1-18-2372/21 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-18-2372

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5. november 2018, Narva kohtumaja

Kohtuasja number

1-18-2372 (18240100010)

Kohtunik

Heili Sepp

Kohtuistungi sekretär

Marju Palm

Tõlk

Aleksander Minin

Kaitsja

Irina Žurina

Kriminaalasi

Viru Vangla taotlus Aleksandr Beilini (Beilin)

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

elektroonilise valve kohaldamisega

Süüdimõistetu

Aleksandr Beilin (isikukood 38910140280; viibimiskoht

Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg 29.10.2018, videokohtuistung

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras:

Vabastada Aleksandr Beilin Viru Maakohtu 27.03.2018 otsusega mõistetud karistuse

kandmisest tingimisi enne tähtaega käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Määrata Aleksandr Beilinile katseaeg, mil ta on allutatud käitumiskontrollile, alates

käesoleva määruse jõustumisest kuni karistusaja lõpuni ehk kuni 28.06.2019.

Määrata Aleksandr Beilin katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna

juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Kohustada Aleksandr Beilinit järgima KarS § 75 lg 1 p-de 1-6 ja § 75 lg 2 p-de 2, 21, 4, 7

ja 9 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

1-18-2372

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

7) mitte tarvitama alkoholi;

8) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

9) 1 kuu jooksul pärast vanglast vabanemist tööle asuma või võtma ennast Eesti

Töötukassas töötuna arvele;

10) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud ja narkootikume tarvitavate isikutega;

11) alluma elektroonilisele valvele.

Vastavalt KarS § 751 lg 3 määrata Aleksandr Beilini elektroonilise valve pikkuseks 2

(kaks) kuud.

Vastavalt KarS § 751 lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui

elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

KarS § 78 p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja

Aleksandr Beilini vangistusest vabanemisest.

Välja mõista KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel Aleksandr Beilinilt menetluskuluna

riigituludesse 108 (ükssada kaheksa) eurot ja 36 senti kaitsjatasu riigi õigusabi

osutamise eest, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisele

järgnevast kuust.

Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB

pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele

nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 99918700017519. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras.

Määruse

ärakiri

edastada

süüdimõistetule,

kaitsjale,

prokurörile,

süüdimõistetu

elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale ning Viru Vanglale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

1. Viru Vangla esitas 10.10.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Beilini

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

2. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 27.03.2018 otsusega tunnistati Aleksandr Beilin süüdi

KarS § 184 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2

alusel suurendati mõistetud karistust (1 aasta ja 3 kuud vangistust) Harju Maakohtu

30.08.2017 otsusega mõistetud karistuse, s.o 1 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ning

liitkaristuseks mõisteti A. Beilinile 1 aasta 4 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise

alguseks loeti 31.01.2018.

3. Kinnipidamisasutuses A. Beilini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates

on A. Beilin ohtlik avalikkusele, sest tema puhul seisneb oht narkootilise aine levikule

kaasaaitamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui ta jätkab narkootikumide tarvitamist, ei muuda

oma mõtlemist, käitumist, hoiakuid ning suhteid. Kahe aasta jooksul on vangla hinnangul

1-18-2372

üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 27%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse

taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab vangla A. Beilini tingimisi enne

tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla.

4. Kriminaalhooldaja teeb kohtule ettepaneku, et kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava

tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada, määrata Aleksandr Beilinile

katseaeg kuni 28.06.2019 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime

panemise tõenäosusest käitumiskontroll katseaja lõpuni. Lisaks tuleb A. Beilinile määrata

KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7 ja 9 ettenähtud kohustused. Kriminaalhooldaja on lisana

märkinud ka, et teostas 03.09.2018 elukohakontrolli aadressil Harju maakond, Tallinn,

Lasnamäe linnaosa, Raadiku tn 8b/2-51, et kontrollida A. Beilini elukoha sobivust

elektroonilise

valve

seadmete

paigaldamiseks.

Elukohakontrolli

järgselt

andis

kriminaalhooldaja hinnangu, et elektroonilise valve kohaldamine on võimalik.

5. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marina Zagorets nõustub oma kirjalikus

arvamuses vangla argumentidega ning toetab samuti Aleksandr Beilini ennetähtaegset

vabastamist, omapoolseid argumente esitamata.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

6. A. Beilin rääkis 29.10.2018 kohtuistungil, et ta soovib katseajale minna. Ta tunnistab, et on

tegelenud valede asjadega, kuid on end parandanud ning on valmis end kohtule tõendama. Ta

usub, et suudab kuni järgmise aasta juunikuu lõpuni mitte tarvitada alkoholi, mitte omada ega

tarvitada narkootilisi aineid ja samuti hoida eemale nendest inimestest, kes on kriminaalkorras

karistatud või tarvitavad narkootikume. Usub ja proovib tõestada, et suudab vabaduses

hoiduda kuritegude toimepanemisest. Tal on elukaaslane juba 5-6 aastat, kellel on ka laps.

Beilin soovib elukaaslase lapse lapsendada ning talle oma perekonnanime anda. Ta soovib

vabaneda just enda vanemate korterisse, mitte elukaaslase juurde, kuna tal on seal kergem

elada ja ennast kõigest eemal hoida. Leiab, et tal oleks seal rahulikum kuni karistuse tähtaja

lõppemiseni. Mõlemad vanemad töötavad ning ta kavatseb esialgu nende kulul elada, hiljem

tööle asudes hakkab ise vanemaid abistama. Beilin selgitas, et vabaduses võiks ta töötada

ehitusvaldkonnas ning edasise osas sooviks omandada abikoka või keevitaja eriala. On valmis

end töötukassas arvele võtma ja tööga alustama. Beilin kinnitas, et läbib alates oktoobrikuu

algusest narkovastast programmi „Eluviisitreening“ ning kõik kulgeb tema sõnul hästi.

Tulevikus tahaks ilmselt tööle ja elama asuda Peterburi, põhjusel, et soovib seal elu uuelt

leheküljelt alustada. Ta kinnitab, et kahetseb toimepandud kuritegusid ning tahab kindlalt

tõendada, et on valmis seisma mitte-kuritegelikul teel. Ta on teadlik elektroonilise valve võru

tähendusest ja on valmis täitma kõiki kohustusi, mida kohus ennetähtaegse vabastamise korral

talle ülesandeks paneb.

7. Kaitsja toetab Aleksandr Beilini taotlust ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise

valve rakendamisega. Eelkõige pöörab kaitsja tähelepanu positiivsele asjaolule, et A. Beilinil

puuduvad distsiplinaarkaristused. Samuti pöörab kaitsja tähelepanu sellele, et Beilin kannab

karistust kinnises asutuses esimest korda. See asjaolu, et kohus määras talle karistust

minimaalmäära lähedale, näitab seda, et tema süü ei olnud nii suur. Kuna iseloomustus

koostati seisuga septembri kuu, siis see lisa, et Beilin osaleb „Eluviisitreeningus“, vastab

tõele. Nende positiivsete asjaolude juurde, mida kohus on ette lugenud, märgib kaitsja, et

Beilinil on kindel elukoht, kuhu võib paigaldada elektroonilist valvet. Samuti on märgitud, et

vanemad on andnud nõusoleku vastavate seadmete paigaldamiseks. Enne vanglasse saabumist

Beilin elas samuti selles korteris. On näha, et tal on üsna head suhted nii vanematega kui

elukaaslasega, kellega Beilin suhtleb telefoni teel. Beililnil on olemas haridus ja eriala, mis

suurendab

tema

konkurentsivõimet

tööturul.

Tavaliselt

üheks

variandiks,

mida

kriminaalhooldajad kohtule pakuvad, on töötukassas arvele võtmine ning töö otsimine.

1-18-2372

Käesoleval juhul pakub kriminaalhooldaja arvatavasti raskemat varianti - leida ühe kuu

jooksul endale töö. Kaitsja arvab, et sellel pakkumisel on alus olemas, sest Beilinil on olemas

vastav töökogemus. Samuti võib positiivseks lugeda seda, et ei ole alkoholisõltuvust. Samuti

on keskmise riskina märgitud väike kuriteo toimepanemise protsent järgmise kahe aasta

jooksul. Vangla toetab ennetähtaegset tingimisi karistusest vabanemist ning on kaalutletud

otsust, sest vanglametnikud on 9 kuu jooksul jälginud Beilinit, millest võib teha järelduse, et

Beilin on asunud mitte kriminaalsele teele ning karistuse eesmärk on saavutatud. Samuti

kaitsja loeb positiivseks seda, et Beilin tunnistab oma narkosõltuvust ja tahab selle vastu

võidelda ning on selleks juba muutnud oma elustiili. Kaitsjal tekkis mulje, et Beilin saab

hakkama nende väljakutsetega, samuti nõustus ta elektroonilise valve tähtaja pikendamisega.

