tuvastada temale kõlvatu konkurentsi osutamine KonkS § 53 kohaselt.

18. Hageja ei nõustu, et sõna sõna EHTNE kasutamine on kostja tootel põhjendatud, kuna

EHTSA majoneesi koostis ei ole naturaalne, sest EHTSA majoneesi koostisosadeks

olevad söögisooda ja rapsiõli ei ole looduslikud (naturaalsed) koostisosad. Samuti on

hageja hinnangul ebaõige kostja väide, et EHTNE majonees on säilitusainevaba. Hageja

on tellinud Terviseametilt EHTNE majonees proovi, mille kohaselt EHTNE majonees

sisaldab muuhulgas äädikhapet 2569,8 mg/kg, kuid samas õunhapet, viinhapet,

merevaikhapet ja piimhapet analüüsitud tootes ei leitud. Eelnimetatud orgaanilised

happed, eelkõige aga õunhape, sisalduvad alati õunaäädika kui loodusliku äädika

koostises. Kostja ei ole kasutanud EHTNE majonees koostises õunaäädikat vaid

äädikhapet.

19. Kostja pakub müügiks toodet ORIGINAAL PROVANSAAL MAJONEES. Hageja

leiab, et väike kollane joone ei erista kaubamärki ja toote tüüpi, sest sõna ORIGINAAL

on ruumiliselt seotud toote tüübiga PROVANSAAL MAJONEES, mitte sõnaga

LEMMIK, mis on eraldiseisev, ovaalis asetsev ja ruumiliselt seotud kirjadega ANNO

1998.

Kostja vastuväited hagile

20. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja vaidleb vastu väidetele, et kostja osutab või

on osutanud hagejale kõlvatut konkurentsi.

21. Hagi asjaolud on esitatud valesti, sest kostja pakub müügiks toodet „Lemmik originaal“

provansaal majoneesi, mitte „Originaal“ provansaal majoneesi. Kostja vaidleb vastu

hageja väitele nagu kahjustaks „Lemmik originaal“ teiste majoneeside mainet (jäljend,

koopia). On tavapärane, et sõna „originaal“ kasutatakse kombineeritud kaubamärgis

mittekaitstava sõnalise osana. Kostja kasutab kaubamärgina kombineeritud ühendit

„Lemmik originaal + kuju“. „Originaalile“ viitamine on põhjendatud, sest tegemist on

Lemmik majoneeside algupärase retseptiga. Ükski mõistlik tarbija või kaubaturu

osaline ei arva sõna „originaal“ kasutamise osas nagu oleks „Lemmik originaal“

majonees kõikide müüdavate majoneeside seast see algupärane. Sõna „originaal“

kasutamine on toiduainetööstuses tavapärane ning tarbijad on sellega harjunud. Kostja

ilmselgelt ei kasuta sõna „originaal“ geograafilisel põhjendusel ning hageja viited

vastavatele näidetele ei puutu hagi esemesse.

22. „Ehtne“ majonees iseenesest ei ole kuidagi õigusvastane või konkurentsi kahjustav,

samuti ei ole seda reklaamlause „100% Ehtne koostis“. Kostja poolt sõna „Ehtne“

kasutamine oma tootel on põhjendatud, sest kostja kasutab tootes looduslikke koostisosi

ning toode on säilitusainetevaba, gluteenivaba ning kunstlike maitse-, värvi- ja

lõhnaainete vaba. Kostja vaidleb vastu sellele, et sõnade „Ehtne“, „100% Ehtne koostis“

ja „originaal“ toote nimetuse ees, sees või järel on eksitava teabe avaldamine,

konkurendi kauba halvustamine ja seega ebaaus äritegevus ning heade kommete ja

tavadega vastuolus olev tegu. Kostja on tõendanud, et kirjeldavate sõnade kasutamine

on õiguspärane ja põhjendatud. Kostja poolt kasutatud nimetused ei ole keelatud, kostja

poolt kasutatud nimetused on tõesed ning ei eksita tarbijaid. Kostja toodete nimetused

ei ole kuidagi seostatavad hageja toodetega. Kostja ei halvusta hagejat ega hageja

tooteid.

23. Kiitvate sõnade kasutamine (Originaal/Original, Ehtne, Parim/Best, Kodune, Premium,

Ultra, Klassikaline, Super, Plus, jne) toodete nimetustes on üldteada. On ilmselge, et

kirjeldavatele kiitvatele sõnadele kaubamärgikaitset ei saa (sh sõnale provansaal), aga

see ei välista nende õiguspärast kasutamist. Enda kauba ausate võtetega atraktiivseks

tegemine on osa konkurentsist, mitte konkurentsi rikkumine. Kostja toodete „Ehtne

majonees Lemmik“ ja „Lemmik originaal“ pakendite kujundus ja kõik tekstid on

Veterinaar- ja toiduametiga kooskõlastatud ja järelevalveameti poolt heaks kiidetud.

Kostja poolt kasutatavad tekstid on seadusega kooskõlas ja lubatud.

24. Alternatiivselt tugineb kostja sellele, et hageja ja kostja tooted ei konkureerigi. Kostja

toote tarbijad, kes soovivad säilitusainete vaba toodet, ei leiaks hageja sortimendist

ühtegi asendustoodet. Kostja konkureerib üksnes teiste tootjatega, kes pakuvad müügiks

säilitusainete vaba majoneesi (nt Hellmann’s, Salvest).

