1-08-1991/19 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-08-1991

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg

04.novembril 2009 Kohtla-Järve kohtumajas

Kohtuasja number

1-08-1991

Kohtukoosseis

Kohtunik Loretta Pikma

Kohtuistungi sekretär

Piret Juuse juuresolekul

Prokurör

Ave Arnim

Asja läbivaatamise kuupäev

04.11.2009 avalikul kohtuistungil

Kohtuasi

Viru Vangla esitatud materjalid Boris Sorroki elektroonilise

valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Süüdimõistetu

Boris Sorrok, isikukood 35608102735

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 383,§ 384

MÄÄRAS:

Jätta Boris Sorrok elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 03.09.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Boris Sorroki

elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Boris Sorrok on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 08.04.2008 kohtuotsusega KarS § 184

lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati

eelvangistusaeg mõistetud karistusaja hulka ja loeti karistuse kandmise aja alguseks

17.08.2007.

Karistuse algus 17.08.2007 ja lõpp 16.08.2011.

Elektroonilise valve alla vabanemise võimalus avanes 17.08.2009.

Kinnipidamisasutuses Boris Sorroki kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et

kinnipeetavat on vangistuse jooksul 4 korral distsiplinaarkorras karistatud. Viru Vanglas

osales 2009 aastal sotsiaalprogrammis „Tööalane nõustamine vanglas“. 2008 aastal osales

„Eluviisitreeningu“ sotsiaalprogrammis. Alates 26.06.2009 töötab pesumajas. Vabanemisel

asub B.Sorrok elama aadressil xxx. Vabanedes puudub kinnipeetaval kindel töökoht. Isikul

oli enne vangistust probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Vangla ei nõustu B.Sorroki

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Viru vangla

taotlust Boris Sorroki tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks koos elektroonilise

järelelevalvega.

Kriminaalhooldusametnik

leiab,

et

seoses

kinnnipeetava

alkoholiprobleemi, majandusliku olukorra ja sotsiaalse keskkonnaga on uue kuriteo

toimepanemise risk Boris Sorroki puhul kõrge. B.Sorroki ennetähtaegne vabastamine ei ole

veel otstarbekas vaatamata selelle, et elektroonilise valve kohaldamise tingimused on

täidetud.

Boris Sorrok taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise

järelevalve alla.

Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu

arvamused, leiab, et Boris Sorrok tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest

elektroonilise

järelvalve

alla

vabastamata.

Kohtu

hinnangul

on

süüdimõistetu

ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valvega ennatlik.

Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut,

varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja

neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest

vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Boris Sorroki isikut

iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal,

kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Boris Sorrok on teist korda kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib esimest korda.

Varem on kinnipeetavat karistatud kriminaalkorras narkootilise aine suures koguses

omandamisega seotud kuriteo toimepanemises tingimusliku karistusega, mille katseaeg

lõppes 29.09.2006. Uue analoogse esimese astme kuriteo (narkootilise aine suures koguses

ebaseadusliku omandamise ja edasiandmise) pani ta toime juba 17.08.2007, seega vähem

kui aasta katseaja lõppemisest.

Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Boris Sorroki puhul ei ole täitnud

eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda

jaoks teinud ei ole. Vangistuse ajal on kinnipeetava suhtes kohaldatud nelja

distsiplinaarkaristust, vanglaametniku sõimamise, korralduste eiramise ja keelatud esemete

töölt kaasatoomise eest. Nimetatud rikkumised näitavad, et vangistuse ajal ei ole B.Sorrok

oma käitumist ega mõtteviisi muutnud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta

süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-

06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks

tingimuseks.

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise

teele asunud. Arvestades poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, ei ole

kohtu hinnangul süüdimõistetu enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud.

Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema

vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli

süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht ja laps, kuid see ei takistanud

B.Sorrokil uusi kuritegusid toime panna. Alkoholi tarbimine omakorda suurendab uue

kuriteo toimepanemise ohtu.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu

Boris Sorroki vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega

elektroonilise valvega.

Kohtunik Loretta Pikma (allkiri)