2-15-6532/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.11.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-6532

Tsiviilasi

E.V (E.V) hagi Z.C ja D.Z vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.12.2017 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

416 703,94 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

E.V apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): E.V (isikukood

XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Nigul Saar (e-post: XXX)

Kostja I (apellatsioonimenetluses vastustaja I): Z.C

(isikukood: XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kaido Ehasoo (e-post: XXX)

Kostja II (apellatsioonimenetluses vastustaja II): D.Z

1(5)

Tsiviilasi nr: 2-15-6532

(isikukood XXX, elukoht: XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Tõnu Tuulas (e-post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 15.12.2017 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, täiendades

otsuse põhjendusi.

2. E.V apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus hageja E.V kanda

4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid 01.05.1997 hageja õiguseellane

äriühing Q ja Y laenulepingu, mille kohaselt andis äriühing laenusaajale laenu 3 000

000 Eesti krooni. Lepingupooled suurendasid laenusummat ja täiendavalt laenas

äriühing laenuvõtjale 260 000 Eesti krooni. Laenusaaja kohustus tasuma laenu

tagastamise viivitamisega viivist 0,2% iga viivituses oleva päeva eest. Laen kanti

kokkuleppeliselt laenusaaja abikaasa (kostja I) pangakontole. Laenu tagasimakse

tähtaeg oli 01.05.2012. Laenusaaja ei ole laenu tagastanud. Laenuandja loovutas

hagejale nõude 01.05.1999. Hageja esitab nõude laenusaaja õigusjärglaste vastu.

Kostjate vastuväited hagile

2. Kostja I esitatud nõuet ei tunnista. Kostja I leiab, et sõlmitud laenuleping on tühine fiktiivsuse

tõttu, sest puudub laenusuhe, mille eest peaks kostja I vastutama. Samuti on pärijate vastutus

piiratud. Kostja I palub jätta menetluskulud hageja kanda ning välja mõista hagejalt

menetluskuluna 5760 eurot, millele lisandub viivis. Kostja I leiab, et hageja menetluskulud on

ülepaisutatud ja palub neid vähendada 14,5 töötunni võrra.

3. Kostja II esitatud nõuet ei tunnista. Kostja II leiab, et hagejal ei olnud esindusõigust

laenulepingut Q poolt allkirjastada. Laenuandaja ei ole nõuetekohaselt nõuet hagejale

loovutanud. Sõlmitud laenuleping on tühine fiktiivsuse ja näilikkuse tõttu, sest puudub

laenusuhe, mille eest peaks kostja II vastutama. Laenulepinguga varjati seltsingu sisu ja

2(5)

Tsiviilasi nr: 2-15-6532

asjaolusid. Samuti on pärijate vastutus piiratud. Kostja II palub jätta menetluskulud hageja

kanda ning välja mõista hagejalt menetluskuluna 5000 eurot, millele lisandub viivis. Kostja II

leiab, et hageja menetluskulud on ülepaisutatud ja palub neid vähendada 12 töötunni võrra.

Esimese astme kohtu otsus

4. Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Otsuse

põhjenduste kohaselt oli äriühing Q pädev 01.05.1997. aastal lepingut sõlmima. Asjas

on esitatud 22.09.1998. a kinnitus selle kohta, et Q on registrisse kantud 24.11.1993

ning ta ei ole likvideerimis- ega kustutamisfaasis.

5. 01.05.1999. a lepingu on Q nimel allkirjastanud volitatud esindajana hageja, kes on

lepingu allkirjastanud ka kui nõude omandaja (vt I kd tl 9). 01.05.1999. a lepingu

pooled on leppinud kokku, et kohaldamisele tuleb Eesti õigus (vt I kd tl 9, p 4.3.).

Lepingu sõlmimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 95 lg 2

kohaselt võis esindaja teha tehingut esitatava nimel iseendaga ainult siis, kui see

tulenes seadusest või esindatava antud volitusest. Ükski hageja esitatud dokument ei

tõenda erivolituse olemasolu 01.05.1999. a lepingu sõlmimisel. Kehtinud TsÜS § 103

lg 1 kohaselt on tehing, mille teise isiku nimel on teinud isik, kellel ei olnud volitust,

tühine. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata.