25. Kostjal on esitatud registreerimistaotlus kaubamärgile „Lemmik Originaal“. Eestis on

registreeritud 6 kaubamärki, mille sõnaline osa sisaldab sõna „Ehtne“. Seega ei ole sõna

Ehtne kasutamine kaubamärgis universaalselt välistatud. Kostja on esitanud kaubamärgi

registreerimise taotluse kombineeritud märgile „Ehtne majonees Lemmik + kuju“.

Patendiamet on teinud selle registreerimisotsuse, mis on hetkel hageja poolt

vaidlustamisel. Vaidlustamisele vaatamata on tõendatud, et Patendiameti ekspertiisi

kohaselt on selline kaubamärk registreeritav.

Kostja vastuhagi

26. OÜ Polven Foods esitas 13.03.2017 vastuhagi Tarplani Kaubanduse OÜ vastu

leppetrahvi summas 15 000 eurot saamiseks.

27. Leppetrahvi aluseks on tsiviilasjas nr 2-14-62411 kohtu poolt 08.09.2015 kinnitatud

kompromissikokkuleppe p 9, kus pooled olid kokku leppinud järgnevas: „Kokkuleppe

tingimuste iga rikkumise eest maksab rikkuja õigustatud poolele leppetrahvi 15 000

eurot.“ Kompromissi üks tingimus oli, et pooled ei esita teineteise vastu nõudeid ega

pretensiooni seoses hagiavalduse aluseks olevate asjaoludega ning loevad kõik taolised

nõuded lõppenuks (kompromissi p 4).

28. Käesolevas asjas esitatud hagi, eelkõige p 1.5, ning koos hagiga esitatud lisa 9 on

ilmselgelt pretensioon (kui mitte nõue) kostja vastu asjaoludel, milles pooled sõlmisid

kompromissi. Kostja hinnangul on hageja kompromissi tingimusi rikkunud. Tsiviilasja

2-14-62411 aluseks olid lisas 9 toodud kostja poolt esitatud kaubamärgi registreerimise

taotlused ning kasutatud pakendi kujundused. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagis

tugineb hageja uuesti sellistele kujundustele, olles need lisas 9 kõik välja toonud ning

pealkirjastanud viitega „Polven Foods OÜ poolsele rikkumisele“.

29. Seega on hageja rikkunud poolte kokkulepet ning põhjustanud kostjale kahju. Vastavalt

kompromissi p-le 6 jäid kõik tsiviilasjaga nr 2-14-62411 seotud kulud poolte endi

kanda, st kostja menetluskulu tema enda kanda. Kostja tegi selle otsuse sõltuvalt

muudest kompromissi kokkulepetest, eelkõige et hageja ei tule samadel asjaoludel

kostja vastu uute nõuete ja pretensioonidega. Sealjuures arvestas kostja ka sellega, et

kui hageja nõuded samadel alustel loetakse lõppenuks, siis säästab kostja tulevikus aega

ja raha täiendavate vaidluste ärajäämisest. Hageja poolt esitatud asjaoludel ei ole aga

kompromissi eesmärk saavutatav - hageja väidab jälle, et kostja rikkus tema

kaubamärgiomaniku õigusi ning kostja peab selle vastu vaidlema, sh kohtumenetluses,

ning kandma sellega seoses kulutusi.

Hageja vastuväited vastuhagile

30. Kostja kunagised kaubamärgitaotlused ei ole need, millega kostja osutab hagejale

käesoleval ajal kõlvatut konkurentsi, vaid nendeks on tootepakendid „EHTNE“

majonees ning „ORIGINAAL“ PROVANSAAL MAJONEES, mis ei oma mingit seost

tsiviilasja nr 2-14-62411 hagi aluse ega esemega. Hageja ei ole esitanud kostja vastu

mistahes nõuet ega pretensiooni seoses tsiviilasjas nr 2-14-62411 hagiavalduse aluseks

olnud asjaoludega.

31. Kostja poolt hageja vastu leppetrahvi nõude esitamine on vastuolus hea usu

põhimõttega, kuna kostjal puudub kaitsmisväärt isiklik huvi, millest lähtudes ta oma

väidetavat õigust teostab. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et hagejal on

kohustus tasuda kostjale leppetrahvi, on kostja poolt hagejalt nõutav leppetrahv

ebamõistlikult suur ning hageja taotleb vastavalt VÕS § 162 lg-le 1 selle vähendamist.

Esimese astme kohtu otsus

32. Harju Maakohtu 12.01.2018 otsusega jäeti hagi ja vastuhagi rahuldamata. Maakohus

jättis hagi menetluskulud hageja kanda ja vastuhagi menetluskulud kostja kanda.

33. Kohus tuvastas järgnevad asjaolud:

 Hageja ja kostja sõlmisid 01.09.2015 tsiviilasjas nr 2-14-62411 kompromissi, mis

kinnitati Harju Maakohtu 08.09.2015 määrusega. Kompromissiga loobus kostja mh

kaubamärgitaotlustest

nr-ga

M2014001451,

M2014010072,

M2014010913,

M2014010924 ja registreeritud kaubamärgist nr-ga 520355 ning kohustus mitte

kasutama eelnimetatutega identseid või äravahetamiseni sarnaseid kujundusi ja mitte

esitama vastavaid kujundusi kaubamärgina registreerimiseks (tl 25-28);

 Hageja ja kostja on ettevõtted, mis toodavad ja müüvad Eesti kaubaturul erinevaid

majoneese sh MAJONEESI PROVANSAAL;

 Alates maist 2016 kostja toodab ja müüb Eesti kaubaturul majoneesi “”EHTNE” (tl 29).

34. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja osutab hagejale kõlvatut konkurentsi KonkS § 50

lg 1 p 1 mõttes.

35. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Kõlvatu konkurentsi alusel nõude esitamisel peab hageja

tõendama,

kuidas

kostja

vaidlusaluste

toodete

pakend

on

mõjutanud

konkurentsiolukorda ja ostjate käitumist selliselt, et see kahjustaks tema huve. Kohus

on hagejale 13.09.2017 toimunud eelistungi selgitanud, et hageja peab tõendama, kuidas

vaidlusalused kostja tooted hageja mainet või majandustegevust kahjustavad ning et

hageja turuosa langus on tekkinud kostja käitumise tõttu. Hageja pidi esitama kohtule

turuanalüüsi, millest nähtuks, milline oli hageja ja kostja turuosa enne kostja poolt

vaidlusaluste toodete turule toomise hetke ning kuidas on muutunud hageja ja kostja

toodete turuosa seoses vaidlusaluste toodete turule toomisega ja milline on vaidlusaluste

toodete turule toomise mõju konkreetsete toodete kaupa (tl 129-130). Hageja ei ole seda

teinud. Hageja ei ole ära näidanud, kuidas kostja pakendi info mõjutab hageja

majandustegevust.

36. Järgnevalt tuvastas kohus, kas kostja, kasutades oma toodete pakenditel sõnu EHTNE

ja ORIGINAAL, kasutab ebaausaid kaubandusvõtteid.

37. Kostja on esitanud kaubamärgi registreerimise taotluse kombineeritud kaubamärgile

EHTNE MAJONEES LEMMIK + kuju (tl 63-64). Patendiamet on teinud selle

registreerimisotsuse, mis hageja poolt on vaidlustatud. LEMMIK on kostja majoneeside

kaubamärk, mis on tuntud ja eristusvõimeline ning sõna EHTNE oma kaubamärgi

mittekaitstav osa.

38. Kostja poolt kohtule esitatud M A i ja T K retsensioonis, mis on koostatud L P poolt

13.10.2017 koostatud ekspertarvamusele, on välja toodud, et sõna NATURAALNE on

kohane kasutada ka selliste toodete kirjeldamiseks, mis saadakse kahe või enama

koostisosa kokku segamise tagajärjel. Seejuures ei oma tähtsust kas koostisosad on

eeltöödeldud või mitte. Näitena tuuakse välja näidissõnad nagu “naturaalne värnits”

ning “naturaalne vein“. Mõlemad saadakse eeltöödeldud koostisosade kokku segamisel.

Sõna NATURAALNE saab tavakasutuses olla väljendatav skaalana, mille erinevad

punktid vastavad kõik omadusele naturaalne, kuid teevad seda erineval määral (tl 152-

156). See tähendab, et sõna NATURAALNE saab kasutada kirjeldava omadussõnana

ka toodete juures, mis ei ole 100% naturaalsed.

39. Vastuseks hageja väitele, et EHTNE majonees ei ole säilitusainevaba, on kostja tellinud

analüüsi tootele, mida ta on ostnud AB ACNELT õunaäädikana ja kostjale üllatuseks

selgus, et kostja poolt ostetav ja kasutatav õunaäädikas ei ole tegelikult õunaäädikas (tl

111). Kostja kinnitas, et tema poolt toorainena ostetud toode pidi olema õunaäädikas

ning kostja vahetab viivitamatult tarnijat. Järgmistes partiides kasutatakse kindlasti

õunaäädikat ning kostja laseb ostetud õunaäädikat testida enne selle kasutusele võtmist.

Kohus peab kostja poolt esitatud selgitusi eluliselt usutavaks. Tänapäeval on toodete

võltsimine üsna levinud. Kuna kostja on kinnitanud, et ta kavatseb vahetada tarnijat ja

kavatseb oma EHTSAS majoneesis kasutada üksnes õunaäädikat, siis ei näe kohus

takistusi kostjal kasutada oma majoneesi pakendil tähistust EHTNE seoses majoneesi

koostisega. Lisaks selle on kostja esitanud kohtule majonees LEMMIK EHTNE toote

uue teksti, mis on kooskõlastatud Veterinaar – ja toiduametiga ja millest nähtuvalt

EHTNE MAJONEES pakendi tekst on muutumas ja uus tekst ei sisalda enam kirjet

100% EHTNE koostis, EHTNE majonees – naturaalne koostis või EHTNE majonees

on valmistatud üksnes naturaalsetest koostisosadest (tl 59).

40. Kostja

on

kohtule

esitanud

registreerimistaotluse

kaubamärgile

LEMMIK

ORIGINAAL (tl 60). Sellega on ümber lükatud hageja väide, et kostja on asendanud

oma kaubamärgina kaitstud senise toote KLASSIALINE MAJONEES PROVANSAAL

uuega tootega ORIGINAAL PROVANSAAL MAJONEES. Ka kohtule esitatud

pakendilt on näha, et kaubamärki, mis varem oli LEMMIK KLASSIKALINE on nüüd

LEMMIK ORIGINAAL ja toote tüüpi (provansaal majonees) eraldab väike joon (tl 31).