Kaitsja palub anda talle sellist võimalust, et mitte asuda kriminaalsele teele ja seda näitab see,

et tal ei ole kinnises asutuses distsiplinaarkaristusi.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning

arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Aleksandr Beilin tuleb vabastada tingimisi

enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega.

9. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut,

varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest

vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg-le 5 isikule vähemalt

kuuekuuline katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane KarS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrollile. Käitumiskontroll eeldab isiku elamist kindlas elukohas, mis on kohtule

antud juhul ka teada.

10. KarS § 76 lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise

sisuliste

eelduste

hindamisel

ulatusliku

otsustusruumi.

Tingimisi

ennetähtaegseks

vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama

mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab pärast KarS § 76 lg-s 1 või 2 ettenähtud tähtaja

möödumist sama paragrahvi 4. lõikes nimetatud asjaolude kaalumisel hindama eri- ja

üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi

saavutamise võimalikkust üksikjuhul. KarS § 76 lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel

vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata

isikul toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda

uute kuritegude toimepanemisest. KarS § 76 lg 6 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõike 1

punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel tingimisi enne tähtaega vabastatavale süüdlasele võib

kohus tema nõusolekul panna täiendavalt kohustuse alluda käesoleva seadustiku § 75 lõike 2

punktis 9 sätestatud elektroonilisele valvele.

11. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku

edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle

kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud

individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase

resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse

vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud

asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on

käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on

head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku

varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab

vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged

1-18-2372

põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema

elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles

süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi

viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise

elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei

saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega

ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda.

Isiku käitumine vangistuses

12. Vangistusseaduse §-st 16 tulenevalt koostatakse kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt

ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, individuaalne täitmiskava.

Käesoleval juhul ei ole A. Beilin jõudnud taasühiskonnastavates tegevustes osaleda. Seega ei

saa kohus hinnata, kas A. Beilin on vangistuskava eesmärke täitnud. Arusaadavalt ei saa seda

asjaolu hinnata A. Beilini kahjuks.

13. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Isiku

hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse

lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus täidetud.

Isiku elutingimused

14. Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Beilin elas enne vangistust koos vanematega

kolmetoalises korteris Tallinnas, aadressil xxx. Korter on ligikaudu 78 ruutmeetrit ja kõigi

mugavustega. Kinnipeetava sõnul oli tegemist munitsipaalkorteriga. Aadressil elab A. Beilini

ema T P ja isa V B . Beilini vanemad on andnud kirjalikud nõusolekud tema sinna elama

asumiseks ja elektroonilise valve kohaldamiseks. Üürilepingusse on kirjutatud sisse ka A.

Beilin ise, mis tagab isiku õigusliku aluse korteris viibimiseks. Elukoht vastab elektroonilise

valve tingimustele. Vangistusest vabanemise korral soovib A. Beilin asuda elama samale

aadressile. A. Beilini toetusvõrgustiku moodustavad ema T P ja V B , kes elavad samuti

Tallinnas. Suheldakse telefoni ja kirja teel ning suhted on toetavad. Isikul on elukaaslane K

M , kellega kasvatatakse koos last (10.a vana). Laps elab elukaaslasega Tallinnas, x.

Elukaaslase ja lapsega suhtleb samuti telefoni ja kirja teel. Sõpru Beilinil enda sõnul pole.

Samas on alust väita, et narkootikumide vahendamisel suhtles kriminaalse taustaga isikutega.

Suhtlemisoskused vastavad vanusele ja kultuuritaustale.