Hageja apellatsioonkaebus

6. Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ning teha tühistatud osas

uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

7. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus hinnanud, kas

loovutustehingu tegemise ajal oli hagejal Q-i seadusjärgne esindusõigus. Asjas

esitatud tõendid lubavad eeldada, et hagejal oli esindusõigus olemas. Maakohus ei

selgitanud hagejale, et esitada tuleb täiendavaid tõendeid või asjaolusid.

8. Võlgnikud on esitanud vastuväiteid tehingule, mille pooled nad ei ole. Algne

võlausaldaja on tehingu heaks kiitnud.

Vastus apellatsioonkaebusele

9. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning

menetluskulud jätta teise poole kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

10. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

jätta lõppjärelduses muutmata, täiendades otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb

jätta rahuldamata.

11. Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle:

-

01.05.1997 sõlmisid hageja õiguseellane äriühing Q ja Y lepingu (edaspidi ka

laenuleping), milles kokkulepitu kohaselt andis äriühing D.Z-ile laenu 3 000 000 Eesti

krooni. Lepingupooled suurendasid laenusummat ja täiendavalt laenas äriühing

laenuvõtjale 260 000 Eesti krooni.

-

Lepingu järgi kohustus D.Z tasuma laenu tagastamise viivitamisega viivist 0,2% iga

viivituses oleva päeva eest.

-

Lepingujärgsed summad kanti kokkuleppeliselt D.Z abikaasa (kostja I) pangakontole.

3(5)

Tsiviilasi nr: 2-15-6532

-

Lepingu järgi oli laenu tagasimakse tähtaeg 01.05.2012.

-

Lepingujärgseid summasid ei ole Q-le tagastatud.

-

D.Z on surnud ning tema pärijateks on kostjad.

-

Asja lahendamisel kuulub vastavalt sõlmitud lepingule kohaldamisele Eesti õigus.

12. Poolte vaheline vaidlus apellatsioonimenetluses keskendub peamiselt sellele, kas

hagejal on kostjate vastu nõue ning kas kostjad saavad tugineda vastuväitele, et nõue

ei ole kehtivalt hagejale loovutatud. Seonduvalt hagejal nõude olemasoluga on vaidlus

täpsemalt selles, kas Q omas laenulepingu ja 01.05.1999 sõlmitud nõude loovutamise

lepingu (I kd, tlk 9, edaspidi loovutusleping) sõlmimise ajal õigusvõimet ning, kas Q

on laenulepingust tuleneva nõude hagejale kehtivalt loovutanud.

13. Asja materjalidele lisatud loovutuslepingu järgi loovutas Q hagejale 01.05.1997 Q ja

D.Z vahel sõlmitud lepingust tuleneva nõude. Lepingu p 4.3 järgi lepingust

tulenevatele vaidlustele kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid seadusi. Maakohus

leidis, et laenulepingu sõlmimise ajal omas Q õigusvõimet, kuid kehtivalt ei ole Q

hagejale 01.05.1997 lepingust tulenevat nõuet loovutanud.

14. Apellatsioonkaebuses heidab hageja maakohtule ette seda, et maakohus jättis

arvestamata asjaolu, et hageja oli Q direktor, kes Eesti äriseadustiku mõttes on

äriühingu juhatuse liikmeks ehk seadusjärgseks esindajaks. Samuti avaldas hageja

apellatsioonkaebuses, et maakohus tegi üllatusliku otsuse ning rikkudes

menetlusõiguse norme, jättis hagejale selgitamata, et ta peab tõendama hageja

esindusõiguse olemasolu 01.05.1999 loovutuslepingu sõlmimisel.

15. Ringkonnakohus andis hagejale võimaluse esitada täiendavaid tõendeid, selgitades

12.07.2018 kirjaga, et hagejal tuleb tõendada 01.05.1999 sõlminud lepingu ajal

loovutuslepingu pooleks oleva äriühingu Q-i õigusvõimet, samuti seda, et hagejal oli

õigus Q-i nimetatud loovutuslepingu sõlmimisel esindada, sh ka seda, et tal oli volitus

sõlmida tehingut äriühingu nimel iseendaga. Ringkonnakohus selgitas, et asja

materjalide juures olev tõend (I kd, tlk 160) tõendab Q õigusvõimet tõendi

väljastamise ajal, kuid mitte loovutuslepingu sõlmimise ajal.