41. Kohus leiab, et kostja toote pakendil olevat teksti tuleb käsitleda tervikuna, st lähtuda

tuleb kogu tekstist, mis on toote pakendil. Kohtule esitatud fotodest nähtuvalt kostja

pakub müügiks toodet LEMMIK ORIGINAAL PROVANSAAL MAJONEES (tl 31).

42. Sõna ehtne on toote kvaliteediomadusi kirjeldav (ülistav) ning ainuõigust selle sõna

kasutamiseks toodetel ei oma Eestis ja Euroopa Liidus registreeritud kaubamärkide

hulgast mitte keegi. Ka sõna ORIGINAAL on toote kvaliteediomadusi kirjeldav

(ülistav) ning sõna ORIGINAAL ainuõigust kasutamiseks toodetel ei oma Eestis ja

Euroopa Liidus registreeritud kaubamärkide hulgast mitte keegi. Kirjeldavate sõnade

kasutamine toodete pakendil on õiguspärane. Vastavalt KaMS §-le 14 on keelatud

kasutada äritegevuses tähiseid, mis võivad olla teise isiku kaubamärgiks. Kõik

eristusvõimetud ja kirjeldavad sõnad on vabaks kasutamiseks kõikide asjast huvitatud

isikute poolt. Ülamärgitu käib ka tähiste ORIGINAAL, KLASSIKALINE,

TRADITSIOONILINE, PARIM, EHTNE jmt kohta. Tegemist on eristusvõimetute ja

kirjeldavate (kaupade algupära, omadusi, kvaliteeti, väärtust mk omadusi näitavate)

tähistega. Sama kehtib ka tähise ORIGINAAL kohta, mis väga paljude toiduainetega

seotud isikute poolt registreeritud kaubamärkide kooseseisu: Saku Originaal, Värska

Originaal, Päikese Originaal Piimameister OTTO, Originaal Piimameister OTTO (tl

103). Kohtule esitatud Patendiameti Kaubamärkide andmebaasi kohaselt on Eestis

registreeritud 52 kaubamärki kauba või teenuse klassis number 33; 29; 30 ;32, mis

sisaldab inglise keelset sõna ORIGINAL (tl 104-105 pöördel). On tootjaid, kelle

tootevalikus on mitmeid samaliigilisi tooteid ja oma toodete eristamiseks viitavad osale

neist kui KLASSIKALINE, TRADITSIOONILINE, PREMIUM vms. See ei alaväärista

ega kahjusta konkurentide tooteid. Ka hageja ise müüb toodet MAJOEES

PROVANSAAL PREMIUM, mis samuti lisab tootele kiitva eritunnuse (tl 110).

43. On tavapärane, et sõna ORIGINAAL kasutatakse kombineeritud kaubamärgis

mittekaitstava sõnalise osana. Kostja kasutab kaubamärgina lühendit LEMMIK

ORIGINAAL + kuju ning ORIGINAALILE viitamine ei ole seotud sellega, et tegemist

oleks originaalse provansaal majoneesiga. Mõistlik tarbija või kaubaturu osaline ei arva

sõna ORIGINAAL kasutamise osas nagu oleks LEMMIK ORIGINAAL majonees

kõikide müüdavate majoneeside seas algupärane. Tarbijad ja kaubaturul osalised saavad

aru, et tegemist on LEMMIK majoneesi originaalse retseptiga. Lisaks selle on sõna

ORIGINAAL kasutamine toiduainetööstuses tavapärane ja tarbijad on sellega harjunud

ning seda ei kasutata üksnes geograafilisel põhjusel nagu hageja seda väidab. Kohtule

esitatud EUIPO andmebaasi väljavõttest nähtuvalt sõna ORIGINAL (eesti keeles

ORIGINAAL) on Euroopa Liidus tervikuna kasutatud 2556 kaubamärgi juures ja sõna

REAL (eesti keeles EHTNE) on kasutatud 3541 kaubamärgi juures (tl 150-151).

Kohtule esitatud väljavõte kaubamärkide andmebaasist tõendab, et Eestis on

registreeritud 6 kaubamärki, mille sõnaline osa sisaldab sõna EHTNE (tl 62). Seega on

sõnade ORIGINAAL ja EHTNE kasutamine toodete kirjeldamiseks tavapärane

praktika.

44. Kostja kasutab oma kaubamärgina LEMMIK ORIGINAAL (tl 60). Samuti kasutab

kostja kaubamärki LEMMIK. Keskmine tarbija ei teadvusta mistahes majoneesi

pakendil üksnes sõna EHTNE või ORIGINAAL, vaid ka sellega kaasnevat

põhikaubamärki, olgu selleks näiteks HELLMANN’S või LEMMIK vms.

45. Hageja poolt kohtule esitatud L P poolt 13.10.2017 koostatud eksperdi arvamus (tl 144)

ei tõenda hageja väidet, et kui tootja reklaamib enda tooteid naturaalse koostisega, kuid

tegelikkuses sisaldab reklaamitud toode mittelooduslikke koostisosi või teineteise

maitset mõjutavaid lisaaineid, siis võib säärane kiri toote pakendil tavaostjat eksitada ja

tarbijat petta. Nimetad arvamuses puuduvad viited milliseid teooriaid ja meetodeid on

selle koostamisel kasutatud ja milliseid uuringud läbi viidud. Seega on tegemist L P

poolt koostatud subjektiivse arvamusega. Sellest tulenevalt jätab kohus L P polt

13.10.2017 koostatud eksperdi arvamuse tähelepanuta käesolev asja lahendamisel.