15. Majandusliku toimetuleku osas nähtub vangla iseloomustusest, et A. Beilinil on K-raha

andmetel rahalisi nõudeid 5716,36 eurot. Vangistuses on nõus töötama, kuid reaalselt pole

veel tööle asunud. Enne vangistust töötas ta mitteametlikult ehitusobjektil maalrina. Varem on

samuti alates 2007.a töötanud mitteametlikult ehitusfirmades. 2017 aasta alguses töötas

aknafirmas x. Peale vangistust soovib töötada, kuid ei tea veel, kus. Toimetulekut mõjutavad

rahalised nõuded ja sõltuvus. Narkootikumide müük näitab, et isikul on raskusi majandusliku

toimetulekuga. Enne vangistust sai materiaalset toetust ka vanematelt. Isiku vanemad käivad

tööl ja on valmis kinnipeetavat vajadusel vabanedes materiaalselt toetama. Peale vabanemist

kindel töökoht puudub.

16. Kohtu hinnangul on need elutingimused ennetähtaegset vabanemist pigem soodustavad.

Vabastamise võimalikud tagajärjed

17. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.

18. A. Beilini iseloomustus näitab, et tal on 9. klassi haridus x, mille lõpetas 2007.a. Peale

seda rohkem pole õppinud. Edasi läks kohe tööle. 2009 aastal omandas läbi Töötukassa

tõstukijuhi koolituse. Soovib vanglas omandada abikoka eriala. Riigikeelt ei valda, kuid

soovib omandada A1 taset.

1-18-2372

19. Iseloomustuses tuuakse esile sedagi, et A. Beilin tarvitas narkootikume (amfetamiini)

enda sõnul viimati 2018 aasta jaanuaris. Tarvitas umbes kord paari kuu jooksul ja süstides.

Vangla andmetel võis tarvitamine olla aga igapäevane, kuid varieeruda tsüklitega, kus ei

tarvitanud. Enda sõnul sõltus tarvitamine sellest, kuidas oli enesetunne ja kas käis töö või ei.

On tarvitanud lõõgastumise ja probleemide unustamise eesmärgil. Beilin ei pea ennast

sõltlaseks ja tarvitas kergemat narkootikumi, et ei langeks sügavamasse narkosõltuvusse,

samas sõnades väljendab soovi sõltuvusest vabaneda. Valis ka teadlikult kontakte, et ei

hakkaks tarvitama midagi raskemat. Lähedastele pole isiku narkootikumide tarvitamine silma

jäänud. Beilin on tunnistanud, et pani narkokuriteod toime materiaalse kasu eesmärgil.

Vanglas alkoholist sõltuvust diagnoositud pole.

20. Lisaks toob vangla iseloomustuses välja, et A. Beilin soovib peale vangistust enda sõnul

minna tööle x, loobuda narkootikumide tarvitamisest ja omandada juhiload. Ta loodab

teistsuguse keskkonna peale, mis aitaks elu muuta. Tahab aidata vanemaid. Beilin ei ole

vägivaldse käitumisega. Pikaaegne narkootikumide tarvitamine, korduvalt juhtimisõiguseta

sõitmine, kriminaalkorras karistatus ja väärteod näitavad puudulikku probleemide

lahendamise oskust ja impulsiivset käitumist. Ta tajub oma probleeme, kuid ei tee samme

nende lahendamiseks, oma elus on keskendunud lühiajalistele lahendustele ja ei mõtle

kaugema tuleviku osas (hariduse omandamine, töötamine, narkootikumide tarbimine).

21. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on A. Beilinil kaks kehtivat kriminaalkaristust ja kuus

kehtivat väärteokaristust erinevatest liikidest, viimane neist (28.04.2017) liiklusseaduse

alusel. Ta on varasemalt olnud kriminaalhooldusel kahel korral. Esimesel korral 2009.a -

2011.a läbis kriminaalhoolduse korrapäraselt. Teisel korral 2017.a pani kriminaalhoolduse

ajal toime uue kuriteo. Isik on sõnades motiveeritud kuritegelikust käitumisest loobuma ja

oma elu peale vangistust muutma, kuid arvestades varasemaid kriminaalkaristusi ja

väärteokorras karistatust on see kaheldav. Beilin ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid norme ja ei

pea vajalikuks oma käitumist piirata teiste heaolu nimel. Tegutseb enda vajadusi silmas

pidades. Ametiisikutesse suhtub koostöövalmilt, kuid eelkõige enda kasu silmas pidades.

22. Kohus on arvamusel, et lootust on, et A. Beilin vähemalt püüab uutest kuritegudest

hoiduda. Ta kannab esimest korda vanglakaristust ning tema käitumine vanglas näitab, et

seadusevastased harjumised ei ole veel süüdimõistetu ellu tungivalt juurdunud. Kuigi A.