16. Hageja täiendavaid tõendeid Q-i õigusvõime kohta loovutuslepingu sõlmimise ajal

ning väite tõendamiseks, et hagejal oli õigus loovutuslepingu ajal Q-i esindada, ei

esitanud. Ringkonnakohus on jätkuvalt seisukohal, et asjas esitatud tõendid, mh

millest nähtuvalt tegi hageja Q filiaali nimel tehinguid ja õigustoimingud, ei võimalda

tuvastada seda, et hageja oli loovutuslepingu sõlmimise ajal Q seadusjärgne esindaja.

Äriühingu seadusjärgset esindusõigust saab tõendada selle asukohamaa registri poolt

väljastatud tõendiga. Sellist tõendit, millest nähtuks Q seaduslik esindaja

loovutuslepingu sõlmimise ajal, asjas esitatud ei ole.

17. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud

loovutuslepingu sõlmimise ajal Q õigusvõimet ja seda, et hageja oli Q seaduslik

esindaja ning ta sai endaga sõlmitud lepingus Q-i esindada.

18. 13.08.2019 menetlusdokumendis leidis hageja, et kuna maakohus ei analüüsinud

otsuses, kas hageja oli loovutuslepingu sõlmimise ajal Q seaduslik esindaja ning kas Q

omas loovutustehingu sõlmimise ajal õigusvõimet, siis apellatsioonkaebuse

läbivaatamisel ei saa ringkonnakohus eelnimetatut tuvastama hakata. Ringkonnakohus

sellega ei nõustu. Maakohtu menetluses ja apellatsioonkaebusele esitatud vastustes on

kostjad tuginenud sellele, et tõendamata on Q õigusvõime loovutustehingu sõlmimise

ajal, samuti see, et hageja oli Q esindaja. Seega tuli apellatsioonkaebuse lahendamisel

võtta seisukoht ka nende kostjate väidete suhtes.

4(5)

Tsiviilasi nr: 2-15-6532

19. Apellatsioonkaebuses toob hageja õigesti esile, et nõude loovutamisel saab võlgnik

esitada vastuväiteid nii algse võlasuhte kui ka nõude loovutamisest tuleneva suhte

kohta. Nii laenuleping kui ka loovutusleping sõlmiti ajal, kui kehtis tsiviilkoodeks.

Lähtudes võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise

eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) §-dest 2 ja 11 tuleb enne 1. juulit

2002 sõlmitud loovutuslepingut üldjuhul hinnata enne 1. juulit 2002 kehtinud õiguse,

st esmajoones tsiviilkoodeksi alusel. TsK § 219 järgi võlgnikul on õigus esitada uue

kreeditori nõude vastu kõik vastuväited, mis tal olid esialgse kreeditori vastu nõude

loovutamisest teate saamise momendil. Ringkonnakohus leiab, et TsK § 219 järgi võib

võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue

võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu

nõude loovutamise ajal, sh võib ta esitada ka neid vastuväiteid, mis tulenevad nõude

loovutamisest. Seda kostjad, kui algse võlgniku pärijad ongi teinud.

20. Apellatsioonkaebuses väitis hageja, et Q on loovutuslepingu heaks kiitnud. Seda

väidet hageja maakohtus toimunud menetluse jooksul ei väljendanud. Samas ei ole

hageja esile toonud, millal konkreetselt Q loovutuslepingule heakskiidu andis. Hageja

väidetest võib aru saada nii, et tema andiski äriühingu seadusliku esindajana

heakskiidu. Samas ei ole aga hageja tõendanud, et ta on äriühingu seadusjärgne

esindaja.

21. Eeltoodu alusel leidis maakohus lõppjäreldusena õigesti, et kuna tõendamata on hageja

poolt Q nõude omandamine, siis tuleb hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

22. Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud

poolte menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks

maakohus kooskõlas TsMS § 177 lg 1 p 2.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm Krista Kirspuu

Indrek Soots

kohtunik

kohtunik

kohtunik

5(5)

Tsiviilasi nr: 2-15-6532