46. Seega, sõnade EHTNE ja ORIGINAAL toodete nimetuses kasutamine on toodete

kirjeldamiseks tavapärane praktika ja ei ole iseenesest konkurentsi kahjustav. Tegemist

on kiitva iseloomuga tähise kasutamisega, millega isik rõhutab oma kauba ainult talle

omapärast eripära. Tegemist ei ole absoluutse tõdemusega, et ainult kostja kaup on ehtne

või originaalne ja kõik teised on võltsid. Hageja tõlgendus justkui EHTNE MAJONEES

LEMMK ja LEMMIK ORIGINAAL PROVANSAAL MAJONEES võiksid tekitada

ostjates mulje nagu võiksid olla teiste konkurentide tooted võltsitud, halvemate

omadustega, on vale. Enda kauba atraktiivsemaks tegemine kasutades kiitvaid sõnu on

osa konkurentsist, mitte konkurentsi rikkumine. Asjaolu, et kostja kasutab oma toote

nimetuses (pakendil) sõnu EHTNE ja 100% ETHNE KOOSTIS ei tõenda, et kostja

halvustab hageja toodet või kostja kasutab oma toote müümisel lubamatuid võtteid.

Kasutades oma toodete pakendil sõnu EHTNE ja ORIGINAAL ei osuta kostja hagejale

kõlvatut konkurentsi. Hagi kõlvatu konkurentsi tuvastamiseks ja kostjal keelamiseks

majoneesi EHTNE ning ORIGINAAL PROVANSAAL MAJONEES tootmiseks,

müügiks ja reklaamimiseks Eesti Vabariigi kaubamärgiturul tuleb jätta rahuldamata.

47. Kostja vastuhagis esitatud leppetrahvi nõue tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et

poolte eesmärgiks ja ühiseks tegelikuks tahteks tsiviilasjas nr 2-14-62411 kompromissi

sõlmimisel, oli kompromissi p-i 9 kohaselt tagada karistusliku leppetrahviga summas

15 000 eurot kompromissi täitmine, ehk tagada see, et kostja võtaks Eesti Patendiametist

tagasi või loobuks vaidlusalustest kaubamärgitaotlustest ja kaubamärgist (kompromissi

p 1) ega kasutaks vaidlusaluste kaubamärgitaotlustega ja registreeritud kaubamärgiga

identseid või äravahetamiseni sarnaseid kujundusi ega esitaks vastavaid kujundusi

kaubamärgina registreerimiseks (kompromissi p 2). Poolte ühine tegelik tahe ei olnud

võimaldada poolel esitada teise poole vastu leppetrahvi nõue, kui teine pool avaldab

näiteks kohtule kompromissi sõlmimise fakti.

48. Kostja kunagised kaubamärgitaotlused ei ole need, mille alusel on hageja esitanud

kohtule kõlvatu konkurentsi tõkestamise nõude käesolevas tsiviilasjas kostja vastu.

Tsiviilasjas nr 2-14-62411 sõlmitud kompromiss käsitleb kostja poolt esitatud

kaubamärgitaotluseid nr M201400145, M201401007, M201401091, M201401092 ja

registreeritud kaubamärki nr 52035. Patendiameti kaubamärkide andmebaasist ja

kohtule esitatud tõendist nähtuvalt kostja kaubamärgitaotlused nr M201400145,

M201401007, M201401091 ja M201401092 olid esitatud kaubamärgi LEMMIK

MAJONEES PROVANSAAL EESTI KAUP + kujutis registreerimiseks ning

registreeritud kaubamärk nr 52035 LEMMIK + kujutis (tl 52). Käesolevas tsiviilasjas

esitatud hagiavalduse kohaselt hageja hinnangul kostja osutab hagejale kõlvatut

konkurentsi

tootepakenditega

„EHTNE“

majonees

ning

„ORIGINAAL“

PROVANSAAL MAJONEES, mis ei oma mingit seost tsiviilasja nr 2-14-62411 hagi

aluse ega esemega. Seega ei ole hageja esitanud kohtule kostja vastu nõuet või mistahes

pretensiooni seoses tsiviilasja nr 2-14-62411 hagi aluseks olevate asjaoludega.

Kostja apellatsioonkaebus

49. Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus

jättis vastuhagi rahuldamata ning vastuhagi osas menetluskulud kostja kanda ja teha

asjas uus otsus, millega vastuhagi rahuldada ja jätta menetluskulud hageja kanda.

50. Kohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 29 lg-t 1, kuna on kompromisslepingut

ebaõigesti tõlgendanud. Kompromisskokkuleppe tekstist nähtub üheselt, et leppetrahvi

nõue tekib mõlemale lepingu poolele kõikide lepingust tulenevate kohustuste rikkumise

korral. Otsuse leheküljel 15 (kolmas lõik) on kohus üllatavalt ning ilma mistahes

õigusliku aluseta andnud pooltevahelisele kompromisslepingule tõlgenduse, mis erineb

kardinaalselt

lepingu

tekstist.

Sealjuures

ei

selgita

kohus,

miks

ei

ole

kompromisskokkuleppe p-i 4 (konfidentsiaalsus) rikkumine tagatud leppetrahviga

olgugi, et leping expressis verbis nõnda ette näeb.