Beilin ei osanud ega suutnud väga pikaajalisi eluplaane kohtule kirjeldada, peab kohus seda

mõistetavaks, arvestades A. Beiline poolt kohtuistungil teatavaks tehtud asjaolusid, mis

puudutavad tema tervist. Kuigi neid asjaolusid ei sisaldu vangla iseloomustuses, ei näe kohus

põhjust neis kahtlemiseks. Kokkuvõttes peab kohus usutavaks, et A. Beilin loodab tulevikus

tõepoolest katsetada õiguskuuleka eluga.

23. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada asumist

paranemise teele ning seda, et süüdimõistetu on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat

eluviisi. Samuti on katseajal võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel

ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Just selline monitoorimisele allutamine räägib

Beilini ennetähtaegse vabastamise kasuks. Katseajal on kriminaalhooldajal võimalus

reageerida erakorralise ettekandega kohe, kui A. Beilin kaldub kontrollnõuetest kõrvale.

24. Kohus peab mõistlikuks kriminaalhooldaja ettepanekuid katseaja ja käitumiskontrolli

pikkuse ja täiendavate kohustuste osas, sh ka elektroonilise valve kohaldamise osas. Lisaks

tuleb A. Beilinile määrata järgmised kohustused: KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustus mitte

tarvitada alkoholi; KarS § 75 lg 2 p 21 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või

psühhotroopseid aineid; KarS § 75 lg 2 p 4 alusel otsida endale töökoht 1 kuu jooksul pärast

vanglast vabanemist või võtta end Töötukassas arvele; KarS § 75 lg 2 p 7 alusel mitte suhelda

kriminaalkorras karistatud ja narkootikume tarvitavate isikutega ning KarS § 75 lg 2 p 9

1-18-2372

alusel alluda elektroonilisele valvele pikkusega 2 kuud. Kaks esimest kohustust ning punktis

7 nimetatud kohustus aitavad kaasa enesekontrolli säilitamisele, mis on edasiste kuritegude

vältimiseks vajalik. Tööhõivega seotud kohustus on aga abiks sotsiaalse kindlustunde

saavutamisel. A. Beilin ise pidas neid kohustusi täidetavaks ning andis ka oma nõusoleku

elektroonilise valve kohaldamiseks.

25. Arvestades A. Beilini poolt toimepandud kuriteo ohtlikkust ja asjaolusid, tema käitumist

vangistuses viibides ja vabastamisega kaasnevaid tagajärgi, on kohus kokkuvõtteks

seisukohal, et A. Beilini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve

alla on õigustatud. Tema võimalused vabaduses on suhtelised head - kindel elukoht ning

lähedaste toetus. Kohus leiab, et karistuse eesmärk on sisuliselt täidetud - riigipoolne

hukkamõistmine on selgelt väljendatud, karistamine toimunud, ning isiku käitumine vanglas

näitab, et kinnipeetava hinnangud on muutunud paremuse poole. Tingimisi ennetähtaegset

vabastamist elektroonilise valve alla toetab ka prokurör ja vangla. Süüdimõistetu on andnud

oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks.

26. Kohtuistungil osales kinnipeetava A. Beilini kaitsja Irina Žurina. Kohus rahuldas kaitsja

tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 108.36 eurot. Vastavalt KrMS §-le 180 tuleb

kõnealune menetluskulu A. Beilinilt välja mõista. Kohus leiab, et A. Beilinile võib tema

piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse maksta mainitud summa 1 (ühe)

aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisele järgnevast kuust.

27. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, vabastab kohus

süüdimõistetu A. Beilini temale Viru Maakohtu 27.03.2018 otsusega mõistetud vangistuse

kandmisest enne tähtaega katseajaga ja käitumiskontrollile allutamisega kuni katseaja lõpuni,

s.o 28.06.2019 ning kahekuulise elektroonilise valve kohaldamisega. A. Beilinil tuleb otsida

endale töökoht vabanemisest 1 kuu jooksul või võtta end Töötukassas arvele. Lisaks, uue

kuriteo toimepanemise riskide maandamiseks tuleb süüdimõistetul täita katseaja lõpuni KarS

§ 75 lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 21, 7 ja 9 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heili Sepp

Kohtunik