51. Maakohtu otsus on vastuoluline ning põhjendamata. Kohtu järeldusteni jõudmine ei ole

järgitav. Kohus pidanuks nentima, et hageja esitas halvustavad väited varasema

menetluse kohta kohtule vaid eesmärgiga lõigata sellest varalist kasu ning mõjutada

kohtu meelsust kostja vastu ning tuvastama pretensiooni esitamise pooltevahelise

kompromisskokkuleppe p-i 4 kontekstis. Kohus ei ole sisuliselt analüüsinud otsuses,

kas hagiavalduse p-s 1.5 ja kaasnevas lisas 9 hageja poolt esitatud väited on käsitatavad

pretensioonina kompromisskokkuleppe p-i 4 kontekstis. Kohus on ekslikult tuvastanud,

et kuivõrd käesoleva tsiviilasja ja hageja etteheidete vahel puudub igasugune seos, siis

ei saa olla tegemist pretensiooniga. Selline kohtu selgitus ei ole jälgitav.

52. Sõna „pretensioone“ kasutamine kompromisslepingu tekstis ei olnud juhuslik.

Eesmärgiks oli välistada tsiviilasja aluseks olevate asjaolude kasutamine vastaspoolt

kahjustaval moel mistahes kontekstis (sh avalikul kohtuistungil kohtu meelsuse

kujundamine). Kooslus „nõudeid ega pretensioone“ viitab üheselt, et leppetrahvi

tasumise kohustus ei olnud seotud pelgalt iseseisva nõude esitamisega nagu põhjendas

kohus. Pooled lisasid sätte sõnastusse sõna „pretensioone“ selge eesmärgiga laiendada

sätte tähendust ja kohaldatavust kaugemale tsiviilõiguslike nõuete esitamisest

kohtumenetluses. Pretensioonid hõlmavad ka kõiki muid võimalikke kohtuväliseid ja -

siseseid etteheiteid, mida pooled saavad üksteise suunas üllitada.

Hageja apellatsioonkaebus

53. Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti hagi

rahuldamata ja hagiga seotud menetluskulud hageja kanda. Hageja palub teha asjas uue

otsuse, millega hagi rahuldatakse ja jäetakse menetluskulud kostja kanda.

54. Koos apellatsioonkaebusega esitas hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Hageja

palub tagastada 31.01.2017 enamtasutud riigilõivu 2800 eurot hageja kontole nr

XXXXXXXXXX.

55. Maakohus tõlgendas ebaõigesti KonkS § 50 lg 1 p-i 1 ja § 51 lg-t 1, kui leidis, et kõlvatu

konkurentsi alusel nõude esitamisel peab hageja tõendama, kuidas kostja vaidlusaluste

toodete pakend on mõjutanud konkurentsiolukorda ja ostjate käitumist selliselt, et see

kahjustaks tema huve. KonkS § 50 lg 1 p 1 kohaselt on kõlvatu konkurents eksitava

teabe avaldamine. Hagi rahuldamiseks piisab tõendamisest, et (i) kostja poolt esitatakse

konkureerimisel ebatõeseid andmeid, mis võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures

tekitada pakkumisest eksliku mulje ja/või (ii) võidakse (potentsiaalselt) kahjustada

hageja mainet või tema majandustegevust. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei

nõustu hageja poolt 20.10.2017 esitatud põhjendustega, et hageja maine ja

majandustegevuse kahjustamine on vaid üks alternatiivne võimalus kõlvatu konkurentsi

tuvastamiseks.

56. Maakohus

asunud

ebaõigesti

tuvastama,

kas

kostja

kasutab

„ebaausaid

kaubandusvõtteid“. Kõlvatu konkurentsi tuvastamine ei eelda mitte „ebaausate

kaubandusvõtete“ kasutamise tuvastamist, vaid kostja poolt eksitava teabe avaldamise

tuvastamist.

57. Maakohus on ebaõigesti lubanud kostja poolt vaidlusalustes toodetes sõna

„NATURAALNE“ kasutamist. Maakohus ei ole seejuures arvestanud hageja

selgitustega. Maakohus ei ole selgitanud, kuidas M A i ja T K „retsensioon“ L P

13.10.2017 eksperdi arvamusele asendaks õigusaktidest tulenevaid nõudeid sõna

„NATURAALNE“ kasutamisel toiduainetööstuses ning miks nende „retsensioonis“

toodud seisukohad on väidetavalt usaldusväärsemad kui Veterinaar- ja Toiduameti

seisukohad. Maakohtu otsusest ei selgu, miks ei ole maakohus arvestanud Veterinaar-

ja Toiduameti 05.04.2017 kirjas nr 14.1-1/1990-1 toodud seisukohtadega sõna

„naturaalne“ kasutamise kohta. Maakohus jõudis ebaõigele järeldusele, et sõna

„NATURAALNE“ kasutamine on lubatud ka toodete juures, mis ei ole 100%

naturaalsed.

58. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et kostja on müües ja reklaamides majoneesi

„EHTNE“ ning „ORIGINAAL“ PROVANSAAL MAJONEES teadlikult tarbijaid

eksitanud.

59. Maakohus on hinnanud ebaõigesti tõendeid seoses „EHTSA“ majoneesiga. Ainuüksi

asjaolu, et kostja on kasutanud „EHTSAS“ majoneesis selle pakendil avaldatud

õunaäädika asemel sidrunhapet, toob kaasa hagi rahuldamise, sest kostja on avaldanud

toote pakendil eksitavat teavet. KonkS § 50 lg 1 p 1 kohaselt ei ole oluline, kas eksitava

teabe avaldamine oli tahtlik või mitte. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu

hageja seisukohaga, et „EHTSA“ majoneesi puhul ei ole toiduainete proovi arvestades

tegemist naturaalse tootega (see ei sisalda õunaäädikat, mis oleks võinud olla naturaalne

toode). Maakohus ei ole põhjendanud, milliste tõendite pinnalt ta tuvastas, et „toodete

võltsimine on üsna levinud“. Lisaks ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et

tegelikult soovis ta osta AB ACNELT õunaäädikat. Asjaolu, et kostja asus väidetavalt

muutma „EHTSA“ majoneesi pakendit, kus puuduks viide 100% naturaalsele

koostisele, kinnitab seda, et kostja kasutab pakendit, mis osutab hagejale kõlvatut

konkurentsi. Siiski ei ole kostja tõendanud, et ta on ka tegelikkuses muutnud „EHTSA“

majoneesi pakendit ja on sellega väidetavalt lõpetanud kõlvatu konkurentsi osutamise.

60. Kaubamärgid ja kaubamärkide registreerimine ei välista toodete kõlvatut konkurentsi.

61. Kuna reklaami eksitavaks tunnistamisel võetakse arvesse kogu reklaam, mh tootja või

teenuse osutaja isik, tema tegevusala ja kvalifikatsioon, samuti tema toote või teenusega

seotud intellektuaalse omandi õiguseid (RekS § 4 lg 2 p 6), ei saa kostja tugineda kõlvatu

konkurentsi osutamisel enda väidetavatele kaubamärkidele. Lisaks ei ole kostja nimele

registreeritud ühtegi sõnalist kaubamärki, mis võimaldaks neil kasutada toodete

pakkumisel sõna „EHTNE“ või „ORIGINAAL“.

62. Hageja leiab, et „väikene joon“ toote pakendil ei erista kaubamärki ja toote tüüpi, kuna

sõna „ORIGINAAL“ on ruumiliselt (samas kollases ringis ning punase värviga

rõhutatult) nii esi- kui tagaküljel seotud toote tüübiga „PROVANSAAL MAJONEES“,

mitte sõnaga „LEMMIK“, mis on eraldiseisev, ovaalis asetsev ja mis on ruumiliselt

seotud kirjega „ANNO 1998“.

63. Maakohus ei ole põhjendanud, millistele tõenditele tuginedes ta asus seisukohale, et

keskmine tarbija peaks sellise kujundusega pakendi puhul tajuma, et tähistus „ORIGI-

NAAL“ seondub sõnaga „LEMMIK“, mitte sõnaga „MAJONEES“ ning et „keskmine

tarbija ei teadvusta mistahes majoneesi pakendil üksnes sõna EHTNE või ORIGI-

NAAL, vaid ka sellega kaasnevat põhikaubamärki.

64. Maakohtu poolt väljatoodud kaubamärgid ei tõenda väidet, et kostja poolt on nende

kasutamine koos toote nimetusega õiguspärane ega ole käsitletav kõlvatu

konkurentsina. Maakohus ei ole välja toonud ühtegi kaubamärki, kus sõna „EHTNE“

või „ORIGINAAL“ oleks registreeritud koos toote nimega. Kaubamärgid „Saku

Originaal“, „Värska Originaal“, „Päikese Originaal Piimameister OTTO“, „Originaal

Piimameister OTTO“ ei viita tootele, erinevalt „EHTSAST“ majoneesist ja

„“ORIGINAAL PROVANSAAL MAJONEESIST“. Ka on maakohtu poolt toodete

eristamiseks välja toodud tähistused „KLASSIKALINE“, „TRADITSIOONILINE“,

„PREMIUM“

jms

erineva

tähendusega

võrreldes

sõnadega

„EHTNE“

ja

„ORIGINAAL“.

65. Maakohus on hinnanud ebaõigesti Linnar Priimägi eksperdi arvamust. Pelgalt asjaolu,

et eksperdi arvamuses ei ole viidatud, milliseid teooriaid ja meetodeid on selle

koostamisel kasutatud ja milliseid uuringuid läbi viidud, ei kahanda eksperdi järelduste

tõendusliku väärtust.

Vastustaja seisukoht

66. Hageja palus jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja

kanda.

67. Kostja palus jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

68. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga,

leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited

ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata

ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud

maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme

õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium

nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei

korda.

69. 12.03.2018 vastuses apellatsioonkaebusele esitas kostja taotluse uue tõendi

vastuvõtmiseks. Kostja palub võtta asja juurde täiendava tõendina 11.12.2017

Patendiameti otsuse, millega registreeriti kostja kaubamärk „Lemmik Originaal“

tõendamaks, et tähise „Originaal“ kasutamine toodete tähistamiseks Eesti kaubaturul on

lubatav ning kehtiva õigusega kooskõlas.

70. TsMS § 652 lg 3 alusel saab uusi asjaolusid ja tõendeid ringkonnakohtusse esitada

üksnes seaduses sätestatud piiratud juhtudel. TsMS § 652 lg 4 sätestab, et uue tõendi

esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu

nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda

või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt

vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus.

71. Kostja ei ole tõendi esitamist alles apellatsioonimenetluses millegagi põhjendanud.

Seega jätab ringkonnakohus kostja taotluse täiendava tõendi vastuvõtmiseks TsMS §

652 lg 3 alusel rahuldamata.

72. Vastuseks hageja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist:

73. Maakohus ei tõlgendanud ebaõigesti KonkS § 50 lg 1 p 1 ja § 51 lg-t 1, kui leidis, et

kõlvatu konkurentsi alusel nõude esitamisel peab hageja tõendama, kuidas kostja

vaidlusaluste toodete pakend on mõjutanud konkurentsiolukorda ja ostjate käitumist

selliselt, et see kahjustaks tema huve. TsMS § 368 järgi võib hageja esitada hagi

õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu

õiguslik huvi. Tulenevalt TsMS §-st 1 peab vastav hageja õiguslik huvi tulenema

otseselt eraõiguslikust suhtest. KonkS § 53 ei loo eraõiguslikust suhtest tulenevat

õiguslikku huvi vaid reguleerib kohtualluvust. KonkS § 53 alusel tsiviilkohtusse hagi

esitamisel põhjendama oma eraõiguslikust suhtest tulenevat õiguslikku huvi.

Õiguslikuks huviks võib olla eelkõige lepinguvälise kahju hüvitamise nõue. Maakohus

on seega otsuses õigesti analüüsinud hagejale kahju tekkimise fakti ja selle tõendatust.

74. Alusetu on hageja etteheide, et maakohus ei ole arvestanud hageja selgitustega ja on

ebaõigesti lubanud kostja poolt vaidlusalustes toodetes sõna „naturaalne“ kasutamist.

Maakohus analüüsis kõiki hageja väiteid ning lähtus otsuse koostamisel õigesti

hagiavalduses esitatud nõuetest. Hagiavalduses palus hageja 1) tuvastada, et OÜ Polven

Foods osutab Tarplani Kaubanduse OÜ-le kõlvatut konkurentsi müües ja reklaamides

majoneesi „EHTNE“ ning „ORIGINAAL“ PROVANSAAL MAJONEES ning 2)

keelata majoneesi „EHTNE“ ning „ORIGINAAL“ PROVANSAAL MAJONEES

tootmine, müük ja reklaamimine Eesti Vabariigi kaubaturul. Hagiavalduses esitatud

nõuded ei sisalda viidet sõna „naturaalne“ väärkasutusele. Seetõttu on asjakohatud

hageja etteheited otsuse põhjendamatusest või õigusvastasusest vastavas osas.

75. Maakohus ei ole hinnanud ebaõigesti tõendeid seoses sõnade EHTNE“ ning

„ORIGINAAL“ kasutamisega majoneesi pakenditel. Kohus tuvastas õigesti, et sõnade

„originaal“ ja „ehtne“ kasutamine on kõikidele lubatud. Tegemist on eristusvõimetute

ja kirjeldavate sõnadega, mis on vabaks kasutamiseks kõikide asjast huvitatud isikute

poolt. Samuti on sõnade „originaal“ ja „ehtne“ kasutamine toodete kirjeldamiseks

tavapärane praktika.

76. Maakohus on põhjendanud, mille tõttu ta ei loe Linnar Priimägi arvamust

usaldusväärseks. Keeleteaduse ekspert M A ning semiootika ekspert Tiit Kuuskemäe

analüüsisid Linnar Priimägi eksperdi arvamust ning jõudsid järeldusele, et tekst vastab

vaid osaliselt ekspertarvamuse vormilistele nõuetele ning tekst ei vasta

ekspertarvamuste sisulistele nõuetele, sest puuduvad viited, millise teadusliku

distsipliini raames on see koostatud, milliseid teooriaid ja meetodeid on selle

koostamiseks kasutatud ning ekspertarvamuses esitatud sõna “naturaalne” analüüsi

tulemused ei vasta empiiriliselt eesti keele tavapärasele kasutusele.

77. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist:

78. Maakohus ei ole ebaõigesti tõlgendanud tsiviilasjas nr 2-14-62411 poolte vahel

sõlmitud kompromisslepingut. Poolte eesmärgiks ja ühiseks tegelikuks tahteks oli

kompromisslepingu punkti 9 kohaselt tagada leppetrahviga kompromissi täitmine.

Kompromissi punkti 4 järgi võtsid pooled kohustuse mitte esitada nõudeid ega

pretensioone seoses hagiavalduse aluseks olevate asjaoludega ning loevad kõik taolised

nõuded lõppenuks. Pooled ei võtnud kompromissiga kohustust loobuda vastastikku

kõigist tulevastest pretensioonidest, sealhulgas pretensioonidest ja nõuetest seoses

tulevikus kõlvatu konkurentsi osutamisega, vaid üksnes neist pretensioonidest ja

nõuetest, mis seondusid hagiavalduse aluseks olevate asjaoludega. Hagiavalduse

aluseks olid konkreetsed kostja kaubamärgitaotlused ja registreeritud kaubamärk.

Hagiavalduse lisas 9 toodud kostja kunagised kaubamärgitaotlused ei ole need, mis on

hageja käesoleva kõlvatut konkurentsi lõpetamise hagi aluseks. Kostja ei ole vastupidist

väitnud. Kuivõrd käesolev tsiviilasi ei seondu varasema tsiviilasja hagiavalduse aluseks

olevate asjaoludega, puudub hageja tsiviilasjas esitatud nõuetel ja varasema tsiviilasja

vahel igasugune seos.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

79. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis hagiga seotud menetluskulud hageja kanda ja

vastuhagiga seotud menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtul pole alust otsust

selles osas muuta. Seoses nii apellatsioonkaebuse kui ka vastuapellatsioonkaebuse

rahuldamata jätmisega jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel

apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.

80. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuste jõustumist (TsMS § 177 lg 1

p 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Indrek Soots

Indrek Parrest